ja kloostrite kunstiväärtused. Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse teaduse hoogsas arenemises ja maadeavastustes (meretee leidmine Indiasse ja Ameerika avastamine). Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi.. Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga.
sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a. prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2 . Linne, mille elanikuarv on üle 100 000 on Prantsusmaal 9. Maailma riikide loendis rahvastiku tiheduse kaardi järgi võib järeldada, et Prantsusmaa on maailmas keskmise tihedusega asustatud. 4) Linnarahva ja maarahva osatähtsus. Prantsusmaal elab ligi kaks kolmandikku inimestest linnades, kuid aastal 1700 oli seal
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
Aphrodite marmorkuju pärineb 2. sajandist eKr ja selle leidis 1820. aastal Melose saarel oma aeda kaevates üks kreeka talupoeg. Aus mees andis kuju kohalikule vaimulikule. Sel ajal oli Melose saar Türgi võimu all. Kuuldes unikaalsest leiust, tahtis Prantsuse saadik Konstantinoopolis selle Prantsusmaale osta, kuid vaimulik keeldus. Kui sedöövrit laevale viidi, et toimetada see Türki, ründasid prantslased transportijaid ja röövisid kuju. Meie tänast aega on mõjutanud sellest ajast ... · Kreeka kirjandus · Rooma kirjandus · Kreeka filosoofid/ filosoofia · Kreeka kunst · Kreeka teater · Rooma õigus Kirjuta miks antiikkultuur ei igane kunagi... - õpik lk 9 lõpp!!! Kuidas kujutati antiikajal inimest kunstiteostes? Millele kirjutati? Egiptuse papüürus Pärgament Akropol Pantheon Amfiteater · Kreeka teater oli vabaõhuteater
KANADA KANADAST LÜHIDALT Kanada on riik Põhja-Ameerikas Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonegariik (58 500 km). Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. RIIGIPEA Elizabeth ll RIIGIKORD Kontstitutsiooniline monarhia RIIGIHÜMN - O Canada PEALINN - Ottawa PINDALA 9 984 670 km RIIGIKEEL(ED) inglise, prantsuse RAHVAARV 34 568 211 (2013) RAHAÜHIK - Kanada dollar (CAD) http://www.youtube.com/watch?v=kRPGPAnPNa8 KANADA ASUKOHT Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth...
aastal esimese nõndanimetatud tänapäevase jalgratta, kui ta kinnitas tagaratta külge pedaalid. • Oma sõiduki demonstreerimiseks sõitis ta külateedel kümne tunniga maha 112 km. • Ta oleks ehk rohkemgi sõitnud, kui ta poleks üht neiut pikali ajanud ja seetõttu ohtliku sõidu eest vanglatrellide taha sattunud №2 Jalgrattas 1860 • 1850. ja 1860. aastatel töötasid prantslased Pierre Michaux ja Pierre Lallement suurendatud esiratta külge paigutatud pedaalidega jalgrataste kallal • Nende jalgrattaid kutsuti "kondiraputajateks" ning need koosnesid rauast raamist ja puust ratastest. Nende ratastega oli raske sõita ja ohtlik kukkuda. №3 Ajatelg Tänan vaatamast Kasutatud allikad • Infarmatsioon: https:// et.wikipedia.org/wiki/Jalgratas • Pilt №1:https://www.google
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik l...
Konjak Ajalugu Konjak on valgetest viinamarjadest valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac´i linnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsumaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas Charentes´es. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Pärast nõukogude võimu kukkumist nõudsid prantslased lausa presidentaalsel tasandil, st Prantsumaa president Francois Mitterrand otse Venemaa presidendilt Boriss Jeltsinilt, et Venemaa lõpetaks oma konjakilaadsete toodete st brändide nimetamise konjakiks. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17.sajandi esimsel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt
Lennundus ja reaktiivliikumin e Kelly Luik 10D1 Mis on lennundus? Lennundus on lendamisega ja õhus püsivate alustega ja raskemate lennuaparaatidega seotud teoreetiline ja praktiline tegevusala. LENNUK http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/eHMMF9RmwbM/tupolev-tu-204- 65465686.jpg Lennunduse ajalugu Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus.
TOMAT Peruust Euroopasse tõid tomati 16.sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18.sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks s...
Sümbolism tekkis 19. sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni
vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni kindluse kaitset organiseeris kindral H. P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja "hakklihamasinas" jahvatati prantslaste 95 diviisist läbi 65 ja sakslaste 125-st 50. Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu. Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme'i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja ohvriterohke.Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest. (http://www.hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm 10.04.08 22:50) Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburi ja Belgiasse.
Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai
Verduni lahing Verduni lahing oli sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vahel Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Lahing kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit ohvrit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi, prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Kaudsete tagajärgedena võib "Verduni hakkmasina" kraesse kirjutada mässud Prantsuse armees 1917. aastal. Somme'i lahing Somme'i lahing toimus 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15
2) Kaupmehed ja vaimulikud: keskklass (makse ei maksa, nekrutiks ei võeta, ihunuhtlust ei anta) 3) Talupojad ja linnakodanikud maksid makse ja said kolki 4) 1861.a kaotati pärisorjus · 1855.a sai võimule Aleksander II, kelle ajal Tsetseenia ... edasi on vihikus tühi maa :D Ameerika Ühendriigid · Kolooniate rajamine 1) 16. Saj käisid Põhja-Ameerikas hispaanlased, prantslased ja inglased 2) 1607.a rajati esimene püsima jäänud koloonia 3) 1608.a rajasid hollandlased Nieu Amsterdami>New York 4) 1619.a esimesed neegerorjad Virginas 5) 1636.a I ülikooli asutamine (Harvard) 6) 1618.a esimene indiaanisõda> indiaanlaste tõrjumine läände · Asunike tegevusalad: 1) Põhja osariikidesse rajati farmid (mais,nisu, kartul, tomat jne) 2) Lõunas istandused (puuvill, tubakas, riis) 3) Laevaehitus
USA Kolmikliit Bulgaaria 6. Sõja eesmärgid- kõikidel riikidel samad Kindlustada oma positsioone (majanduslike, merelisi ja sõjalisi) Vähendada konkurentide mõjukust Territooriumi suurendamine Uute koloniaalvalduste haaramine 7. Erinevate riikide sõja plaanid Saksamaa: koostas A. von Schlieffen ootamatu löök läbi Belgia ja Luksemburgi Prantsusmaale mööduda Pariisist põhja poolt; suruda prantslased vastu Lotringi kindlustatud liini ja Sveitsi piiri Välksõjaplaan 1,5 kuuga Prantsusmaa purustamine, seejärel kõik jõud Vene vastu Prantsusmaa tegi panuse tugevasti kindlustatud prantsuse-saksa piirile jättis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna ei oodanud sealt lööki Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria-Ungari peaeesmärgiks oli saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda läänerindel
Kuid Prantsusmaa revolutsioon ei toonud kaasa ainult head, vaid ka palju halba. Selleks et Prantsusmaal midagi muutuks, toimus palju verevalamist. Kui Jakobiinid võimule said kehtestasid nad Diktaatorliku korra, mis tähendas seda, et kõik kes neile vastu hakata julgesid tapeti. 10 aasta jooksul arreteeriti üle 500 000 inimese ja hukati ligi 40 000 inimest, selle jaoks spetsiaalselt leiutatud suure tapakirvega. Tapetute hulgas oli ka kuningas oma perega. Revolutsiooni kaitsmiseks võtsid prantslased käsile kohutavad meetmed ning Prantsuse revolutsiooni aegne terror on eeskujuks olnud hiljem paljudele 20. sajandi diktaatoritele. Minu arvates oli Prantsuse revolutsioon ärahoidmatu ja olenemata paljudest tapmistest tuli palju kasuks tulevikus, sest ilma revolutsioonita ei oleks tänapäeval sellist demokraatlikku korda. Revolutsiooni tagajärjel levis humanism. Karl Henri Kaljus
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse neid selle eest tappa või vastupidi? Huumorimeel on ainuke, mis aitab säilitada tervet mõistust. Kohe kui hakata sügavalt mõtlema kõikide koleduste peale, mida me näinud oleme ajab see meid hulluks. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab...
100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446. aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said j...
Sümbolism Tekkis 19.saj lõpus, jaguneb kaheks: kunstnikud, kes maalisid luulelisi pilte (põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimese...
20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine 16 saj keskel portugallased Jaapanis 17 saj sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad, kaubitsemisõigus Nagasakis oli vaid hollandlastel 17 saj alguses avastasid hollandlased Austraalia PõhjaAmeerika idarannikul inglased ja prantslased 17 saj PõhjaAmeerika läänerannikul hispaanlased ja venelased 18 saj Suurte maadeavastuste tulemused Avastatud piirkondade koloniseerimine Hävitati ameerika indiaani kõrgkultuurid Veeti sisse Aafrika elanike orjadeks Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad Kauba ja fondibörsi teke Hindade revolutsioon Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusid ClC
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani
aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma troonipärija Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta. 1429. aastal ilmus Jeanne Orléans´i linna kaitsmise ajal kuninga õukonda. Ta teatas, et Jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa. Kuigi tema vastu oldi alguses umbusklikud, lubati tal proovida. Lausa imeväel saavutasid prantslased Jeanni juhtimisel rea võite. 23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid keegi ei uskunud teda. Teda süüdistati ketserluses ning põletati tuleriidal. 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks. Saja-aastane sõda andis tunnistust, et seni võitmatuna tundunud rüütliväge oli võimalik lüüa.
Itaalias ja Saksa aladel. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. 1870. aastal algas sõda, mille prantslased kaotasid. Keisririik Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle 50% kogu maa territooriumist.
usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane 3)ei sest vlismaal elades kaotavad nad selle iguse 4)jah ta on kogu elu seal elanud
5. Juust 6. Kalapulgad 7. Ketsup 8. Majonees 9. Munad 10. Pett 11. Piim 12. Sink 13. Sulatatud juust 14. Või 15. Õli 10 sõiduvahendit 1. Atv 2. Auto 3. Buss 4. Laev 5. Lennuk 6. Praam 7. Rong 8. Traktor 9. Tramm 10. Troll 6 riiki, keelt, rahvust 1. Ameerika Ühendriigid, inglise keel, ameeriklased 2. Eesti Vabariik, eesti keel, eestlased 3. Hiina Rahvavabariik, hiina keel, hiinlased 4. Prantsuse Vabariik, prantsuse keel, prantslased 5. Soome Vabariik, soome keel, soomlased 6. Venemaa Föderatsioon, vene keel, venelased Kasutatud materjalid http://www.tourism.tallinn.ee/est/esi/vaatamis/vaatamis/az http://www.viroweb.com/parnu/eesti.asp?luokka=vaatamisvaarsused http://www.victoriahotel.ee/index.php/et/Parnu-olulisemad-vaatamisvaarsused.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et
Henri Jeret 11c Malev Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõtlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad
üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused · Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast Prantsuse koloonia http://www.google.ee/search?q=quebec&ie=UTF-8&hl=et Punanahad ja kahvanöod · Punanahkade sõbralik suhtumine kahvanägudesse · Toiduainete ja karusnahkade vastu vahetati ehteid, relvi ja alkoholi. Maad ei müüda · Indiaanisõjad olid eesmärgiga: oma mandril vabaneda kahvanägudest.
Mehhiko köök Johanna Rodima ja Jelizaveta Gavrilõteva 8c klass Mehhikost Ametlik nimi Mehhiko Ühendriigid Pealinn México Naabriteks USA, Guatemala ja Belizega Mehhiko kultuuri on sügavalt mõjutanud indiaanid ja hispaanlased, hiljem ka prantslased ja ameeriklased Toidu valmistamisel reegleid ei ole, söök võib olla väga lihtne või raske Toiduained Tsillipiprad Mais Tortiljad Oad Cuacamole - avokaadokaste Rahvusroad Ceviche laimimahlaga marineeritud mereannid Pozole - paks supp või vedelam ühepajatoit, mis koosneb sea- või kanalihast ja maisist Cochinita pibil - guljass-tüüpi roog sealihast Taco (tako) - friteeritud, rabedad, U-kujulised,
Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Igal linnal ja külal on oma igiomane ja eriline fete, pidustus, mida tähistatakse tavaliselt oma pühaku päeval või viinamarjade korjamise alguspäeval. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis
kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. Isiklikku: On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana Korsikat, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis. Sündis: 1451, Genova, Itaalia Suri: 20. mai 1506, Valladolid, Hispaania Abikaasa: Filipa Moniz Perestrelo (abiell. 1479) Lapsed: Diego Columbus, Ferdinand Columbus Vanemad: Domenico Colombo, Susanna Fontanarossa Õed-vennad: Bartholomew Columbus, Giacomo Columbus, Bianchinetta Columbus, Giovanni Pellegrino Columbus kasutatud allikad: https://et.wikipedia
üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid • Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. • 1756.a reisikiri õ lk 56 • Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga • Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused • Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast Prantsuse koloonia http://www.google.ee/search?q=quebec&ie=UTF-8&hl=et Punanahad ja kahvanöod • Punanahkade sõbralik suhtumine kahvanägudesse • Toiduainete ja karusnahkade vastu vahetati ehteid, relvi ja alkoholi. Maad ei müüda • Indiaanisõjad olid eesmärgiga: oma mandril vabaneda kahvanägudest.
peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise. Saksamaal oli päevakorras rahulolematus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine, poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine
iseseisvussuve tavainimeste elu, mitte sellal toimunud muutusi riigi- ja maailmapoliitikas. Kõige märkimisväärsem raamatust saadud info minu jaoks on seotud riigipoliitikaga. Silbergleich'i ja Malm'i jutuajamine oli seotud nimetatud teemaga ning arutelu käis neil üsna pikalt. Nimelt kui mujal maailmas oli võim väga karm, siis vastupidiselt oli Eestis see väga leebe, mis olnuks soodsaks võimaluseks Eesti vallutada. Malm'i arvates tulnuks võõrriigi rünnaku korral appi inglased või prantslased. Paraku see nii aga Silbergleich'i arvamist mööda polnud, kuna ka Inglismaal ja Prantsusmaal oli endal hädaoht. Suur erinevus praeguse oluga oli see, et inimesed ei teadnud maailmas toimuvast eriti midagi. Isegi kui neil oli võimalus kuulata raadiost uudiseid, siis nad ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Nagu ka Molotov-Ribbentropi paktile ei pööratud suurt tähelepanu, kuigi sellest kõneleti raadios üle riigi. Inimesed ei jälginud ajalehtede kaudu ka riigisisest
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine Põhja-Ameerika koloniseerimine algas 16. ja 17. saj, mil saabusid hispaanlased, prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18. sajandil kolooniate ja emamaa suhted? I põhjus - kehtestati diskrimineerivad t...
poolt toetatud Prantsuse armee sept algul sakslaste edasiliikumise seisma; b Lahingud Türgi rindel- 1915 üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta, 1916 inglased lahkusid; c Verduni lahing- Saksa asus 1916 veebr rünnakule. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsis Saksa suurtükitules raskeid kaotusi. Lahing kestis 10 kuud, hukkus 1 milj meest. Lootus Prantsuse armee verest tühjaks lasta ebaõnnestus, ise saadi suuremaid kaotusi; d Somme'i lahing- 01.07.1916-nov lõpp. Ing-Prant väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest korda tanke, kokku hukkus 1,3 milj meest ja selget edu ei saavutanud kumbki pool; e Sõda
Esimene maailmasõda Sõja algus 1914.aasta 23.juulis tapsid salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Kuna Serbia seljataga seisis Venemaa, oli Viinil Saksamaalt abi vaja. Austriale anti teada, et väljaastumisega ei tohi viivitada ja Berliinis olid kõik suureks sõjaks valmis. Venemaa oli nõustunud Serbiat aitama. Samal ajal oli Prantsusmaa presitent teatanud, et prantslased täidavad oma liitlas kohustusi. 1914. aasta 28. juulil kuulutasid Ungari ja Austria Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas 1. augustil ja Venemaa 3. augustil Prantsusmaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist Belgia territooriumile. Belgia keeldus ning pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. London nõudis Belgia neutraalsuse austamist, kuid vastust saamata kuulutas
Siin saab tõmmata paralleeli Odysseusega ning omakorda vastandada mõlemad Aeneasele, kes hülgas Dido (kuigi tuleb arvestada, et roomlaste kangelane oleks astunud jumalate tahte vastu). Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes
*Venemaa: armee oli viletsalt varustatud. Pidi võitlema mitmel rindel *A-U tuli võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel: 1914 · Algas 2. augustil. Saksa väed hõivasid Luksemburi. 4. augustil Belgia (seal tugev vastupanu). · 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa. · Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi,
Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saksamaa pidi maksma suuri sõjamakse ehk reparatsioone. Saksamaa valmistumine uueks sõjaks * 1. Saksa juhid nõudsid, et nende riik saaks teiste riikidega samavõrdsed õigused. 2. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. 3
vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol; Triumfikaar, Notre-Dame'i katedraal, Sainte-Chapelle'i kirik, Kuningapalee, Elysée palee, Versailles. Louvre Huvitavaid fakte · Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud · Neile meeldib avarus, lage maakoht, kuid ise elavad nad tihti kitsas üürikorteris. · Prantsuse mehed ei kujuta ettegi, et võtaksid kokteiliseltskonnas pintsaku seljast, kuid samas jalutavad nad St. Tropezi supelrandades ihualasti. · Nad kasutavad parfüümi, kuid jälestavad deodorante.
