nõukogude väegruppi. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1943. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. Suri nälga 640 000 inimest. Teise rinde avamine (Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944.a.) Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn
november 1812 Berezina lahing, 26. –29. november 1812 Pärast Borodino lahingut taandus Venemaa sõjavägi küll Moskvast (süüdates põlema kõik Moskva eeslinnad: Napoleoni vägedele ei jäänud peavarju ega moona), kuid sulges Tarutino laagrisse (80 km Moskvast lõunas) asudes prantslastele tee maa lõunapiirkondadesse. Prantslaste vastu puhkenud partisanivõitlus hoogustus ning neil tekkis varustusraskusi. Prantsuse väe võitlusvaim laostus. Moskvast taandudes said prantslased Berezina jõe ääres lüüa. Kura- ja Liivimaale tunginud väed pidasid veel vastu Ķekava lahingu (saksa Dalenkirchen) 10/22. augustil, (Grafenthal) ja MežotneI juures 17/29. septembril ning Olaine (Olai) juures 3/15. novembril. Detsembris 1812 aga hakkas juba Venemaa siseosas suuri kaotusi kandnud Prantsuse armee taganema ning Kuramaal ja Liivimaal asunud Prantsuse väed said pealetungi asemel ülesandeks katta Venemaalt taganevat armees arjergardina
aasta turisminäitajaid maailmas, kasvas ööbimistega reiside arv 69 miljoni reisi võrra 760 miljonini ehk 10% võrra. · Sarnaselt muu maailmaga kasvas ka Eestit külastanud ööbimisega turistide arv jõudes 1,75 miljonini · Väliskülastajate kulutused Eestis kasvasid 21% · Kasvasid majutusettevõtete tulud: välisturistidelt 24% ja siseturistidelt 27% Turism Eestis Eestit külastavad: · Soomlased · Rootslased · Inglased · Sakslased · Itaallased · Lätlased · Prantslased Ülekaalus on puhkusereisijad, ärireisijate arv on mõnevõrra vähenenud. Turism Eestis Kuhu turistid lähevad: · Tallinna 56% · Mujal PõhjaEestis 8% · Pärnu 21% · Mujal LääneEesti 10% · Tartu 3,5% · Mujal LõunaEestis 2,5% Miks tulla Eestisse? · Alati Turism Pärnus · Populaarne SPA ja
See liikuv kettsõiduk on niisama suur kui A5 paber, kaalub vaid kaks kilogrammi ja emalaevaga seob teda meetri pikkune "nabanöör". Minisõiduki instrumendikapsel saab 180 kraadi võrra liikuda ja teha seega nii lähifotosid kui keemilisi analüüse. 2005. aastal peaks Marsile lendama USA automaatjaam Mars Surveyor 2005 Lander. Marsile laskub maandur pinnasepuuriga ja sellelt väljub sõiduk Athena. Kogutud proovid saadetakse orbiidile. 2005. aastal peaksid ka prantslased Marsile viima Mars Surveyor 2005 Orbiteri, mis toob orbiidil olevad pinnaseproovid Maale. Ja lõppude lõpuks peaksid 2019. aastal inimesed punaplaneedile jõudma. Kasutatud kirjandus: http://www.obs.ee/astro/surveyor/ interneti meililist obs-teated Tartu Descartes'i Lütseum
Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina- Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot
12.oktoober Edith Cavell hukati 2.veebruar 1916 Suurbritannia tutvustab sõjaväekohustust 21.veebruar Saksamaa moodustab Verduni juures kaitserinde 9.märts Saksamaa kuulutab Portugalile sõja 31.mai Jutlandi lahing 5.juuni Lord Kitchener tapeti merel 9.august Itaalia moodustab Gorizia juurde kaitseliini 29.august Hindenberg saab Saksamaa väejuhiks 15.september Esimeste Briti tankide kasutamine Flers-Courcelette'is 24.oktoober Prantslased saavad tagasi Deaumonti kindluse Verdunis 26.märts 1916 Gaza lahing algab 6.aprill Ameerika Ühendriigid kuulutavad sõja Saksamaale 9.aprill Nivelle'i kaitseliini moodustamine 9.aprill Arras kaitseliini moodustamine 12.aprill Kanada väed vallutavad Vimy Ridge'i 16.aprill Aisne'i 2 lahing algab 17.aprill Prantsuse tanke kasutati esimest korda 16.mai Maria Bochkareva moodustab naiste pataljoni 7.juuni Britid ründavad Messines'd 25.juuni Ameerika Ühendriikide väed saabuvad Prantsusmaale 29
Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides kuni Riigipäevahoone põlenguni, peale seda kehtestati üheparteisüsteem ja Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia kogemusega riik, ta kuulus sõjavõitjate hulka ning
Usaldusväärne kaitsja ja lõbus sõber... See-prantsuse buldog. Ja veel on ta kuni vanaduseni uudishimulik ja hea lapsuke. Buldogist jätkab seerija jutte ,,DD" kodusest armastusest, kus loodame , et lugejail aitab leida endale iseloomu ja harjumust neljajalgset kaaslast. Väärikas ,,prantslanna" võib jätkata:talitsemata julge koerake, jumaldab lapsi, tagasihoidlik söögiga, ei nurise, nagu inglise buldog, erinevatele haigustele. Kvaliteetsest suhtest võib tunda: külma, kuuma ja norskamist uneajal. Mitte kunagi ei usu, kui mulle öeldakse minu ,,prantsalne" ei norska! Need kallid, väga elavaloomulised koerad norskavad mitte vähem kui terved mehed on välja toodud buldog unes selliseid tüüpe, mis on ime: kui tähtsusetu täht võib ära käia laualt võimsa hääled. Iludus-segane arusaamine Kohtumisel mina ja minu ,,Prantslanna" Jennifer koduselt Zenetska, veereb nagu jõmpsikas pehme, ümar tolmune koer, vaimustunult röögib:"Ema vaata, Buldog tule...
kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Tööhõive Töövõimelisest elanikkonnast oli 2000.a. lõpul 10% e. 2,59 mln inimest tööta. Olukorda tööturul pingestab võõrtööliste rohkus. Iga
b) Autor oskas koolis nii kõrvale viilida, et ei lugenud ühtegi Balzaci teost- autorile ei meeldinud kohustuslikku kirjandust lugeda, eriti kriitilist realismi. c) Kui ta otsustas kõik Balzaci eestikeelsed teosed läbi lugeda sai talle selgeks see, et Balzac oli rahaahne tüüp ja ta nimetab teda isegi ebaõnnestunud ärimeheks. d) Ta ei pea Balzacit suureks kunstnikuks, sest kogu tema mõttemaailm keerles raha ümber. e) Tema sõnutsi ainult prantslased kirjutavadki rahast, sest nad taipavad sellest enam kui teised. Ta nimetab seda isegi prantslaste paeluseks. f) Autor peab teda äpuks, sest ta kavatsused olid head, kuid tal polnud piisavalt õnne. g) Autor tunneb kaasa nendele õpilastele, kes peavad ,,Isa Goriot" lugema. Minu arvates on autor paljusid asju ülepaisutanud, sest minule küll meeldis ,,Isa Goriot" lugeda, pigem loen kaks korda ,,Isa Goriot" kui ühe korra ,,Kolme Musketäri", sest ,,Isa
maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale. Nüüd alustas Saksamaa pool sõtta ka Itaalia. 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne'i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahule. Prantsusmaa oli alistatud. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ees otsas kindral Charles de Gaulle'iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa. Suurbritannia jäi ainukeseks vastaseks Saksamaa ja Itaalia vastu. Saksamaa alustas brittide pommitamist, kuid britid pidasid vastu. Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Saksamaa ja Itaalia üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler loobus Suurbritannia vallutamisest, kuid hakkas välja töötama NSV Liidu vastu sõjaplaane. 1940. aasta sügisel sõlmiti Kolmikpakt Berliinis Itaalia, Jaapani ja
Teine maailmasõda Algus 1939-1941 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. 1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale, süüdistades Poolat Saksamaa ründamises. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vas...
tülidest ja maailma lõpust. "Edda" uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus peategelaseks on küll surelikud, kuid jumalikku päritolu kangelased, nagu Achilleus või Herakles. Saagad moodustavad vanaislandi kirjanduse kõige huvitavama osa. Need on proosas kirjutatud sugukonnakroonikad. Saagadest võib leida palju usaldusvärseid andmeid vikingiajastu eluolust, kommetest j. n. e. Omakeelseid kangelaslaule hakkasid looma ja kirja panema Lääne-Euroopa kõige arenenumad rahvad: prantslased, hispaanlased, sakslased, itaallased. Kõige rohkem on säilinud prantslastel, kes nimetavad neid chanson de geste. Vanim ja kuulsaim on "Rolandi laul" - mille aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu. See on 4002-st värsist koosnev poeem. Roland oli keskajal väga populaarne kangelane ka saksa, hispaania ja itaalia loomingus. Hispaania kangelaseeepos "Laul minu Cidist" on loodud XII saj. Sakslaste kuulsaim keskaegne eepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj
9.nov 1799- napoleoni väed hõivasid seadusandliku korpuse hoone 1802- napoleon valiti eluaegseks konsuliks 1804- napoleon kuulutas end prantsuse imperaatoriks, võeti vastu napoleoni tsiviilkoodeks, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. 1805-purustas napoleon austria-vene ühendväed Austerlitzi lahingus, napoleoni häving trafalgari merelahingus Inglise-hispaania ühendlaevastiku vastu 1806- napoleon kuulutas välja majandusblokaadi, prantslased põrmustasid Preisimaa 1807- algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807 napoleoni võiduga, sõlmiti Tilsti rahu 1810- napoleon abiellus Austria keisri tütre Maria-Luisega, 1810 aastaks sõltus enamik euroopa riike Prantsusmaast 24.juuni 1812- napoleoni väed alustasid sõjakäiku venemaale 7.sept. 1812- Moskva lähedal asuvas külas toimunud lahingus, saavutas prantsusmaa võidu, kuid ei suudetud vene armeed täielikult purustada okt
kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu Idas kaitselahingud Prantsusmaale tuleb tungida läbi Belgia Peale Prantsusmaa vallutamist tuli rünnata Venemaad Välksõda- sõda Läänes pidi kestma 39 päeva SCHLIEFFENI PLAAN Passiivse kaitse strateegia Prantsusmaa sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased jooksevad seal verest tühjaks Sakslaste plaane teati, kuid ei usutud Kokku tegid prantslased enne sõda ligi 20 plaani Venemaa ja Inglismaa plaanid Venemaa soovis lüüa Saksamaad Ida Preisimaal, kasutades ära oma hiiglaslikku sõjaväge (nn aururulli taktika). Vene armees oli ligi 6 miljonit meest Inglismaa lootis sõda pidada võõraste kätega, pakkudes liitlastele peamiselt finantsabi. Mandrile sooviti saata vaid 70 000 meest Mõrv Sarajevos 28.06.1914 Gavrilo Princip mõrvab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa
igas olukorras ise mõelda. Valgustuse motoks sai minu meelest vägagi tabav fraas sapere aude, mis tõlkes tähendab julge mõelda. Uuendusmeelsetes ringkondades levis mõtteviis, et teadmatus on põhiline ühiskonna hädade põhjustaja. Oluline oli panna inimene taas ise mõtlema, arendada tema sünnipäraseid oskusi. Empiiriline teadus rõhutas vajadust jõuda ise teadmisteni, mõelda kaugemale Piibli tõlgendamisest ja Aristotelese mõtete kordamisest. Kavalad prantslased d´Alembert ja Diderot ravisid rumalust entsüklopeediatega, mille juhtmõte oli, et informatsiooni võrreldes ja levitades on võimalik saavutada ühiskonna üleüldist paranemist. Arvati, et inimesed võivad saada maailma isandateks, kasutates mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Põhimõtteliselt tähendas see inimeseks saamist kogu oma vaimse potentsiaali rakendamist. Õigus haridusele ja mõtlemisele oli Herderi meelest inimkonna arengutee humaansuse suunas
Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigi presidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia kogemusega riik, ta kuulus sõjavõitjate hulka ning sellepärast oli ka eeskujuks paljudele
