Selle tulemusel said neist riikidest USA-le elujõulised majandus-ja kaubanduspartnerid. NSVL ja Soome keeldusid Marshalli plaanist ning 1949.jaan. asutasid NSVL ja rahvademokraatiamaad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Potsdamist 1945.a.suvel toimus Saksamaal, Berliini külje all Potsdamis , kolme liitlasriigi valitsusjuhtide kolmas ja viimane kohtumine. Seal arutati jälle Saksamaa saatuse küsimust. Potsdami konverentsil arutati Saksamaa tuleviku küsimust. Kõigepealt tuli lahendada Saksamaa haldamise küsimus. Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsiooniks. Prantsusmaa tsoon oli väikseim, Briti oma aga suurim. Okupatsioonides kuulus võim liitlasriikide ülemkomissaridele. Riigi kui terviku juhtimiseks ja Saksamaa majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Võitjad leppisid kokku, et tuleb töötada konsensuse e. üksmeele põhimõttel...
3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Komposits...
aastal ja Washingtoni 1942. aastal. 1942. aastal sõlmis ta Inglismaaga ühise sõjategevuse kokkuleppe. Samuti tagas ta Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli kokkuleppe avada Euroopas teine rinne. Ta saatis Stalinit Teherani konverentsil aatal 1943, Jalta konverentsil aastal 1945 ja Potsdami konverentsil, mis järgnes Saksamaa langemisele. Ta esindas Nõukogude Liitu San Francisco konverentsil, kus loodi Ühinenud Rahvad. Isegi sõjaaegse alliansi ajal tunti Molotovi kui kõva läbirääkijana ja otsusekindlaks Nõukogude Liidu huvide kaitsjaks. Sellega täitis ta Stalini soove. SÕJAJÄRGNE KARJÄÄR Sõjajärgsel perioodil hakkas Molotovi mõju hakkas kahanema. 1949. aastal asendati ta välisministri kohal Andrei Vishinskiga, kuigi ta säilitas oma koha peaministri...
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Sõjajärgsetel aastatel tegid just demokrratliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Eriti tuumafüüsika haru 1919 teostas Rutherford esimee tehisliku tuumareaktsiooni Curie paar avastas tehisradioaktiivsuse 1930 lõpuks jõuti juba tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele 1942 pandi tööle maailma esimene tuumareaktor (USA) Sünteetilised ained Valkude ehitus. Uuriti ainevahetusprotsese Diktatuurriikides rassiteooriad, teaduslik kommunism Ehitati uusi elektrijaamu Konveierid Uued elektrilised tarbekaubad Sidetehnika 1920 alustati ringhäälingusaadetega 1930 televisiooni regulaarsed proovisaated Sisepõlemismootorid 1930 autod 1937 ületati lõunapoolus, põhjanaba 1919 esimesed lennud üle Atlandi ookeani 1930 reaktiivlennukid 1920 lisati filmile heli 1920 tummfilmi õitseaeg...
09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
· 02. 04 Berliin kapituleerus. · 13.04 Punaarmee vallutas Viini · 16. 04 Punaarmee pealetung Oderil, alguses ebaedu, hiljem pani ülekaalu maksma. · 24. 04 Punaarmee jõudis Berliini. · Aprill Saksa vägede kaitse kokku varisemine. · Aprilli lõpp S annavad alla Itaalias. · 8.mai Saksamaa täieliku kapituleerumise akt. Teise maailmasõja lõpp Euroopas. · 17.07-2.08 Potsdami võitjariikide konverents, Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamise heakskiit NSVLile ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati Briti, Pr, USA ja NSVLi vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Sealse võimu teostas Liitlaste Sõjaline Administratsioon. · November rahvusvaheline tribunal alustas Nürnbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. P-AAFRIKA: 1940:...
