Kuidas poleerida esitulesid Udususe eemaldamine Enamikel tänapäeva autodel ning veokitel on esituled, mille ülesehitus kujutab endast suurt plastreflektorit ning selle taha ühendatud kvarts-halogeenpirni. Nende esitulemoodulite välispind koosneb vormitud polükarbonaatplastist. See plastik on palju kergem kui klaas ning kivikildude ning pragude suhtes palju vastupidavam. Kuid peale paari aastat päikesevalguse ning atmosfääris sisalduvate kemikaalide käes on polükarbonaadil kalduvus uduseks muutuda. Eriti hooletusse jäetud laternaklaasid võivad lausa tähnistuda, mille tulemusel tekib peenpragude võrgustik (juuspraod), mis muudab nende parandamise raskemaks. Asi on siiski proovimist väärt--pealegi on töö tegemiseks vaja ainult mõne dollari väärtuses materjale.
6 kui 90 liiki linde, nagu näiteks must-toonekurg ja valge-toonekurg. Siit võib leida ka kaeluskotkast ja raipekotkast (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). Asfalt merest Üks Surnumere kummalisemaid fenomene on see, et see eritab bituumenit (asfalt), mida aeg- ajalt võib näha klompidena pinnal hõljumas. 1834. aastal oli kaldale uhutud 2700-kilone bituumenikamakas. Tõenäolisem on aga see, et asfalt immitseb läbi kurdude ja pragude ning jõuab merepõhja koos kivisoola kamakatega. Kui kivisool vees lahustub, tõusevad asfalditükid pinnale Sajandite jooksul on bituumenit kasutatud väga mitmel moel: paatide veekindlaks tegemisel, ehituses ning isegi putukatõrjevahendina. On arvatud, et umbes neljanda sajandi keskpaiku e.m.a hakkasid egiptlase bituumenit laialdaselt kasutama mumifitseerimisel, kuid mõningad asjatundjad on selle kahtluse alla seadnud (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013).
jääkausteniidist Score: 4/4 16. Millised väited on õiged terase karastamise kohta? Student Response A. Karastamise eesmärgiks on saada ebastabiilne martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem. B. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Student Response C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A
44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine
Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Mõningad näited olemasolevatest polüpropüleenkiududest: Plastikkiud Strux 90/40 on sünteetilise ehitusega kiud, mis oma kõrgest tugevusest ja elastsusmoodulist tingituna parandab betooni sitkust, löögikindlust ja väsimustugevust. Toode sobib kasutamiseks põrandabetoonis. Eelisteks plastikkiudele on: · Väga hea pragude kontroll · Seguneb hästi · Parandab betoonimassi pumbatavus · Parandab sitkust ja vastupidavust · Ei roosteta · Kiiresti kasutatav · Hea hinna ja kvaliteedi suhe Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu
Võrumaa Kutsehariduskeskus Põrandate tasandamine Juhendaja: Merike Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Kui räägitakse põrandate ehitamisest, siis mõeldakse enamasti selle all uue parketi, PVC, keraamilise plaadi või muu kattematerjali paigaldamist. Kuid väga oluline on aluspinna ettevalmistamine. Ebatasast või nõrka aluspinda ei paranda lihtsalt kalli viimistlusmaterjaliga, selleks on vaja korralikult pind tasandada. Vannitubade ja pesemisruumide põrandad Pesuruumi plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb kõigepealt puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid tuleb eemaldada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumis peab olema põrandakalle trapi suunas (soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50). Põranda tasandamiseks on kõige odavam variant kasutada tavalisi betoonisegusi...
· deformeeritavateks (GOST 15527-70) 90, 80 ja erimessingiteks 60 turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad, lehed, torud jne. Laialdaselt kasutatavad: laevanduses, masinaehituses, san. Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn
44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine
kasvavad uued kristallterad, mis on väiksemad ja väiksema dislokatsioonitihedusega. rekristallatsiooni temperatuur - selle juures muutuvad omadused kõige kiiremini 11. Miks mõned metallid (näiteks tina ja seatina) ei kõvene deformeerimisel toatemperatuuril? tina jaoks on toatemperatuur ülalpool rekristalliseerumise temperatuuri, seega pole toatemperatuuril võimalik läbi viia külmtöötlust, mis tina tugevust (kõvadust) tõstaks. 12. Kas materjalides esinevate pragude tippudes sisepinged võimenduvad või sumbuvad? Kuidas see efekt sõltub prao pikkusest ja tipuraadiusest? prao tipus pinge kontsentreerub ehk võimendub, mida suurem on prao pikkus ja mida väiksem on tipuraadius (kõverusraadius), seda suurem on pinge prao tipus. a on prao pikkus 13. Olgu meil hulk mingi keraamilise materjali tükke (katsekehi). Selgitage, miks erinevate kehade purunemistugevused varieeruvad. Miks purunemistugevus üldiselt
jahtunud keevismetalli ja põhimetalli temperatuuride erinevused, füüsikaliste ja keemiliste protsesside lühike kestus elektroodimetalli siirdeprotsessis, keevitusvanni väikesed mõõtmed jne. Keevitusega kaasnevad soojusnähtused põhjustavad: a) kahanemispingeid ja toodete kõverdumist, tingituna metalli kohtkuumutusest ja temperatuuri erinevustest; b) plastsuse ja löögisitkuse vähenemist keevisõmbluse termomõju tsoonis, pragude tekkimist; c) tugevuse vähenemist termomõju tsoonis. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliite struktuur Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise
põlema süttisid, nad jalutasid mööda pikka ruumi. Seinad olid täis isasuguseid erinevaid sümboleid. Järsku jäi Nael seisma. ''Siin on midagi viltu, ma arvan, et me peame astuma ainult punastele kividele. See võib mingisugune lõks olla.'' Nael asetas kartmatult ühe oma jalgatest punasele kivile. Midagi ei juhtunud. Teised sammusid Naeli järel. Kate kaotas tasakaalu ja astus kogemata ühele kõrval olevale sinisele kivile. Tempel hakkas mürisema, seinad hakkasid kokku vajuma ja pragude vahelt ilmusid välja teravad orad. Nad jooksid kiiresti edasi. Napilt jõudsid nad seinte vahelt välja. Chris jooksis nii kiiresti, et ei saanud hoogu pidama. Järsku kivipõrand lõppes ning Chris lendas alla sügavikku. Kate, Lucy, Nael ja Derek jooksid karjatades edasi. Nad peatusid kivipõranda äärel ja vaatasid alla. Chris labas uimaselt ühel õhusseisval kiviblokil. Üleval templis asetses suur iidne Fööniksi koodeks. Nad hakkasid mööda kiviblokke järjest ülesse ronima. Chris
Lihvlint on kulunud. Liiga suur surve lihvklotsile. Lailintlihvpingid. 1. Livlindi katkemine. Lihvlint on liigselt painutatud. Lihvlindi servadel on rebestused. Liiga suur survr lihvpingingile. Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. Lindivaltsid on ristunud lihvtolmuga. Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. Lihvlint on madala kvaliteediga. 3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristsuunas Suruti on kulunud või saastunud. Suruti ja ühtlane. etteande konveier ei ole parallelsed. 4. Tooriku eesmine ja tagumise serva lähedal on Surutite ebatäpne asend
riikides. Korrosiooni põhjustavad keemilised reaktsioonid saavad toimuma peamiselt betooni pinnalähedastes metallstruktuurides, kus vastavad tingimused on täidetud. Tsementis sisalduv kaltsiumhüdroksiid, mis on kõrgelt aluseline, muudab metalli pinna aga küllalti passiivseks roostetamise suhtes. Tema omadusi võivad aga rikkuda saastatud õhk ja merevesi. Mõlemad soodustavad korrosioonireaktsioone, mida on võimalik näha betooni tekkinud pragude kaudu. Süsinikupõhjustatud korrosioon CO2 reageerib tormiliselt Ca(OH)2, mille tagajärjel langeb tsemendi pH tase, halvendades betooni omadusi. Reaktsioonid algavad pinnalt, liikudes järjest sügavamale tahkisesse. Uurimused näitavad, et isegi hästitöödeldud ja hooldatud betoon võib olla kuni 30mm sügavuselt kahjustatud süsiniku poolt pärast mõne aasta möödumist. Seepärast on raske hinnata korrosioonikahjustusi nõrgenenud tsemendi puhul. Karbonisatsioon ei ole aga
vedelat). Pliidile pudenenud suhkur tuleb eemaldada kaabitsaga ajal, mil pliit on veel kuum ja enne, kui jäänused on hangunud. · Kaitske käsi! · Pliidiplaadi kriimustamise vältimiseks kasuta ainult lameda põhjaga potte ja panne, millel ei ole teravaid servi. · Vältige esemete kukkumist pliidiplaadile. Näiteks soolatopsi kukkumine pliidiplaadile võib põhjustada mõrade või pragude teket. Kuidas kasutada ahju? · Ahju tuleb pidevalt hoida puhtana! Ahju jäänud rasv või muud toiduained võivad põhjustada tulekahju. · Ettevaatust! Ahju juurdepääsetavad osad võivad töö käigus kuumeneda. · Veenduge, et ahju mittekasutamisel oleksid kõik juhtnupud väljalülitatud olekus (OFF) · Kui seadmetega tekib mingi rike, eemaldage seade elektrivõrgust!
ee/Failid/polu%20p3.jpg (12.03.2012) TTK 7 T.Michelson 12.03.2012 2.1.2. Plastikkiud Strux 90/40 on sünteetilise ehitusega kiud, mis oma kõrgest tugevusest ja elastsusmoodulist tingituna parandab betooni sitkust, löögikindlust ja väsimustugevust. Toode sobib kasutamiseks põrandabetoonis. Eelisteks plastikkiudele on: · väga hea pragude kontroll, · seguneb hästi, · parandab betoonimassi pumbatavust, · parandab sitkust ja vastupidavust, · ei roosteta, · kiiresti kasutatav, · hea hinna ja kvaliteedi suhe. 2.1.3. Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides
Student Response A. Karastamise eesmärgiks on saada ebastabiilne martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem.--------õige B. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises------õige C. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Student Response D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 1/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal B. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks C
martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuuris oluliselt kõvem. B. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi B. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja Student Response valmistada ette järgnevaks töötluseks C
d. saepuru Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite (massiga 1 tonn) tootmiseks? Vali üks: a. koorikvalu b. täppisvalu c. kokillvalu d. liivvormvalu Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Miks peab liivvorm omama piisavat järeleandlikkust? Vali üks: a. kahanemistühikute tekkimise vältimiseks b. poorsuse ja pragude tekkimise ohtu vähendamiseks c. keerulise kujuga valandite saamiseks d. valandi peeneteralise struktuuri tagamiseks Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks ühekordse kasutusega vormides Vali üks: a. survevalu, koorikvalu, täppisvalu b. survevalu, kokillvalu, täppisvalu c. kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu Küsimus 17 Õige
miinuskraadideni, et vabaneda jääkausteniidist Score: 4/4 16. Millised väited on õiged terase karastamise kohta? Student Response A. Karastamise eesmärgiks on saada ebastabiilne martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem. B. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus B
· vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. · Kümakahjustused tekivad,kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. · Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele,mistõttu viimased deformeeruvad. · Vahelduva sulatamise-külmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkivad plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkega proovikehas. Soojajuhtivus · Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestad. · Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. · Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem). Soojamahtuvus · Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. · Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% .
Talvel tuleb armatuuri veel lisaks kaitsta lume ja jäätumise eest ning enne valu soojendada. Need toimingud kõik kokku pidurdavad ning pikendavad oluliselt ehitusprotsessi. Üheks lahenduseks siinkohal ongi segada betoonitehastes väikesed kiud betooni sisse juba selle valmistamise ajal. Sedasi saadud komposiitmaterjali nimetatakse kiudbetooniks. Kiudude lisamisega suurendatakse betooni paindetõmbetugevust ja löögikindlust ning pääsetakse vajadusest kasutada tavaarmatuuri. Väheneb ka pragude tekke võimalus, mis on tingitud betooni kivistumisel toimuvast mahukahanemisest. Kiudude kasutamine betoonis ei võimalda küll pragude teket ära hoida, kuid suur eelis on seegi, et silmaga nähtava makroprao asemel tekib mitu mikropragu, mis ei avalda mõju põranda kasutusomadustele. Võrreldes klassikalise armeeringuga annab kiudbetoon eelise ka tulekahju korral. Teatavasti hakkab betoon kuumuse mõjul lagunema. Kui tuli on jõudnud kaitsekihi hävimise tulemusel tõmbetsoonis asuvate
0,05%) ja süsiniku (max. 0,25%) sisaldusega terast. Aluselised elektroodid: elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaC03) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. Legeerimata terase kaarkeevitamine Keevitustingimused Aluseline Rutiil Happeline Suured nõudmised mehaanilistele omadustele 1 3 2 Lisandid põhimetallis 1 2 3 Kalduvus pooridele 1 3 2
0,05%) ja süsiniku (max. 0,25%) sisaldusega terast. Aluselised elektroodid: elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaC03) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. 2 Terase keevitamine 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases Legeerelemendid on kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, volfram ja titaan ning ka mangaan ja räni, kui nende sisaldus on tavalisest suurem. Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis Kroomi on süsinikvaestes terastes kuni 0,3%,konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%,
14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub
tervisele ohtlik. Majavammi levikuviisid: Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad, linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobivasse kohta. Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon Põrandad Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine
olevad muljumise lohud ja ka plokkide äralöögi kohad. 2. Müüriladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. 3. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. 4. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnale kandmist (oleneb ilmastikust). 5. Mittekrohvitavate pindade katmine 6. Hoone nurkadesse ning akende, uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. 7. Kui tugevdused on paigaldatud kantakse seinale esmane tasandus. Paksematasandust ja täitekihi tegemiseks kasutatakse tsement- polümeerset kiudkrohvi. Krohvikihid · Armeeringuga aluskiht · Tasanduskiht 2-4mm · Viimistluskiht
MC-Injekt GL-95 omadused: - lahustivaba - madala viskoossusega - tungib hästi ka väikestesse pragudesse laiusega <0,1 mm - võimalik paigaldada madalal temperatuuril - muudetav reaktsiooniaeg - madala deformatsioonikindlusega väga paindlik - kõrge kemikaalikindlusega - keskkonnasõbralik (vastavalt Saksamaa seadustele) ei ohusta joogivett Kasutus-kohad: - Maa-alustel töödel, sildade, tunnelite jms konstruktsioonide täielik isoleerimine - Müüritise, betooni ja pinnase pragude ja tühimike isoleerimine vee sissetungi vastu - Raskesti ligipääsetavate kohtade isoleerimine SOLIGNUM® AQUEOUS DPC FLUID omadused: - Tõestatud vastupidavus; - Lõhnatu - Mittesüttiv - Lihtne paigaldada surveinjektsiooni või valamise teel - Kasutatav paranduseks massiivsetel või õõnsustega müüritistel ja vaheseintel (s.h. ka tulemüüridel) - Ei oma mõju polüstüreene või bituumenit sisaldavatele materjalidele - Tarnitakse kasutusvalmina - (Ligikaudne) kulu:
Krohvitööd Välisnurga tegemine *Välisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega teravnurksetena või faasituna. Faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad. *Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk; *Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda. *Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane. *Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantaks...
mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises: üks varras Ø8 mm ja >200 mm paksuses müüritises: kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad
· Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Betoon on mittepõlev materjal, kuid tulekahju olukorras võib siiski kaotada oma tugevust. · Käitumine oleneb kõige enim niiskusest: · Temperatuuri tõustes eraldub esmalt vaba vesi ja seejärel järkjärgult keemiliselt seotud vesi (dehüdratatsioon). · Kuna betooni aurujuhtivus on väike, ei pääse veeaur välja · Kuum aur lõhub poore , Kaasneb pragude tekkimine killunemine. Killunemist ei toimu, kui niiskus on alla 3% , Peale vaba vee eraldust väheneb tugevus 10%, 500C juures 25...50%. 4 Puit kui ehitusmaterjal (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Puit Tootmine Kasvab metsas, töödeldakse saekaatris Koostis Tselluloos ja ligniin
tavalisele betoonile omasest aurustuva vee põhjustatud kahjustustest. Tasakaaluniiskusest allapoole kuivamine põhjustab poorbetooni kahanemise. Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk, mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Müüritise paksus (mm) Tulepüsivus 300 REI 240 375 REI 240 250 REI 241
vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad. > Vahelduva sulatamisekülmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkinud plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkinud proovikehas. > Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus > Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestada. > Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. > Soojaeriuhtivus on sooja hulk dzaulides (J/s), mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis kui temperatuur on 1 kraad(K). Tähis lamta, ühik W/m 0K.
tohiks keevitada kõrge väävli (max.0,05%) ja süsiniku (max. 0,25%) sisaldusega terast. Aluselised elektroodid: elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaC03) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. 8 Legeerimata terase kaarkeevitamine Keevitustingimused Aluseline Rutiil Happeline Suured nõudmised mehaanilistele omadustele 1 3 2
Viimasel juhul kuumutatakse sarrus enne paigaldamist tugeva elektrivoolu abil temperatuurini 300450 °C, mistõttu sarrusevardad pikenevad. Kui vardad on kuumana paigaldatud ja nende otsad kinnitatud, siis saavutab sarrus vajaliku pinge jahtumise tulemusena. Orientatsiooni põhjal jagatakse sarrus piki- ja põikisarruseks. Pikisarrus võtab vastu konstruktsiooni pikisuunas mõjuvad pinged ning väldib vertikaalsete pragude moodustumist selles. Põikisarrus väldib kaldsuunaliste pragude teket. Kuju põhjal jagatakse sarrused tasandilisteks ehk sarrusvõrkudeks ja -restideks ning ruumilisteks ehk sarruskarkassideks. Sarrusevardad on otsast teravad ning see võib kujutada ohtu nii ehitustöölistele kui teistele inimestele, kes sarruse lähedalt mööduvad. Sellepärast ohutuse huvides sarruseotsad painutatakse sageli kõveraks või kaetakse eriliste otsakutega. Sarrus leiutati ammu enne pingbetooni. Esimene maja, mille ehitamisel kasutati sarrust, oli
Mittesüttivad ehitusmaterjalid tule või kõrge temperatuuri mõjul ei sütti, hõõgu ega söestu. Raskeltsüttivad ehitusmaterjalid süttivad, hõõguvad või söestuvad visalt ja ainult tuleallika juuresolekul. Süttivad ehitusmaterjalid põlevad või hõõguvad ka pärast tuleallika eemaldamist. Ehituskonstruktsioonide tulpüsivuspiiri määrab ajavahemik (tundides) konstruktsiooni tulepüsivuskatse algusest kuni ühe järgneva tunnuse ilmumiseni: läbiulatuvate pragude tekkimine, keskmise temperatuuri tõusmine konstruktsiooni vastasküljel 140ºC võrra, konstruktsiooni kandevõime kaotamine. Tulepüsivusaste dikteerib hoone pindala ja ruumala. Hoone suurema pindala korral ehitatakse neisse spetsiaalsed tuldtõkestavad piirded tulemüürid ( tulekindlast materjalist avadeta sein keldrikorruselt kuni katuse alla). 8.Hoone põhiosad Hoonete konstruktsioonid jagunevad kande- ja piirdekonstruktsioonideks. Osa konstruktsioone
saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik pinnakõvadus, kulumiskindlus, tugevus ja tagades elastsus. Termika on tähtsamaid tehnoloogilisi protsesse metalli sulamite töötlemisel. Termotöötlemise teooria Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutuse kiirus, mis graafiliselt kujutatakse kõveraga temperatuur- aeg ja nimetatakse termilise kõveraga. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest võivad kõverad olla väga erinevad
harjastest, lahustipõhistele aga naturaalsetest seaharjastest pintsel. Poolmatt pind pind, mille läikeaste on vahemikus 11 kuni 30. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud värvid tavaliselt suuremas taaras turustatavad värvid, samuti värvid, mille kasutamine eeldab spetsiaalset väljaõpet ja töövahendeid. Poorne, nõrgalt seotud pind nõrga pinnatugevusega pooridega pind, mis pudeneb kergesti ja hakkab tolmama. Sellist pinda on vaja tingimata kruntida. Pragude täitmine võib kasutada spetsiaalselt suurematele pragudele mõeldud pahtlit hermeetikuid (vt hermeetik). Sisetööl on laialdaselt kasutusel akrüülhermeetikud. Puhastusvahend kasutatakse eeltöötluse käigus värvitavate pindade puhastamiseks. Sobivaim on kasutada värvikauplustes müüdavaid ning spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud puhastusainete kontsentraate. Väga hea on kasutada ka kaltsineeritud soodat. Sobivad ka sünteetilised
Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist. Alati peale lihvimist eemalda lihvimistolm. Peale aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv. Kuivõrd krunt muudab pinna mitte imavaks, siis vähendab see ka pinnavärvi kulu ning pinnavärv jääb ühtlane ilma triipudeta. Kui värvitav pind on väga sile, tugev, läikiv – näiteks klaas, kahhelplaadid jmt – siis tuleb valida spetsiaalne kruntvärv, mis nakkub nimetatud pindadega. Samuti on olemas spetsiaalsed kruntvärvid, mis isoleerivad
korjabki tolmu harja sisse. Otsast kaardunud nailonhari Sobib: · Radiaatorite vahede ja torude taguste puhastamiseks Pikk ja tugevate harjastega hari , mis otsast kumeraks painutatud. Selleks sobib ka pudelihari, kui seda otsast painutada. Tolmuimeja Kaasas on erinevad otsikud, mille kasutamist vaata passist: · Põranda ja vaiba puhastamiseks · Tekstiilipindade puhastamiseks · Tolmuimemiseks · Pragude puhastamiseks · Lisahari 5 erinevat plekki ja kuidas neid eemaldatakse Põhilised viis plekki mis võivad esineda on: · Kohviplekid võib juhtuda et kohvi läheb riietele. · Poriplekid tulevad poriste ja vihmaste ilmadega. · Higiplekid palju tööd või soe koht ajab higistama, või suvised palavad ilmad. · Loomakarvad, suled kui endal on koduloom või kus sa teenust pakud. · Mahlaplekid kui mahla ajada riietele.
Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. (Kalamees, 2000) Joonis 1. Majavamm Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent
Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügav- tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele -7- deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius sõltub lehtmaterjali paksusest so. Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse
(Lailintlihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lihvlint on liigselt pingutatud. ·Lihvlindi servadel on rebestused. ·Liiga suur surve lihvlindile. ·Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. ·Lihvlint on risustatud lihvtolmuga. ·Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. ·Lihvlint on madala kvaliteediga. 3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristisuunas ühtlane. · Surutid on kulunud või saastunud. · Surutid ja etteandekonveier ei ole paralleelsed. 4
(Lailintlihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lihvlint on liigselt pingutatud. ·Lihvlindi servadel on rebestused. ·Liiga suur surve lihvlindile. ·Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. ·Lihvlint on risustatud lihvtolmuga. ·Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. ·Lihvlint on madala kvaliteediga. 3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristisuunas ühtlane. · Surutid on kulunud või saastunud. · Surutid ja etteandekonveier ei ole paralleelsed. 4
veerennid ja vihmaveetorud juhivad katuselt tuleva vee hoonest eemale. Üldiselt oskame ehitada hooneid nii, et sademed neid oluliselt ei kahjusta. Tähtis on, et konstruktsioonid saaksid pärast kuivada. Õigete lahenduste puhul on niiskuskahjustused välistatud seda nimetatakse konstruktiivseks niiskuskaitseks. Vihm võib lekkida läbi katkise katuse või koormata fassaadi katkiste detailide tõttu. Poorne fassaadimaterjal imab endasse saju ajal vett. Sademed on ka lumi ja tuisk, mis tungivad pragude vahelt sisse. Tuisuse ilmaga pööningule sattunud lumehang võib sulades olla ämbritäis vett. MAAPINNA NIISKUS Maapinna niiskuse moodustavad maapinnale langev sadevesi, pinnasevesi ja põhjavesi. Vundamendi äärde rajatud lillepeenraid kastes kallame ise vett vundamendile. Taimede juured hoiavad pinnase niiske. Niiskust otsides võivad juured tungida vundamendi sisse. Vihmavesi jookseb maapinnal vastavalt kaldele. Tugeva saju korral on vett nii palju, eriti kuival pinnasel
· valumessingiteks turustatakse kangidena · deformeeritavateks ja erimessingiteks turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad, lehed, torud jne. Laialdaselt kasutatavad: laevanduses, masinaehituses, sanitaartehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400C juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600 700C; 800 - 900C võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub ning sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 9 6.2Pronksid
2-3 päeva enne krohvitööde algust tasandatakse seina pinnas oleva muljumise lohud ka plokkide äralöögid. Müüri ladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnalekandmist. Hoone nurkadesse ning akende ja uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Kui tugevdused on paigaldatud, kantakse seinale esmane tasandus. Paksema tasandus- ja täitekihi tegemiseks kasutatakse tsement-polümeerset kiudkrohvi. Krohvimördid Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide Krohvimört peab olema hästi töödeldav valmistamisel otstarbekas kasutada madalama
nitrotsellulooskattega. 18. Alumiiniumisulamite korrosioonivastase kaitse võtted. a) Anoodne töötlus ja keemiline oksüdeerimine ehk kaitsva oksiidikihi paksuse kunstlik kasvatamine. b) Metalliliste katete tekitamine. Plankeerimine, metalliseerimine pihustamise teel. c) Protekteerimine. d) Lakid, värvid ja kaitsvad määrded. 19. Komposiidi purunemissitkus. Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne. Prao käitumine pinge all olevas materjalis oleneb 2 siseenergia vastastikusest bilansist (see peab olema min). Siseenergia
pinnases ning ka ehitusmaterjalides leiduv kaltsium. 3. LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON
Vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad, soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Tavalisanditena on esindatud ka lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühenditena, tardlahustena või vabas olekus (kahanemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisandid määravad terase metallurgilise kvaliteedi. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. 5 Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente nagu Cr, Ni, W, V, Mo, jt.. Legeerivad elemendid on ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandi määra (so. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Nende mõju seisneb
LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
