Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises. Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986. Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel: Matti Paavo, Heikki Parve, Dimitri Borovik, Ants Freimuth, Eivinas Gusas, Matti Kanep, Agu Keemu, Aimar Koni, Agu Lamp, Roland Lessing, Külli Metsoja, Olaf Michelson, Peeter Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar Rehtsalu, Eva Rinne, Raguell Rohtväli, Hillar Zahkna, Indrek Tobreluts, Even Tudeberg, Enn Tupp, Aivo Udras, Marina Vahi, Eve Vait, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva. 7 Võistlused Maailmas Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused (E.ON Ruhrgas World Cup) on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga-aastane võistlussari. Karikavõistluste sarja korraldab
nooremad perepojad, kellel see oli elukutseks, sest talu neil ei olnud palgasõdurite salgad kuningad, väepealikud linnad Hedeby, Birka, Sigtuna ... igapäeva elus orjandus puudus ja rahvasteränne neid ei puudutanud Rootsi jagunes kahe hõimkonna vahel: svealased ja götalased Madalad laevad (võimaldas jõgedel sõita), 40-60 meeskonnaliiget, orienteerumine taevakehade järgi, laevkonda varustas mandrilt kogukond Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed 911 Normandia hertsogiriik: frankide loovutatud 1071 Sitsiilia kuningriik Vana-vene riik 874 Island 10.saj Gröönimaa (Erik Punane) ~1000 Põhja-Ameerika (Vinland) poeg Leif Erikkson usund: loodususundid: esivanemate hinged, Valhalla, päikesekultus, taevajumal Thor, sõjajumal Oden, päikesejumal Frej/Freja, saatan Loki ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda")
SRÜ 82 10 91 SRÜ 116 13 55 1. Rootsi 162 20 128 1. Rootsi 98 11 109 2. Soome 120 15 33 2. Soome 95 11 14 3. Venemaa 63 8 80 3. Läti 88 10 42 4. Läti 54 7 23 4. Saksamaa 83 9 54 5. Prants. 49 6 48 5. Venemaa 81 9 23 6. 39 5 22 6. Leedu 75 8 27 Saksamaa 7. Nigeeria 38 5 52 7. Poola 58 6 87 8. USA 37 5 517 8. Kanada 42 5 - 9. Leedu 34 4 42 9. Hiina 41 5 193 10
6. PARL AMENDI ÜHE- JA KAHEKOJALISUS (SH KAHEKOJALISE PARL AMENDI MOODUSTAMISE VÕIMALUSED) Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse rahva poolt. Teine koda (Ülemkoda, Lordide koda) moodustatakse a. Seisuse alusel. Suurbritannias. Valimisi ei korraldata, õigus osaleda tuleb päritud või omandatud tiitliga. b. Regionaalvõimude valitud delegaatidest. Toimub Prants, Saksamaal ja Venemaal. c. Valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt USA, Itaalia, Jaapan. Kodadel on erinevates riikides erinevad ülesanded. 7. PARL AMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR – JUHATUS, AL ATISED KOMISJONID, ERIKOMISJONID (RIIGIKOGU NÄIDE) JUHATUS RK liikmete poolt valitud RK tööd korraldav organ Igapäevast tööd juhib spiiker ehk esimees. Teda asendab vajadusel I ja II aseesimees.
