Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). Potsdami konverents (1945.a.juuli-august): 51* Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. 52* Konverentsi otsused: 66* Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu)
See oli seotud ka USA ja Inglise vägede takerdumisega Lääne-Euroopas ("Teine rinne" oli avatud 1944.a.juunis), nõukogude vägede eduga Saksa armee vastu idarindel ning USA raskustega jaapanlaste vastu. Samas hakkasid ilmnema ka esimesed märgid vastuoludest; kõigest paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises jne. 5 6.3. Potsdami konverents (1945.a.juuli-august): · Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsi otsused: Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu)
Hitleri-vastane koalitsioon tugines ametlikult 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943 Teherani konverents: lääneriigid tegid Stalinile järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941.a. piire. 1945 Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos ÜRO. Berliini vallutamine Saksamaa alistamine. Potsdami konverents Jaapani purustamine. USA viskas tuumapommid Jaapanisse: Hiroshima, Nagasaki. Pariisi rahukonverents Nürnbergi protsess II maailmasõja üldised tagajärjed: · Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse · Balti riigid kaotasid iseseisvuse · Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri · NSVL kehtestas kommunismi · Algas koloniaalimpeeriumide lagunemine. 1960. aastatel saavutas kõrgpunkti · Algas aatomiajastu · U 60 miljonit hukkunut
Baltimaid NSVL-ile jätma. 1944 06.06.1944 D-Day ehk algab Normandia dessant. Ameeriklased ja Inglased Prantsusmaa rannikule. Prantsusmaa põhjaosa oli sakslaste käes. 1945 4.-11.02 - Jalta konverents USA, Inglismaa ja NSVL (antifasitslikud liitlasriigid) kooskõlastasid Saksamaa lõpliku purustamise ning sõjajärgse maailmakorralduse; muuhulgas lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. 08.05.1945 Saksamaa kapituleerub tingimusteta. Juuli-august Potsdami konverents USA, Inglismaa ja NSVL arutasid Saksamaa sõjajärgset korraldust, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla; esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleeriumise nõudega. Sõja lõpetamine 29.07-15.10.1946 Pariisi rahukonverents Sõja tulemused · Muutus maailma poliitiline kaart · Eesti, Läti ja Leedu kaotasid iseseisvuse · Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlikule maailmale vastandus
Churchill(Briti). Leppisid kokku edasises sõjapidamises: 1.Inglismaa ja USA avavad uue rteise rinde.2.Balti riigid lähevad NSVL alla.3.Otsustati, et võideldakse kuni Saksamaa purustamiseni. Punaarmee võib Saksa riigipiiri ületada. 1945 Jalta konverents: Osalesid Stalin, Churchill(Inglismaa), Roosvelt(USA). Otsustati, et sama aastal asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Saksamaa purustamine. Lepiti kokku millised Ida-Euroopa maad lähevad NSVL mõju alla. 1945 suvel Potsdami nõupidamine: sõjategevus oli lõppenud. Berliin oli vallutatud. Saksamaa oli kapituleerunud. Stalin, Churchill(Inglismaa peaminister), Usa president Harry Truman. Saksamaa jaotatakse neljaks okupatsiooni tsooniks. USA, Inglismaa, NSVL ja Prantsusmaa. Saksale reparatsioonimaksud-maksti tehaste siseseadmetega, kaupadena. Sõjatööstus, keemiatööstus, masinaehitus-veeti saksamaalt välja. NSVL annab lubaduse alustada sõjategevust Jaapani vastu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut KÜLM SÕDA Essee Õppeaine: Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu Juhendaja: Enn Liimets Tallinn 2015 Sisukord. Sissejuhatus…………………………………………………………………………3 Külma sõja tekkepõhjused……………………………………………………….…4 Külm sõda…………………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………….. Kasutatud allikad…………………………………………………………………… Sissejuhatus 2 Teises maailmasõjas võitlesid Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit üheskoos Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu. Sõja lõppedes väljusid võitjatena USA, Inglismaa, Prantsusmaa ning NSV Liit, kuid võitjate ühisleer peagi lagunes. Ameerika Ühendriikidest ja NSV Liidus...
valmistas palju peavalu Winston Churchillile. De Gaulle'i juhitud väeüksused maabusid Normandias nädal pärast lääneliitlaste Normandia dessantoperatsiooni (D-päeva) ja marssisid triumfaalselt Pariisi 25. augustil 1944, kui saksa snaiperid olid veel positsioonidel majade katustel. Liitlastel ei jäänud muud üle, kui tunnustada de Gaulle'i administratsiooni Prantsusmaa ajutise valitsusena, kuid talle ei antud ametlikult õigust osaleda Jalta ja Potsdami konverentsil. Ta ei olnud kutsutud ka Teherani konverentsile. De Gaulle läks jaanuaris 1946 protestiks Neljanda Vabariigi põhiseaduse vastu erru. 1947. aasta aprillis asutas antikommunistliku orientatsiooniga paremradikaalse partei Prantsuse Rahva Ühendus (Rassemblement du Peuple Français, RPF). Vaatamata valimistel saavutatud edule, saatis ta selle partei 1953. aastal laiali ja jäi poliitiliseks vaatlejaks. 1958
KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947
Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises ja jagamises. 13.-15. veebruaril ründasid Briti ja USA pommitajad saksa linna Dresdeni, tappes kuni 22.000 tsiviilisikut. Mõned ajaloolased ütlevad, et Churchill kannab lõplik vastutust rünnaku eest. Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26. juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
.................................... 7 6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine........................................................................................ 7 6.2 Ardennide lahing........................................................................................................................... 8 6.3 Berliini vallutamine...................................................................................................................... 8 6.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents.................................................................................. 8 6.5 Jaapani purustamine ..................................................................................................................... 8 6.6 Pariisi rahukonverents.................................................................................................................. 8 6.7 Nürnbergi protsess......................................................................................
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlem...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
· Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann. · 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest. · Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal. · Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day · Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need said ameeriklastele 9. Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati? 1945 Jalta/NSV Liit Churchill, Stalin, Roosevelt otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida- Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, paika pandi ka okupatsioonid Saksamaal. 1945 Potsdam/Saksamaa - Churchill, Stalin, Roosevelt (suur kolmik) kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa
Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi
ka Baltikumi okupeerimist!) 4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid · 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida. VI Eesti 1941-1944 Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7
Vanem generatsioon jättis II maailmasõjast alles ohtliku pärandi Wehrmachti keemiarelva, mis oli okupandivägede poolt uputatud Läänemerre, aga samuti ka Skagerraki ja Kattegati väinades, mis ohustab Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa rahvaste ja riikide keskkonda olulisel määral. Kogu informatsiooni trofeelisest keemiarelvast on rangelt varjatud Moskva, Londoni ja Washingtoni arhiivides. 2.1 Ajalooline taust4 Pärast fasistliku Saksamaa kapitulleerumist Potsdami konverentsil oli vastu võetud otsus kõik keemiarelvaarsenalid hävitada. Wehrmachti keemiavägede pagasis oli hulgaliselt õhupomme, mürske ja miine erineva kaliibriga, aga samuti ka keemilisi fugasse, lõhkeainebrikette ja käsigranaate. Lisaks sellele oli Saksa vägedel spetsiaalsed aparaadid, et mürgitada kohalikkonda püsivate mürkainetega. Saksamaa sõjaarsenalidesse oli kogutud suur hulk keemilisi sõjarelvi, mis olid täidetud ipriidi, ljuisiidi, adamiidi, fosgeeni ja difosgeeniga.
1948.a Brüsseli pakt (NATO eelkäija) 1949.a luuakse NATO 1949.a luuakse vastastikuse majandusabi nõukogu ehk VMN 1955.a Varssavi lepingu organisatsioon ehk VLO (sõjaline, vastukaaluks NATOle) RAUDNE EESRIIE Nelja D poliitika Potsdami konverentsil otsustati, et Saksamaa tuleb demonteerida (ettevõtete sisseseadmed võetakse kompensatsiooniks NSVL tegi nii), demilitariseerida (relvastus kaotada), denatsifitseerida ja demokratiseerida (erinev arusaam) Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NLi ja lääneriikide vahel 1970ndate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. 1955. a oli tollane SLV kantsler Konrad Adenauer käinud Moskvas arutamaks diplomaatiliste
ka Baltikumi okupeerimist!) 4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid · 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida. VI Eesti 1941-1944 Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas.
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungi...
