juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. (tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad materjalid) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus [N/mm2]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on
a) Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida pole immutatud antipüreeniga. 5) TULEKINDLUS materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks
Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb. Metallid on väikse soojamahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. 3 Tulepüsivus: näit. kuidas mat. toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat. mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 0C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 0C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 0C(harilik savitellis). 1.3 EM mehaanilised omadused: Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R.
• Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste
• Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 114. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega
lagedega. Puitlagede puhul ajal on soojuse salvestamine pliidi või ahju), see toob tuleb korsten eraldada maksimaalne. Rohkem kaasa deformatsioonide puidust betoonist või muust levinud on langevate lõõride erinevuse nende osade vahel, tulekindlast materjalist kasutamine. Lõõrid tehakse mis võib põhjustada katikuga. Skeemid 10.5- ristlõikelt kahanevas müüritise pragunemise. 10.8 Põhiliselt on suuruses korstna poole, Kolde ja ahju muude osade mitmesugused kolded korstnasse minekul peaks vahele tuleb jätta võimalik kasutusel elumajades 13 liikumise ruum. Mida korda), mis raskendab suitsugaaside maht; 2) suurem on ahju mass, seda vundeerimist. Lisaks sellele suitsugaaside temperatuur
veega. Ligikaudne pinnase tugevuse määramine: - inimese seistes kahel jalal pinnasele jääb jälg kandevõime <0,25 kg/cm2 - seistes ühe jala päkal ei jää pinnasele jälge - kandevõime ~1 kg/cm2 - hüpates päkal ei jää jälge - kandevõime ~3 kg/cm2 Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Pinnaste kandevõimedsügavusel 2 m, talla laius 1 m, väikemajadel koef. k=0,7 Pinnase nimetus Kandevõime Jämerähk ülekaalus on ümardunud osad, siis jämekruus, millest 6 kg/cm2 vähemalt pooled kivid on jämedamad kui 10 mm ja kivide vahed on ehk 0,6 MPa täidetud liivaga
6). 30 Ehituseelsete ehitusgeoloogilistel uurimustel seda läätse ei avastatud. Õieti uurimusi ehituskohas ei tehtudki, vaid piirduti naabruses tehtud uurimustega. Savilääts avastati alles tugevasti deformeerunud hoone tugevdamist kavandades, kui oli vaja selgitada deformatsiooni põhjused. Hoone keskosa vajumine põhjustas välisseina pragunemise (joonis 3.7). Joonisel on näidatud hoone tugevdamiseks kasutatud läbi nõrga savi koormust kandvad vaiad. (teine näide lk 11 loeng 3 tallinna mnt 2) 2. Ebaühtlane koormus ehitise erinevatele vundamentidele või ehitise üksikute osade erinev korruste arv. Näiteina on Pärnu Esplanaadi 10 (joonis 3.9) ja Pärnu hotell (joonis 3.10). 3. Vundamentide vastastikusest mõjust tekkiv pingete ebaühtlus pinnases, pinge suurenemine keskmiste vundamentide all vundamentide grupi sees
• Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine 2Mg O2 2 MgO Nt: reageerimine hapnikuga. 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal.
kasutamiskõlblikud, näiteks klass, teras jne. Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle, kuid tules need söestuvad. Raskeltsüttivad materjalid on: TET-plaadid, tulekaitseainetega immutatud puit jne. Süttivad materjalid on enamus orgaanilisi materjale. Need põlevad leegiga ja nende kasutamine on tulekaitse normidega määratud. Tulekindlus. See on materjali võime taluda pika aja jooksul kõrgeid temperatuure ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse suurte kadudeta. Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma. Neid kasutatakse seal, kus esineb pikemaajaliselt 15 kõrgemaid temperatuure. Näiteks küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud. Kuumakindlad materjalid jaotatakse alagruppidesse: tulekindlad materjalid – näitekst šamott - need taluvad temperatuuri
· Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (samott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis) Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis). 3. EM mehaanilised omadused: Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R
teravast otsast 5,57 kg rõhku. Muna puruksmuljumiseks mööda pikemat diameetrit on vaja 1...2 kg võrra suuremat jõudu kui lühema diameetri korral. Munakoore tugevus on munade tööstuslikul tootmisel (mehhaanilisel kogumisel) äärmiselt oluline. On selgitatud, et kui munakoore paksus on alla 0,29 mm, puruneb mehhaanilisel kogumisel neist enamik. Nõrk munakoor ja häired munakogumismehhanismide töös võivad kogumisel põhjustada kuni 10% munade pragunemise või purunemise. Munakoore tugevus oleneb suuresti 53 KALAKASVATUSE ERIALA kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kuid ka kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. Anomaaliaid esineb munakoore ehituses küllaltki sageli. Esineb nahkmune (kooreta), väga õhukese või ülipaksu koorega mune. Munakoor võib olla marmorjas, teralise ehitusega või lubjaköbrukestega. Munakoore värvus on
Sõrmeküüned Kiirabitöötajate sõrmeküüned peavad olema lühikesed ja seda järgmistel põhjustel: oht patsiente ja ka teisi töötajaid vigastada; oht ühekordse kasutusega kaitsekindaid kahjustada (läbi torgata); mustuse kogunemine küünte alla; ka küünelakist tuleb hoiduda, sest o küünelakk varjab küünte alla koguneda võiva mustuse, o desinfitseerimisvahend võib küünelaki üles sulatada, o küünelaki pragunemise kohtadesse kogunevad pisikud. Kätehooldus Kuna käte nahk saab töö käigus suure koormuse osaliseks, siis ei tohiks ka kätehooldust tähelepanuta jätta. Sobivaid kätepiimasid ja hoolduskreeme pakuvad tavaliselt käte antiseptikumide tootjad. Juuksed Pisikud jäävad juustesse ja seetõttu on juuksed patsientidele potentsiaalne nakkusallikas. Pikkade juuste ringilehvimise vältimiseks tuleb need töö ajaks krunni või üles kokku panna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
