süsinikkiud. Tükeldamine vajalik selleks, et kiud ühtlaselt betooni ära jaotada. Nii on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsustada. Kasutatakse: betoonpõrandad, tööstuspõrandad, monteeritavad betoonelemendid. 12) Kiudbetooni eelised: 1) suurem painde ja tõmbetugevus 2) kõrgem pragunemiskindlus 3) kõrgem pinna löögikindlus 4) lihtsustub tehnoloogiline protsess 5) väiksem töömahukus 6) võimaldab juhtida pragude tekkimist 7) võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust 8) võimalik vähendada plaatide paksust 9) odavam võrreldes võrkarmeeringuga. 10) TERASKIUD- võivad olla ka roostevabad. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Teraskiudude lisamine suurendab betooni paindetõmbetugevust. Teraskiudude peamine funktsioon on
- peenmördi survetugevuseks ei võeta rohkem kui 2fb, ega rohkem kui 20 N/mm2. Kui kivideks kasutatakse muid kive, siis arvutatakse müüritise survetugevus valemiga fk = Kfb0,65fm0,25, kus K väärtuseks võetakse - 0,56 esimese tugevusgrupi kividele; - 0,48 2a tugevusgrupi kividele; - 0,40 2b tugevusgrupi kividele. 4.2. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE SURVEL, TÕMBEL, LÕIKEL JA PAINDEL. Survel töötamine. Müüritise ülekoormamisel tekivad sellesse praod. Pragude tekkel on mitmed põhjused. Vaatleme millised protsessid toimuvad müüritises survepingete mõjul. Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides (plokkides) Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid
A = 18,285 m² Osaline tulemus: Vaja on telliseid ligikaudu 18,29 m2 müüripinna jaoks. Eelpool toodud tabelist näeme, et 1m2 ehitamiseks läheb vaja 66 2DF tellist, on arvutus niisugune: 18.29 x 66 = 1207.14 Lahendus: Kokku läheb vaja ligikaudu 1208 x 2DF tellist. 24 4.7 Toimingud lihtsa müüri ehitamiseks 1.) Määra kindlaks vajaminevad materjalid Samas vaata ka telliste · Suurust · Pragude puudumist · Kajatest 2.) Valmista töökoht ette (paremakäelistele) · Tellised vasakule · Mördiämber paremale · Vajadusel aseta tööriistad ja abivahendid ning mördiämber tellingutele (vt moodul 3 blokki 1) Vahemaa valmis müürist peaks olema umbes 60 - 80 cm! 3.) Arvuta välja, mõõda täpselt ja märgista müürijoon 4.) Pane märgitud joont mööda mörti ning lao esimene rida telliseid mördile, seejärel sea
stabiilsustingimus. 13. Tugevusarvutused kandevõime järgi. Konstruktsiooni tugevusarvutusel lubatava pinge meetodil loetakse, et ohtlik olukord satub siis, kui konstruktsiooni materjalis tekib piirseisund. Kui tegemist on hapra materjaliga, siis loetakse, et piirseisund tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab tugevuspiirini. Hapra materjali puhul tugevuspiiri ületamisega kaasneb pragude teke ja tihti sellega on konstruktsiooni kandevõime ammendatud. Sitke materjali arvutus lubatava pinge meetodil – kui tegemist on sitke materjaliga, siis loetakse, et piirseisund tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab voolupiirini. Materjali voolamine ühes konstruktsiooni punktis, või isegi väikeses piirkonnas ei tähenda aga konstruktsiooni
välja enam ei lase. 22. Konstruktsioonide tulepüsivuse hindamine Tarindi tulepüsivust hinnatakse ajaga minutites, mille jooksul tarind on võimeline tulekahjus · säilitama projektis ettenähtud tugevuse ja staatilise püsivuse; selle omaduse ehk kandevõime tähis on R · säilitama oma tiheduse (terviklikkuse), nii et suits ega kuumad põlemisgaasid ei saaks tungida läbi tekkinud pragude või avade; selle omaduse ehk tiheduse ja tervklikkuse tähis on E · olema küllaldaseks soojusisolatsiooniks, et tule vastaspoolse tarindipinna temperatuur ei tõuseks üle lubatava piiri; selle omaduse ehk soojapidavuse tähis on I · M löögikindlus · S suitsutihedus Konstruktsioonide iseloomust jagatakse hooned kolme klassi: TP1, TP2 ja TP3 · TP1 - kõige tulepüsivam
