Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pragmatism" - 112 õppematerjali

pragmatism on filosoofiline suund, mille rajajaks on ameerika filosoof ja loogik Charles Sanders Pierce (1839-1914) ning mida populariseerisid ameerika filosoof ja psühholoog William James (1842-1910) ning ameerika filosoof, psühholoog ja pedagoog John Dewey (1859-1952). Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad.
thumbnail
12
pdf

Pragmatism

” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi seisukohalt lähtuvad aga inimesed alati vaid oma uskumustest ning selle asemel, et vastandada teadmist mitteteadmisele, tuleb vastandada hoopis usku kahtlusele. Pragmatistlik meetod Pragmatistlik meetod on James’i sõnul “meetod metafüüsiliste vaidluste lahendamiseks, mis muidu võiksid kesta lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36). Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega – kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pragmatism – algupärane ameerika filosoofia

Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole olemas seisukohti, mis ei kuuluks edasisele revideerimisele. Pragmatism käsitleb inimest ja maailma sattumuslikuna – ratsionaalsus kujuneb alles kultuuri- või keelemängu kontekstis. Pragmatismi ei pea mõistma sedasi, et kõik, mis (kohest ja ainelist) kasu toob on hea. Pigem oli James idealist, kelle arvates oli inimeste võimuses luua maksimaalselt rahuldav uskumustesüsteem. Pragmatismi kaasajastab 1970 aastatel Richard Rorty, kes propageerib mõttestruktuuride sattumuslikku iseloomu kontekstiüleste tõdede vastu. Tema arvates...

Filosoofia
10 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Pragmatismi tõeteooria

Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Vastuargument Teooria kriiti...

Filosoofia
116 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teleoloogilised eetikateooriad

Kreeka filosoof Protagoras on öelnud, et inimene on kõikide asjade mõõt. Ütles, et tõeline on kõik, mis igale üksikule inimesele näib tõelisena. Ütles, et objektiivset tõde ei saa kogeda, vaid tuleb õppida seda, mis on kasulik. Pragmaatiku jaoks on vajalik otsida kasulikkust. Rajaja on Charles S. Pierce (1839-1914). Tähtsamad esindajad on veel John Dewey ja William James. Pragmatism defineerib ,,tõe" (mõistena) ümber. Pragmatism ütleb, et inimene pole esmajoones mitte mõtlemisega varustatud, vaid tahtev ja tegutsev olend. Intellekt seega on täielikult tahtmise ja tegutsemine teenistuses. ,,Tõe leidmine ei ole inimese ülesanne. Ülesanne on tahta ja tegutseda." W. James ütleb, et religioosne usk on tõeline, sest ta on praktiliselt väärtuslik. Pragmatism on eelkõige meetod. Kõigepeale peab kaalutlema mõjusid, millised on reaktsioonid jne, ning selle järgi saab otsustada, kas miski asi on kasulik või mitte....

Eetika
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas kõik tõed on suhtelised

Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks ­ Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must- valge, siis satub ta segadusse, n...

Filosoofia
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest

atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes....

Filosoofia
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pragmatismi tõekontseptsioonpe

Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski n...

Filosoofia
266 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pragmatismi tõekontseptsioon

Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene...

Filosoofia
238 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Referaat pragmatismist, neopragmatismist

Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning kirjeldan ka pragmatismi uuest voolus, mille nimeks on neopragmatism ehk uus pragmatism. Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM? Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele ettekujutusele ameeriklaste pragmaatilisest mõtteviisist. Alustades juba nimetusest pragma, mis tähendab kreeka keeles tegutsemist, tegu (samast juurest on pärit sõnad praktika, praktiline ). Niisiis lähtuvad pragmatistid elulähedasest eeldusest ning inimelu alus on tegutsemine...

Filosoofia
40 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Filosoofia KT

1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism . 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei...

Filosoofia
13 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi:  eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi.  fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi.  pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas.  marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud.  poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga.  neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline.  analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia...

Sissejuhatus filosoofiasse
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sissejuhatus semiootikasse

(semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V)....

Filosoofia
107 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused

Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika ­ õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...

Filosoofia
1061 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eetika (10.klass)

* Utilitalism jaguneb kaheks: * Teoutilitalism ­ keskendub tegudele. Hea = alternatiivid kokku. Hüve calcuvus ­ matemaatiline arvutus. Alati ei saa kalkuleerida lõplikult. * Reegliutilitalism ­ õige ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu. * Jõuab tuumani ­ kuidas käituda. * Kõike ei saa matemaatiliselt mõõta. * Pragmatism . 3 isa: Pierce, James, Deney. * Hea on see, mis toob võimalikult palju tulu. Kapitalism. * Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend. * Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni. * Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel....

Eetika
167 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy ­ uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem Ideoloogia ja usund Ideoloogia, programm ja strateegia Ideoloogia ja retoorika Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia 48. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 49...

Arenguõpetus
461 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Riigi ja valitsemise III osa

Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv...

Riik ja valitsemine
149 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Hegel

heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani...

Filosoofia
111 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism ­ loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab ­ loogika; · väite verbaalsed struktuurid ­ grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb ­ metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik)...

Loogika
335 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Sissejuhatus semiootikasse

S. Peirce ­ Ühist on selles, et ta oli ebaõnnestuja. Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 ­ Peirce'le viide. F. de Saussure ­ ,,Üldkeeleteaduse kursus" ­ avaldasid tema õpilased. Keeleteadus on vaid üks osa sellest teadusest, mida tuleks luua ­ semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused". Peirce oli pragmatism . Ameeriklased teda ei hinnanud. Peirce'l oli korraga uus loogika ja uus metodoloogia ­ selline, mis õpetab, kuidas kasutada märke. Märk ­ Peirce püüdis defineerida; alustas algusest peale. Peirce'i kategooriad: esimene, teine ja kolmas. First (Esimene) ­ (19. Saj. saksa filosoofid tegelesid nende kategooriatega) ­ seotud omadusega ­ asi on mingisugune...

Semiootika
452 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ideoloogiad

Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne. Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud print siipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism : valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Autoritaarsetes riikides on terror kõige suurem võimu ülevõtmise ajal, totalitaarsetes riikides suureneb see aga võimu tugevdamisel. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks, totalitaarne terror tuleneb ideoloogiast ja selle teostamisel töötavad riigiaparaadiga käsikäes ka mitmesugused organisatsioonid (salapolitsei, SS, KGB jne)....

Ühiskonnaõpetus
264 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun