Võimus kehtestati sellised muutused nagu: absolutismi lõpp, kuulutati välja rahvuste iseseisvus, riigivõim ja kohtuasutused tuginesid Prantsusmaa mudelile. Ühiskonnas kehtestati sellised muutused nagu: ühiskondlik võrdsus, aadlike eesõigused kaotati, vabadus, võeti vastu "Tsiviilkoodeks" ja "Kodanike ja õiguste deklaratsioon". Napoleon oli väga edukas ja purustas Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris alistasid prantslased Preisimaa. Ta ei võitnud ainult 1805. aasta oktoobris toimunud meresõda ning Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Trafalgari lahingus Prantsuse laevastiku. Samuti tabas tema armed häving 1812. aastal Venemaal. Ning hiljem purustati ta ka Waterloo lahingus. Peale seda, kui Napoleon oli saadetud asumisele Elba saarele nägi ta uut võimalust enda ajoks. Ta tahtis sõlmida teiste Eoroopa riikidega rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa vastane koalitsioon
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Hele...
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas
Ta oli alati riietunud musta ja ei naeratanud kunagi. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale palju ministreid, õhutas kondlasi asutama manufaktuure ja jagas neile riigi kassast soodsaid laene. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Ta sundis prantslasi tarbima kodumaist toodangut. Ehitas palju maanteid ja kanaleid. Ka Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa- alasid .Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Müüdi aadlitiitleid või ametikohti . Kirikupoliitika usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nad said õiguse pidada oma jumalateenistusi. Hugenottidel olid oma väesalgad ja kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Rahvas kadestas Hugenottide jõukust
Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja käik 1914. Saksamaa ründas läbi Belgia Prantsusmaad. Toimus piirilahing. Septembris asusid Prantsusmaa ja Inglismaa vastupealetungile. Sellega nurjati välksõjaplaan. Algas positsioonisõda-kaevikusõda. 1915.a-Kasutasid sakslased gaasi. 1916.a. Verduni kindluse ründamine sakslaste poolt, see tõkestas tee Pariisi. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes üle miljoni mehe. Kuid prantslased suutsid Pariisi kaitsta. 1916.a. Toimus Somme`i lahing. Kasutati esimest korda lennukeid ja tanke. Ei suudetud saksa rinnet purustada. Idarinne (1914-1917) Algul oli venearmee tugev. Hiljem purustati vene väed Tannenbergi lahingus. Edukamad olid vene väed Austria vastu, sest Austria väed taganesid. Saksamaa soovis Venemaa täielikult purustada idarindel. Vallutati Riia, Saaremaa, Hiiumaa. Kuna Venemaa oli nõrk, valmistusid eestlased iseseisvumiseks(1917-1918).
Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Saksa rinnet ei suudetud läbi murda. Verdun'i lahing Saksa väejuht vältis sõja venimist ja tahtis vaenlase kiireti hävitada. Sakslased valisid objekti, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja
troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04.1917 kuulutab USA Saksamaale sõja, 25.10.1917 toimus Suur Sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, bolsevikud kukutasid Ajutise valitsuse ja tulid võimule , 6.12.1917 Soome iseseisvus, 24.02.1918 Eesti iseseisvus, 3.03.1918 Sõlmiti Bresti rahu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, 11.11.1918 Compiegne'i vaherahule kirjutas Saksamaa alla. 6) Suurriikide plaanid sõjaks (sakslased, austerlased, inglased, prantslased, venelased). Sakslased Schlieffeni plaan nägi ette prantsusmaa kiiret purustamist, sissetungiga läbi Belgia ja Luksemburgi. Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu Inglased sõjaplaan puudus, ette oli nähtud vaid koostööd prantsuse vägedega Prantslased plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale.
