Suur Prantsuse Revolutsioon Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas teda kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. Rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%
hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda
Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas
docstxt/12252853732807.txt
Prantsuse revolutsiooni olemus Enne Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal Louis XVI. Ta üritas õiglaselt valitseda, kaotas piinamise ja vähendas õukonna kulutusi, aga tema abikaasale Marie Antoinette`le, kes oli pärit Austriast, meeldis teha suuri kulutusi. Selleks, et kuninganna saaks seda endale lubada, tõsteti pidevalt makse. Põhimõtteliselt jäi ühele 3. seisuse esindajale kätte umbes 35% tema tegelikust palgast. Rikkamad 3. seisuse esindajad hakkasid nõudma aadlike ja vaimulikega võrdseid õigusi. 1787. ja 1788. aastal oli Prantsusmaal ikaldus, aga makse ei alandatud. Et kriisist üle saada, tahtis kuningas sundida ka aadlikud ja vaimulikud makse maksma. Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei...
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal...
ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused. Miks Napoleoni sõjakäik Venemaale ebaõnnestus: Vene armee vältis piirilahingut, rahvasõda Np vastu, nn põletatud maa taktika, külm talv, ei saanud nii kaugelt liitlasega ühendust pidada.
Prantsuse revolutsioon - kronoloogia 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. juuni Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt 27. juuni teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks gstaate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. juuli Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine 1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. sept (Rahvus)konvendi kokkutulemine 22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt ...
põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule: Rõivad: (mehed) sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas
Nombres Numbrid Nombres Numbrid Nombres Numbrid 0 Zero 36 Trente six 72 Soixante - douze 1 Un 37 Trente sept 73 Soixante - treize 2 Deux 38 Trente huit 74 Soixante - quatorze 3 Trois 39 Trente - neuf 75 Soixante - quinze 4 Quatre 40 quarante 76 Soixante - seize 5 Cinq 41 Quarante et un 77 Soixante dix - sep 6 Six 42 Quarante - deux 78 Soixante dix - huit 7 Sept 43 Quarante - trois 79 Soixante dix - neuf 8 Huit 44 Quarante - quatre 80 Quatre vingts (4x20) 9 Neuf 45 ...
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON (õpik lk. 106-117) Vastused leiate vaadatud video nr. 10 põhjal ja õpikust. Täidetud töölehte ootan tagasi teisipäeva, 1.veebruari jooksul ja seda kas e-kooli kaudu või [email protected] Kui on probleeme-küsimusi , lahkesti ootan. 1. Nimeta kolm Prantsuse revolutsiooni põhjust (3p.) 2. Riigi rahaline olukord oli kriitiline. 3. Lihtrahvas tundis,et ühiskonnakorraldus on ebaõiglane(valgustusideede levik). 4. Kuninglik perekond oli äärminselt ebapopulaarne. 2. Kes olid Prantsuse revolutsiooni ajal Louis XVI ja Marie Antoinette? Milline oli nende saatus?(2p.) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas ja Marie Antoinette tema naine keda kõik vihkasid. Louis XVI tapeti giljotiiniga. 3
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop
Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. 6) Kuningas- täidesaatevvõim; määras ministrid. 7) Seadusandlik Kogu valitud saadikutega seadusandlik võim. a. Konstitutsioonilise monarhia pooldajad(264) b. Vahepealsed(üle 400) nim "soo". Kõikusid kahe leeri vahel pidevalt c. Revolutsioonilised jakobiinid(136) 8) Kohtuvõim Samal ajal valmistusid Austria, Suurbritannia ja Preisimaa astuma sõtta Prantsuse revolutsiooni vastu ja kuninga kaitseks. 1792 jakobiinide õhutusel vallutas rahvas kuningalossi ja võttis kuninga vangi. Kuningavõim kaotati ja kuningas mõisteti surma(21. jaanuar 1793) Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Seadusandliku kogu asemel moodustati uus parlament Rahvus Konvent. 1793 loodi Rahvuspäästekomitee, mis pidi tegelema Prantsusmaa kaitsega nii sise- kui ka välispoliitikas. Võeti vastu uus konstitutsioon. Võimu haarasid jakobiinid. Kehtima
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast
Tulemused: Loodi vabariik esmakordselt, konstitutsiooni loomine ja võimudelahusus, nn. rahvavõim. Liberaalsed demokraatlikud põhimõtted.Kaotati seisused, pärisorjus, maksustati kõik. Tekkis uus mõiste uusrikkad,kes suutsid endale haarata aadlikelt äravõetud maa, peamiselt endised kolmanda seisuse isikud. Muutus ajaarvamine, jakobiinide valitsemisega kaasnev. Algas 1792 ,kui kuulutati vabariik, kuudenimetused muudeti, oli nädala asemel 10-päevandikud. Tekkisid prantsuse lipp ja hümn.Kadus kiriku roll, hakati sõlmima ilmalikke abielusid,matuseid,ristimisi. Ei tohtinud kasuatad sõnu nagu ,,tere,proua,härra,preili", pöörduti ,,kodanik". Mõjutas kogu Euroopat, inimvõrduse põhimõtted. Vabadus,võrdlus,vendlus- 3V (VVV) Sai võimule Napoleon 1799,loetakse revolutsiooni lõpuks. Algas konsulaadiajastu. Kõige olulisen konsul oli loomuliklt Napoleon. 1802 nimetati Napolelon eluaegseks konsuliks. 1804 kuulutas ta välja keisririigi ja sai ise keisriks
puukingad, lühike kuub, · Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa. · Kilogramm- kuupdetsimeetri vee mass · Päevas 10 h->100 min/h · Revolutsioonikalender- 22.sept 1972. 12 kuud-> 30 päeva. Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne.
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26
Prantsuse keel SÕNA TÄHENDUS 1 Mais Aga 2 Et Ja 3 La me´re Ema 4 La te`te Pea 5 La caise Tool 6 Re´pe´ter Kordama 7 Regarder Vaatama 8 Demander Küsima 9 Aussi Kes, samuti 10 Jamais de la viel Ei iial elus SÕNA TÄHENDUS 1 La porte Uks 2 Bonn Hea ( n ) 3 Beau Ilus ( m ) 4 Le dos Selg 5 Le chapeau Müts 6 Qui est? Kes on 7 La freur Lill 8 La peur Hirm 9 La caeu ...
Perekond (La Famille) SÕNA HÄÄLDUS TÕLGE 1. La mère [la mer] Ema 2. Maman [mama] Ema 3. Le père [lö peer] Isa 4. Papa [papa] Isa 5. La fille [la fill] Tüdruk/tütar 6. Le fils [lö fis] Poeg 7. La soeur [la sör] Õde 8. Le frère [lö frer] Vend 9. L' oncle [l' oncl] Onu 10. La tante [la tant] Tädi 11. Le grand-père [lö granper] Vanaisa 12. La grand-mère [la granmer] Vanaema 13. Le mari [lö mari] Mees 14. La femme [la femm] Naine 15. L' enfant [l' anfaa] Laps 16. Le cousin [lö cu...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. aasta 14. juulil algas Bastille´ vallutamisega Suur Prantsuse revolutsioon, kestes kuni 1799 aastani .Revolutsiooni peamisteks põhjusteks olid rahulolematus valitseva korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle
Prantsuse revolutsioon 1830ndatel ehk Juulirevolutsioon Gerda Niitvähi Pamela Põld Klõpsa tiitli lisamiseks Klõpsa liigenduse lisamiseks Keskklassi ülestõus prantsuse kuninga vastu (Charles X) Kukutati Bourboni dünastia Ajendiks juuliordonnantsid (25. juuli 1830) 27. juuli algas Pariisi tööliste, käsitööliste ja üliõpilaste ülestõus Võit saabus 29. juulil Keskklassi ülestõus prantsuse kuninga vastu (Charles X) Võimule tuli ajutine valitsus 31. juuli Orleansi hertsog Louis-Philippe kuulutati asevalitsejaks 2. august Charles X loobus troonist 7. august Louis-Philippe sai kuningaks 9. august kehtestati uus põhiseadus ja algas juulimonarhia Klõpsa tiitli lisamiseks Klõpsa liigenduse lisamiseks Charles X (9. okt 1757 6. nov 1836) Tuli troonile venna Louis XVIII järel Valitses 1824
DIALOGUE La journaliste: Wolfgang Amadeus Narvik, vous êtes une pianiste connue. Racontez-nous une journée normale. W.A.N: Je n'ai pas de journée normale! Bon, je plaisante. Je me réveille à cinq heures le matin, puis je me lave. La journaliste: À quelle heure vous vous levez, en général? W.A.N: Je me lève à cinq heures et quart. Ensuite je m'habille. La journaliste: Comment est-ce que vous vous habillez? W.A.N: En général je mets la robe blanche à carreaux, le cardigan rose et les chaussures noires. La journaliste: Qu'est-ce que vous faites àpres ça? W.A.N: Je me brosse les dents, je me coiffe et je fais la cuisine. La journaliste: Qu'est-ce que vous préparez? W.A.N: Je fais frire du poulet et des haricots verts. Je bois un bon lait chaud. La journaliste: Qu'est-ce vous faites après manger? W.A.N: Je vais à la salle de musculation et àpres je vais faire du shopping. À midi j'arrive à la maison. La journaliste: Quand est-ce que vous j...