Juan Antonio Samaranch (Hispaania) 1980- 2001; Jaques Rogge (Belgia) 2001 2013; Thomas Bach (Saksamaa) 2013 ... (kuni 2021) Aasta Koht Tuntuimad (mitmekordsed) võitjad KAASAEGSED SUVEOLÜMPIAMÄNGUD 1896 Ateena, esimene võitja: J.B. Connolly(USA) kolmikhüpe Kreeka Paul Masson (FRA) kuld (trekisõit) 1900 Pariis, Alvin Kraenzlein(USA) 4võitu (60m jooks, 110 ja 200m tõkked, Prants. kaugushüpe) Ray Ewry(USA) 3võitu(hoota kõrgus, -kaugus ja kolmikhüpe) Charlotte Cooper(UK) tennis ESIMENE AASTA NAISTE OSAVÕTUGA 1904 Saint Louis, USA 1908 London, SB 1912 Stockholm, EESTLANE Martin Klein(Venemaa) hõbe(kreeka-rooma) Rootsi James(Jim) Thorpe (USA) - viie ja kümnevõistlus 1916 JÄID ÄRA I MS TÕTTU
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, otsustati Saksa lõplik purustamine, kui Hitler alistatud peab NSVL asuma sõtta Jaapani vastu. Punaarmee võis Berliinis teha seda mis tahtis peale selle vallutamist. Potsdami konverents - toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia. Tehti järgmised otsused: 1) Saksa jagati Briti, Prants, USA ja NSVL okupatsioonitsooniks 2) Natside Sots. Töölispartei kuulutati kuritegelikuks 3) NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof - ÜRO - on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
kultuuriline panus oli märkimisväärne. (nim karolingide renesanss). 1. antiik ajadega samaväärsete teadmiste saavutamine. 2. soositi kunstnike , filosoofide ja luuletajaid 3. rajati ilmalikke õppe asutusi 4. kloostrid hakkasid täitma ka kultuuri keskuste rolle. 814 päris võimu ludvig 1. vaga Kes jagas juba 817 a riigi oma poegade vahel ära. 843a sõlmiti verduni leping millegi frangi riik lõplikult jagati kolmeks. 1-ida frangiriik saksamaa 2 lääne frangi riik prants 3 lõuna frangi riik italy. Feodaal suhted Feodalismi tekke põhjusteks olid 1. frangi riik vajas tugevat sõjaväge, et sõjamehed jõuaksid osta raske ratsaväe varustust anti neile maa koos talupoegadega ,kes tegid tööd ja maskid makse neile. Sõjameestest kujunes rüütlite kiht (Feodaalid). 2. vajati kindlat võimu süsteemi kus alluvus suhted oleksid paigas. Vasall alam. Vandus senjöörile igavest truudust
Dubcek tahtis Breznevi inimnäolist doktriin. sotsialismi, NLKP otsustab veretu ülestõusu maha suruda. Suessi kriis Osales: Egiptus, - - Ukraina ja NSVL, UK, Prantsusmaa 1956 Iisrael ja Prants. mõju vähenes, Egiptuse NSVL mõju riigipööre. Lähis-Idas Suessi kanali suurenes riigistamine Kommunistlik maailmasüsteem -Kommunistliku korra kehtestamise seaduspärasused: · Kõikides riikides kus sõja lõppedes paiknes Punaarmee, läks võim
Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a
Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3) Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast 16 hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutami...
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
raehärra perekonda,kus endasmõistetavalt anti pojale parim haridus. 22-aastase mehena sõitis ta Itaaliasse, kus ta õppis Caravaggiolt valgusega mängimist ja Tizianilt särava koloriidiga maalimist. Itaalas selgusid ka tema hiilgavad anded diplomaatias. Tähtsad diplomaatilised reisid aitasid kaasa R üleeuroopalise kuulsuse tekkimisele ja tellimuste saamisele.Suurim neist tuli Prants kuninganna Maria de' Medicilt,kes soovis enam kui 20 lõuendi peal jäädvustada oma abiellumise Henry IV-ga. R vajas palju abilisi ja õpilasi,kelle kaudu kujunes välja tema koolkond.] R tohutule populaarsusele aitas kaasa ka tema iseloom- kuulsusele vaatamata jäi kunstnik lahkeks,sõbralikuks ja truuks oma sõpradele. R ettevõitlik ja rõõmus elu kajastas tema fantaasiakülluses loomingus.Tema hiigelmõõtmetega maalid olid täis terviset pakatavaid figuure,kes liikusid ja väänasid
saa ja ta ei saa ka anda uut haldusakti. Seda peab tema ettepanekul tegema vastav haldusorgan. Ombudsmani pädevuses on saata asi krim.asja algat. uurimisorganitele, kui ta leiab, et vastava ametniku teos võib olla k.t. koosseis. Kui aga vastavas asjas on juba olemas jõustunud halduskohtu otsus, siis pole ombudsmanil täitevvõimu tegevusse enam võimalik sekkuda. Sel puhul tuleb täita kohtuotsust. Reeglina nimetab/valib ombudsmani parlament. Erandiks on Prants. vahendaja, kellel parlamendiga pole mingit seost, aga kelle funktsioonid on sarnased ombudsmani omadega. Oma seose tõttu parlamendiga esitavad ombudsmanid parlamendile aruandeid/ettekandeid inimõ-te oluk-st riigis ja nad saavad teha ka ettepaneku s-st muuta. See on aga üksnes ettepanek, sest ombudsmanil pole s.andliku algatuse õigust. Parlament võib valida või nimetada mitu ombudsmani. Küllalt sageli on suuremates riikides nn.
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
aga läks läbi mandzumo territooriumi, sai hiina selle endale, siis sai hiina ka endale port arthuri sadama. 1905 saati sinna baltimere laevad, siis venesõjasadam mis läks japside kätte ja siis hiinlaste kätte ja hiina sai tagasi. Siis kui 2. MS lõppes, jaapani väed tulid igalt poolt ära ja läksid vietnami, siis hiina tegi esimese välispolitiilise käigu, et 1945 viis sisse oma väed põhja vietnami põhja ossa kuulutades selle oma territooriumiks, tekkis esimene konflikt prants, inglise ja ameerika ja iang jie shi võimude vahel, mille tulemusena hiina pidi oma väed tagasi tooma. Hiina teind seda selleks, et oma võimu näidata. kui ameweriklased tegid vietnami maatasa ja tegid vaherahu, ja tulid ära, siis hiina 1978 tungis vietnamile kallale, kuigi formaalselt olid liitlased, kuid kui vietnamlased olid saavutanud suure võidu ameerika imperialismi üle, siis hiina tundis vajadust, et ennast maksma panna, läks sisse, peksis puruks ja tuli välja
Tema tähtsamad koduloo vallas kogutud pärimused ja andmed on koondatud raamatusarja "Muinasaja teadus eestlaste maal: Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Perno ja Wiljandi maakonnast". Võib nimetada esimeseks arheoloogiks Eestis. Koolmeistrina andis Jung välja ka mitmeid õpikuid. Martin Lipp - Nõo kirikuõpetaja - uuris kirikulugu ja koostas genealoogiaid ning kutsus teisi üles seda tegema. Henrik Prants uuris soome sugurahvaid, lõpuks kirjutas "Eesti rahva ajaloo" (kusagil 20. saj alguses). Eesti ajal andis veel välja oma memuaarid. Villem Reiman lõpetas TÜ, tundis huvi kultuuriloo vastu - alustas selle uurimisega juba varakult. Tegeles kaasaja karskusliikumisega - teda võib selle juhiks pidada. Tegegutses ka kirjanduskriitikuna. Ajaloo uurimises valdas allikakriitilist meetodi, veetis palju aega arhiivides ja leidis olulisi kultuuriloolisi allikaid
doktriin, Marshalli plaan, NATO). 3) Lääne-Euroopa suhteline kompaktsus (vähene riikide arv) soodustas koostööd. 4) Vajadus lahendada Saksamaa küsimus. 5) Vastastikune majanduslik sõltuvus. Koostöö erinevad vormid · Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise komitee loomist abi jagamiseks · vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks
· D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased · D eraldus kiiresti võrdlev-ajaloolisest lingvistikast ja hakkas liikuma omaenese teed mööda. · D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. Julés Gilliéron, kogus 18961901 uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas) = dialektoloogia alus 19021910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 19201990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega · murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA
peeti 403 kohtuistungit, 24st peasüüdlasest 12 mõisteti surma, 7 pandi vangi ja 5 mõisteti õigeks. -Jalta konverents 1945 veebruaris Stalin, Roosevelt ja Churchill-kooskõlastati Sks purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sks pidi tingimusteta kapituleeruma, reparatsioonimaksu maksma (sõjakahjude hüvitamiseks). Otsustati luua ÜRO (võitjariikide vahel) -Potsdami konverents 1945.a. juulis Trumann, Churchill, Stalin arutasid Sks sõjajärgse haldamise küsimusi-jagati neljaks SB, Prants, USA ja NSVL vahel ja teemaks oli üldiselt maailma jagamine -Teherani konverents 1943.a. novembris toimus Iraani pealinnas kolme mehe vahel (Roosevelt, Churchill ja Stalin). See tugevdas olemasolevat liitu ning otsustati, et avatakse teine rinne. Roosevelt ja Churchill nõustusid Baltimaade jagamisega NSVL'e - olulisemad sõjasündmused Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. Molotov- Ribbentrop pakti sõlmimine. Konverentsid ( teheran, jalta, potsdam) . Astus ametisse
Eelnevate aastatega võrreldes küll vähem, kuid siiski esinesid silbi- ja häälikstruktuuripuuded (asendused, ärajätmised). Kõnes esines ka uudissõna moodustamist (mudalisega pro mudane), mis võib viidata sellele, et lapsel on raske sooritada muuteoperatsioone (muuta vajadusel sõnatüve ja panna sõna õigesse grammatilisse vormi). Viiendaks eluaastaks kasutas laps kõnes õigesti oleviku ainsuse ja mitmuse 3. pööret. 2011. aastal (Laura 6-aastane) uuris Marika Prants oma magistritöö raames Laura tegusõna grammatiliste morfeemide kasutamist. Uuringus ilmnesid Laura kõnes järgnevad vead: morfofonoloogiline agrammatism (söödakse pro süüakse; käesid pro käsi), morfoloogiline agrammatism (aknad pro akent; juuksuli pro juuksurina). Laura jättis sõna muutmata (oleviku muutmisel lihtminevikku jättis sõna olevikku (toob pro tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks
Kreekale ja Türgile, et teid ei võeta ära 28. III 1939 – NSVL noodid Eestile ja Lätile: NSVL jätab omale vabad käed oma julgeoleku kindlustamiseks IV 1939 – algavad Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL läbirääkimised Moskvas jõupositsioonil; peamine küsimus on Soome ja Baltikumi iseseisvuse garanteerimine. (kui Saksamaa ründab, tahab NL minna kohe appi, Ingl. ja Prants. selle vastu) NL nõuab ka kaudse agressiooni korral korral Soome ja Baltikumi. –ing. ja prant ei leppinud. 7. VI 1939 – Eesti-Saksa ja Läti-Saksa mittekallaletungi lepingud – mõtetu sisulises mõttes NSVL ja Saksmaa suhted Mõlemapoolne kasu: NSVL vajab seadmeid, Saksamaa tooraineid 3. V 1939 – Molotov pannakse välisasjade rahvakomissariks Litvinovi asemel; Molotovi lähim abiline on Vladimir Dekanozov (Baltikumi ekspansioonikavade võimalik autor) 17
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
W.Wright uuris selle meetodiga vesterne, kus ilmuvad ka vastandpaarid: peategelane (outsider) vs. Kurjategija (insider), tsivilisats vs kõrb. Vestern jaguneb 2: 1) klassikaline (30`-50`) peategelane kaitses seadust, pätt proovis seda rikkuda; 2) Proff vestern (60`-70`) bin.op on alles. Peateg võitleb korup tegelasega maffia. Müütiline mõtlemine põhineb Lévi-Straussi arvates bricolage'il, olles ,,meisterdamise intellektuaalne vorm". Roland Barthes (1915 1980) prants kirjanduskriitik, semiootik. ,,MÜTOLOOGIAD" 1957 "Mütoloogia, pärinegu ta ammustest või hilistest aegadest, saab pärineda ainult ajalool, sest müüt on kõne, mille ajalugu on välja valinud. Müüt ei saa iial esile kerkida asjade endi loomusest. See on ajalooline protsess." Raamat jaguneb 2: 1. osa esseed. kõike saab käsitleda kultuuritekstina. Uurib, kuidas tekstid toimivad ideoloogiliselt. Mitte lihtsalt seda, et tekstid moodustaks mingi mudeli, mis
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
Rahvas räägib, tal lõõmavat seal päris põrgu-köök ja ta keetvat suurel tulel tarkade kivi. Tühja kah! Mulle on see tarkade kivi sama väärt kui munakivi ja oleks armsam, kui ma ta koldelt leiaksin pigem pekiga Praetud munaroa kui maailma suurima tarkade kivi!» Jõudes väikesitc sambakeste kaiguni, tõmbas ta pisut hinge ja kirus lõpmatut treppi, manades sinna miljonid kärutäied kuradeid, siis aga jätkas ta oma teekonda 1 Tõesti, need praeköögid on hämmastavad asjad (it. ja Prants. k. segu) . 253 läbi põhjapoolse torni kitsa ukse, mis nüüd rahvale suletud on. Mõne minuti pärast, kui ta kellaruumist mööda oli läinjd, nägi ta väikest külgmisesse süvendisse raiutud treoiplatvormi, selle võlvi all aga madalal terava-kaarelist ust. Keerdtrepi vastasseinas olev laskeava laskis näha päratu suurt lukku ja tugevat raudkonst-ruktsiooni. Kes tänapäev seda ust tahab näha, 15Mil viisil (lad. k.). . 16 Kuid siiski tõepoolest (lao. k l . Puhu, looda (lad. k.). 1 4
Neumanniga, ilmus 1896, 1894. Arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann, tegevarhitekt. Huvi kunstkäsitöö vastu Baltikumis keskajast uusajani. Neumann projekteeris Läti kunstimuuseumi ja oli üle kümne aasta selle direktoriks. Georg Dehio (1850-1932) Hausmanni õpilane, koolitas Tartus, ülesaksamaaline korüfee, töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Vaimulikkonnale tugev surve karjääri alguses. Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse. Üldised ühiskonnakritilised artiklid, seltsitegevuses karskusselts. Kujunes
1253 1192 Polt Kaido Tallinn 04:07:52 M21 2448 1850 Poom Aimar Tartu 07:04:30 M21 1502 2372 Pork Martin Tartu 04:20:33 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2416 2001 Post-Tiidor Peep Tartu 06:20:54 M21 1987 1377 Potter Priit Tallinn 04:52:04 M21 1021 654 Prants Aivar Lääne-Viru 03:57:04 M21 37 22 Praulins Didzis Läti 02:50:41 M21 2022 2225 Preimann Lauri Tallinn 04:53:42 M21 2195 2656 Priks Margo Tartu 05:13:05 M21 541 892 Prizevoits Janis Läti 03:33:31 M21 1818 1551 Prosin Märt Tallinn 04:38:56 M21 35 64 Prous Priit Tallinn 02:50:35 M21 77 45 Puhm Steven Tartu 02:58:54 M21
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
tehniliselt max efektsete lahendusteleidmine.Väljatöötamisel olid nõustajateks head praktikud. Kehtima 1871 loodud Saksa riigis ja Doonau monarhias, suurtähtsus, sest võimaldas kasutada ühtset õigus ja sama jur tehnikaga ühiseid institutsioone.1897 redigeeriti ning viidi kooskõlla BGBga ja võeti siis vastu Saksa riigi kaubandusõigusseadusena.Uus õigusharu- tööõigus:Kollektiivleping - tekkimise eelduseks industrialiseerimine.1824 Ingl, 1864 Prants, 1869 aastani Saksamaa kriminaalõiguslikult sanktsioneeritud ametühingute ja streikidekeeld.Industr. tulemusena tekkis töölisklass, iga töötaja suhe tööandjaga fikseeriti töölepingus. Kogu Euroopas valitsepõhimõte, et tööandja oli oma huvide rakendamiseks rohkem võimalusi, vajadusel oldi valmis kasvõivägivaldselt takistama töötajate organiseerumist kollektiiviks. Algul püüti töötajaid rahustadasotsiaalkindlustusseaduse vastuvõtmisega,
ajakirjanikke. 1880. aastate lõpuks kasvas üheaegselt hõivatud ajakirjanike arv eesti toimetustes paarikümneni. Päevalehe ilmudes (1891) oli ajakirjandusturul 21 väljaannet tegemas 22 isikut. Ajakirjanike arv püsib stabiilsena ega kajasta esimese päevalehe ilmumist turule. Oskar Mänd kinnitab oma meenutustes, et kolmeliikmeline Postimehe toimetus kasvas alles pärast Jaan Tõnissoni toimetajaks kinnitamist. (Mänd 1938, 14). "Niisama pidi H. Prants "Postimehe" peaaegu täiesti üksinda valmis kirjutama, niikaua kui see 3 korda nädalas ilmus; kui aga leht päevaleheks muutus, siis suurendati toimetuse jõudu esiotsa ainult niipalju, et ainsale toimetuseliikmele 5 rubla palka kuus juurde lisati" (Postimees 5.3.1911). Päevaleht = 6 x nädalas. 1891, kui Postimees päevaleheks muutus, oli soomlastel juba 7 ja lätlastel 2 päevalehte. Postimehe päevaleheks muutumise tagamaaks ei olnud aga niivõrd
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