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbri...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa eest ja Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata. Iga riigi omakasupüüe ja eesmärgid teravdasid suhted maailmasõja põhjustamiseks. Riikide omavahelised vastuolud pingestasid maailma olukorda veelgi. Prantsuse-Saksa suhted olid väga teravad, sest rahuküsimust ei leitud Elsass-Lotringi ala pärast. Prantsusmaa tahtis aga endale saada sealset piirkonda, sest pea pool rahvastikust olid prantslased ja maavara(kivisüsi) poolest oli hea piirkond, mis oleks Prantsusmaa jaoks olnud väga kasulik. Samuti Saksamaa ja Venemaa võimutsesid Poola alade üle. Suurim konflikt olid Saksamaa ja Suurbritannia vahel. Kuigi Suurbritannia oli suurima laevastikuga riik, soovis Saksamaa siiski ülemvõimu mere ise haarata. Venemaa oli ka Austria-Ungariga rahutustes seoses Balkani poolsaare ülemvõimuga. Balkani poolsaar tekitas üldise suurema rahutuste olukorra. Suure osa olukorra teravnemises
See valitsusviis loodi Euroopas ning seda kasutab enamik Euroopa liidu riike. See tagab inimestele vabaduse oma riigi valitsemises kaasa rääkida. Demokraatia annab inimestele võimaluse oma riiki otseselt juhtida ning kujundada täpselt selline ühiskond, mis vastab rahva vajadustele. Näiteks Hiinas või Põhja- Koreas puuduvad inimestel sellised vabadused. Riigi juhtimisse sekkumine võib kaasa tuua palju probleeme või kujundada koguni eluohtlikke olukordi. Näiteks kui prantslased pole mõne valitsuse otsusega rahul, siis on neil täielik õigus minna selle otsuse vastu tänavatele meelt avaldama. Põhja - Koreas ei tule taoline ettevõtmine aga kõne allagi. Eestis saavad inimesed otsustada, kes neid riigikokku esindama läheb, kellest saab uus linnapea või milline erakond koostab valitsuse. Rahval on vabadus hääletada just selle kandidaadi poolt, keda ta õigeks peab. Euroopas omavad kõrget väärtust ka inimõigused. Tänu nendele õigustele on Euroopa väga
Venemaa majandus oli täiesti hävinenud ning tal olid suured territoriaalsed kahjud. Märkisväärset kahju sai ka Austria-Ungari ja Türgi. Sõja lõpupoolel hakkas impeerium lagunema ning selle tulemusena ka kogu armee. Austria-Ungari pidi loovutama suuri alasid ning maksma sõjakahjusid. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari jaTsehhoslovakkia. Türgi kaotas kõik kolooniad, samuti Bulgaaria. Saksamaale oli kaotus siiski kõige kibedam, kuna prantslased hakkasid sakslasi mõnitama ja alandama ning see oli ka üks põhjustest, miks Teine maailmasõda alguse sai. Kokkuvõtvalt võin öelda, et I maailmasõja kaotused olid katastroofiliselt rängad ning see annab alust kahelda, kas võitjariigid tundsid end ikka võitjatena. Minu arvates ei lahendatud Esimeses maailmasõjas koflikte ega vastuolusid, mille pärast sõda üldse algas, vaid see andis tõuke Teise maailmasõja pidamiseks.
Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis?
Kolmas tase vahepeal muutunud. Neljas tase Seekordse ja tolleaegse Viies tase vahe on kuristik. ,,Naljakas, kui sa selle üle Muutke teksti laade mõtteid mõlgutad" jätkab Kropp. ,,Me oleme ju siin, Teine tase et oma isamaad kaitsta. Kolmas tase Aga prantslased on ju ka Neljas tase siin, et oma isamaad Viies tase kaitsta. Kellel siis õigus on?" Ta on ühe killu välja Muutke teksti laade õngitsenud ja viskab selle minu poole. Ilmselt on ta Teine tase mu käitumisega rahul, sest Kolmas tase lahasesse paneb ta mind
lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja 1792. aasta juunis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole üleskutsega "Isamaa on hädaohus". Tänu sellele astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus alustasid prantslased pealetungi Prantsuse väed tungisid Saksamaale ja Itaaliasse, mis liideti Prantsusmaaga Prantsuse armee hüüdlause "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" MARSELJEES Marseljees on Prantsuse riigihümn, mille kirjutas C.J. Rouget de Lisle ööl vastu 26.aprilli 1792. Laulu nimi oli siis Chant de guerre pour l'armée du Rhin ("Sõjalaul Reini armeele") Kui 30.juulil 1792. aastal Pariisi sisendeses laulsid seda Marseille' sõdurid, hakati seda
1)Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. India alla kuuluvad India , indo-Hiina , Indoneesi , Hiina ja Aafrika . Türklased vallutasid konstantinoopoli ja sellep muutus asi pakiliseks . Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kunin...