PRANTSUSE ROMANTISM KIRJANDUSES Sisukord Sissejuhatus Francois René Chateaubriand Victor Marie Hugo Prosper Mérimée Goerge Sand Sissejuhatus 18.saj prantsuse valgustajad olid oma loomingus juba lähenenud romantismile. Prantsuse romantismi iseloomustas hirm tuleviku ees. Eelistati pageda müstikasse ja keskaega. Francois René Chateaubriand (1768-1848) F.R. De Chateaubriand esindab ilmekalt prantsuse vararomantismi. Tema arvates pakub risti usk esteetilisi elamusi ja on kõigele aluseks. Tuntud teosed : Essee ,,Ristiusu vaim" Jutustus ,,Atala" Jutustus ,,René" Victor Marie Hugo (1802-1885) Prantsuse romantismi peaesindaja, nii selle suuna põhjendaja kui ka arendaja.
JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise sõjaväe, surma ja sünni registri Pariisis, kehtestas ametikeelena prantsuse keele, jätkas Itaalia vallutamise poliitikat. Oli tüüpiline rüütelkuningas,edendas renessansikultuuri ja rajas 1530 College de France`i. HENRI II (valitses 1547-59), Fr.I teine poeg, sattus 7a-lt neljaks aastaks Hispaaniasse pantvangi.14a-lt abiellus Catherine de Mediciga (Katariina di Medici).Oli tõsine katoliiklane. 1558 tegi eduka äkkrünnaku Calais`le, inglaste viimasele valdusele Prantsusmaal. Tema armuke oli Diane de Poitiers.
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl =http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7 Nq7M:&tbnh=121&tbnw=145&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26biw%3D1285%26bih%3D560%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=281&ei=OMb0TMiiEs...
Prantsuse Revolutsiooni puhkemise Põhjused Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles ...
AJALUGU, 8.KLASS PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 1792 Olukord Prantsusmaal · Absoluutne monarhia ilmutas nõrkuse märke · Vaevas poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis · Kolmanda seisuse rahulolematus · Kuningakoja suured kulutused Prantsusmaa rahvastiku koosseis 1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms
Suur Prantsuse Revolutsioon Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võiks leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada
Kuid siiski rahulolematus ühiskonnas polnud vaibunud ja järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Uusrikkad aga, kes olid revolutsiooni ajal rikastunud, ei pooldanud kuningavõimu tagasitulekut. 1799 aastal hõivati Seadusandliku Korpuse hoone ja sõjaväe survel otsustasid saadikud saata direktooriumi laiali ning sellega lõppes Prantsuse revolutsioon. Kokkuvõttes toimus Suure Prantsuse revolutsiooni ajal palju sündmusi ja ei saa päris täpselt öelda millised neist olid halvad, millised head, oli neid vaja või oleks parem olnud olemata olla. Käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Aga revolutsioon ei olnud ka minu arvates mingil juhul tähtsusetu. Napoleoni absolutism erines igatepidi Louis XVI omast ja revolutsiooni ajal tehtud muudatused jäid suurelt osalt püsima ka hiljem
Présent travailler töötama Présent avoir omama Présent être olema je travaille j'ai je suis tu travailles tu as tu es il/elle travaille il a a il/elle il/elle est nous travaillons nous avons nous sommes vous travaillez vous avez vous êtes ils travaillent ils ont ils sont Présent aller minema Présent parler rääkima Présent habiter elama je vais je parle j'habite tu vas tu parles tu habites il/elle va ...
Suur Prantsuse revolutsioon Sissejuhatus Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 17891799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks
Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793. tapeti Marat ja sellega kutsuti poolehoidjaid üles . tapeti umbes üle 40 000 inimese. · Giljotiin-hukamasin, mis lõi hukkumõistetul pea maha oma langeva teraga. · ´´inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon´´ - võeti kasutusele
Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus- välisvaenlastega. Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget,
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada
prantsuse keel 24.09.2012 Controle Lecon 13. Vt nii õpik, TV kui moodle. - sõnavara (sh lisakuulamisharjutustest, vt transkriptsioon moodle) - tegusõnad: partir/sortir/dormir/prendre (ka prendre tuletised, nt "apprendre" - õppima, "comprendre" - aru saama) - kellaaeg (kuulamisharjutus ilmselt) - nädalapäevad, kuupäeva väljendamine Kuupäevadest, kellaajast, nädalapäevadest on põhjalik info moodle'is ------------------------------------------------------------------------------------------------------------- geograafia 25.09.2012 Korrasta lk. 14 ül. 1-6 -------------------------------------------------------------------------------------------------------------- keemia 25.09.2012 Kontrolltööks aine hulgast (moolarvutus) 1) Manusena raudvara. 2) Lihtsamad näiteülesanded ja selgitused: http://web.zone.ee/gagkeemia/9Arvutusedainehulgagaylesanded.pdf 3) Enesetest: http://web.zone.ee/keemiatestid/Ainehulkmassruumala.htm ----------------------...