5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta tekkeks on tänapäeval kaks versiooni. Esimese järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul madalates meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimede ning väikeloomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Teise versiooni järgi, aga loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud tekivad maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tungivad maakoores olevate pragude kaudu pinnale. Selle teooria järgi nafta tekkeprotsess jätkub. Nafta elementkoostis: C - 82 %...87 % H - 11 %...14,5 % S - 0,01 %...6,0 % (harva kuni 8 %) O - 0,05 %...0,35 % (harva kuni 1,2 %) N - 0,0001 %..1,80 % Kokku leidub naftas üle 50 elemendi: vanaadiumi (10-5%...10-2 %), niklit (10-4 %...10-3 %), kloori (jälgedest kuni 2 10-2 %) jt. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust; väävlit, hapnikku ja lämmastikku
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse; o elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; o radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad; o tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. 4. Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse. 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine Normaalse radoonisisaldusega pinnasel maapinnast kõrgemal asuva põrandaga keldrita hoones võib põrandaalust tuulutada soklis paiknevate
et tugevdusrauad oleksid betooni. Raketis tehakse 1... Elastsusteooria lahend on sirgjoonelised ja moodustaks 1,5 m järkudena mööda ligikaudu järgmine kinnise kontuuri, vajadusel elemendi kõrgust. Maksimaalne tõmbepinge tuleb moodustada ühes Tugevdamine võrgule müüritises.b = a(1,75² tugevdatavas ristlõikes mitu krohvimisega kasutatakse 2,75 1,25) Pragude kinnist kontuuri vähekoormatud elementide tekkimise vältimiseks tuleks tugevdusraudadega. puhul. Tugevdatav pingestatud ala armeerida Korrosiooni kaitseks konstruktsioon mähitakse võrkudega. Joonis krohvitakse metallsärk metallvõrgu sisse ja tõmbepinged seinas. tavaliselt tsementkrohviga, krohvitakse rõhutame veel kord, et tsementkrohviga
1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid. Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. 6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed. Betoonist vahelaed on tihti puidust vahelagedest kallimad, kuid neil on mitmeid olulisi eeliseid, mis teie elukvaliteeti oma valminud majas oluliselt
Väljendatatakse protsentides (sisuliselt sama vee aktiivsusega) -Suhteline tasakaaluniiskus on see suhteline õhuniiskus, mis saavutatakse olukorras, kus materjal paigutatakse kinnisesse kambrisse ja lastakse kambri õhul saavutada tasakaaluniiskus materjaliga 13.Millised on vee imbumise etapid materjali sisse? -Kui materjal on endasse imanud (difusioon, Fick'iseadus) kogu niiskuse, mis on võimalik, siis edasine niiskus säilitatakse materjalis sees sisalduvate õõnsuste (poorides) ja pragude sees kas kapillaarimavuse või absorptsiooni toimel. edel vesi absorbeeritakse materjali kapillaarpooride kaudu, veeaurõhust adsorbeeritakse pooride seinte pinnale. 14.Mis on tasakaaluniiskus materjalides ja kuidas seda määratakse? -Tasakaaluniiskus materjalides- niiskuse sisalduse väärtus materjalis sõltub, kas seda mõõdetakse märgumise või kuivamisel -hüsterees. Sõltub materjali poorsusest. Ei anna kohest informatsiooni ja kehtib ainult olukorra kohta, kui
valge, sellel kollakad laigud. Eosed hakkavad kasvama niiskes kohas keldris, põranda all, seina alumisel vööl. Looduslikult levinud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes. Meil suudab elada vaid hoonetes. Seen kahjustab eelkõige okaspuupuidust ehitusmaterjale ja ehitisi, tekitades pruunmädanikku. Levib peamiselt eostega, mis suuremas koguses paistavad punakaspruuni tolmuna. Tuule ning inimeste abil levib kaugele. Seeneniidistiku abil levib vaid 1 hoone piires. Pragude kaudu läbib ka kiviseinu ja müüritisi. Puidu sinetus Puidu ebanormaalseist värvusest levinuim on sinetus, mis esineb enamasti okaspuude maltspuidus. Sinetuse tekitajatena tuntakse umbes pooltsada mimesse süstemaatilisse rühma kuuluvat seent, neist levinumad on keraskottseente seltsi kuuluva perekonna Ceratocystis liigid C. Piceae, C.minor jt. Nende seeneniidistik nagu teistelgi puidu ebanormaalset värvust esilekutsuvatel liikidel toitub puidu parenhüümrakkude (osalt
Terased - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. 8. Väsimuskõver Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket. Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese 9. Metall ja mittemetallid süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1…2%) teraseid. Reeglina kasutatakse
kulgu kogu vahetuse kestel. 43. Mida tuleb jälgida asfaltbetoonsegu laotamise ajal? segu temperatuuri igas laoturisse kallatavas koormas segu kvaliteeti silma jargi nii koormas kui teele laotatuna laotatud kihi paksust ja materjali kulu pinnauhikule, laotatud ja tihendatud paani laiust ja vastavust planeeritule, kaldeid laotatud ja tihendatud kihi tasasust servatsooni kulgu (tihedus, pragude esinemine, vajurnine) laotatud ja tihendatud kihi pealispinna uhtlast valimust poik-ja pikivuukide valimust 44. Nõuded asfaltbetoonsegu käsitsi paigaldamisele Kasitsi v6ib kuuma asfaltsegu paigaldada erandjuhtudel ja illdiselt ainuIt: · viiikestel pindadel (remont, kaevekohtade taastamine, eriti kitsastes tingimustes ) · siiludel ja iihendustel Siiludele segu paigaldamine tuleb teha samaaegselt segu laotamisega laoturiga kasutades v6imalikult kuuma segu
Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid. Lisaks saab katuseid ja soojustuseks(matid) ja pude kaitseks roomatid. See on parem sest laseb hingata ja ei lähe kopitama. Mõõkrohi sellest saab ka teha katust. Merihein on pehme mööbli sisu Tuderluga sobib ka mööbli sisuks. Kanarbik ka mööbi sisu Rohttamedest saab paberit.Nt õlgedest aga paremad on suurtarnad, päideroog, pilliroog. Kollad kasutusel metallurgias Turbasamma- eelistatud vanades majades pragude kinni toppimisel. Raudosi peenike liivapaber Seebilil/vahulill - pesemisvahendina sisse toodud. Toimeaineks on saponiinid. Eelistati siidi pesemiseks. Tõrjetaimed Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu. Pealepritse: Kõrvenõges panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks. Soolikarohi/püreeter püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised mitte kasutada. Koirohi, Raudrohi ,Kesalill, Puju, Küüslauk, Toomingas, Lõhnana:
Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahus- Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige tunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja valmistamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta- tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel
Erosiooni all mõeldakse materjalide pindade kulumist abrasiivosakeste löögi tagajärjel. Käesoleval ajal on selge, et erosioonkulumine on keerukas protsess, mis sisaldab endas mitmeid eraldi ja samaaegselt toimuvaid mehaanilisi, keemilisi ja füüsikalisi protsesse. Materjalide käitumine abrasiivosakeste löögi tingimustes sõltub nii materjali kui ka abrasiivosakeste omadustest. Materjalide käitumise dünaamilistel koormustel, elastsete ja plastiliste deformatsioonide ning pragude teke, pole päriselt selge. Kermiseid kasutatakse sageli erosioonikindla konstruktsioonmaterjalina, millest valmistatakse kiirestikuluvaid detaile (liivapritsi otsikud, vedelkütuse pihustid, desintegraatori sôrmed jne), mis töötavad aktiivse abrasiiverosiooni tingimustes. Väga olulist môju kermiste erosioonile avaldavad nende endi omadused, mis sôltuvad nende keemilisest koostisest ja struktuurist. Käesoleval ajal puudub teooria, mis
Sellise menetlusega on võimalik põhimõtteliselt betooni surve- ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: *Suurem painde-, tõmbetugevus; *Kõrgem pragunemiskindlus; *Kõrgem pinna löögikindlus; *Lihtsustub tehnoloogiline protsess; *Väiksem töömahukus; *Võimalik juhtida pragude tekkimist; *Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust; *Võimalik vähendada plaatide paksust; *Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega.
1. Geofüüsika aine ja koht teaduste süsteemis.Geofüs e Maa füs on teadus,mis uurib Maa koore (litosf),tema pinnal asetsevate veekogude(hüdrosf) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosf) füs omadusi ja nähtusiMaad käsitatakse geofüs keerulise, muutuva füs süst, mille koostisosad mõjutavad 11 ja mis allub ka teiste taevakehade(eeskätt Päikese ja Kuu) mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia, loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks. Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib...
elektrood eemaldada, teritada uuesti ja elektroodiga kokku puutunud lisamaterjali oksüdeerunud ots lõiketangidega maha lõigata. Volframelektroodi otsa järgi saab määrata, kas meie valitud keevitusvool oli õige. 4.7. Volframelektroodiga keevitamisel tekkivad defektid 4.7.1. Volframi lisandite moodustumise põhjused Purunenud volframelektroodi osad, mis on sattunud keevitusvanni, põhjustavad keevisvannis defekte. Seal soodustavad nad pragude teket, mis võib viia keevisõmbluse purunemiseni. Eriti ebasoovitatavad on need alumiiniumi keevisõmblustes. Sele 4.10. Volframilisandite sattumine keevisvanni Kui kuum volframi elektroodi ots satub keevisvanni, siis satuvad sinna ka elektroodi osakesed. Sele 4.11. Volframilisandite sattumine keevisvanni. Kui kuuma volframi elektroodi ots puudutab kokku lisamaterjali otsaga, siis volframi elektroodi osakesed
pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist nähtust tuntakse vesinikhaprusena. 2) Rauasüsiniksulamid ja legeeribate elementide mõju sulamile. Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt
· Lehtpuit muutub marmori taoliselt kirjuks ,mõnikord pole maltspuidu mädanikust nakatunud puidu tugevus rohkem kui veerandi võrra alanenud, samas võib olla täiesti pehkunud. · välimine pehme mädanik on põhjustadud tugeva toimega mädanikku tekitavate seente poolt. Nende ohvriks langevad pika ealiselt halbades tingimutes puit konstruktsiloonid. Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur. · Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme. · Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele. · Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid, aga nnn keldri seened. · Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel
Hüdraatvee sisaldus moodustab ainult mõne protsendi kütuse üldisest niiskusesisaldusest; tuhasisalduse suurenedes suureneb ka hüdraatvee osakaal. Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud molekulidevaheliste jõududega ning see asub nii nende kehade pinnal kui ka mahus. Kapillaarniiskus Kaevandatavate kütuste poorne struktuur koosneb keerukast pragude, kanalite, tühimike süsteemist, milles kõik omavad erinevaid mõõtmeid mõnest nanomeetrist kuni millimeetri osadeni,neid õõnsusi nimetatakse poorideks. Küllaltki väikesed poorid võivad täituda veega nn kapillaarse kondensatsiooni tagajärjel. Kapillaarse kondensatsiooni põhjuseks on auru alandatud tasakaalurõhk vedeliku kõverpinnalisel tasapinnal nähtus, mis on tuntud termodünaamikast. Kütuse mineraalosa ja tuhk
mikroskoobiobjektiiviga koondada imeväikesesse punktfookusesse. Hea lahutusvõime ja tugeva suurendusega läätsed koostatakse tavaliselt mitmest komponendist, mis tsementeeritakse ühte. Et tsement teatava energiahulga neelab, siis niisugune liitlääts energiarikaste laserikiirte fokuseerimiseks ei kõlba. Tõsi, neelduda võib küll ainult murdosa energiast, ent laserikiirgus on niivõrd suure võimsusega, et juba murdosast piisab läätsede ülekuumendamiseks ja pragude tekitamiseks või paremal juhul tsemendikihi ülessulatamiseks. Tähendab, midagi tavalisest ühest klaasläätsest täiuslikumat kohandada ei anna ja see ongi põhjus, miks laserikiiri pole võimalik koondada nii väikesesse punkti, et saavutada teoorias ennustatud võimsustihedusi. Suurepärane reklaam laserikiirele kui augupuurijale on kergus, millega ta teemandisse augu torkab. Traaditõmbamiseks vajalikke teemantfiljeere valmistatakse tööstuses
oksiide, tõstavad külmahaprusläveja alanavad vastupanu haprale purunemisele. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik, muutes terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel flokeenide teket (väga väikesed ovaalsed või ümarad praod terases), mis murdepinnas on hõbedakarva plekkidena. Flokeenid halvendavad järsult teraste omadusi ja see võib olla otseseks takistuseks ka teraste kasutamisel. Keevitamisel soodustab vesinik terases pragude teket nii põhi- kui keevismetallis. legeerivate elementide mõju terastes, Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente nagu Cr, Ni, W, V, Mo, jt.. Legeerivad elemendid on ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandi määra (so. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Nende mõju seisneb selles, et nad asuvad kristallivõres raua aatomite asemele, muutes sulami omadusi
