seostega mida me neile anname (nt mäng) - võimatu on kõik erinevad tähendused üheks definitsiooniks kokku võtta, ■ keelemängud-kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse ■ filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte 16.WILLIAM JAMES- ameeriklane (1842-1910) ■ muutis pragmatismi populaarseks ■ Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. ■ pragmatism: mõtlemise ainus põhjus on kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele ■ uskumusel on kolm omadust: 1)uskumus, millest oleme teadlikud 2)uskumus vaigistab kahtlemise 3)uskumusest lähtub käitumine ■ ratsionaalne inimene usub vaid seda, mis on põhjendatud: tegelikult jääb inimene
ajaloos · Kant - XIX saj algus modernse ühiskonna eetika ja moraal) arusaamad õigest ja valest ei põhine mitte ainult faktidel vaid on tõlgendatavad erinevate inimeste poolt erinevalt. · Nietzsche - XIX saj. lõpp, kus ülim autoriteet on üksikisikute autoritaarsed ja tema meelevaldsed valikud. Individiidikeskne lähenemine "Mina tahan!" Inimene on autonoomne, vaba ja eraldiseisev indiviid. Eetika tänapäeval · Postmodernism (XX saj algus) pragmatism (tõde on see, mis on kasulik) Indiviualism - üksikisiku õigusi ei tohi mingil viisil piirata, s.t väheneb ühiskonna ja ühiskondlike kohustuste tähtsust. Sajandi jooksul hakkab kujunema arusaam, et kõikidele ühiseid moraalireegleid ei saa olla, tõde on suhteline sõltuvalt ümbrusest ja tõlgendatav (relativism) Individualism hakkab asenduma vajadusega kuuluda teiste hulka. Tänapäevane vaba demokraatlik ühiskond (Saarinen 2004)
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilis...
Referaat Filosoofiast Willard Van Orman Quine Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat on kirjutatud filosoofist, kes oli meist kõigest mõne generatsiooni võrra vanem. Suur osa tema filosoofilistest ideedest on ehitatud üles ühiskonna toimimisele. Kuna tema elutee lõppes alles üksteist aastat tagasi, võib teda nimetada vägagi kaasaegseks filosoofiks, kelle ideed haakuvad ehk tänapäeva ühiskonna teemadega paremini. Hiljuti leidis aset hääletus, kus Quine arvati viie tähtsaima viimase kahe sajandi analüütilise filosoofi hulka. Referaadis tutvume tema elulooga ja räägime ta vaadetest küll kohati üldjoontes, kohati sügavamalt. Referaadi eesmärk on teha õpetajale rõõmu, anda ülevaade filosoofi elust ja uurida lähemalt tema peamisi vaateid filosoofias. Mõtteviisilt oli Quine empirist, seetõttu tuleb pikemalt juttu ka tema traditsioonilise empirismi vaadetest ning ka tema ...
mln, Suurbritannia: 326 tuh. Lahesõjas 35 tuh õde 50ndatel meeskonnaõenduse (team-nursing)teke 70ndatel areng individuaalõenduse suunas XX saj II pool- taas kodukeskseks, pt perekonna kaasamine Õed-sõjakangelased WWI Edith Cavell (1865-1915) ,,I can't stop while there are lives to be saved." Filosoofilised ajajärgud I Asketism- 1800-1910 II Romantism (1915-1940) III Pragmatism (1940-1960/70) IV Humanism ja humanistlik eksistentsialism (1970/80) Õendusharidusest Organiseeritud õpe seoses esimeste haiglate tekkimisega Õde Fabiola 390 a Iseseisvad koolid XIII-XIV saj I ämmaemandate kool Pariisis XVI saj 1836 Kaiserwerth-i Diakonisside Instituut 1860 FN I õdede kool Londonis 1869 Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon ,,iga haigla juurde õdede kool" 1873- I FN õppeprogrammi järgiv õdede kool Ameerikas
Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga.
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
Galton - ilmakaart. sõrmejäljed. intelligentsus päritud -> valikuline aretus. I küsimustik. Binet - mentaalsete protsesside otsene mõõtmine. erinevuse uurimine. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. Funktsionalism: James - uskumine vabasse tahtesse. teadvuse voog (pidevalt muutuv, ei saa jaotada osadeks, on personaalne) eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Pragmatism - Tender- minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought-minded – empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid Münstenberg - retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine), alateadvust pole. Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, brut võtted, personalivalik vs töö iseloom
Suhted Aafrikas, suhted Kesk-Aasias, BRICS, Peaministe Modi, tuuma kokkulepped USAga India suhted Pakistaniga: 1965 ja 1971 sõda. Pakistani agressioon: 1948 ja 1999 otsene tuuma vastasseis riikide vahel. Rahvusvaheline terrorism- 2008 Mumbai rünnakud India suhted USAga: Traditsiooniliselt külmad suhted, kuna USA pooldab Hiinat ja Pakistani ja Indial on mitte- liitlase staatus. USA tasakaalustamine Aasias: paremad suhted Indiaga, majanduslik pragmatism mõlemilt, uus peaminister, tuumakokkulepped. Taskaal Hiina suhtes on loomulik demokraatlikele riikidele. PÕHILIST!!! India armee ülesehitus -majandus kasvab sama kiirelt, kui Hiinal: ettevõtte reformid, odav nafta. Merendus strateegia, kosmose võidusõit. 2010 a alates on India suurim relva importia. Plaan saada sõltumatuks kaitseküsimustes. Kolmekordistab tuumaallveelaevade arvu. 150 mld USD hävitajatele, raketiheitjatel, helikopteritele ja allveelaevadele
· Sobilik uudsete (i.k. novel) teemade jaoks building. (Eisenhardt, 1989) (Eisenhardt, 1989) · Pragmatism ("see ei olnud ainult mina kes 2 sai") · Suurendab leidude valiidsust. Helps to increase the · .... validity of the findings
Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle ko...
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
alusraamistikke,mis on teatud grupi liikmete poolt jagatavad. Ideoloogia areng: · De Tracy autor. Ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi · Marx: ideoloogia on ettekääne, illusioon · Mannheim: mida inimesed mõtlevad, tule-neb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. · Positivism: teadus vs ideoloogia · Pragmatism: oluline sisuline mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab Suhted: · Ideoloogia ja filosoofiline süsteem · Ideoloogia ja usund · Ideoloogia, programm ja strateegia · Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine
aukartus, ausus, sõnapidamine, heatahtlikkus, mehisus ja armastus ning aated kaduma ei läheks (Maie Tuulik Euroülikool). Kokkuvõte Turumajanduse tingimustes kujundab maailma palet ja väärtushinnanguid järjest enam raha. J. Hull on väitnud (1999) , et raha on saamas meie ajastu uueks jumalaks, kes kõikvõimsana kontrollib maailma ja kelle soosingut igaüks võita soovib. Rahamaailma põhireegleid on pragmatism, inimestki nähakse vaid inimkapitalina, mille väärtust mõõdab kasulikkus ja tarbimisvõime. Edukusefilosoofia ja utilitarism heiastub hariduspoliitikas, kus tahaplaanile jäävad sotsiaalsed probleemid ja unustatakse vaimsed väärtused ning isiksuse terviklik harmooniline areng. Sotsiaalsed ja ökoloogilised probleemid aga kasvavad. Suureneb marginaliseerunud inimgruppide hulk: tööpuudus, vaesus, katkenud haridusteega tänavalapsed, inimesed, kes püüavad
peetakse tekkivat kasu. William James'i meelest on religioosne usk tõeline ja õige, sest see on praktiliselt kasulik. Need, kes usu hülgavad, neid ootab ees pessimism, mis pole üldse kasulik. Pragmatismi mõõdupuu lähtub sellest, kui kasulik miski inimesele on. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates pole reaalsust olemas, sest see on alles tekkimisel. Kõik sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised on need mõtted ja ettekujutused, mis aitavad parermini mõista tegelikkust ning mida saab praktiliselt ka kasutada. Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
3.loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest;
tõkestas sealse liikumise puhta totalitarismi poole. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne. Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud print siipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Autoritaarsetes riikides on terror kõige suurem võimu ülevõtmise ajal, totalitaarsetes riikides suureneb see aga võimu tugevdamisel. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks, totalitaarne terror tuleneb ideoloogiast ja selle teostamisel töötavad riigiaparaadiga käsikäes ka mitmesugused organisatsioonid (salapolitsei, SS, KGB jne).
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel. Mead, Margaret - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud. Peirce, Charles S. - USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, üks semiootika rajajaid, pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika vallas. Radcliffe-Brown, Alfred - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria, mille eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks
vahel. Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole olemas seisukohti, mis ei kuuluks edasisele revideerimisele. Pragmatism käsitleb inimest ja maailma sattumuslikuna – ratsionaalsus kujuneb alles kultuuri- või keelemängu kontekstis. Pragmatismi ei pea mõistma sedasi, et kõik, mis (kohest ja ainelist) kasu toob on hea. Pigem oli James idealist, kelle arvates oli inimeste võimuses luua maksimaalselt rahuldav uskumustesüsteem. Pragmatismi kaasajastab 1970 aastatel Richard Rorty, kes propageerib mõttestruktuuride sattumuslikku iseloomu kontekstiüleste tõdede vastu. Tema
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
NB!!!!! kõik piltidel valitud vastused ei pruugi olla 100% õiged ja teemade sisuküsimused koos vastustega on enesetestide vastused, mida saab peamiselt kasutada 3 punktilistes testides (kui on kaks ei ole õiget ja kolmas on ?-siis ?=õige) ja 6 punktilistes, 8-stes testides tuleb otsida pdf õppematerjalidest. Küsimuste variante on erinevaid ja siin ei pruugi olla kõiki olemasolevaid variante. I TEEMA 1. Ratsionalismi seisukoht on, et A Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. B vale! kõik teadmised pärinevad mõistusest enesest. vale! kogemus ei mängi tunnetuses olulist rolli. 2. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. C ? 2+3=5 D Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. ? Poisid on meessoost 3. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: E Õige! kollase, külma ja magusa ideed F...
väljendavate mõistetega. Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem Ideoloogia ja usund Ideoloogia, programm ja strateegia Ideoloogia ja retoorika Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia 48. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 49
Pühendumus Inspireeritus Leidlikkus oskused 7 Põhjalikkus Koostöö Sõltumatus Loovenergia Mänglevus Tööl Stabiilsus Toetus Leidlikkus Energilisus Organiseeritus Entusiasm Pragmatism uuendus Isiklikud mured Ülekoormus Tujukus Otsustamatus Hoolimatus Jäikus Püsimatus Üleolevus Kiired Kamandamine Ebapraktilisus Külmus tujumuutused Impulsiivsus Püüdlused Tõsidus Tähendusrikkus Iseseisvus Sensuaalsus suhetes
Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, a...
10. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! Sõna „töötama” kahemõttelisus. Mida tähendab, et „tõene on see uskumus” mis töötab? Vale võib olla kasulik/ tõde võib olla kasutu. Võib olla kasulik uskuda hauatagusesse ellu, ent me ei järelda sellest, et uskumused et hauatagune elu on olemas, on tõene. Kasutu on näiteks tõde , et auditooriumi 3 rea laua-aluse temperatuuri teadmine. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Jamesi arvates on pragmatism eeskätt meetod vaidluste lahendamiseks. Vaidlusel on mõte ainult siis, kui seisukohtade erinevustest tulenevad mingid praktilised erinevused. Kui selgub, et mingit praktilist erinevust kahe seisukoha puhulei ole, siis on vaidlus mõttetu. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Talle meeldis Julia, oli valmis veidi oma karjääriga riskima, kui ta tema eest välja astus, kuid kehtis piir, millest ta ei saanud üle astuda. Ta ei tahtnud mitte kellegagi võidelda, seda enam president Kutsmaga, keda ta kord isegi isaks oli nimetanud. Ta ei soovinud skandaali. Hukkunud Vadõm Getmani õpilase ja võitluskaaslasena ei tahtnud ta oma vaenlaste hulka kunstlikult suurendada, kuna teadis, et arveteõiendamine võib olla maruline ja julm. See ei olnud argus, vaid Justsenko pragmatism. ,,Nagu ütlevad hiinlased: kui istuda kaua jõe ääres, siis varem või hiljem näed oma vaenlase laipa mööda ujumas. Viktor Andrijovõts Justsenko ootas jõe äärde istudes, millal kalda äärde ujub presidenditool." Justsenko tulevikuideaaliks oli võit parlamendivalimistel ja seejärel ka presidendivalimistel. Rahulik, kõiki rahuldav võit. Ta ei näinud ennast üldsegi mitte revolutsioonimeelsete rahvahulkade ees. Ta ei tahtnud võidelda, ta eelistas kokku leppida
H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i call when i want to talk to Europe”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks välisminister, realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei saanud. Pingelõdvendus (detente detaant). Vietnamiseerimise periood- Nixon tuli võimule, kuna lubas sõja lõpetada ja selle tulemusel USA treenis Lõuna-Vietnamlasi ise sõjaga hakkama saama. Suurriigid Kagu-Aasias (mitte sealsed riigid). Nixoni doktriin- puhas pragmatism. 1.USA peab kinni lepingulistest kohustustest. 2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma rünnaku oht. 3 Teistel juhtudel vaatleb vaid eraldi. Kissinger ja Nixon Ping-pongi diplomaatia 70ndad: USA-Hiina suhete paranemine. USA-NL suhted hakkasid ka paranema, seoses tuumarelvadega. Kõik pingelõdvendused tulevad USA initsiatiivil. Jaapani probleemi lahendamine- kindlustunde andmine seoses Hiina suhete paranemisega. SÜSTIK-Diplomaatia (shuttle diplomacy)- Miks shuttle
6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham (utilitarims- tunnistab teo kasulikkuse kõlbuse kriteeriumiks) 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 3 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? Positivism tunnistab tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust A.Comte 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi? Pragmatism tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate W.James ja J.Dewey 11. Mida tähendab instrumentalism ja kes selle lõi? Pragmatismi versioon. W.James ja J.Dewey 12. Mida tähendab stsientism? filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas. Teaduses nähakse inimtunnetuse kõrgemat astet, mis võimaldab kõige
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
......................................................................... 37 Irratsionalism...........................................................................................................................39 Ludwig Wittgenstein................................................................................................................ 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee...................................................................................................
Räägitakse ka tõe olemusest, tõe omadustest. Küsitakse veel tunnetusmehhanismide kohta- kuidas me tõeni jõuame? Selle järgi saab eristada epistemoloogia põhisuunad: ratsionalism (arvamus, et tõe tunnetuseni on võimalik jõuda mõtlemise ja mõistuse vahendusel), empirism (vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid), transtsendentaalne kriitika (eeldab mõtlemist), fenomenoloogia (filosoofilise uurimise aluseks on fenomen), pragmatism (asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena). Veel uurib epistemoloogia küsimusi tõe olemuse kohta. 90. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Oluline on teada mitte ainult seda, mida räägitakse või kuidas mulle miski tundub vaid tähtis on ka see, kuidas on asjad tegelikult.
Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv
Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
10. Esitage vähemalt 2 vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! 1. "Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see uskumus, mis töötab"? Sõna "töötama" on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin "Sobivus" ja mida termis "tõelisus", ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida
Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V).
Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V).
tähendusest) Ch.S. Peirce Ühist on selles, et ta oli ebaõnnestuja. Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 Peirce'le viide. F. de Saussure ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldasid tema õpilased. Keeleteadus on vaid üks osa sellest teadusest, mida tuleks luua semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused". Peirce oli pragmatism. Ameeriklased teda ei hinnanud. Peirce'l oli korraga uus loogika ja uus metodoloogia selline, mis õpetab, kuidas kasutada märke. Märk Peirce püüdis defineerida; alustas algusest peale. Peirce'i kategooriad: esimene, teine ja kolmas. First (Esimene) (19. Saj. saksa filosoofid tegelesid nende kategooriatega) seotud omadusega asi on mingisugune
Sõna peetakse otseseks loodusnähtusi esilekutsuvaks jõuks. Sõna toob oleva välja sellisena nagu see on. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras - Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos - Sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid - Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Ratsionalism - Sõnad tähendavad asja sisemist loomust/olemust Essenita Empirism - Sõnad on tajude koopiad Pragmatism - Sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keel pole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstrueeritaks eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed: mida kultuur sisaldab?millest koosneb? (materiaalsed, sotsiaalsed, ideaalsed asjad) Funktsionaalsed: mida kultuur teeb? Kultuuri definitsion
Rene Descartes. 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham. 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? August Comte. Positivism tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust. 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi? Tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate. William James (1842-1910) ja John Dewey (1859- 1952). 11. Mida tähendab instrumentalism ja kes selle lõi? John Dewey (1859-1952), kes rajas pragmatismi Chicago koolkonna ja nimetas oma pragmatismi versiooni instrumentalismiks. 2 12. Mida tähendab stsientism? Filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas 13
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
Riigikohtu otsuseid hääletatakse, justkui saaks tõde hääletada. Kohtuotsust tuleb ju pidada juriidiliseks tõeks, aga ta ei ole seda, ta on JOKK. Sest hääletamise kriteeriumiks võivad olla ka huvid, mitte tõde ja õigus. Mis mõttes saab juriidiliseks tõeks pidada kasvõi Riigikohtu otsuseid, mis võetakse vastu ühehäälse enamusega. Parimal juhul on see juriidiline tõsiasi, mitte tõde. Sellist otsust saab võtta täitmiseks, aga mitte pidada tõeks. Ega poleks ime, kui niisugune pragmatism võetaks üle ka teaduses. Küllap seda juhtubki ja häda sellele, kes ütleb: "Ta pöörleb siiski" või "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või". Rauna raamatukogu Mul on taasiseseisvunud EV-s õiguskaitsesüsteemi poole tulnud pöörduda kolm korda: 1) 19921996 taotledes omandireformi käigus õigustatud subjektina Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kaudu oma isatalu tagastamist; Eesti NSV
1. “Töötama” kahemõttelisus, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. - Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “Sobivus” ja mida termis “tõelisus”, ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 11. Kuidas suhtub James absoluutsetesse tõdedesse? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida
kognitiivse stiiliga arvestamist. Väljast sõltuva kognitiivse stiiliga on inimesed, kes tajuvad ümbritsevat lähtuvalt kontekstist ja nende jaoks on primaarne tervik, mille komponentidele hakatakse mõtlema hiljem (nad näevad pigem metsa kui puid). Väljast sõltumatu kognitiivse stiiliga inimesed on analüütilisemad ja nende jaoks on primaarseks komponendid, millest tervik moodustub (nad näevad pigem puid kui metsa). Uuringud näitavad, et ühiskonnas prevaleeriv pragmatism on analüütilise ja holistilise lähenemise vahekorra tänapäeval tasakaalust välja viinud. Alates õpingutest koolis soodustatakse analüütilist mõtlemist, mis toetab väljast sõltumatu kognitiivse stiiliga indiviidide arengut, kuid sunnib samal ajal ka väljast sõltuva kognitiivse stiiliga õpilasi teadmisi ja oskusi omandama peamiselt analüütilise mõtlemise põhimõttel, liikudes üksikult üldisele. Samal ajal on väljast sõltuva
Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik)
siseveendumusest (on ju maailmavaade) Tõeteooriad Kas tõde on relatiivne või suhteline? 33 Kas tõde eksisteerib inimmõistusest väljaspool või ainult inimmõistuse läbi? 1. Korrespodentsiteooria tõde eksisteerib inimmõistusest sõltumatuna, realism (Nietzsche) 2. Koherentsiteooria kooskõla teiste tõdedega, teaduslik tõde 3. Pragmaatiline tõeteooria pragmatism, tõde on see mis on kasulik 4. Konsensusteooria kokkuleppeline tõde 5. Semantilisusteooria - predikaat 6. Ülearususteooria tõde ei ole olemas, seda pole vaja Postmodernistid seavad tõe kontseptsiooni küsimärgi alla, tõde püütakse leida mittemõistuslikest allikatest EMOTSIOON või INTUITSIOON. Tõde on juurdunud ühiskonda, tõde on relatiivne, palju tõdesid. Kohtumenetluses on tõde relatiivne, ntks kohus võib tuvastada oma tõe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