eures.ee/14242+&cd=6&hl=et&ct=clnk&gl=ee 8. MUUD ANDMED Peale põlisrahvaste elab Prantsusmaal veel keltide ja ladina ning teutoonide rahvusi, slaavlasi, põhja aafriklasi, indohiinlasi. Prantsusmaal on ainus ametlik keel prantsuse keel. Valdavad usundid aastal 2012 Prantsusmaal on Rooma katoliiklased (83%-88%), protestandid (2%), juudid (1%), moslemid (5%-10%). 4% inimestest pole end ühegi religiooniga seostanud. Tõenäoline rahvastikupoliitika Prantsusmaal on see, et prantslased soovivad päästa oma rahvuslikku patriotismi. Nad tahavad, et just prantslased suurendaksid sündivust, mitte immigrandid. 30 aastat tagasi otsustas tolleaegne valitsus Valéry Giscard d'Estaing´i juhtimisel sündimuse tõstmiseks alustada kampaaniat ,,Kolmas laps Prantsusmaale!" Paistab, et prantslased on seda alles nüüd kuulda võtnud. Laste rohkus on Prantsusmaa helde sotsiaalsüsteemi vili. Emadel on pikk lapsehoolduspuhkus, alles jääb töökoht ning tänu 35-
Sarajevo atendaat ja suurriikide reageeringud: 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. 2. augustil ületasid Venemaa keisririigi väed Ida-Preisimaa piiri. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased
Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. Hauamonumendid: valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de'Medici hauamonument. Renessanssmaal Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis. Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeb François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: "François I", "Austrea Elisabethi portree", "François I hobusel" Kasutatud kirjandus: J
kelle "ühe ja jagamatu Prantsuse nation'i" kontseptsioonist olevat alguse saanud rahvusriigi termin. Kuid see käsitlus keeldub tunnistamast 2000 aastat varem ladinakeelses väljendis "nationes et gentes" sisalduvat viidet etnilisele kuuluvusele. Jakobiinlik natsioon ja sellega seostatav ideoloogia natsionalism on tõesti riigiga haakuvad. Riigiga, mis eirab etniliste vähemuste õigust oma identiteedile. Bretoonide natsionalism ei saa seda mõtet kuidagi sisaldada. Kas bretoonid ja prantslased on mõlemad natsionalistid? Kui, siis on nad vägagi vastuoluliste ideoloogiatega natsionalistid. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Lisaks moderniseerumisele ja elutingimuste parandamisele aitas rahvuslus väga paljudes maades suurel määral kaasa vabanemisele võõrvõimust ja kogu
kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. 21.september 1792 võttis Rahvuskonvent vastu seaduse, millega kukutati kuningavõim sootuks ning kuulutati välja vabariik. Jakobiinide diktatuuri ajal tehti sõjalisi ümberkorraldusi. Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile. Uued mõõtühikud põhinesid nüüd loodusel. Pikkusühikuks sai meeter, mis oli veerandmeridiaani kümnemiljondik osa ning kümnekordsuse alusel loodi meetermõõdustik. Raskusühikuks sai kilogramm, mis oli kuupdetsimeetri puhta vee mass. Revolutsioonikalendri ajaarvamise alguseks võeti 22.september 1792 ehk Prantsuse vabariigi kehtestamise päev. Aastas oli 12 kuud ja kuus 30 päeva.
Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd,
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Malev Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