Jahutuskiiruse määramisel tuleb arvestada, et martensiitstruktuuri saamiseks peab jahutuskiirus olema suurem karastuse kriitilisest kiirusest (joon. 1). Jahutuseks kasutatava keskkonna valikul peab arvestama selle keskkonna mõju kahes temperatuurivahemikus: o 1) 550-650 C on vajalik kiirem jahutus austeniidi lagunemise vältimiseks; o 2) 200-300 C – aeglasem jahutus karastuspingete vähendamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Enamkasutatavaiks karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, mitmesugused vesilahused (peamiseks süsinikteraste karastamiseks) ja õlid (legeerterastele). Mõnede legeerteraste korral kasutatakse ja õhuga jahutamist. Vees karastamise puuduseks on detaili ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur jahtumiskiirus temperatuurini vahemikus 200-300 C o , mis põhjustab suuri sisepingeid. Õlis
saavutamiseks võib siseseinad laduda täisvuukidega. Tavaliselt kasutatakse mörti ainult horisontaalvuukides koos vuugisarrusega. Mörti kasutatakse ka püstvuukides, kui müüritis jäetakse ühelt küljelt töötlemata lihtsalt vuugitakse, müra isoleerivate seinte puhul või müüritises avade kohal, kus arvestatakse võlviefektiga. Tavaline vuugi paksus on 10-15 mm. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Vuugisarrus Ebameeldivate pragude tekkimise vastu tuleb müüritis laduda minimaalse sarrustusega- üks sarrustatud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati sarrustada. Õhkvaheladumise korral kasutatakse kummaski mördipeenras ühte sarrust. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb sarrustatud vuugis kasutada alati kahte sarrusvarba. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sarrustada igast 3. Või 4. Rõhtvuugist
des. Hapra purunemise temperatuur külmahaprus- lävi TKHL on materjali üheks olulisemaks tugevuse kriteeriumiks. Enamiku haprale purunemisele kaldu- vate teraste korral toimub üleminek sitkelt purune- miselt haprale temperatuuriintervallis +20...-20 °C (sele 1.7). Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel Sele 1.6. Löökpendli skeem tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Tsüklilisel koormusel tekib ja areneb pragu ka pingetel, mis on allpool materjali tugevuspiiri, sageli isegi allpool voolavuspiiri. Seda protsessi, mis lõpeb Tabel 1.4. Metalli tõmbeteimiga määratavad purunemisega, nimetatakse väsimuseks.
31 3.5. Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad puidu struktuuri ja välimust, raskendavad töötlemist. Praod. Praod jagunevad puidus välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Vaata joonist 3.5.1. Joonis 3.5.1. Puidu pragude tüübid: a – välispraod, b – radiaalsed sisepraod, c – ringpraod Kõige rohkem esineb puidul välispragusid. Need tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Kuivamisel praguneb aga saetud materjal vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel. 32
4 Toearmatuuri jaotusarmatuurina kasutan armatuuri 6A400, sammuga 240mm. Valitud toearmatuur esimesel vahetoel: t¨o¨otav: 6A400, sammuga 240mm; jaotusarmatuur: 6A400, sammuga 240mm; 1.5.5 Toearmatuuri valimine peatala kohal ja ¨ a¨ armisel toel paralleelselt peatalaga Peatala kohal paigaldan pragude v¨ altimiseks konstruktiivne armatuur. Analoogselt plaadi esi- mese toe toearmatuuriga tuleb peatala kohale ja peatalaga paralleelsel ¨a¨armisel toele ette n¨aha toearmatuur, mis peaks vastu v~ otma v¨ahemalt veerandi avas esinevast paindemomendist. Valitud toearmatuur peatala kohal ja ¨a¨armisel toel paralleelselt peatalaga: t¨o¨otav: 6A400, sammuga 240mm;