Iseseisvus: umbes 600 a. eKr Keiser: Akihito Peaminister: Naoto Kan Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Jaapani kaart Jaapani lipp 2. JAAPAN PÄRAST II MAAILMASÕDA 2.1. USA okupatsioon (1945 1952) Liitlasriikide nimel okupeeris USA Teise maailmasõja lõppedes Jaapani. Okupatsioon algas Jaapanile suhteliselt soodsates tingimustes: · Okupatsiooni aluseks oli Potsdami deklaratsiooni, kus NSVL ei osalenud. · NSV Liidu vägesid Jaapanis ei olnud, v.a Kuriili saartel, mille nad olid okupeerinud sõja lõpul. · Okupatsiooni teostas faktiliselt üks riik- USA. · Okupeeriti vaid maa tähtsamad keskused. · Faktiline okupatsiooni algas alles kolm nädalat pärast Jaapani kapituleerumist. Potsdami konverentsi ajal avaldatud deklaratsioonis andsid USA, Suurbritannia ja
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda...
1943. aastal 1. detsembril Teherani koverents. Stalin, Churchill, Roosevelt. USA ja Inglismaa avavad uue rinde, NSVL kohustub Jaapaniv astu välja astuma, USA ja Inglismaa tunnistavad NSVL 1941. piire. Saksamaa jaotamine, Poola piirid. 1945. 4-11. veebruar Jalta konverents. Churchill, Roosevelt, Stalin. Sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel, saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Otsustati ÜRO asutamine. 1945. 17. juuli-2. aug Potsdami konverents. Harry Truman, Churchill, Stalin. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks, Saksamaa denatsifitseerimine, demilitariseeimine, desarmeerimine. Üldist rahulepingut sõja lõpus ei sõlmitud. 19. veebruaril 1947. mingi leping. Saksamaa ja liitlased pidid maksma reparatsioone, territooriume loovutama,.
Suurriikide liidud 20.sajandi algul · 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Es...
a. piiri, mis haaras Balti riike ning Poolale kuulunud Ukraina ja Valgevene läänealasid. 3. Nõukogude Liit kohustus paar kuud pärast Saksamaa kapituleerumist astuma sõtta Jaapani vastu. 4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi. Potsdam ikonverents 17. juuli– 2. aug. 1945 Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman Potsdami kokkulepe: 1. natsismi ja militarismi likvideerimine – 4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.........................................
1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia dessant- USA ja Suurbritannia väed hakkasid sakslasi välja suruma ka Prantsusmaalt. 25.augustil 1944 vallutati Pariis. Rinne tõmbus Saksamaa ümber üha enam koomale. Saksamaa oli sõda kaotamas. 43. Potsdami konverents- millal, mida kokku lepiti? Toimus 16.juuli-2.august 1945 Potsdamis. Konverentsil arutasid II MS kolm võitjariiki- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia. Nad arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerimuse nõudega. 44
Selle asemele pidi tulema kestev regulatsioon, ,,Riigi ja rahva hädaolukorra kõrvaldamise seadus". Selle vastuvõtmiseks oli vaja 2/3 Riigipäeva nõusolekut. Saavutamaks see arv, takistasid SA ja preisi politsei osade riigipäevasaadikute osalemist istungil. Nendeks olid eelkõige 81 kommunistliku partei esindajat ja mõned sotsiaaldemokraadid. Seadus võeti vastukodanlike parteide, sh Keskpartei ja liberaalid, vastu. SPD saadikud hääletasid vastu. Potsdami päeval, millega uus valitsus seadis end preisi traditsiooni, võeti saksa-rahvuslikud ringkonnad liikumise sihtide osaks. 1. juunil 1933 viidi saksa majandusse sisse Adolf-Hitler-Spende (Adolf Hitleri annetus), kõigi ettevõtete maks NSDAP heaks, mida arvutati palgasumma järgi. Kuni 1945. aastani saadi nii kokku 700 miljonit riigimarka. NSDAP sai nii lõpu teha oma rahalistele probleemidele. Pärast Riigipresidendi Paul von Hindenburgi surma, 2. augustil 1934, läks ka Reichswehri juhtimine
suruda, on SLV-s: · Saksa rahva süüdi tunnistatud sõjakuritegudes. Selle pärast lasub sakslastel kollektiivne vastutus natsikuritegude eest. · range tsensuur (keelatud on kasutada sõnu Reich, Großdeutschland e. Suur- Saksamaa jm. natsistlikku terminoloogiat). · keelatud on organisatsioonid ja parteid, mis kasutavad natsi- loosungeid ja põhimõtteid (denatsifitseerimine oli Potsdami konverentsi nõue). · kahjutasude maksmine natsismiohvritele (näiteks juutidele). · leppimine Prantsusmaaga (1870.a.-1945.a. peeti Prantsusmaaga 3 sõda)- 1963.a. sõlmiti Saksa-Prantsuse koostööleping. · Idapoliitika e. suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (SDV-ga): Peep Reimer · 1949.a.-1970.a. mittetunnustamise poliitika: SLV ei tunnustanud SDV-d ja selle piire (SDV-d peeti ajutiselt NSV Liidu poolt
Friedrich Wilhelm II oli Friedrich II vennapoeg, kes tõusis troonile pärast oma onu surma (1786. aastal). Ta proovis valgustatud monarhi ja eduka armeejuhuna Friedrich II jälgedes käia, kuid Suur Prantsuse revolutsioon nurjas tema plaanid. Kuna ei soovitud, et ka teistes Euroopa maades toimuksid revolutsioonid otsustati Prantsusmaale sõda kuulutada. 4. aprillil 1792. aastal algas Prantsusmaa sõda Preisimaa ja Austria vastu. Friedrich Wilhelm II suri 16. novembril 1797. aasal Potsdami linnas Sanssouci lossis. 3. Saksamaa 19. sajandil 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas. (Tannberg, T 2003) 3.1 Napoleoni sõjad ja reformid Saksamaal Prantsusmaast oli vabariigist jälle muutunud Napoleon Bonaparte'i, Prantsusmaa kunsuli ja valitseja, eestvedamisel monarhistlikuks riigiks. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa
- 1941 – Atlandi Harta o osalesid USA ja Suurbritannia o lepiti kokku, et kõik Saksamaa poolt okupeeritud riigid tuleb vabastada - 1943 – Teherani konverents o osalesid USA, Suurbritannia ja NSVL o lääneriigid otsustasid tunnustada NSVL 1941. aasta riigipiire - 1945 – Jalta konverents o osalesid USA, Suurbritannia ja NSVL o pandi paika ÜRO põhikiri - 1945 – Potsdami konverents o osalesid USA, Suurbritannia ja NSVL o arutati Saksamaa haldamise küsimusi (Berliin ja Saksamaa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks) II MS tagajärjed: - hukkunuid ~60mln (erinevalt I MS-st, hukkus ka palju tsiviilisikuid) - inimsuse vastased kuriteod - Balti riigid jäid NSVL võimu alla - kommunistliku diktatuuri mõju maailmas kasvas – tekkis n-ö Teine Maailm
Paljud vaatlejad välismaalt, ei tegelnud Jaapani okupatsiooni vastu võitlemisega piisavalt tõsiselt. Ja see ka põhjus miks Rahvapartei populaarsus vähenes. Kumbki partei väitis olevat võitnud sõja jaapanlastega. Tegelikult ilma välisabita ei oleks olnud see võimalik, isegi kui parteid oleks teinud tol hetkel koostööd. Oluline moment 26. Juuli 1945 aastal, siis kui Briti peaminister, Inglismaalt Harry Truman ja Chiang Kaishek andsid välja Potsdami deklaratsiooni. Jaapani kapituleerima. Deklaratsiooni teatavaks Potsdami konverentsi ajal, seal polnud fookus Aasia riigid kindlasti. Selle eesmärk oli korrastada suhteid ja võimuvahekordi sõjajärgsel Saksamaal. Stalin oli ka seal. Stalin toetas ka seda deklaratsiooni. Edasised sündmused: 6. august 45 visati USA poolt Hiroshimale aatomipamm. Tagajärjeks ligi 200 000 Jaapani kodanikku suri. 8. augustil kuulutas NSVL Jaapanile sõja. Ootasid nutikalt hetke millal Jaapan igasugusest
teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le · Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks. · Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust) · Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust. c) Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami, kuhu ehitati Sanssouci loss: · Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast · Vaimustus Prantsuse kultuurist · Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia.
Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad näiteks Ungaris, Poolas, Rumeenias viiakse Saksamaale. Iseenesest võib seda nimetada lausa küüditamiseks. Samal ajal Potsdami konverentsiga jätkus sõda Kagu-Aasias. USA-s oli edukalt loodud ja testitud tuumarelv. 1945 andis president Truman loa tuumarelva Jaapani vastu kasutada. 6. augustil sai tabamuse Hiroshima, 9. august Nagasaki. On vaieldud, miks seda tehti. Arvati, et USA tahtis NSVL-ile näidata oma sõjalist võimsust. Nad olid küll liitlased, kuid oli aru saada, et arusaamad on erinev. Lisaks on arvatud, et sellega näidati Jaapanile, kui võimsad ollakse ja sundida Jaapanit pommihirmus alistuma
novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Lepiti kokku, et Lääne-Euroopas avatakse nn teine rinne Saksa vastu. Jalta konverents - ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, otsustati Saksa lõplik purustamine, kui Hitler alistatud peab NSVL asuma sõtta Jaapani vastu. Punaarmee võis Berliinis teha seda mis tahtis peale selle vallutamist. Potsdami konverents - toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia. Tehti järgmised otsused: 1) Saksa jagati Briti, Prants, USA ja NSVL okupatsioonitsooniks 2) Natside Sots. Töölispartei kuulutati kuritegelikuks 3) NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof - ÜRO - on 26
löögi andmiseks Jaapani vastu. 13 Inimese ökoloogiline jalajälg Kui Ameerika Ühendriigid esimestena kasutavad seda pimeda hävingu relva, siis kaotavad nad maailma üldsuse poolehoiu, kiirendavad võidurelvastumist ja muudavad võimatuks rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimise selle relva kontrollimiseks.” 23. juulil 1945 saadeti Washingtonist Potsdami USA presidendile kinnitamiseks Grovesi koostatud käskkirja projekt. Käskkirja pidi täitma strateegilise lennuväe juhataja kindral Spaatz. Seal seisis: “Pärast 3.augustit, niipea kui ilmastikutingimused võimaldavad visuaalselt jälgitavat pommitamist, tuleb 20. lennuväearmee 509. lennuväe koondsalgal heita esimene eripomm ühele järgnevatest sihtmärkidest: Hiroshima, Kokurale, Niigatale või Nagasakile.” 1944. aasta suvel alustas kindral Leslie R
8. mai Võidupäev Euroopas, Moskvas 9. mai (ajavööndi vahe). Läänes Prantsusmaa okupatsioonitsoon (tema piiri ääres). Lõuna osas oli USA okupatsioonitsoon. Põhjas UK okuptsioonitsoon. Idas NSVL okupatsioonitsoon. Berliin jagati samuti neljaks (ida NSVL-e, põhi Prantsusmaale, lõuna USA-le, lääs Uk-le). Ka Austria okupeeriti ja jagati neljaks. Viin jäi täielikult NSVL kontrolli alla (asus NSVL okupatsioonitsoonis). Juulis ja augustis kohtusid uuesti kolme riigi juhid Potsdami konverentsil. Stalin oli elus ja ametis. USA ei esindanud enam Roosevelt, vaid Truman (oli alguses asepresident, aga Roosevelt suri ja Truman sai presidendiks). UK samal ajal, kui konverents toimus, siis olid parlamendivalimised ja esindaja lendas ära Inglismaale. Konservatiivne partei kaotas valimised – valitsus astus tagasi ja ametisse uus valitsus. 1945. aasta valimised võitsid leiboristid, ametisse sai Atlee.
Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Jaapani purustamine Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks KaugIda. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.
Leegioni väljaõpe toimus Poolas Krakowi lähedal asuvas Debica väljaõppelaagris. Esimesteks olid Idarindelt saabunud vabatahtlikud ning väljaõpetamata noored Eestist. Eesti Leegion pidi tulema vabatahtlik. Esimesena saabusid kohale 13. oktoobril 113 idapataljoni meest leitnant Paul Maitla juhtimisel. Eestlastest ohvitserid (80 meest) saadeti täienduskoolitusele SS-sõjakooli Bad Tölz, allohvitseride väljaõppekohaks sai Poseni SS-sõjakool, radistid saadeti Potsdami ning tankitõrjemehed Hollandisse Hilversumi sõjakooli. Moodustati leegioni 1. Rügemendi staap koos 1. pataljoniga. Oktoobris 1942 määrati Eesti Leegioni 1. rügemendi ülemaks SS-Obersturmbannführer Franz Augsberger, varsti saabus kohale ka pataljoniülem SS- Haupsturmfüher Georg Eberhardt. Leegioni formeerimisel andsid sakslased lubaduse, et eestlasi ei kasutata võitluses läänerindel. Koos sakslastega pidi formeeritava üksuse juhtkonnas olema ka Eesti ohvitsere
Tuumarelva kasutamine USA poolt Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine 1. Atlandi Harta 2. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon 3. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid. F. D. Roosevelt, J. Stalin, W. Churchill 4 Eesti Teise maailmasõja ajal 1) baaside ajastu 1) eestlased Saksa ja Nõukogude sõjaväes 2) iseseisvuse kaotamine 2) soomepoisid 3) juuniküüditamine 3) iseseisvuse taastamise katse
väed Jalta konverentsil määratud joonel – Elbe jõel. 7. – 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tšehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945juulis toimunud Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Jaapani purustamine Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug–Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
toimus 18.saj.ja seda kasutati Euroopas palju nt: Venemaal ja Rootsis. 18.sajandil oli tugev riik Preisimaa, kus sündis Friedrich II ja tema isa Friedrich Wilhelm I., kes oli väga karm valitseja, aga kui ta suri, asus troonile tema poeg ja tegi olukorra paremaks, kuna tegi palju muutusi. Friedrich II tõi oma valitsemisega kaasa suuri muutusi, kuna valgustajad nägid temas tõelist ideaali ja Friedrichi õukond sarnanes Louis XIV omaga ning ta ehitas Potsdami lossi nimega sanssouci. Friedrich II kuivendas soid ja ehitas nende asemele külasid ning aitas talupoegi, et nad ei laostuks ja tekitas viljamagasine, et aidata talupoegi rasketel aegadel. 18.sajand Austrias valitses Maria Theresa valitses riiki 40 aastat ja järgis usuvabaduse põhimõtteid ja Joseph II astus Aadli, kiriku ja provintside vastu, kuid mässu ajal ta suri ja pärast neid sündmusi, ka eelnevates lausetes lõppes
september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus. November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194 Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5 30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis. 8.mai – Saksamaa kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp Euroopas. Juuli-august – liitlaste Potsdami konverents. USA aatompommirünnakud Hiroshima (6.august) ja Nagasaki (9.august) linnadele. 2.september – Jaapani kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Rahvusvahelised sündmused Teise maailmasõja eel: 1.1. Saksamaa agressiivsuse kasv ja Austria Anschluss:
6. juuni D-day Teise rinde avamine Põhja-Prantsusmaal -------------------------------------------------------------------------------- 1944-1947 Eestis viiakse läbi sõjajärgne maareform -------------------------------------------------------------------------------- 1945 Tuumaajastu algus (16. juulil lõhkas USA esimese tuumalaengu) 4-11. veebruar Jalta tippkohtumine aprill ÜRO loomine 8. mai Saksamaa kapituleerumine juuli-august Potsdami konverents 6. aug. ja 9. aug. Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid 15. august Jaapani alistumine 2. september II ms lõpp 24. oktoober jõustub ÜRO põhikiri ÜRO päev november Nürnbergi kohtuprotsessi algus -------------------------------------------------------------------------------- 1946 veebruar Stalini kõne Moskvas märts Churchilli kõne Fultonis (USA Missouri osariik): "raudne eesriie" juuli-oktoober Pariisi rahukonverents september W
Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le · Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks. · Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust) · Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust. c) Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami, kuhu ehitati Sanssouci loss: · Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast · Vaimustus Prantsuse kultuurist · Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide
tulevikupoliitika põhimõtted. Seda dokumenti nimetati Atlandi hartaks . 1943. a novembris toimus esimene Churchilli, Stalini ja Rooseveldi kohtumine Teheranis. 1945 veebruaris kohtus see nn Suur kolmik Jaltas, nüüd paistis tulevat Euroopas sõjale lõpp. Need kolm meest leppisid kokku alistunud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.a, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Nüüd olid rahva südamed vallutanud hoopis leiboristid. Ning 26.juulil astus Churchill tagasi oma kauaaegselt kohalt ning loovutas koha uuele peaministrile sai Clement R. Attleet. Churchill võttis koha
Siiski pole teada, kas jaapanlased oleksid nõustunud liitlastele alistuma samadel tingimustel ka enne tuumarünnakut, kuid see oli kindlasti mitmest kapitulatsiooni tinginud faktorist. USA võis tuumarünnakus näha ka viimast vahendit sõda võimalikult kiiresti lõpetamiseks. Selle sündmuse poliitiline ja diplomaatiline mõju on endiselt terava arutelu teemaks. Kokkuvõte Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