organismiliine. Nende seas võib näiteks leiduda selliseid, mille abil saab toota suhteliselt odavalt väärtuslikke farmatseudikume, mis rikastavad toidulauda tavapäraselt väheesinevate komponentidega ja annavad spetsiifilisi tooraineid tööstusele. Kuid osa teadlasi on pessimistlikud. Nad ütlevad, et kuni pole uuringuid GMOde mõjust tervisele, on ebaeetiline neid propageerida. Võib-olla ütleksid nad sedasama ükskõik mille kohta. Kus on andmed selle kohta, et kartul on ohutu? Prantslased ei lubanud sada aastat inimestel kartulit kasvatada arvasid, et see on väga mürgine. Me ei tea kaugeleulatuvat mõju, aga oleme taimi muundanud alles väga hoolika uurimise järel. On muudki, mis taimedega looduses toimub, taimed ise on mutandid ja see on normaalne. Peame olema ettevaatlikud, kuid siiski mitte üle reageerima. Risk on normaalne. Möödunud aastal oli Suur-britannias suur vaidlus GMO-de üle. Oldi vastu ja oldi poolt, aga suur enamik oli arvamusega kuskil keskel
Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis?
Peegligalerii. 6. Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada). Prantsuse park on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park vastandub inglise pargistiilile. 7. Lagede kaunistamiseks kasutati maalikunstnike teeneid. 8. Narvas, sest toimus tihe kaubandus Venemaaga. 9. Peeter I rajas Peterburi linna, enamus arhitekte olid prantslased. 10. Kardioru loss, ehitati Katariina I-se auks, arhitekt oli Nicola Michetti, ehitati Eestisse, sest spekuleeritakse, et Katariina I võis olla Eesti aladelt pärit. 11. Barokk stiilis on Plamse mõis. 12. Peter Paul Rubens(prantsuse) - Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Töödele on iseloomulik veel diagonaalkompositsioon ja lopsakad naised. 13. Anthonis van Dyck(inglise) - paraadportree alusepanija. 14
kõigi sõnastikuvastete kohta!) Näiteks inglise "fantastic" ja eesti "fantastiline" tähenduses "suurepärane": iseäranis ameerika inglise keeles "fantastic" väga sage, tihti kasutatavate sõnade tähendus konventsionaliseerub, "banaliseerub", tugevus/mõju väheneb. Prototüüpne "abielu" kultuuriti erinev (konnotatsiooniline e. väärtustähendus). Sõnade assotsiatsioonitehnika abil saadud tulemused: - ameeriklased respekt, partnerlus, armastus, usaldus, mõistmine; - prantslased kirg, armastus, seksuaalsus, eneseteostus/rahulolu (fulfillment), vastastikusus (reciprocity); - jaapanlased usaldus, kompromiss, piirangud, kohustused, elu lõpuni) Pragmaatika: keeleteaduse haru, mis uurib keelt kasutuses, seda, kuidas me väljendame rohkem või midagi erinevat sellest, mis ütleme. Sõltumata koolkonnast põhineb pragmaatika alati interferentsiaalsel (järelduslikul) kommunikatsioonimudelil.
· Bulgaaria Saksamaa liitlane, astus lõpuks ka sõtta ja mängis olulist rolli Serbia vallutamisel · Türgi asus võitlema Keskriikide poolele, ei olnud edukas venelaste rünnetega Lahingud: · Ypres 1915 esimene kord, kui lahingus kasutati mürkgaasi (sakslased kasutasid inglaste vastu lootes võita, kuid inglased suutsid sakslaseid ikkagi kinni hoida) · Verdun 1915 sakslaste valitud lahingu asukoht, mida prantslased olid nõus viimse meheni kaitsma, Verdun'i kindlus oli viimane kaitse Pariisile, prantslased kandsid suuri kaotusi ja Verdun tulistati ribadeks, Verdun'i paiskasid mõlemad pooled pidevalt mehi juurde (Verdun'i nimetati ka ,,hakklihamasinaks"), sakslased siiski kaotasid Verdun'i lahingu (kestis 10 kuud) · Somme 1916 esimene kord, kui inglased kasutasid tanke, mille abil õnnestus inglastel sakslaste
vastupealetungi ja Saksa väed paisati tagasi. Nii nurjati Schlieffeni välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda. 1915.aastal kasutasid sakslased Ypres'i lahingus inglaste vastu esimest korda gaasi. Gaasiballonid paigutati 6 km ulatuses rindele ja tuul kandis gaasi inglasteni. 15000 kolmandik suri ning samal aastal kasutasid inglased ka gaasi. 1916.aastal tahtsid saksa väed vältida sõja venimist ja alustasid rünnakut Verduni kindluse vastu, mida prantslased kindlasti kaitseksid. Sõda kestis 10 kuud ja sõjas langes mõlemalt poolt üle miljoni inimese. Prantslased suutsid pealinna kaitsta. Verduni lahinguga peaaegu samal ajal toimus Somme'i lahing, kus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. PrantsuseInglise väed aga ei suutnud Saksa rinnet murda ja edutult lõppes ka inglastele 1917.aasta tankirünnak Cambrais linna lähistel. 1914.aastal oli Venemaa peaeesmärk vallutada IdaPreisimaa. Alguses
Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.Sõjaplaani koostamiseks pidi Saksamaa koondama enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,kus lõpptulemuseks oli Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus prantslased said hävitavalt lüüa.Prantsuse-Saksa piirile rajati kindustustesüsteem,kuid Belgia piirile tugevat kindlustustesüsteemi ei rajatud.Belga piirile ei rajatud kindlustustesüsteemi,kuna arvati,et sakslased Belgia neid sealt kaudu rünnata püüavad. Prantsuse sõjaplaani hakati nimetama plaan 17.See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased pidasid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks-hõivamise ja seejärel tungi Saksamaale.Terve Prantsusmaa sõjaplaani
provintsil on veel omakorda valitsus ja parlament Linnastumine: 83% elab linnades RKT 1 elaniku kohta: 38 613 $ Religioon: 46% elanikest on Rooma-katoliitlased, 30% elanikest on protestandid (ENE 4, 1989) (Canada, 2009) 4 2. KANADA AJALUGU Kanada põliselanikus on indiaani hõimud (algonkinid, atapaskid, irokeesid) ja eskimod. 1497 jõudis Põhja-Ameerika rannikule G. Caboto, 16. sajandil saabusid prantslased, 1543-36 uuris Saint Lawrence'i jõe piirkonda J. Cartier. Esimesed prantslaste asundused rajas 17. sajandi alguses S. de Champlain (Port Royal 1605, Quebec 1608). Koloniseeritud alasid nimetati Uus-Prantsusmaaks, seal kehtestati feodaalkord ja anti eesõigusi katolikule kirikule. 18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713) loovutasid prantslased inglastele Hudsoni lahe piirkonna, Nova Scotia ja Newfoundlandi
kaitseliin Souville neile siiski kättesaamatuks. 1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest. Katel jäi siiski podisema. Sügiseks olid saksa väed välja kurnatud ja uus ülemjuhatusHindenburgLudendorff pöörasid pilgu mujale. Marjanne Priidik 12.c klass 21. oktoobril alustasid prantslased pealetungi ja pärast pikka pommitamist 400 mm kahuritest võtsid 24. oktoobril Douaumont'i fordi lõpuks tagasi. 2. novembril taandusid sakslased ka Vaux' fordist. 11. detsembril alanud prantslaste viimane löök lõi sakslased tagasi algpositsioonidele. Pariisi rahukonverents : Marjanne Priidik 12.c klass Kaks kuud pärast seda kui 11. novembril 1918.a. sõlmiti I
Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised Kohustus maksta renti, teha teotööd, mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, tööjõud sunnimaised talupojad. Loonusrendi-raharent linnastumise ajal. Vabaks osta, linna põgeneti, rentnikuna külla edasi..
Kordamisküsimused ,, I Maailmasõda" 1.Milline oli I Maailmasõja ajend?(2p) Austria-Ungari troonipärija mõrv Bosnias, serblase poolt. 2.Mis riik oli Saksamaa peamine liitlane selles sõjas?(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi kuid Saksamaa sai lüüa. 8
Kogu maailmas on sedavõrd rohkesti kana valmistamise retsepte ja söömise viise, et isegi igas üksikus riigis võiksime me veeta terve oma eluea, proovides iga päev erinevat valmistamisviisi. Erinevate valmistamisviiside hulka kuuluvad küpsetamine, grillimine, röstimine, keetmine ja praadimine, mille kõigi juures kasutatakse oma erilisi vürtse ja kastmeid. Itaallastele meeldib cacciatore (tomatite ja ürtidega veinikastmes valmistatud liha), prantslased on tuntud oma coq au vin'i poolest (veinis valmistatud liha), Aasia rahvad armastavad kergelt praetud kanaliha juurviljadega ja Ameerikas on moes praetud kana. Parim variant on tõenäoliselt küpsetatud või grillitud liha, ilma nahata, kui inimene rasva pärast nii väga muret tunneb. Suurt hulka kanu kasvatatakse vaid munade pärast. Kogu maailmas tarvitatakse hiigelhulkades kanamune ning toitumisteadlased väidavad, et kanamunad on üheks parimaks valguallikaks
See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vastu, et kanal tagasi saada.Kuid siis NSVL ja USA nõudsid, et sõda lõppeks, Lääne riigid viiksid väed välja ning kanal jääks egiptlastele. Nii ka tehti. Osalesid: Egiptlased ja NSVL+USA- Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisrael d)Vietnami sõda: Peale II MSi lagunes Vietnam kaheks: P-Vietnam(kommunistlik ja NSVLi mõju all) ja L-Vietnam(USA mõju all). Algasid kodusõjad, kuhu sekkus USA otseselt ja
!! Kasutavad kättlemis meetodit Väga suured veini sõbrad ( omavad isegi istandusi ) Kasutavad palju metroosid, busse, ronge( ühistransporti) ja jalgrattad on ka n.ö " in " Luksemburgi elu , kultuur, etikett ja kombed : Väga suured jootraha jätjad ! Suured pidutsejad , kui vaid rahakott vastu peab Nad ei kannata hilinemist ! Häbenevad oma rahvus keelt ( letseburgi keel ) pigem on nad prantsuse keele armastajad Armastavad saada kingitusi nagu prantslased ! Tihedad sidemed Prantsusmaaga ! Luksemburgis huvitavaid kohti : PLACE D'ARMES PILT On linna ( Luksemburgi ) keskväljak On katkematult Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase ääristatud kuulsate ja maitsvaid hõrgutisi Kolmas tase Neljas tase pakkuvate restoranidega
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne
Kasutati Prantsusmaa vs. esmakrdselt tanke. Saksamaa Jüüti 05.-06.1916 Inglismaa vs. Inglased piiravad saksa laevastikku ja tulemus on Saksamaa verine mõlemale poolele. (Inglaste võit) Caporetto 10.-11.1917 Saksamaa ja Itaallastele tungitakse kallale ja nad põgenevad. Austria-Ungari vs. Prantslased ja inglased panevad A-U pealetungile Itaalia stopi. · Muutused ühiskonnas: - elatustaseme langus - toidupuudus - epideemiate levik - rahvusluse levik, väikerahvaste seas - Sõjajoovastuse asendumine tüdimusega' - levima hakkasid vasakpoolsed vaated - religiooni mõju vähenes · Muutused majanduses: - Naiste roll ühiskonnas ja majanduses suurenes
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Cle...
Tartu Kutsehariduskeskus Turism Eestis Referaat Koostaja: Toomas Hunt Juhendaja: Silja Mall 16.10.2009 Tallinna vanalinn Pilt Jutt Tallinna vanalinn on Eesti kõige populaarseim koht mida turistid külastavad. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklik...
oeuvre (taies), soeur (õde), heure (tund), beurre (või). Kõigis teistes oludes ei muuda aktsendimärgid täishääliku Sarnased häälikud: "eu" ja "oeu". Natuke lahtisem "ö" hääldust: à, ë î ù, ü. Mis on siis nende funktsioon? Vastus on * i väga lihtne seda polegi. Need on lihtsalt vanast ajast nii Hääldus: nagu eesti keele "i", terav. jäänud ja prantslased ei taha traditsioone muuta. Näited: pipe (toru), minute (minut), courir (jooksma), midi (keskpäev), nid (pesa). * o Hääldus: kaks erinevat häälikut: 1. avatud "o" nagu eesti keeles ("moos") 2. Suletud "o", pisut "u" poole Enamasti on prantsuse "o" lahtine häälik. Suleud on ta enamasti vaid sõna lõpus asetsedes. Näited: 1. Lahtine o: botte (saabas), grotte (koobas), développer (arendama), homme (mees) 2. Suletud o: vélo (jalgratas), indigo (tumesinine)
USA(Roosevelt), Suurbritannia(Churchill), NSVL(Stalin) 16. 1942 esimesed pävad Talvesõda 1. Millal kuulutati välja Soome iseseisvus? 2. Millal sai soomest Rahvasteliidu liige? 3. Millal alustas NSVL Soome vastu sõda?Millal see lõppes? 4. Soomlaste väejuht? 5. Miks ei julgenud Stalin kou Soomet vallutada? 6. Millal toimus jätkusõda? 1. 6.dets 1917 2. 1920.a 3. nov, 1939-12 märts 1940 4. Mannerheim 5. Britid ja Prantslased otsustasid appi tulla 6. 1941-1944 Murrangud sõjas 1. Millal, kus suutsid Britid Sakslased lõplikult alistada? 2. Millal muutus Punaarmee õnn ja mis lahingus? 3. Millal üritas Saksamaa viimast korda Punaarmeed alistada? Kas see õnnestus? 4. Kus said sakslased karmilt Prantsusmaa käest lüia? Millal? 5. Millal/ millega lõppes teine maailmasõda? 6. Millal/mis sündmuste tulemustena andsid Jaapanlased alla? 7. Teine maailmasõja ametlik lõpp? 1
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Pille-Riin Saarse Põltsamaa Ühisgümnaasium 10 a klass Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati ...
Robin Hood otsustab Inglismaale koju sõita. Teel koju kohtab Robin koos oma sõpradega inglise rüütli kes viib kuninga krooni Inglismaale, järgmisele kuningale. Hiljem teda rünnatakse,Robin päästab krooni ning on kohustatud selle Inglismaale toimetama. Surres palub rüütel, et Robin viiks tema mõõga tema isale Nottinghammi. Robin viib krooni Inglismaale ning läheb Nottihghammi. Kuningaks saab John, Richardi noorem vend. Nottinghammis abiellub Robin piiga Marioniga. Prantslased ründavad Inglismaad. Lahingus Robin võitleb vapralt prantslaste vastu, tuues inglastele võidu. Kuningale see ei meeldi ning ta kuulutab Robini lindpriiks. Robin läheb koos oma naise ja sõpradega elama Sherwoodi metsa. ( 2 ) Robin Hoodi legend, milles ta on Inglismaa rahvuskangelane, kes võitleb türannia vastu, varastab rikastalet ja annab vaestele, on teada inimestele üle kogu maailma. Tema legendil on palju varieeringuid, ning tema tegevus paigutatakse erinevatesse sajanditesse
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria...
4 Riigi arengutase Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant Umbes 75 % prantslastest elab linnas, põhiliselt Pariisi piirkonnas, Rhone'i orus ja põhjapoolses tööstuspiirkonnas. Kirjaoskamatute osakaal Prantsusmaa ühiskonnas on väga väike, alla 10%. Prantsusmaal on rahvatulu elaniku kohta 200 400 % maailma keskmisest, milleks aastal 1986 oli 2755 $. Rahvastik Põhirahvus on prantslased, umbes 85%, kuid viimastel aastatel on sisse rännanud palju aafriklasi. Aastal 2004 immigreerus Prantsusmaale 140 000 inimest, neist 90 250 Aafrikast ja 13 710 Euroopast. Järgneval aastal langes immigratsioon 5000 võrra. Ta on juhtivaks sisserändesihtpunktiks Lääne-Euroopas, 50 000 avaldusega aastas. Prantsusmaa on ainus Lääne-Euroopa riik, kus on ainult üks riigikeel. Juhtivaks usundiks on kristlus (54%) ja sellele järgnevad ateism (31%), islamiusk (4%),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