L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid. Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus ( ) on küllalt suur. Soojus kadusid saab vältida konsruktsioonide soojustamisega ja pragude tihendamisega. Soojusmaterjalideks nim poorseid madalatihedusega materjale. Lisaks tüütpilistele materjalidele kasutatakse madala tihedusega konsruktisooni materjale(nt kerg betoon). Nende tugevusnäitajad võimaldavad neid 16 kasutada ,,vähekorruselistes" hoonetes. Kogu materjalist moodustavad kg 60%, see tähendab väiksemat tihedust 600 . Üldjuhul
kasutatud uute rehvide valmistamisel. Veel on peenem kummipuru aidanud likvideerida naftareostust mere puhastamisel [17, 26]. Ilu- ja koduaianduses leiavad kasutust vanarehvidest valmistatud graanulid, mida pannakse katteks lillpottidele ja lillepeenardele [26]. Kummimassi on proovitud segada ka asfalti sisse ja kasutada seda teede ehitamisel. Kuid kahjuks ei pruugi sellega kaasneda vaid positiivsed tee omadused. Kummimassi kasutamise muudab küll tee vastupidavamaks, vähendab pragude teket ja 27 ka summutab müra, siis ikkagi leidub negatiivseid külgi. Kuna hea omadusena on välja toodud ka kummimassist valmistatud teede puhul parem rehvide haakuvus, siis paraku sõltub see peale ehitustehnoloogia veel ilmast. Mõnel pool võib selliselt ehitatud teed olla hoopis libedamad. Rehvide taaskasutamist teedeehituses raskendab veel kaks korda
23 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Allapanuta sõnnikut kasutatakse kahel viisil: 1. laotamine mullapinnale millele järgneb kohene mulda viimine kooreli või randaaliga; 2. otsene muldaviimine spetsiaalsete masinatega rohukamarasse või mulda lõigatud pragudesse, millele järgneb pragude kohene kinni vajutamine. Teise variandi puhul on lämmastikukaod oluliselt väiksemad. Vedelsõnnik Vedelsõnnik tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel, kuivainesisaldus on 5...8%. Saadavad vedelsõnniku kogused on tunduvalt suuremad allapanuta sõnniku kogustest. Sedavõrd suuremad on ka hilisemad kasutamiskulud (nõuab suuremaid hoidlaid, suurenevad veokulud, sageli kaasneb ka looduse reostamine jne)
nõutavad omadused. Üldreeglina karastusviisi valikul kõigepealt arvestatakse detaili vorm, sest mida keerukam see on, seda suuremad on mõõdu erinevused ristlõikedes ja suuremad sisepinged tekivad jahutusel. Ka süsinikusisaldus avaldab suurt mõju deformatsiooni suurusele karastamisel. Mida rohkem on süsinikku terases, seda madalamal temperatuuril algab ja lõppeb martensiitmuutus, mis samuti suurendab sisepingete, deformatsioonide, pragude ja muude defektide tekkimise ohtu. Peamised karastusviisid on järgmised: 1) Karastamine ühes keskkonnas, joon 14.1, kõver 1, on tehnoloogiliselt kõige lihtsam. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail asetakse jahutusvedeliku kuni täie jahtumiseni. Meetod kasutakse lihtsa kujuga detailide karastamisel, kusjuures jahutuskeskkonnaks süsinikteraste korral kasutatakse vesi, legeerterastele mineraalõli.
i= j si = s i =1 i Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks
nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosi ooni. Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Aja jooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepinge lähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele nihketugevusele
- Peale kõvenemist jäävalt elastne - Väga hea nake paljude materjalidega ( ka akrülaadid) - Väga hea nake, klaasi, emaili, keraamiliste plaatide, PVC jms 3. Akrüülmassid AKRÜÜLHERMEETIK EXPRESS 10 min Omadus – Ülevärvitav 10 minuti pärast – Peale kõvenemist veekindel ja värvikindel – Peale kõvenemist ülevärvitav – Väga hea nake paljudele poorsetele pindadele – Nii sise- kui välistöödeks – Hea nake alumiiniumiga - Betoonis ja krohvis pragude täitmiseks - Ühendusvuugid ehituses - Ühendused aknalaudadel, põranda ja laeliistudel, telliste vahel jms Vähemalt 12 kuud avamata pakendis jahedas ja kuivas kohas temp vahemikus +5 °C kuni +25 °C. Kaitse külma eest! 2. Silikoonid ja akrüülmassid Akrüülmassid Mugav kasutada; vähelõhnav; moodustab plastse ühenduse; tiksotroopne, ei valgu vuugis; ülevärvitav; hea nakkuvus enamiku ehitusmaterjalidega; niiskuskindel 5 tundi peale pinnale kandmist; kõrge UV-taluvusega.
f. Karboniseeruminseks nim. betooni reageerimist seda ümbritsevas keskkonnas leiduvate ainetega (nt. CO2). Karboniseerumise tagajärjel langeb betooni pH ning selle keskkonna omadused muutuvad. Sellega kaasneb armatuuri korrosioon, mis ei saa toimuda aluselises keskkonnas, küll aga on üpriski intensiivne happelises keskkonnas. Ulatuslik karboniseerumine toob kaasa ka betooni mahu vähenemist ning pragude teket konstruktsiooni. 42. Kuidas valmistatakse galvaanilisi katteid (millistest ainetest valmistatakse, milline on protsessi skeem ja protsessi orienteeruvad põhiparameetrid)? Mis on ülepinge ja mis lagunemispinge? Kuidas valmistatakse pindasid ette igasuguste katete pealekandmiseks (puhastamise meetodid, fosfatiseerimine, aktiveerimine)? a. Galvaanilisi katteid valmistatakse väga erinevatest metallidest, mida
selle menetlusega on võimalik betooni surve- ja tõmbetugebus võrdsemaks muuta. Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: suurem paindetugevus ja tõmbetugevus, kõrgem pragunemiskindlus, kõrgem pinna löögikindlus, väiksem töömahukus, võimalik juhtida pragude tekkimist, võimalik vähendada plaatide paksust. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega.Kiu kujust sõltub väga palju valmis konstruktsiooni tugevus. Kõige enam kasutatakse lainelise kujuga traadist tõmmatud kiude. Teraskiudude lisamine suurendab vetooni painde-tõmbetugevust
(1) Kandepiirseisundis arvesse tulevad koormusjuhtumid saadakse tavaliselt alalistest või ajutistest koormusolukordadest (vt. EPN-ENV 1.1 jaot. 1.2 ja 9.4.2). Projekteerimise alused 56 (2) Käesolevas normieelnõus p. 2(3) toodud eriolukordades võib lumekoormust käsitleda avariikoormusena. 3.3 Kasutuspiirseisundi koormusjuhtumid (1) Konstruktsiooni läbipainde ja teiste kasutuspiirseisundiga seotud ilmingute (kaasa arvatud pragude avanemine) kontrollimisel lähtutakse konstruktsiooni toimivusnõuetest sõltuvalt normatiivsetest (harvadest), tavalistest või tõenäolistest koormuskombinatsioonidest (EPN-ENV 1.1 jaot. 9.5.2). (2) Konstruktsiooni roome mõju hindamisel kasutatakse tõenäolist koormuskombinatsiooni. 4. Lumekoormus maapinnal (1) Lumekoormus maapinnal sõltub geograafilisest asukohast ja kõrgusest merepinnast. Maapinna lumekoormuse normisuurus
muuta. Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees · Suurem painde-, tõmbetugevus; · Kõrgem pragunemiskindlus; · Kõrgem pinna löögikindlus; · Lihtsustub tehnoloogiline protsess; · Väiksem töömahukus; · Võimalik juhtida pragude tekkimist; · Võimalik suurendada töövuukide vahelist kaugust; · Võimalik vähendada plaatide paksust; · Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega
(mullkermiidid). 38 Kiudbetoon ja isetihenevbetoon Armeeritakse disperssete kiududega. Teraskiud või sünteetilised kiud pikkusega 10- 50mm. Kiud peavad olema leelisekindlad. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: Suurem painde-, tõmbetugevus; Kõrgem pragunemiskindlus; Kõrgem pinna löögikindlus; Lihtsustub tehnoloogiline protsess; Väiksem töömahukus; Võimalik juhtida pragude tekkimist; Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust; Võimalik vähendada plaatide paksust; Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Kiude lisatakse ~30kg/m3. Kiudude kasutamine on peenema teralise betooni puhul efektiivsem (täitematerjali max. tera suurus ei ületa 10mm). Kiudbetooni purunemine: Ei toimu järsult; Läbiva prao teke suurematel deformatsioonidel; Mehaaniliste löökide korral kaitseb betooni sügavamaid kihte kauem (betoon ei murene pinnalt);
kasvab iga kümne aastaga rohkem kui 1,0 ppbv."(Rowland,1986, ref. Raukas ja Martin , 1990, lk. 150). "1986 aastal kasutati maailmas umbes 1000000 tonni freoone.Soome osa sellest moodustas 3300 tonni."(Kauppinen 1991, lk.9). Võrdluseks võib öelda, et Kändleri(1996) andmeil toodeti 1935 aastal kogu maailmas vaid 300 tonni freoone. Freoone kasutavad ka mitmed Eesti firmad. Näiteks on Pärnus firma Matek, mis toodab vuukide ja muidu pragude täitmiseks Makroflexi nimelist vahtu. Tiit Kändleri(1996) andmeil töötati see ühend välja 1989 ja see sisaldab osooni vaenlast number üks - freooni numbriga 11. Mateki 15 inimeseline tehas toodab tervelt 3% kogu Euroopas valmistavast Makroflexist. 40% sellest läheb Poola. ""Kuna me toodame aastast kolm miljonit liitrist pudelit Makroflexi ja igas pudelis kasutame 300 grammi freoon, paiskasid meie toote tarbijad atmosfääris 300 tonni freooni aastas," sõnab keemik Raivo Raba
Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: · Suurem painde-, tõmbetugevus; · Kõrgem pragunemiskindlus; · Kõrgem pinna löögikindlus; · Lihtsustub tehnoloogiline protsess; · Väiksem töömahukus; 05.05.2014 · Võimalik juhtida pragude tekkimist; · Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust; · Võimalik vähendada plaatide paksust; · Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. 32. Isetihenevbetoon, teebetoon- Milleks? · Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga;
· Topeltplanksein · Rõhkprusssein Kergkarkass täidissein · Jätkuvpostidega karkass · Platvorm karkass · Tehaselementidest Massiivsetest puitseintest on levinum rõhtpalksein (mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas käsitsi või masin-freesitud. Ümaraks või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist (kokku liimitakse prusside välispinnad ja südamiku poole jäävad väljapoole. Sellisel juhul on pragude tekkimise tõenäosus välispindadesse minimaalne. Vahel kasutatakse ka masinal töödeldud palgi pinna järeltöötlemist kirvega, et jätta muljet käsitööst. Vara valmistatakse kas V või U-kujuline vara. U-kujulist vara kuju peetakse kõige tugevamaks ja soojapidavamaks lahenduseks. V-kujulise vara puhul tuleb jälgida, et saetera ei läheks vara põhjast sügavamale palgi sisse. Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vara laius olema vähemalt 8 cm, mööndusega kuni
vastutusrikaste armatuurielementide ebatihedused; - naftasaaduste sattumine auru-veetrakti; - tahma, kütuse ja mittetäielike põlemisproduktide süttimine järelküttepindadel; - praod kollektorites ja torulaudades; - küttepinna torude deformatsioonid, läbipõlemised või purunemised, - veetaseme langus alla alumise lubatud piiri. Veetaseme langemise juhul tuleb peale katla seiskamist ja jahtumist teha küttepindade väline ülevaatus. Nähtavate defektide – deformatsioonide, pragude, sissesulamisjälgede jms. – puudumise või mitteavastamise korral tehakse katla hüdrauliline katsetamine töösurvega. Kui selle tulemusena lekkeid ei tuvastata, on vanemmehaanikul õigus lubada katel ekspluatatsiooni. Veetaseme langemine ja sellele järgnevad välise ülevaatuse ning hüdraulilise katsetuse tulemused peavad olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja sadamasse saabumisel katel esitatud klassifikatsiooniühingu inspektorile ülevaatuseks, kes langetab lõpliku otsuse
vahitüürimehelt luba mootori VKM-i lahtiste indikaatorkraanidega kutsuda detailide termilise ja mehaanilise väsimuse , mis võib saada õhuga pöörata. Enne õhuga pööramist proovitakse kinnise mootori detailide deformatsiooni ja pingestatud detailides pragude Olenevalt mootori tüübist , parameetrite algseisundist ja käivitusõhu sulgklapiga mootori kohalikus juhtpuldist välistingimustest - võib mootori tööks ettevalmistamse aeg olla erinev tekkimise põhjuseks. kõrgsurvepumpade ja regulaatori juhtlattide liikumise kergust,
jäetakse soojustamata, võib mõnel puhul kujuneda olukord, kus sokkel eendub seinast liiga palju, mis ei ole soodus ei tehniliselt ega esteetiliselt, vt. Joonis 3.17. Joonis 3.17 Tehniliselt ja esteetiliselt sobimatult laiaks ehitatud sokkel. 105 4 Hoonepiirete õhupidavus Hoonepiirete ebapiisav õhupidavus väljendub planeerimatus ja kontrollimatus õhuvoolus hoone piirete kaudu (eelkõige läbi pragude ja ebatiheduste). Hoonepiirete õhupidavus mõjutab järgmiseid tegureid: hoonete energiatõhusus; niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine; hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitatavate lõhnade liikumine korterite vahel; piirde pindade alajahtumine; sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus; ventilatsioonisüsteemide toimivus; müraprobleemid; tuleohutus.
Eeltoodust tulenevalt on oluline, millist mõju avaldavad jahutusvedelikud kahes temp vahemikus: 1)550-650 kraadi mil on soovitatav austenniidi kiire jahutamine selle lagunemise vältimiseks. Mida kiirem jahutus, seda rohkem tekib martensiiti ja seda suurem kõvadus saavutatakse. 2) 200-300 kraadi, mille martensiiditekkest tingituna on soovitatav aeglasem jahutus. Mida aeglasem jahutus seda väiksem on kalduvus karastuspingete ja pragude tekkele. Jahtumiskiirus valitakse ka läbikarastatavuse ja kriitilise jahtumiskiiruse järgi. Mida suurem läbikarastatavus ja väiksem kriitiline jahtumiskiirus seda kiiremini võib terast jahutada. Läbikarastatavus sõltub detaili mõõtmetest ja südamiku kriitilisest jahtumiskiirusest. Süsinikterastel on väiksem läbikarastatavus ja legeerterastel on suurem läbikarastatavus kuna nendel on kriitiline jahtumistemperatuur oluliselt väiksem. Vesi Levinum jahutuskekkond jahutamisel on vesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
