Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"praktikum" - 938 õppematerjali

praktikum – Rekombinantse plasmiidi ligeerimine Selleks, et meid huvitava amplifitseeritud DNA paljuneda, on vaja teda sisestada vahuvektorisse(plasmiidi). Selleks on vaja kokku ligeerida meie järjestus (L-Desmo) ja pSTBlue-1 vektor.
16
docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

1 2 3 4 5 m  ................  ........... d  ................  ........... 3. Arvutused koos veaarvutusega. m0 Anuma massi määramatus: ep U C  m0   U B  m0  m  t  3 Anuma koos veega massi m0  m1 määramatus: ep U C  m0  m1   U B  m0  m1  m  t  3 , t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve,  on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. Vee mass m1 ja tema liitmääramatus: m1   m0  m1   m0 m1  f   m0  m1 ;m0  2 2 2  y   y   y  U C  y    U C  x1     U C  x 2    ......   U C  x n    x1   x 2   x n     m0  m1   m0     m0  m1   m0 ...

Füüsika -
157 allalaadimist
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm  22,4dm 3 mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel...

Keemia alused - Tartu Ülikool
3 allalaadimist
24
docx

Keemia praktikum nr3: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Sissejuhatus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadusest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Pöörduv reakts...

Keemia alused - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
28
docx

Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM  k h  p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses moldm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentrat...

Keemia alused - Tartu Ülikool
5 allalaadimist
18
docx

Keemia praktikum nr4: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:  lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid  vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse)  kokku jäetakse:  gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt)  vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt)  vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt)  kompleksioonid ( [Ag...

Keemia alused - Tartu Ülikool
29 allalaadimist
13
docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga s...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
41 allalaadimist
4
docx

Maakorraldus praktikum 5

11.2015 Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1433,25 56 25,59 1:2,19 2 1406,25 61 23,05 1:2,44 3 1330 52 25,58 1:2,03 4 1273 55 23,15 1:2,38 5 1333 53 25,15 1:2,11 6 1270,5 50 25,41 1:1,97 7 1220 51 23,92 1:2,13 8 1332 55...

Maakorraldus -
15 allalaadimist
6
docx

Viroloogia praktikum

Miks pidi lisama LB puljongit, kui olime külviaasaga soft agari tuubi kogunud? Muidu on soft agar liiga viskoosne, LB-ga teeme vedelamaks. 2. Miks seejärel kasutasime kloroformi? Kloroform surmab bakterid, kes faagi käest pääsesid (keda faag ei nakatanud). 3. Miks bakteriofaag lambdat ei saa transduktsioonil kasutada, kuid T4 saab? Faag lambda integreerub bakteri rõngaskromosoomi profaagina ja väljub sealt nukleotiiditäpsusega (integraasi ja ektsionaasi abil). Madala tõenäosusega võib väljatulek olla ebatäpne ja osa geene on asendunud bakteri omadega, selline faag on defektne ja vajab paljunemiseks helperfaag abi. Faag lambdal algab pakkimine kontaktemeeridest. Faag lambdal pakitakse DNA, mis jääb kahe cos saidi vahele (spetsiifilised lõikesaidid). T4 toimub pakkimine „headfull „mehhanismi abil ja algab suvalisest DNA segmendist. Esinevad pac saidid. 4. Milleks oli vaja filtreerida? Saada lahti bakteritest. K...

Bioloogia -
18 allalaadimist
10
xlsx

FÜÜSIKA II PRAKTIKUM 8, 9, 3, 14, 21, 5

0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()(2tan )) ((())(2tan (2^2tan ))^2+((())(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
180 allalaadimist
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika...

Bioloogia -
48 allalaadimist
4
docx

Praktikum 8 plastid

a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Kasutatud töövahendid: Plastid: 19, A17, A10, A2, A4. Katsetulemused: Tabel 1: ID nr Värv ja läbipaistvus Tulemus Laastu lõikamine Tulemus HRR (12,715 ) Kirgas, Hägune, Värvitu, Võimal...

Materjalitehnika - Tallinna Tehnikaülikool
13 allalaadimist
3
docx

5. praktikum Tehnomaterjalid

a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekki...