kilpkonn) disainis aastal 1775 ameeriklane David Bushnell. See oli väike ühele inimesele mõeldud tammetõru kujuline seadeldis, mis töötas käe jõul. Samuti oli see esimene kontrollitud liikumisega allveelaev, mis suutis iseseisvalt liikuda ning kasutas liikumiseks kruvisid. Ameerika Revolutsiooni ajal 7. septembril 1776 üritas Turtle Ezra Lee juhtimisel New Yorgi kaitselaeva HMS Eagle'it põhja lasta, kuid see ei õnnestunud. Aastal 1800 ehitasid prantslased ameeriklase Robert Fulton'i kujundatud inimese jõul töötava allveelaeva Nautilus. Prantslased lõpuks loobusid selle laeva katsetamisest 1804, täpselt nii nagu ka britid, kes hiljem plaanisd Fultoni disaini järgi ehitada. Submarino Hipopotamo oli esimene Lõuna-Ameerikas ehitatud laev, mida katsetati Equadoris 18. septembil 1837. See oli disainitud Jose Rodriguez Lavandera poolt, kes koos Jose Quevedo'ga ületas edukalt Guyase jõe Equadori südames
täidesaatev võim. 14. Kuningas on riigi kõrgeim juht, käsutab maa- ja merevägesid, kuulutab sõda, sõlmib rahulepinguid, liidulepinguid, kaubanduslepinguid, määrab kõik avaliku administratsiooni ametikohad, väljastab vajalikke regulatsioone ja korraldusi seaduste elluviimiseks ja riigi julgeolekuks. b) Vastu: Näiteks Prantsusmaal säilis inimeste võrdsus seaduse ees ja kuningas (Louis XVIII) pidi leppima konstitutsiooniga. Konstitutsioon ütleb muuseas: 1. Prantslased on võrdsed seaduse ees, mis iganes on nende tiitlid või auastmed. 2. Nad maksavad vahet tegemata riigi kulude katteks makse vastavalt oma varale. 4. Nende isiklik vabadus on samuti garanteeritud; kedagi ei saa vastutusele võtta ega arreteerida, kui selleks pole seaduse kaasust, mis selle täpselt ette kirjutab. 2. Joonista skeem konservatismi kohta. See peab sisaldama toetajaskonda, tekkeaega, tähtsamaid esindajaid, tekkepõhjuseid ja tähtsamaid poliitilisi seisukohti.
küla lähedale paigale jääda ning lahinguks valmistuda(pos.i mäeharjal tugevdatakse reduutidega, kus paiknevad ka suurtükipatareid) Borodino lahing Mõlemad juhid hoidusid ise lahinguväljast eemale Eesmärkide nurjumine 8. Septembril kell 18 tõmbavad venelased oma rindejoone kilomeetri võrra tagasi ja peagi selgub, et sissetungija on lahingu võitnud Suundutakse Moskva poole väikse lootusega seal siiski rahu sõlmida ,,Moskva! Moskva!!!!'' Prantslased sisenevad Moskvasse sooviga keisriga rahu sõlmida, kuid juba tund pärast linna sisenemist on järsku kõik leekides Märkamatult on Vene väeosad linnast väljunud, enamiku ehitisi süüdanud ja suunduvad juba lääde jäetud prantslaste kolonnide poole Alles 18. Oktoobril tõdeb Napoleon tõsiasja, et tsaarilt pole rahupakkumisi oodata ning venelased on otsustanud sõda jätkata Järgmisel päeval hakkavad väeosad aeglaselt linnast lahkuma... Hiljaks jäänud taganemine-
kloostrite kunstiväärtused.Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse teaduse hoogsas arenemises ja maadeavastustes (meretee leidmine Indiasse ja Ameerika avastamine).Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi..Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega.Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga.
ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välistatud uue sõja tekkimine. Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud sinna Saksamaad ja ta liitlasi. Usa ei saanudgi kunagi liikmeks. Uued sõja põhjused: Sakslasi vihastas versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud saksamaad suuriigina tunnustada. Esimeses maailmasõjas antandi poolel sõdinud jaapan ja itallia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalesmise eest piisavalt asumais. Otsutati need jõuga haarata. Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suur riigid. 1929 aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis 1930 aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides euroopa riikides.
· jõudude vahekorda Euroopas. Kujunesid soodsad võimalused Saksamaa · kui ka Itaalia ühendamiseks. Euroopa kaardile astus uus tugev riik · Saksa keisririik. Türgi jaoks oli võit sõjas siiski negatiivsete · tagajärgedega. Osmani impeerium peale Krimmi sõda · 1866 moodustus Rumeenia riik. Aasta hiljem saavutas iseseisvuse Serbia. · 1877. aastal saavad iseseisvaks Montenegro ja Bulgaaria. · 1881 vallutavad prantslased Tuneesia. · 1882 vallutavad inglased Egiptuse. · 1908. aastal Austria-Ungari vallutab Bosnia. · 1912 vallutab Itaalia Liibüa. · Aastal 1920 Sèvres' rahuga kaotab impeerium kõik oma Lähis-Ida alad. · 1922. aastal laguneb Osmani impeerium, järgmisel aastal tekib Türgi vabariik. Kasutatud kirjandus http://www.mideastweb.org/Middle-East- · Encyclopedia/ottoman.htm http://www.mideastweb.org/Middle-East- · Encyclopedia/ottoman.gif http://upload.wikimedia
2) Ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubandus- keskus. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Siit ka David Ricardo kuulus ütlus: "Kui prantslased tahavad meid toita odavamalt, kui me ise seda teha suudaks, siis sööme pealegi prantsuse toitu ja kulutame oma aja millegi muu peale." Kui Jõuluvana toob meile saia ja kooki põhjapõtradega, kas meie peaksime siis Rudolfi taevast alla tulistama, sellepärast, et meie tahame endale ise küpsetada?" Põhiline argument vabakaubanduse vastu on järgmine, töökohtade arv oleneb sellest, kui palju me endale ise kooke küpsetame.
(Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.(Sellest sai alguse mitu sõda, millest kokku kujunes välja 20.sajandi teise poole pikimaid ja verisemaid relvakonflikte.) Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud ning see viis sõja puhkemisi aastatel 1945-1954. Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnamlasi toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaale ulatas abikäe USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustavaks osutus Dien Bien Phu lahing, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasid Vietnami edasist saatust otsustama suurriigid. 26.aprillist- 21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamises Indo- 5 Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse. Vietnam jagati mööda 17.paralleeli kaheks: · Vietnami Demokraatlik Vabariik e
kuningate - Andriamanelo, Ralambi ja Andrianjaka poolt. Madagaskar oli oluline India Ookeani kaubavahetuse punkt. Juba 7ndal sajandil rajasid araablased esimesed kaubavahetussadamad saare kirde ossa ja tutvustasid saare elanikele Islamit, õpetati Araabia tähestiku, astroloogiat jpt kultuurilisi elemente. Eurooplastega puututi kokku u. 1500 AD, kui Diogo Dias, portugallasest merekapten, külastas saart. Prantslased alustasid kaubavahetussadamate ehitamisega 17. sajandi lõpus. 1774 kuni 1824 sai Madagaskar kuulsaks piraatide ja Euroopa kaubavahetajate hulgas, kes tegelesid üle-atlandi orjade kaubitsemisega. 18ndal sajandil eduka kaubavahetusega kogus Madagaskar palju rikkust, millega suudeti luua mitu kuningriiki, milledeks olid idarannikul asetsev Betsimisaraka, Sakalava ja Boina läänerannikul.
koor etendas sõjameeste rolli, mis aitas õiget meeleolu luua. Samuti olid meeldivad osatäitjate kostüümid, mis olid uhked ja soliidsed. Mulle meeldis ,,Cyrano de Bergerac'' kõige rohkem selle pärast, et ooperi tekst oli eesti keeles, mistõttu oli tegevust lihtne jälgida ja kõigest sai aru. Välismaalt pärit külastajatele olid lisatud ka inglisekeelsed subtiitrid, mis mitmekesistasid publikut, sest vaheaegadel liikusid ringi nii soomlased, venelased kui ka prantslased. Kuigi ma üldiselt väga pidev ooperite külastaja pole, siis Eino Tambergi kuulsat teost oli igati huvitav jälgida. Samuti pakkus see head vaheldust tavalistele teatrietendustele, kontserditele või muusikalidele.
edasiliikumise. Järgmisel päeval otsisid liitlased palavikuliselt vastumeetmeid. Üsna ruttu selgus, millise gaasiga on tegu ning kuna kloor lahustub vees, tehti ettepanek siduda suu ette kaitseks märg riidetükk. Uue gaasirünnaku kanadalaste vastu korraldasid sakslased paari päeva pärast, kuid seekord olid tagajärjed vähem dramaatilised kui esimesel korral ja käepärastoli rohkem abivägesid. Järgnevatel päevadel üritasid nii prantslased kui inglased korraldada vasturünnakuid. 1. mail toimus veel üks gaasirünnak küngaste juures, mis inglaste jaoks kandsid nimesid kõrgendik 60, Prügimägi ja Kapsauss. See ala asub Ypres'ist lõunas. Veel praegugi õhkub selle lahinguvälja lohkudest ja kühmudest niisugust sünget pahaendelisust. Kõige levinumateks gaasideks olid pisargaas ja lämbumist põhjustav fosgeen. Neid kasutati niisuguses järjekorras, et vaenlase gaasimaskidest poleks abi olnud. Pisargaas pidi
Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine.Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat maastikku, kus oli varemeid, raagus puid, kuuvalgust, mõtisklevaid inimesi ja palju ususümboolikat: ,,Rändaja udumere ääres". Hispaanlane Francisco Goya maalis kodusõja õudusi ,,Koloss", ,,Ülestõusnute mahalaskmine" ja tegi mitmeid graafiliste lehtede seeriaid ,,Sõjakoledused", ,,Kapriisid". Prantslased. Hoogne Eugeene Delacroix kujutas värvirohkete piltidega ajaloolisi motiive: ,,Chiose veresaun", ,,Sadanapalose surm" või ka kaasaega ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Theodore Gericault kujutas sünge ja ebatraditsioonilise pildiga tõsielu sündmusi ,,Meduse'i parv". Inglismaa. William Blake kirjutas kokku piibli ja mütoloogia sugumetega jutte ning illustreeris neid akvarellvärvide abil, William Turner maalis enneolematult
spontaanset, alateadlikke eneseväljendust. · Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks Sürrealism kirjanduses Esmalt levis sürrealism 20. sajandi kirjanduses ja teatrikunstis. Selles kirjan dusevoolus oli olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ja patoloogilised seisundid. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased: · Andre Breton · Louis Aragon Eesti kirjanduses: Karl Ristikivi Jüri Üdi Ilmar Laaban Sürrealism kunstis · Sürrealismilises kunstis puudusid igasugused piirid. Samuti üritatati kasutada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. · Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tulemus oli näha alles lõpuks. · Sellest kasvas välja variant, mille puhul laste või
ise pigem tuntud kui dresiini leiutaja. MacMillani joonis: Draisi joonis: Jalgratta areng 1845. aastal varustas prantslane Pierre Michaux jalgratta piduritega.1850ndatel ja 1860ndatel töötasid prantslased Pierre Michaux ja Pierre Lallement suurendatud esiratta külge paigutatud pedaalidega jalgrataste kallal. Nende jalgrattaid kutsuti "kondiraputajateks" ja need koosnesid rauast raamist, puust ratastest ja rauast kummidest. Nende ratastega oli raske sõita ja ohtlik kukkuda.
aastal esimese nõndanimetatud tänapäevase jalgratta kui ta kinnitas tagaratta külge pedaalid. Oma sõiduki demonstreerimiseks sõitis ta külateedel kümne tunniga maha 112 km. Ta oleks ehk rohkemgi sõitnud kui ta poleks üht neiut pikali ajanud ja seetõttu ohtliku sõidu eest vanglatrellide taha sattunud. Jalgratta areng 1845. aastal varustas prantslane Pierre Michaux jalgratta piduritega. 1850ndatel ja 1860ndatel töötasid prantslased Pierre Michaux ja Pierre Lallement suurendatud esiratta külge paigutatud pedaalidega jalgrataste kallal. Nende jalgrattaid kutsuti "kondiraputajateks" ja need koosnesid rauast raamist, puust ratastest ja rauast kummidest. Nende ratastega oli raske sõita ja ohtlik kukkuda. Kummist valatud rattakummid võeti kasutusele 1865. aastal. Pierre Michaux hakkas koos poja Ernestiga 1867. aastal tootma esiratta külge kinnitatud pedaalidega jalgrattaid.
Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
konsultatsioonide näol kui ka laene. Samas tegi ka Rahvasteliidu Majandusekomitee tihedat kostööd ka Rahvusvahelise Kaubanduskojaga ja tulemuseks oli 1923 aastal allakirjutatud rahvusvaheline tolliformaalsuse lihtsustamise konventsioon. Rakendatud abinõude tulemusena suudeti 1924-1925 aastatel taastada stabiilsus. Aeg oli küps, et saavutada rahvusvahelises kaubanduses suurem vabadus. Arvestades 1920 aasta keskpaigaks Euroopas kujunenud soodsad kaubandus situatsioonid, tegid prantslased ettepaneku korraldada ülemaailmne majandus konverentsi, et kavandada abinõud riikidevahelise majanduskoostöö tugevdamiseks Osales 50 riiki, kaasaarvatud Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit, kes ei olnud liikmesriigid. Konverentsi päevakorda olid lülitatud tööstuse, põllumajanduse ja kaubandusega seotud küsimused. Aruteludes domineerisid kaubanduse probleemid, millega paistsid silma Kesk- ja Ida Euroopa riigid. Oldi veendunud, et
See kirjeldab hästi ka tänapäevast, paljude kultuuriruumidega maailma. Neist kõige laiahaardelisemad on Lääne ühiskond, islamimaailm ja Aasia. Enamasti ühendab neid regioone usk ja kultuuri juured. Kõik kolm on saanud areneda suhteliselt puutumatult kuni viimaste sajanditeni, kus ruumi on inimkonnale hakanud väheks jääma ning paratamatult üksteisega läbikäimine tihenenud. Erinevused rahvaste vahel viivad sageli mõistmatuseni. Mõnedele meist võib tunduda imelik, et prantslased peavad konnakoibi delikatessiks, samas imestavad teised, kuidas me küll suudame süüa verest valmistatud vorsti. Kellel on rohkem õigus? Puudulik kontakt teise kultuuriruumiga võib peale mõistmatuse sünnitada ka vaenu. Kõiki valgeid peetakse Lähis-Idas või Aafrikas ekslikult ameeriklasteks ning neid süüdistatakse maailma probleemides või kohustatakse kohalikke aitama. Läänemaailmas vaadatakse viltu kõigile, kes on islamiusku. Paljudel on valusalt meeles terrorirünnakud,
Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. Prantsusmaa 1920-1938: * 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge) * Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). * 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. * 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki
Valgustus Inglismaal · Inglismaalt levis valgustus edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust · Prantsuse valgustajad Montesquieu ja Rosseau sattusid Inglismaal viibides vaimustusse sealsete filosoofide vaadetest ja ühiskonna vabameelsetest tavadest. · Enamik valgustuse põhimõtteid tuli küll inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. · Riiklik ja poliitiline tõus ning kultuuriline elavnemine algasid ka Saksamaal ja Venemaal. Autorid, filosoofid ja kirjanikud Jonathan Swift · Jonathan Swift sündis 30. novembril 1667a. Dublnis, Iirimaal · Ta oli kirjanik ja filosoof · Üks kuuulsamaid teoseid `'Gulleveri reisid'' · Jonathan Swift suri 1745. aastas Daniel Defoe · Sündis 1660
Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetttu ei saa selle iseloomu ilmselt heselt hinnata; kige ldistavamalt vib elda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 ha mdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni vitnud, et 1799.-ks vi hiljemalt 1804. aastaks judsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul thtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jid suurelt osalt psima ka Louis XVIII restauratsiooni jrel. Kahtlemata oli tegu sndmusega, mille olulisust Euroopa ajaloos on raske le hinnata, kuigi selle kaalukus vib olla teatud mral hilisemate ajaloolaste tdes fabritseeritud. Mrgina on Prantsuse
olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 1813. a. laiali. Preisimaa, mis loobus senisest neutraliteedist ning liitus uue Napoleoni-vastase koalitsiooniga, võeti ette Napoleoni poolt ning 1806. a. põrmustasid prantslased Jena ja Auerstedti kaksiklahingus oma peamise vastase. Peale 1813. a. Rahvastelahingut, milles Napoleon lüüa sai ning mille tagajärjena Reini jõest ida poole jäävad alad Prantsuse võimu alt vabanesid ja liitlasväed Pariisi vallutasid, loobus Napoleon troonist ning saadeti asumisele Elba saarele, mis oli talle antud eluaegseks valduseks. Sellele lisaks anti talle ka iga-aastane pension. Hoolimata sellest, et ta sai valitseda Elbat, nägi ta
Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´ Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry Alatskivi mõisahoone Tartumaal
Mida ta sellega mõtles? 9. Paul käis hanevargil. Kes talle peale sattus ja kuidas lugu lõppes? 10. Kui pikk oli Pauli esimene puhkus? Kuidas ta ennast tagalas tundis ja miks? 11. Miks ei tahtnud Paul puhkuse ajal mundrit kanda? 12. Mis oli täikamber? 13. Kes oli Gerard Duval? 14. Kuhu saab Paul haavata ja millises laatsaretis teda ravitakse? 15. Miks on teose pealkiri ,, Läänerindel muutusteta" ? Seleta lahti teose moto. Vastused ( I-rühm) 1) Prantslased ja inglased vs sakslased 2) Albert Kropp, Müller ja Leer. Kõik 19 aastased. 3) Klassijuhataja Kantoreki õhutusel, 20 oli neid algul 4) Müller tahtis saapaid, kuna nood oli mugavad ja parajad talle. Paul ei tahtnud algul, et ta need saaks. Vähemalt niikaua, kui too tüüp elus oli. lõpus ma ei tea kellel need olid, vb hiljem leian. 5) Kümme nädalat 6) Jaoülem allohvitser Himmelstrosch. Kiusas ja surus talt viimsegi välja, nagu kõikidelt teisteltki noorkitelt
44 protsenti prantslastest olid aga eeloleva aastakümne suhtes pessimistlikud, mis oli kõigist riikidest kõige kurvem tulemus. Sama palju on Prantsusmaal ka inimesi, kes leiavad end praegu halvemini elavat kui aastal 2000. President Nicolas Sarkozy võimuletulekut tervitati Prantsusmaal 2007. aasta mais küll rõõmupuhangutega, mis jäid aga lühiajaliseks. Nüüdseks on avalikkus tema vastu pöördunud. Üheks pessimismi põhjuseks on, et prantslased pelgavad presidendi reformijanu, kuid just Prantsusmaa tuli tänavusest majanduslikust surutisest kergemini läbi, kui ükski teine suurem arenenud majandusega riik. ("The Financial Times'' 29.12.2009) 2. Majandus Aasta alguses tõusis Prantsusmaa Cac 40, mis on Euroopa üks suuremaid börsse, indeks 1- 2%. Levis ettevaatlik optimism, et maailma majanduskriisi ,,põhi paistab". Paar nädalat hiljem langes sisemajanduse kogutoodang 1,2%, mis on halvim näitaja viimase paarikümne aasta jooksul
Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõudis Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Kuna Saksamaa oli juba enne valmistunud sõjaks, ei hakatud viivitama ning andis Austria-Ungarile teada: ,,Mitte viivitada väljaastumisega." Samal ajal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi, kuid Inglismaa diplomaatia jättes mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline hoiak julgustas Saksamaad veelgi aktiivsemalt tegutsema. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia)
Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Prantsuse seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks
ja Prantsusm. valmist. neile julgeolekugarantiid. 8Päeva pärast teadaannet, et nad kaitsevad Belgiat, Hollandit või Sveitsi kallaletungi eest, avaldasidki Pr. ja Suurbrit. ühisdeklarats., mis garanteeris Poola sõltumatuse. Üha kasvava kriisi keskmes oli siiski Poola, ning Pr. ja Suurbrit. lootsid olukorda kõige paremini lahendada, tõmmates kaitsekokkuleppes osalema ka Nõukogude Liidu, ehhki nad teadsid, et poolakad ei taha tradits. vaenlaselt mingisugust abi vastu võtta. Prantslased ja inglased suhtusid ka ise skeptiliselt nõugulastesse(tunne oli vastastikune).Poola vastuseisuta oleks jõutud kokkuleppele. Nii jäidki lääne demokr. riikide ja Stalini läbirääkimised kogu 1939a. suveks venima. H.-l olid seevastu välja pakkuda ahvatevad peibutised. Oli eelnevalt Venemaaga läbirääkimisi pidanud ja said aru, et neil pole tahtmist riskida sõjaga. H. võttis nõuks proovida, tehes läbipaistva
sakslased erilist edu ei saavutanud sellega -kasutusele tulid kaasimaskid Itaalia ja bulgaaria sõtta astumine lk 45 -1915 itaalia astus sõtta atand poolel Kuulutas sõja A-U-ile -bulgaaria astus sõtta keskriikide poolt 1915 alustades sõda Serbia vastu (serbia armee purustati) Verduni lahing 1916 LK 46-47 -Lahing kestis 10 küüd, algas Skalaste suutüki tulega -prantslased tõid juurde lisavägesid -lahingul hukkus lihi miljon meest aga prantslased pidasid sakslaste rünnakule vastu 9. Somme´i lahing (-1916) lk 47 (film) -endise prantsuse vägede põhjalikult ette valmistatud pealetungi operatsioon. -pelaetungile järgnes 7 päeva suutükituld, meeletu mürsurahe trampis sakslaste kaevikud maatasa. -15.09. 1919 Võtsid inglased esmakordselt kasutusele tankid (sellest ei olnud kasu) sakslaste rinnet läbi ei murta - Sõda merel lk 48 -1915 kuulutati välja piiramatu alvvesõja -07.05.1916 Lusitania, USA avaldab tugevat protesti
Pariis on haldus-, kunsti- ja moekeskus. Linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti uutega. Külastajad tulevad siia, et näha Louvre`i muuseumi, Napoleoni hauda, Notre Dame`i katedraali, Eiffeli torni ja muid kuulsaid paiku. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikuid on Renoir. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Religioon Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid
Prantsusmaa oli teinud panuse tugevatele kindlustele. Belgia piir jäi kaitsmata. Venemaa peaeesmärgiks oli Saksamaa vägede purustamine. Inglismaa tahtsis tulemusi teiste abiga, toetades rahaliselt oma liitlasi. Euroopasse saadeti kõigest 70 000-meheline armee. Positsioonisõda lääherindel Belgia kindlused osutasid alguses Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal toimud nn. Piirilahing. Sakslased jätkasid, samas kui Inglise armee ja Prantsuse armeed taganesid. Septembris alustasid prantslased vastupealetungi, mis oli tuntud Marne'i nime all. Nii nurjati sakslaste välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda(kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel). 1915. aastal kasutati esimest korda Ypres'i lahingus gaasi ja klooriballoone. Inglasteni kandunud gaasi ohvriks langer ligi 15 000 sõdurit. Samal aastal kasutasid ka inglased gaasi. 1916
- Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. 9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a? - 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916
1914.aasta novembris. Inglismaal tuli hakkata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmrägiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Sõjaplaani nimetati plaaniks 16. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa oli teisti Euroopa riikidega võrreldes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14
märkimisväärseimateks töödeks. Tema kuulsus sai alguse ..Pühast õhtusöömaajast'', mille ta maalis ühele Milano kloostrile. See dramaatiline ja samas täiuslikult harmooniline maal muutis oluliselt maalikunsti traditsioone. ''Püha õhtusöömaaeg'' sai eeskujuks mitmele kunstnike sugupõlvele, vaatamata sellele, et maal hakkas varsti pärast valmimist kooruma. Leonardo mitmeaastane Milano-periood hertsog Ludovico il Moro teenistuses katkes ootamatult, kui prantslased linna vallutasid. Uusi tellijaid otsides lahkus Leonardo Lombardiast ja reisis Montova ning Veneetsia kaudu kodulinna Firenzesse. Ta alustas mitut maali neist ühtegi lõpetamata. Ta pühendas palju aega matemaatilistele uurimustele. Seejärel oli Leonardo kümme kuud insenerina väejuht Cesare Borgia teenistuses ja reisis viimase valitsusaladel Toscanas ja Umbrias. Lõpuks naasis ta Firenzesse, kus ta sai riigilt tellimuse Palazzo Vecchio jaoks mõeldud
Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai
· Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)] o Hauamonumentidele uue, renessansliku lahenduse andja. o Tema loodud on Herni II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. o Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. o Henri III portree, Austria Elisabethi portree, François I hobusel, François I portree.
1. Riikide areng varauusajal Riik Saavutused Ebaõnnestumised/ probleemid Inglismaa 1485.a tugev alus kuningavõimule, XVI. sajandi keskpaigas vallutasid Valitsejad: kui Henry Tudor väljus pikaajalisest prantslased Inglismaalt väiksemad Henry VII kodusõjast võitjana ja võimule sai alad Mandri-Euroopas. Usutülid Tudor (1485- 1509) Tudorite dünastia. Henry VIII Kirjanduses: Thomas More tuntud (1509-1547) teos ,,Utoopia", W. Shakespeare Elisabeth I näidendid. (1558-1603) Prantsusmaa XV sajandi lõpuks oli kujunenud Francois I püüdis saavutada tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas.
relvade tootmist, mis siin toimub. Isegi naised on relvatööstuses sel ajal, kui mehed rindel on! Siin kasutatakse ka väga palju erinevaid kemikaale, mida loomade peal katsetatakse.. Need kemikaalid söövitavad hingamistorud ja on tervisele jube kahjulikud. Tunnen isegi juba nende mõju.. Saksamaal oli ka oma sõjaplaan, mida nimetatakse Schlieffeni plaaniks. Selle eesmärgiks oli Prantsusmaa kiiresti purustada, kuid see kukkus kahjuks läbi. Põhjuseks siis see, et prantslased hakkasid vastu ning väga edukalt. Aasta alguses toimus ka Verdune lahing, mis kestis mitu kuud.. Verdune lahingus üritas Saksamaa Prantsusmaa jõude nõrgendada, sundides neid kindlust kaitsma. Prantsusmaa aga pidas vastu ja hoopis suurendas oma meeste arvu ja see tõkestas meie edasiliikumise. See oli tohutute kaotustega lahing. Ma näen siiani õudusunenägusid sellest, kuidas iga päev mu lähedased mehed hukkusid. Need mälestused jätavad mu hinge igaveseks valusa jälje.
ametlik nimi Australia. Riigi keelt pole. ~80% elanikkonnast räägib inglise keelt. Okeaania · Prantsuse keel on ainsaks riigikeeleks Prantsuse Polüneesias (Polynésie française). Tänapäevane nimetus collectivité d'outre-mer de la République française. Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre- mer) Okeaanias. · Elanikke: 260 338 (2006), 69% elab Tahiti saarel, ~12% kogu elanikkonnast on prantslased. Okeaania Okeaania · Avastas James Cook 1767. aastal. 1797 esimeste protestantidest misjonäride saabumine. · Prantsuse misjonärid saabusid Tahiitile 1834. aastal. 1842 aastal kuulutati välja Prantsuse protektoraat. 1847 Kuninganna Pomare IV aktsepteeris Tahitit Prantsusmaa protektoraadina. · 1880 protektoraadi staatus asendati koloonia staatusega. · Alates 1962. aastast, kui Polüneesiasse toodi üle Prantsuse
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul. Haiti vabanemine Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja
1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu?
valmistatakse ka paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale lehti kasutatakse ka kütteks Suhkruroog läbi aegade Suhkruroog oli väga hinnaline, eriti keskajal. Seda tunti ,,valge kulla" nime all. Napoleoni sõdade ajal blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega ja Euroopa leidis suhkruroo asemele suhkrupeedi. Sellel ajal suhkruroo populaarsus, eriti Euroopas, vähenes. Pärast Napoleoni sõdu muutus suhkruroog uuesti kättesaadavaks, sest prantslased loobusid kaubateede kontrolli all hoidmisest. Olukord muutus, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas. Nüüd hakati suhkrupeeti edasi arendama ja selle suhkrusisaldust tõstma. Tänapäeval on suhkrupeedist saadud suhkur Euroopas populaarsem, sest see on odavam. Suhkruroost saadud suhkrut, eriti vähemtöödeldud pruunsuhkrut, peetakse hinnalisemaks ja tervislikumaks
Lahingus, Lützeni all, hukkus ka Gustav II Adolf . Rootslaste sõtta sekkumine tõi murrangu. 1635. aastal astus sõtta Prantsusmaa. See oli aasta pärast seda, kui rootslased olid Nördlingeni all lüüa saanud. Prantsusmaa peaminister oli alati protestante toetanud ja nüüd soovis ta nõrgestada Habsburge. Paljud sõdivad riigid vahetasid poolt ning konflikt muutus aina keerulisemaks. Prantsusmaa ja Rootsi väed ei toonud kumbakile erilist edu. Sõda venis järjest pikemaks. Kui prantslased ja rootslased olid valmis Baierit ära võtma ning ähvardasid Austriat, palus Habsburgide keiser rahu. Rahu sõlmimise järel olid Madalmaad ja Sveits saavutanud iseseisvuse, Holland, Prantsusmaa ja Rootsi tugevnesid. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks, ent sealsed alad, mis olid protestantlikud või katoliiklikud, jäid ka protestantlikeks ja katoliiklikeks. Suurenes vaid vürsti võim. 1648
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