1945 aastal kapituleerus Jaapan, nagu ka Saksamaa. 8. Millistel konverentsidel määrati Hitleri-vastase koalitsiooni poolt Euroopa tulevane saatus? Jalta (Krimmi) kohtumine 4-11 veebr 1945, kus NSVL, USA ja Inglismaa kavatsevad taastada demokraatliku korra vabade valimiste teel kõikides Saksa okupatsioonist vabastatud maades. Potsdami konverents 17 juuli 2 august 1945. Usa, inglismaa, NSVL võtsid arutlusele Saksa saatuse. Saksamaa jagati neljaks. Sõda Jaapaniga lubati viia võiduka lõpuni. ÜRO aprill-juuni 1945, USA, NSVL, Suurbritannia, PR ja Hiina. Rahu tagamsel oli vastutavaks Julgeolekunõukogu ja kõik Hilteri-vastase koalitsiooni vastu sõdinud riigid võisid saada pärast rahu sõlmimist rahvusvahelise süsteemi võrdväärseteks liikmeteks. 9. Miks muutus Saksamaa lüüasaamine alates 1944. paratamatuks?...
uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks. Muutus diplomaatia: isalotasiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa...
mail 1945 kapituleerub Saksamaa liitlastele ( allkirjastasid: maavägede nimel Keitel, mereväe nimel Friedenburg, lennuväe nimel Stumpf). 9.mail alistusid sakslased alles Poolas; TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 6 o 17.07-2. aug. .1945 Potsdami konverents: Stalin, Truman (USA) ja Attlee (SB) üksmeelele ei jõuta, Nürberg, Saksamaa jaotatakse okupatsioonitsoonideks, NSVL katsetas tuumapommi (USA saab kurjaks). · Jaapani purustamine ja kapituleerumine 2.sept. 1945 o 1945.kevad USA ja SB ohjeldamatu õhusõda Jaapani linnade vastu ( 66 linnas hävis 44% elamispinnast); o USA kasutab aatompommi 6.aug...
a Brüsseli pakt (NATO eelkäija) 1949.a luuakse NATO 1949.a luuakse vastastikuse majandusabi nõukogu ehk VMN 1955.a Varssavi lepingu organisatsioon ehk VLO (sõjaline, vastukaaluks NATOle) RAUDNE EESRIIE Nelja D poliitika Potsdami konverentsil otsustati, et Saksamaa tuleb demonteerida (ettevõtete sisseseadmed võetakse kompensatsiooniks NSVL tegi nii), demilitariseerida (relvastus kaotada), denatsifitseerida ja demokratiseerida (erinev arusaam) Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NLi ja lääneriikide vahel 1970ndate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. 1955. a oli tollane SLV kantsler Konrad Adenauer käinud Moskvas arutamaks diplomaatiliste...
Meedia, millest neid kaua eemale oli hoitud. Samuti olid nende vastased selle meedia praktiliselt unustanud. Paari nädala jooksul tegi Hitler raadiost parima info- ja propagandavahendi. Kõik tema võimsad kõned kandusid riigi igasse nurka. Samuti kasutati raadiot ka viimaks rahva sekka Potsdami etendust. Kogu Saksamaa oli oma raadiote ees- kuulates iga sõna, iga fraasi, igat meloodiat, justkui viibides ise kohal ja saades osa sellest suurest vaatemängust. ,,See päev Potsdamis oli tõeliseks pöördepunktiks... Paljud valitsuse ametnikud, ohvitserid, advokaadid jt, kes olid Hitlerit umbusaldanud, ratsionaalsetel kaalutustel muutsid sellel päeval oma seisukohta..." (Fest 1974: 405) Järgmisel päeval kirjutasid Berliini ajalehed- ,,Justnagu suur torm oleks puhkenud-...
Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917...
Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus val...
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti...
Järelandmised olid seotud USA ja Inglise vägede takerdumisega Lääne-Euroopas ("Teine rinne" oli avatud 1944.a.juunis) ja nõukogude vägede eduga Saksa armee vastu Idarindel ning USA raskustega jaapanlaste vastu. · Konverentsil hakkasid ilmnema ka esimesed märgid vastuoludest liitlaste vahel - kõigest paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises. Vt ka pilti Lähiajalugu XII klassile; lk.102. Potsdami konverents 1945 (juuli-august) · Osalised olid muutunud: kohal olid Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsil toimunu ja otsused: Truman teavitas Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust üles ei näidanud, sest teadis tuumaprogrammist luure kaudu);...
09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise ri...
Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle....
Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn. Suur kolmik Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.aastal, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest....