ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad 5 reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi 2.2. Puidu kuivatamine Puit kuivab aeglaselt
liikmest sageli loobuda. Bishopi meetod annab tavalise Felleniuse meetodiga veidi suurema varuteguri suuruse, seega ökonoomsema lõpptulemuse. 9.8 Nõlva püsivuse kontroll tasanditest koosneva lihkepinna puhul (plokkide meetod) Mõnikord võib potentsiaalne lihkepind olla looduslike tingimustega määratud. Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju või väga tugev pinnas ja see on omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal;
Kipsi kasutatakse krohvimörtides tardumise kiirendajana, eriti lagede ja puitpindade krohvimisel. Samuti kasutatakse kipsi kipsplaatide valmistamisel, mis on üks peamisi seinaehitus materjale. Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuuleisolatsioonides enim kasutatav ehitusplaat. Kipspahtlit saab tõhusalt kasutada sisetöödel pindade tasandamiseks ja silumiseks, kasvõi pragude täitmiseks. Kipsi positiivseks omaduseks võib veel lugeda tema kiiret tardumist, siis on teda väga hea kasutada remonttöödel krohvi parandamiseks. Kipsi kasutusala ei jää ainult ehitus valdkonda, vaid teda saab väga tõhusalt kasutada ka skulptuuride tegemisel. Kuna kips pole tugev ja veekindel, siis ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ega niisketes kohtades. [9], [4] 3.3. Magneesium sideainete kasutamine
kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkonnast (vesi, õli või kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail
rannikuriigile antud rohkem õigusi: liigid Põhjavesi→ Inflantsioon- protsess, kus Ekvatoriaalne Mahagon, Brasiilia, sademete vesi imbub läbi kivimite vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude. a Lähisekvatoriaa Tiikpuu, Boliivia, III Metsandus Territoriaalv Majandusveed Avaookean lne akaatsia Brasiilia Mets – taastuv maavara, kuid väga aeglaselt
haigestumise risk. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted Radooni ohutusmeetmed: Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu 1. Tuulutage ruume võimalikult tihti 2. Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse • 3. Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele 4. Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud 5. Vaadake üle põranda konstruktsioon 29
ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raud- betoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass
raudbetoonist kõhukoopas umbes 200 tonni tuumaaineid.Seejuures on tuumakütus sageli segamini grafiidi ja betooniga. Keegi ei tea, mis seal praegu toimub.Sarkofaagi rajati tulise kiiruga.Selle konstruktsiooni on ainulaadne.Ehitus pidi vastu pidama kolmkümend aastat.Paraku monteeriti seda kaugjuhtimise teel.Plaadid sätiti kokku robotite ja helikopterite.Mõned praod jäid sisse.Mõningatel andmetel ületab lõtkude ja pragude üldpind 200 ruutmeetrit.Pragudest tungib ühtaine välja radioktiivseid aerosoole.Sinna pääseb ka vihm.Kui aga tuumakütust sisaldavale ainele satub niiskust,võib see esile kutsuda ahelreaktsiooni.Sarkofaag on surnukeha,mis hingab.Hingab surma .Kui kaua se veel koos püsib,selle küsimusel on raske vastata.Sellegi poolest saavad kõik aru,et katte purunemine tooks kaasa tagajärgi,mis oleksid veelgi kohutavamad kui 1986,aasta omad.
Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. Ohutusmeetmed: Kohe saab rakendada- ruumide tuulutamine; hoida ruumid tolmust ja suitsu- tahmaosakestest vabad; ära suitseta Ehituslikud meetmed- korrastada ventilatsioonisüsteemid, puhastada lõõrid ja torud; vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda kõik nähtavad augud,praod).
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusas...
Ei tohi unustada ka nurgaplaatide vuukidest segu ärakorjamist. Plaadid paigaldatakse tihedalt, ilma vuugivahedeta teineteise kõrvale. Kui jäetakse ära punktliim, siis võib 4 tulemuseks olla plaadi äärte väljakooldumine ning prao teke plaadi liitekohta. Kui jäetakse ära ääreliim, kasutades ainult punktliimi, võib tulemuseks olla plaadi keskkoha väljakumerdumine, mis võib viia pragude tekkeni. Kogu aeg kontrollitakse loodiga pinna vertikaalsust ja rihtlatiga sirgust. Soojustusplaatide liimimisega samaaegselt paigaldatakse ka kronsteinid aknaveelaudade kinnituseks, hiljem on nende kinnitamine raskendatud. Samuti paigaldatakse koheselt bituumen- polüuretaantihendid vajalikesse liidetesse. Selleks, et tihend ei hakkaks soojustusplaati oma paisumisega kohalt nihutama võib plaadi liimi kuivamiseni kinnitada ajutiselt tüübli või naelaga aluspinda.
Kivistub aeglasti Sulfaadikindel tsement mis on vastupidav väävliühendite kahjulikule toimele Hüdrauliliste lisanditega tsement hüdraulised sideained on mineraalained mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja muutes selle vees lahustumatuks ning suurendades tsemendi vastupanu korrosioonile Aluminaat tsement valmistatakse lubjakivist ja poksiidist. Kasutatakse talvistel töödel. Suvel ei soovitata kasutada Paisuv tsement mida kasutatakse vuukide ja pragude täitmisel krohvi aluskihis Tsemendi põhiomadus: tardumine normaalaja jooksul küllaldase tugevuse omandamine 1-2 ja 28 päeva jooksul peenus eri ja mahukal sooja eristumine tardumisel ja kivistumisel nakketugevus terasega mahu muutumine kivinemisel Kips Kipsi kasutamine siseehitusel: Käsimasin krohvis kipsplaat kipspahtel elektritöödeks mõeldud kips kuivaluspõrand
Enne keevitamist seatakse torude pikiteljed ühte ja traageldatakse kokku. Keevitada võib nii vasaksuunaliselt (pasus kuni 3 mm seinal), kui ka paremsuunaliselt. Kui toru saab pöörata, keevitatakse pealtpoolt. Mittepööratavat jätku tuleb keevitada õmbluse kõikides ruumi asendites, mis on keevitajale kõige raskem. Remonttöödel tuleb tihti kinni keevitada pragusid, mis on tekkinud keevisõmblustes või põhimetallis. Pragude keevitamisel tuleb nende otstesse puurida augud, et kuumutamisel pragu ei leviks edasi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata selliste kohtade keevitamisel, kus on öönsused, mida mööda võib keevituspõletist liikunud mittepõlenud põlevsegu edasi liikuda. Selle süttimisel väljundkohas tekib uus salakaval leek, nn. sekundaarleek. Süsinikuvaesest terasest detailides pole pragusid vaja läbi puurida
saavutamine ja tugevuse arenemise tagamine. Betooni väline soojendamine on vajalik õhukeste, vähese soojainertsiga konstruktsioonide betoneerimisel madalatel temperatuuridel. Teisisõnu väline soojendamine on vajalik konstruktsioonidel, mille pinnamoodul on suurem (suhe väliste jahtuvate pindade ala betooni ruumalasse). Soojendamise puhul tuleb jälgida, et betooni ei kuumutataks liiga intensiivselt (betooni kuivamisest ja mahumuutustest tingitud pragude oht) [3]. 3.2.1 Betooni soojendamine õhuga. 7 Betooni soojendamine sooja õhuga toimub infrapunase kiirgusega, soojapuhurite ja soojakute kasutamisega. Nendest enamlevinum on ilmselt puhurite ja soojakute kasutamine, kuna need on odavamad ja kergemini kättesaadavad. Soojak kujutab endast ajutist, veekindlast vineerist, presendist või polümeerkilest
rulli tootja soovitusel. ( kattekiht kürge sagedusega, paksud kihid alates 8cm madala sagedusega) · Mitte sõita liiga suure kiirusega on hädaoht ,,pesulaua" moodustumiseks. · Tõusudel ainult ülesmäge sõites tihendada vibratsiooniga, allamäge staatiliselt. Kui segu temperatuur on alla 100kraadi, siis ei tohi enam vibroga töötada vältimaks killustiku purunemist, kattekihtide liitumise kahjustumist, struktuuri purunemist ja järgnevate pragude tekkimist. Samadel põhjustel rullida õhukesi katteid piiratud vibratsiooni mõjuga ja väheste käikude arvuga või hoopis ilma vibratsioonita. Liiga tihedalt kokkusurutud poorsetel segudel tekib hädaoht, et kõrgetel temperatuuridel intensiivse tihendamise juures tekib katte pealispinnale bituumenirikas kiht. See tekitab liigse rasvasuse ja libeduse. Kattekiht/seguliik suurim lubatud ebatasasus 3meetrise lati all,mm
Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid: tavaliune RB ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus enne väliskoormise rakendamist pinge alla(vähenevad konstruktsioonide deformatsioonid ja väldib pragude teket). RAUDBETOONI OMADUSED Koosneb 80-90% lihtsatest ja suht odavatest materjalidest. RB ei pole, ei kõdune, ei korrodeeru(Seega püsiv materjal). Saab valmistada erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. RB konstrukt. On tugevad, ületades puit ja kiviknostrukt. Tugevust. Puuduseks on suur kaal ja suhtleine haprus. Monteeritava RB eelised monoliitse ees: Ehituskestvus väheneb kivistumise aja arvelt. Tööde kvalit. Tehases enamasti kõrgem.
24 25 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: · Ventilatsiooniga (nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) · Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) · Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonimaterjalide tihedus on _600kg/m3 ja soojaerijuhtivus ei ole suurem kui 0,18W/m0C. Neid kasutatakse soojuse ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees ei liiguks õhk, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooniomadused olenevad tema struktuurist.
Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga 2,303Q k= log r1 (3.5) (h1 - h 2) 2 2 r2 19. Z.T Bieniawski meetod. Bieniawski maapõue klassifikatsioon (RMR) Maapõue klassifikatsioon on välja töötatud Lõuna Aafrika Vabariigis eelmise sajandi 70-nendatel aastatel. Ta põhineb ideel, et kivimi lõhede ja pragude süsteem ning hüdrogeoloogilised ja hüdroloogilised tingimused määravad rohkem kaeveõõne püsivuse kui kivimi tüüp. Süsteemi on lihtne kasutada ja sobib eeluuringuteks, kui andmed kivimite kohta puuduvad. Klassifikatsioon arvestab kuut parameetrit: katsekeha tugevus, kivimi kvaliteedi hinnang puursüdamikus (RQD), lõhede vahekaugus, lõhede pinna ja ta täitematerjali iseloomustus, veerohkus ja pragude orientatsiooni
Marss Marss on viimane Maa-taoline planeet, temast kaugemal kohtame vaid hiidplaneete ja asteroide. Marss on väga ebatasane planeet. Marsi suurima vulkaani-Olümpose mäe kõrgus jalamilt on 21 kilomeetrit. Marss tekkis, nagu näiteks Kuu või Merkuur, protoplaneetidena. Hiljem jahtudes, tekkis talle take koorekiht, mis sattus meteorite intensiivse pommitamise alla. Marsi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaanide tegevus, mille tagajärjeks oli riffide, pragude, vallide ja vulkaanikoonuste teke. Marsil on arvestatav atmosfäär ja hydrosphere, kuid käesolevaks ajaks ilma vedela veeta. Suure meteoriidi kukkumisest pärinevad suured ovaalsed orud, nagu Hellase meri läbimõõduga üle tuhande kilomeetri. Ühtaegselt kraatritega tekkisid ringstruktuurid, nagu Kuul. Teine planeedi pinda Kujundav faktor-tektooniline liikumine-on esialgsest, äsja tahkunud ja peaaegu tasasest planeedist kujundanud suure kõrgustevahega planeedi
ebakorrapärasust ja käsitleda kivi kui risttahukat. Kahjuks pean tõdema, et ülesanne oli keeruline ning me ei suutnud tuvastada kivi päritolu mistõttu ei tea selle tihedust. Eks tegu on mingisuguse rändrahnuga, mis saadab tervitusi Soomest. Minu arvates oli ülesanne huvitav, kuid samas keeruline. Raske on silma järgi hinnata kui mõõtmeid kui ka tüüpi. Kõige huvitavam oli siiski määrata kivi kõvadust. Jõudsin ka järeldusele, et kivimi kõvadus on väiksem pragude ja mõrade kohal. 10 3.3 praktikum: Astang 05.10, käisime Õismäe aastangul vaatamas paljandit. Meie eesmärgiks oli õppida koostama geoloogilist väljalõiget, saada andmeid, praktiseerida andemete kogumist ja meeskonnatööd. Välitöö viisid läbi 3.kursuse õpilased ja osad magistrandid. Ilm oli külm ja tuline, seetõttu tuli mitu kihti riideid selga panna. Õues oli 9 kraadi
Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: • Suurem painde-, tõmbetugevus; • Kõrgem pragunemiskindlus; • Kõrgem pinna löögikindlus; • Lihtsustub tehnoloogiline protsess; • Väiksem töömahukus; • Võimalik juhtida pragude tekkimist; • Võimalik suurendada töövuukide vahelist kaugust; • Võimalik vähendada plaatide paksust; • Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Teraskiudude peamine funktsioon on muuta betoon kui habras materjal jäigaks, võimaldades sellega arvestada koormuste vastuvõtmisel teraskiudbetooni paindetugevust ja paindejäikust. Mikrokiuga betooni kasutatakse põrandate tasandusvalu tegemisel. Makrokiuga betooni kasutatakse põrandates, mis peavad vastu võtma koormusi.
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide laialdasem kasutuselevõtt pärast Teist maailmasõda. Eelpingestamise mõte on viia veel mitte tööolukorras olev element juba eelnevalt surutud seisundisse või anda talle ekstsentrilise surve korral eelkõverus, mis tööolukorras kompenseerib kasutuskoormuse. Sellisel viisil välditakse pragude teket ja suureavaliste konstruktsioonide läbivajumist, samuti on eelpingestatud element võimeline vastu võtma suuremaid koormusi (Otsman, 1976: 29). Tehiskivide hulka loetavail raudbetoondetailidel on eramajade ehituses kaks põhisuunda. Detailide tootjad pakuvad võimalust tellida kompleksset majalahendust. Elementehituse täislahenduse all mõistetakse hoone karpi, mis on valmis installatsiooni- ja viimistlustöödeks
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on:
Hea lõhna annab must lepp ja seda on kerge puhastada. Lepp sobib hästi seina ja lava astmelauaks. Haab ei lähe väga kuumaks [7]. Tugevama struktuuriga lehtpuulaudade (tamm, saar, kask) puhul piisab 15-20-millimeetrise paksusega põrandalauast, sest lehtpuu tugevusvaru on sellistegi piisav. Pealegi on lehtpuu okaspuidust tunduvalt kulumiskindlam. Laudpõrandate puhul peetakse üheks kõige rohkem silma hakkavaks veaks puidu kokkutõmbumisest tingitud pragude tekkimist lauavahedesse. Selles osas on stabiilseim termotöödeldud puit, mille õhuniiskusest tingitud mõõtmete muutused on kaks korda väiksemad kui harilikes, õhkkuivadel laudadel. Õhuniiskuse vaheldumise tõttu pole pragudest põrandalaudade vahel pääsu [8]. Kokkuvõte Antud tööga tegin endale selgeks puude puittaimede talitluse: fotosünteesi, transpiratisooni, lämmastiku aineringe ning hingamise. Vaatlesin nii leht-kui okaspuidu
8 Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. Selleks kulutab osa pendli energiast. Joonis 8. Löökpendli skeem 5.3.Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged. Joonis 9. Väsimusteimi skeem pöörleva painde korral 9 6. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanneteks on: 1)defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.);
Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. (Tõmbetugevus,voolavuspiir, tinglik voolavuspiir, katkevenivus,katkeahenemine). Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus-näitajate määramise põhiline meetod. Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket.(väsimuspiir). Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meeto- dite ülesanneteks on 1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2) materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3) füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4) tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) Kõvaduskatsed
Veega leotades tuleb pigi lahti. Võib ka toiduõliga leotada. Kui pöörd siiber ei sulgu enam. Tuleb puhastada tahmaluugist või tekitada tahmaluuk. Vahest tuleb avada ka ahi. Ahjul on praod. Kui koldes on kivid lõhki. See on üle köetud või on liiga vara palju kütma hakatud. Kui ahjul on praod, siis saagida poole tellise ulatuses vuugid välja. Kasta vuugid märjaks ja täita uuesti seguga, millesse lisada pva liimi. Seda on parem teha sooja ahjuga siis ahi paisub ja see hoiab ära uute pragude tekkimise. Kui kivi on katki, siis see välja saagida ja asendada. Kui sa ei tea, mis tüüpi ahjuga tegu on, siis võta lagi lahti ja puhasta ahju lõõrid. Vajadusel tee puhastusluuk. P.6.1 Pliidi remont ukse vahetus, praeahju vahetus. Kui ust vahetame, siis sageli on vaja ka remontida kollet. Vanematel pliitidel on uks sageli ees traatidega. Mõningatel ustel puuduvad nagad. Sinna võiks panna raud lati, millega ust saab kinnitada. Traadid läbi lõigata ja eemaldada segu
alates suuremast ja lõpetades väiksemaga. 12.Kuidas mõjutavad malmi mehaanilisi ning tehnoloogilisi omadusi lisandid: räni, mangaan, väävel ja fosfor? mangaan takistab malmi grafitiseerumist, sidudes süsinikku. Parendab malmi omadusi õhukeseseinaliste valandite korral. Fosfor muudab malmi hapraks kuid parandab malmi vedelvoolavust ja tõstab kulumiskindlust kuid halvendab töödeldavust. Väävel on kahjulik lisand, suurendab pragude tekkimise võimalust. Selle lisatakse Mn ja tekib MnS , selle susamistemperatuur on väga kõrge ja sulamis on ta tahkel kujul. Räni soodustab tsementiidi lagunemist js süsiniku eraldumist liblelise grafiidina. Saadakse hallmalm 13.Kuidas liigitatakse ja markeeritakse malme Eurostandardi ja Vene standardi alusel? EN pinnakõvadus Tugevu Gost Hallmalm G Hb360 Rm30 Cu
Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud Kumer nurkõmblus pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas Nõgus nurkõmblus sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse Parendatud nurkõmblus tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus.
Materjal, mida nimetatakse saviks, on looduses väga erinevate segudena sauest, peenliivast, liivast ja kividest. Tänu sellele varieeruvad suuresti ka savide käitumisomadused. Neid tuleb igal üksikul juhul hinnata ja vajadusel ainete juurdelisamisega sobivaks kujundada. · Savi maht väheneb kuivamisel. Vee äraauramisel, mis on esmalt vajalik savi töödeldavaks muutmiseks (selle liimivate omaduste aktiveerimiseks), toimub materjali mahu vähenemine ja võimalik pragude teke. Maht võib kahaneda sel moel kergsaviseinte puhul 3 12% ja massiivsaviseinte puhul 0,4 2%. Kahanemist saab olulisel määral siiski vähendada vee- ja saueosakeste hulga vähendamisega segus ning selle koostise optimeerimisega. · Savi ei ole vee suhtes püsiv. Materjali tuleb seetõttu otsese veega kokkupuute ja niiskuse eest kaitsta. Nii vundamendi- kui katusekonstruktsioonid saab aga rajade sellised, et materjal on püsivalt kaitstud
Plussid; Tööea pikendamine, Kandevõime suurendamine, Vajumite erinevuse ärahoidmine, lokaalsete nõrkade kohtade katmine, tühimike sillutamine. Ehitades teemullet üle nõrkade aluspinnaste, ei piisa vaid üldlevinud ehitustavade järgmistestt, kuna need võivad osutuda tehniliselt teostumatudeks või liiga kalliks. Sellised olukorras, kus aluspinnased ei suuda vastu võtta mulde omakaalust või ekspluateerimist. Vältimaks ebaühtastest vajumisest põhjustatud pragude tekkimist katendisse või kogu konstruktsioono purunemist seoses muldes tomuvate lihetega, tuleks kehvade omadustega aluspinnastel ehitavas muldkehas kasutada geosünteetide tugedamist ehk mulde armeerimist. Savikatele ja teistele nõrkadele aluspinnastele ehitatud muldes kahjustuste tekkimine ja purnimine on peamiselt põhjustatud kolmest erinevas sündmustest: 1. muldkeha ja aluspinnase purunemine mööda silidrilist lihkepinda. 2
Keevitatava koha puhtus. Kaitsegaasi kogus. Keevituspõleti juhtimine: Lisamaterjali juhtimine: Põleti õige liikumiskiirus; Varda õiged liigutused. Põleti õige pendelduse ulatus; Põleti pea õige kalle keevitatava materjali suhtes ja keevituskaare pikkus. 15 Vead, mis tekivad volframi osakestest. Volframi osakesed keevitusõmbluses on defektid. Nad viivad pragude tekkele. Volframi osakesed alumiiniumi sees viivad juba materjali purunemisele. Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku keevitusvanniga, siis keevitus- vanni satuvad ka volframelektroodi tükikesed. Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku lisamaterjali vardaga, siis volframelektroodi tükid kleepuvad varda külge ja sealt edasi satuvad koos vardaga keevisõmblusesse. Kui keevitamisel alalisvooluga ( - miinus elektroodis) toimub volf-ramelektroodi ülekoormus, võib elektrood
Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam kui väljas ja radoon liigub eelkõige koos õhuvooludega, siis soodustab see radooni liikumist väliskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei jõua atmosfääri, osa sellest jääb pinnasesse või hoopis lahustub näiteks põhjavette. Inimene hingab koos õhuga neid osakesi sisse ja seega jõuavad nad inimese organismi. Võib
Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam kui väljas ja radoon liigub eelkõige koos õhuvooludega, siis soodustab see radooni liikumist väliskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei jõua atmosfääri, osa sellest jääb pinnasesse või hoopis lahustub näiteks põhjavette. Inimene hingab koos õhuga neid osakesi sisse ja seega jõuavad nad inimese organismi. Võib
hästimääritud hammasülekannete korral. Ta väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustvad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosast veidi allpool poolusjoont.Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine (joon. 281c) on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub,
3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon SI = σ´pziΔhi /Ei , kus σ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; Δhi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana 28. PIIRVAJUMID. Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks
põhimaterjaliga piisav jõu ülekandmiseks KIUDBETOONID tsementsideaine baasil betoonid v mördid, mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi. Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel SÜNTEETILISED KIUD sünteetilistekiudude lisamine betoonile v mördile annab neile suurema vastupanu plastilisest kahanemisest ja plastilisest vajumisest tingitud pragude tekkele Ei paranda kandevõimet, küll aga tõstab betooni tihedust, vähendab poorsust ja vee läbilaskvust BETOONILE LISATAVAD KIUDUDE KOGUSED Sünteteeilised kiud 0,6..3 kg/m3 Teraskiud 20..60 kg/m3 TERASKIUDBETOONI EELISED betooni paindetõmbetugevuse suurenemine Parem vastupanu mahukahanemisele Pragunemiskindlus Betooni llöögikindluse suurenemine Konstruktsiooni servade ja nurkade efektiivne armeermine
määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu. Omatulu on teedevalitsuste teenustelt saadud kasu. Jaguneb püsikuludeks ja investeeringuteks (tee klassi tõstmine). Püsikulud jaotatakse tavahooldeks ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega maanteede nõutavate seisundinõuete tagamine. Tavahoolduse koosseisu kuuluvad tööd nagu: järelvalve, puhastamine, pragude täitmine, kraavide puhastus, haljastus, sildade ülevaatus, truubid, talihoole. Perioodilise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ning maanteede seisunditasemete nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele.
vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis. Alumine reservuaar on ette nähtud selleks, et gaas katse ajal lehtri kaudu ei eralduks. Tal on väljalasketoru, mis on suletud soveldatud klaaskorgiga ja mille kaudu vedelik pärast katse lõppu välja lastakse. Alumine reservuaar ja reageerimisanum on omavahel eraldatud sõelaga. Selle kaudu läheb alumisse reservuaari lehtri toru. Katse alustamisel tuleb kontrollida kõigi ühenduste õhutihedust ja pragude puudumist. Vedeliku äravoolutoru otsa tuleb asetada kork ja kinnitada see klambri või kummiga. Aparaat tuleb külili keerata ja tahke materjal (tükid) asetada aparaadi keskmisesse ossa sõelale läbi keskmises osas oleva ava, tõsta aparaat jälle püsti ja sulgeda keskmise osa ava korgiga, millest läheb läbi gaasiärajuhtimistoru. Toru kraan peab olema suletud. Vedelik (enamasti hape) tuleb asetada aparaadi ülaossa (lehtrisse), mis on püsttoru abil ühendatud alaosaga
et ei ole tõenäoline et kõik vahelaed on koormatud maksimumkoormusega üheaegselt. 11. Müürituse tugevusarvutused (vasta järgmistele punktidele)- tsentriline surve,ekstsentriline surve Tugevusavaldis oleks järgmine (3) kus on koormuse ekstsentilisust arvestav tegur, on nõtke- (pikipainde)tegur, m on müüritise purunemise eksperthinnang. Kui müüritises ei ole vertikaalseid pragusid, siis m =1, pragude puhul m = 0,7, f on müüritise tugevus, on ekstsentrilisust arvestav tegur, fsw on põikarmeerimise (-raua) tugevus, fsc on püstraua survetugevus, As2 on püstraua ristlõikepindala. Tsentrilise surve puhul = = 1, ekstsentrilise surve puhul = 1 2e0/h ja = 1 4e0/h, kus h on ristlõike kõrgus. 12. Müürituse tugevusarvutused (vasta järgmistele punktidele)- kohalik surve,paine,lõige Kohalik tugevus Müüritise tugevus kohaliku koormuse all on üldiselt suurem tema arvutustugevusest
Peamisteks põhjusteks on vundamendi vajumine/lagunemine ja esimeste palgiridade mädanemine. Esimeste palgiridade mädanemine oli omakorda põhjustatud puuduvast hüdroisolatsioonist vundamendi ja esimese palgirea vahel või sademetest. Vundamendi vajumisel võib olla mitmeid põhjuseid: maapinna vajumine, sideaineta laotud vundament, külmumisest põhjustatud lagunemine jne. Tulemuseks võivad olla kaldu vajunud põrandad ja avatäited, suurenenud niiskuskahjustused, palkidevaheliste pragude suurenemine ja halvenenud välimus. Joonis 2.3 on näha väikestest kividest sideaineta laotud vundament, mis oli aja jooksul laiali vajunud. Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi,
JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). *Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. *Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. *Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust.
torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: · Suurem painde-, tõmbetugevus · Kõrgem pragunemiskindlus · Kõrgem pinna löögikindlus · Lihtsustub tehnoloogiline protsess 16 · Väiksem töömahukus · Võimalik juhtida pragude tekkimist · Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust · Võimalik vähendada plaatide paksust · Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Teraskiud Teraskiud muudavad betooni jäigemaks ning suurendavad paindetõmbetugevust. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist (kõige paremad), metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Võivad olla ka roostevabad, galvaniseeritud. Teraskiudude pikkus
c. Leeliste lahusega (naatrium- ja kaaliumhüdroksiid) d. Rasvhapetega e. Suhkrud 2. Armatuuri korrosioon Tsementkivi korrosiooni tagajärjed: suureneb poorsus ja muutub tsemendikivi koostis, väheneb betooni tugevus, suureneb karboneerumise sügavus ja armatuuri korrosioon, karboneerumine vähendab pH-d (algselt 12,5, kui langeb alla 8,5, siis algab terasarmatuuri korrosioon), ulatuslik karboneerumine võib põhjustada mahu vähenemist ja pragude teket. Kui kristallide kasvuks ruumi pole, siis lagundavad ümberkristallatsioonil (paisumisel) tekkivad jõud betooni. Betooni hooldamine ja korrosioonitõrje 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- sissetungimise eest pinnakatetega 2. betooni poorsuse vähedamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel 3. betooni leelistamine uuesti 4. armatuuri elektrokeemiline kaitse 5. Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 6. armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni
täitepinnaseid ja vanu vundamente. Kruvivaiad Inseneri seisukohast on oluline koormus, mille Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused GIBRR on läbimõõduga 110, 210 ja 275 mm. puhul tekivad plastsed deformatsioonid pinnases määratakse lähtudes: ehitise ja tema osade Nelikanttoru 80x80x6,3 süvistatakse terasest ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning vajumi vahel, tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest, (läbimõõt 210mm) või malmist (läbimõõt 110 ja ka vundamendi kandevõime. Plastsete tsoonide tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, 275 mm) puurkrooni abil pinnasesse ja täidetakse tekkimisele vastav koormus on tähtis seepärast, et torustike, seadmete jne. lubatud kalded), tsementmördiga. Vaia kandevõime on sõltuvalt tavalised vajumi arvutamise meetodid arvestavad arhitektuursetest kaalutlustest
22. Konstruktsioonide tulepüsivuse hindamine Tarindi tulepüsivust hinnatakse ajaga minutites, mille jooksul tarind on võimeline tulekahjus säilitama projektis ettenähtud tugevuse ja staatilise püsivuse; selle omaduse ehk kandevõime tähis on R säilitama oma tiheduse (terviklikkuse), nii et suits ega kuumad põlemisgaasid ei saaks tungida läbi tekkinud pragude või avade; selle omaduse ehk tiheduse ja tervklikkuse tähis on E olema küllaldaseks soojusisolatsiooniks, et tule vastaspoolse tarindipinna temperatuur ei tõuseks üle lubatava piiri; selle omaduse ehk soojapidavuse tähis on I M – löögikindlus S – suitsutihedus Konstruktsioonide iseloomust jagatakse hooned kolme klassi: TP1, TP2 ja TP3 TP1 - kõige tulepüsivam
c. Leeliste lahusega (naatrium- ja kaaliumhüdroksiid) d. Rasvhapetega e. Suhkrud 2. Armatuuri korrosioon Tsementkivi korrosiooni tagajärjed: suureneb poorsus ja muutub tsemendikivi koostis, väheneb betooni tugevus, suureneb karboneerumise sügavus ja armatuuri korrosioon, karboneerumine vähendab pH-d (algselt 12,5, kui langeb alla 8,5, siis algab terasarmatuuri korrosioon), ulatuslik karboneerumine võib põhjustada mahu vähenemist ja pragude teket. Kui kristallide kasvuks ruumi pole, siis lagundavad ümberkristallatsioonil (paisumisel) tekkivad jõud betooni. Betooni hooldamine ja korrosioonitõrje 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- sissetungimise eest pinnakatetega 2. betooni poorsuse vähedamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel 3. betooni leelistamine uuesti 4. armatuuri elektrokeemiline kaitse 5. Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 6. armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni
lähim vabas looduses esinenud juhtum on kinnitamata andmetel Tsehhi Vabariigis. Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. 13 3.2.2. Majamädik (rahvakeeles tuntud ka keldrivammina) (Coniophora puteana) on nooremas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