· Roogade serveerimisel kasutas arhitektuurielemente · Tema looming on vol-au-vent. · Pariisis serveeris 1815a. magustoitu, mis sai hiljem nimeks charlotte a la russe. · Viimased eluaastad pühendas ta kirjutamisele. Raamatus "Le Patissier royal parisien" 1828 aastal avaldas ta creme Chantilly retsepti so suhkru ja vaniljega maitsestatud vahustatud koor. Viimaseks jäi tal teos L´Art de la cuisine francaise au XIXeme siecle - teos, mida peetakse kogu Prantsuse köögi suurepäraseks ülevaateks. Paul Bocuse 1926-... · Mees on tuntud eelkõige oma kõrgkvaliteedilise restoranipidamise ja uuendusliku lähenemisviisiga köögis. · Ta on üks tuntuim kokk seotud nouvelle cuisine ehk otsetõlkes uue köögiga. · Tal on olnud palju õpilasi, enamus neist on saanud väga kuulsateks kokkadeks. Kõige tuntum neist on Eckart Witzigmann, saksa keelt kõnelev noormees.
Tu recois sa saad Subj. Ils vorm e. -ent + -e -ions faire- fassE savoir - sachE une deception valearusaam -es -iez pouvoir puissE aller - j'aillE en plein temps vaba aeg -e -ent vouloir- veuillE une boite firma etre avoir brillament hele, eriline Il faut que je sois aie une stagiaire praktikant tu sois aies obtenir saama il soit ait juger üle vaatama n.soyons ayons facilement kerge v.soyez ayes la signification tähendu...
Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja
Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi.
TGV TGV · Un TGV est un train à grande vitesse propulsé par des moteurs électriques et atteignant 320 km/h sur des lignes spécifiques. · Les TGV sont conçus et construits par la société Alstom , à Belfort pour les motrices et à Aytré pour les remorques. · Hormis 3,5 TGV spécifiquement aménagés utilisés par La Poste entre Paris et Cavaillon, les TGV assurent exclusivement le transport de voyageurs. Aux origines du TGV · Dans sa première version, le TGV devait être mû par des turbines à gaz . · À la suite de la crise pétrolière de 1973 , le choix fut fait de revenir à la traction électrique. · Le 18 mai 1990 , le TGV a obtenu le record du monde de vitesse sur rail , à 515,3 km/h sur la LGV Atlantique Parc des TGV · Environ 560 rames de type TGV sont en service dans le monde, la grande majorité étant exploitée par la SNCF ou ses filiales internationales q...
Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas m...
Sisukord: · Prantuse renessanss · Lossid · Louvre · Louvre'i algus.. · Chambordi loss · Fontainebleau loss Prantuse renessanss Väga omapäraseks kujunes renessansskunst Prantsusmaal. Sõjaretkedel Itaaliasse nägid Prantsuse kuningad seal uuelaadilist kunsti ning soovides ka omal maal midagi selletaolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Kunstiajalugu 28.01.2015 Prantsuse park Prantsuse park (ka prantsuse stiilis park, prantsuse pargistiil, barokkpark) on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park on vastand inglise pargistiilile. Selle pargi looja on André Le Nôtre Prantsuse stiilis park – tekkis 17. sajandil lähtudes itaalia eeskujudest. Prantsuse pargistiil valitses Euroopas mitu sajandit. Parimad näited sellest ajast on Nümphenburg ja Sanssouci Saksamaal, Petrodvorets Venemaal jne. Barokk on regulaarsete kujundusvõtetega stiil, mida teisi sõnu nimetatakse ka prantsuse stiiliks Prantsuse stiilis park on korrapärane ja sümmeetriline. Erakordselt esinduslik on Luke mõisa park, mis rekonstrueeriti 19. sajandi lõpul pügatud puudega regulaarseks prantsuse stiilis pargiks.
veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna- Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, Spichern´i, Mars-la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazaine´i juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac- Mahon´i väe poolt ebaõnnestus. 1.IX 1870 sai see vägi Sedan´i lahingus purustavalt lüüa, piirati ümber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