Materjalitehnika - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
12
pdf

Elektriahelad ja elektroonika alused, praktikum 2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika laboratoorium Üliõpilane: Töö on tehtud Matrikli nr. 1. töörühm Aruanne on esitatud Juhendaja: Elektrotehnika Töö nr. 2 ÜHEFAASILISED VAHELDUVOOLUAHELAD Variant A. VÕIMSUSTEGURI PARENDAMINE, VOOLURESONANTS Katseobjektid Kasutatud seadeldised Tabel 2: Arvutustulemused Tabel 2 ΔP P1 η Cos φ1 Cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2 JRK (W) (W) - - - (μF) (Ω) (Ω) (Ω) (H)...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
147 allalaadimist
12
docx

Keemia praktikum KT

Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla kog...

Anorgaaniline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
14 allalaadimist
20
txt

Informaatika II praktikum

0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 208...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
7 allalaadimist
2
odt

Füüsika praktikum 10b nihkemoodul küsimuste vastused

Mis on nihe ja vääne? keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor.; varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. 2. Sõnastage Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni korral. Suhteline nihe on elastsel deformatsioonil võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega 3. Defineerige nihkemoodul ja väändemoodul. Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral. Väändemoodul võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadis üheradiaanilise väändenurga. 4. Nimetage nihkemooduli ühikud ja leidke ühikutevahelised seosed. Paskal ehk Nruutmeetrikohta – jõud, mis on kehal ühe ruutmeetri kohta. 5. Mis on mehaaniline pinge? Mis on tangentsiaalpinge? Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta. Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega. 6. Mis on nihke põ...

Füüsika -
99 allalaadimist
10
docx

ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM

Ensüümi kontsentratsiooni (E) mõju reaktsiooni kiirusele (v) Varieerub fosfataasi kontsentratsioon, teised parameetrid on konstantsed. Töö käik: Eppendorf tuubi segasin puhverlahuse(pH=9,5), MilliQ vee ja pNPP. Inkubeerisin 2 minutit ning seejärel lisasin ensüümi (120 000x lahjendus) ning inkubeerisin 15 minutit. Reaktsiooni lõpetasin 0,1 M NaOH lisamisega. Seejärel määrasime optilise tiheduse 410 nm juures. Andmed: A=0,059 Ao=1 Co=1mgml Küveti laius: l=0,5 cm Ekstinktsioonikoefitsent: ε410 nm=18400 M-1cm-1 Reaktsiooniaeg: t=15 min Arvutused:  Produkti kontsentratsiooni arvutan optilise tiheduse järgi (Lambert-Beeri A seadus A=C produkt ∗ε∗l ) = > C produkt = , ε = 18400 M-1cm-1) ja ε∗l reaktsiooni...

Ensümoloogia alused - Tallinna Tehnikaülikool
25 allalaadimist
4
doc

Infoallikad praktikum 1 15

Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http:www.ester.ee ) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise strateegiat (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna (märksõnad), piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad vt Eesti märksõnastik - https:ems.elnet.ee )? Esita SIIA ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? KIRJELDA otsingu strateegiat. Teostades otsingut lihtsõnaga hobby, sain tulemuseks 7 raamatut. Kui kasutada otsingut mitmuses hobbies, tuleb ainult 1 vastus. Otsides operaatoriga OR, saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud...

Infoallikad ja infootsing -
13 allalaadimist
12
docx

Praktikum 3 otsisüsteem

Praktiline töö nr 3 Infootsing otsisüsteemides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http:www.google.ee) ja https:scholar.google.com , kasutades erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. Võrdluseks kasuta (vähemalt pooltes küsimustes) ka teisi otsimootoreid (nt Bing http:www.bing.com ) ja teemakatalooge (Yahoo: https:www.yahoo.com ), metaotsisüsteeme nt Dogpile http:www.dogpile.com ), analüüsige tulemusi – leitud veebilehti ja vastuseid, tulemuste relevantsust. Oluline on otsingu läbiviimise kirjeldus! 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuida...

Infoallikad ja infootsing -
5 allalaadimist
14
docx

Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine läh...

Füüsika -
123 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun