MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mit...
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal.
milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas Franco usa president potsdami konverentsil Harry truman sobivad paarid saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) (8.sept) 1951 San fransisco saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks, Nl annab lubaduse astuda sõtta jaapaniga ning kohus natsisõjakurjategijate üle (8.mai) 1945 - potsdamis
sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud
· 1941 juuli-august Hitleri vastase koalitsiooni teke (Atlandi harta) · 7.12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverents (toimumisaeg, riigijuhid, otsused) (õpik ptk 13) Teherani konverents: · 1943 · Stalin, Roosevelt, Churchill · Teise rinde avamine; NSV Liit lubas kuulutada sõja Jaapanile; lepiti kokku Poola piirid ja Saksamaa jaotamine; tuldi Stalinile vastu kehtestada NSV Liidu piirid 1941. aasta seisuga (Balti riigid NSV Liidu koosseisus) Jalta konverents: · 1945 · Churchill, Roosevelt, Stalin
sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed. Olukorra lootusetust mõistes lõpetas 2. Aprillil Hitler enesetapuga. 3.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 7. mail 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mail 1945 kirjutati Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. 17. Juuli 2. August 1945 toimus toimus Potsdamis võitjariikide konverents, kus toimus lõplik territooriumide jaamine, Saksamaa reparatsioonide tasumise kord ja arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas. 3.5 Jaapani purustamine 1945 algul alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu, kuus jaapanlased hukkusid viimseni
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse ...
sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5. Miks peetakse küüditamist inimsusevastaseks kuriteoks? Selgitage 3-4 lausega. Sest küüditamine toimub inimeste tahte vastu. Sellega kaasnevad vägivald ja kogu vara konfiskeerimine. Peale selle, et inimene kaotab elupaika, perekond võib ka lahutada teineteisest. 6. Koostage allikate ja oma vastuste põhjal lühike kokkuvõte (8-10 lauset) "Küüditamised 20. sajandil". Totalitarismi tekkimisel ilmus küüditamine. See sai alguse iidsetel aegadel
Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents
Lepingule lisati ka salajne protokoll, milles piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor. Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija . Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal . Winston Churchill - Briti riigitegelane, pea. ja kaitseminister teises maailasõjas . kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti .
tungida kallale NSVL-le. 1941. aasta juulis otsustasid Suurbritannia ja USA luua Hitleri vastase koalitsiooni. Sama aasta augustis kirjutati alla Atlandi hartale, mille eesmärgiks oli Hitleri purustamine ja iseseisvuse tagasi andmine selle kaotanud riikidele. Hiljem liitus sellega ka NSVL. Kui 8. mail 1945. aastal Saksamaa kapituleerus, oli Euroopas sõda lõppenud ning liitlasriikide eesmärk saavutatud. Sellele järgnevalt toimus Potsdami konverents, kus sõja kolm võitjariiki - USA, NSVL ja Suurbritannia - otsustasid riikide uued piirid ning loodi rahulepinguid kaotatud riikidega. Seoses piiridega anti laiendusi NSVL-le. Kuna suur konkurent Saksamaa oli kõrvaldatud, siis tuli NSV Liidule ette kaks valikut – kas parandada enda kodanike elu või hakata allutama uusi riike ja rahvaid. Nõukogude Liidu
kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati Saksamaa purustamine ja teise rinde avamine Prantsusmaal. Teise rinde avamine toimus 6.juuni 1944. Jalta konverents 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest taas võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus. Potsdami konverents 1945.aasta juulis-augustis toimus Potsdami konverents, kus arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juht Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Seal otsustati anda sõjakurjategijad kohtu alla. Saksamaa kapituleerumine Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine.7.-8.mail 1945.aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks ja samuti ka Berliin.
KELL SAADE 07.00 Eurouudised - 10.00 Kultuuriuudised - 10.20 Kes seal on... - ... 10.45 Tänane saatekava - 11.00 20.sajandi klassikud. "Lolita"- . "" 13.30 Maailma kultuuririkkused. San Souci. Potsdami aiad ja paleed - . "-. " 13.45 Sündinud lendama. Alexander Belyayev - . 14.30 Viies mõõduvõtt - 15.00 Vassili Shukshin. "Vanja, kuidas sa siin oled?" - . ", ?" 15.30 Kultuuriuudised - 16.30 Lastele. 11-osa "Vargus vanglas" . 11- . " " 16.55 Lastele. 5-osa "Inimene ja lõvid" . " ". 5- 17.50 Entsüklopeedia. "John Galsworthy"- . " " 19.05 Peaosas... "Juliana Makarova" - " ..." 19
käitus inimestega metsikult,S sõdurid võitlesid erakordselt vapralt(lasi elanikel läände põgeneda)S vastupanu läänerindel muutus passiivsemaks. Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile,24.aprill jõuti Berliini.Hitler andis käsu B viimase võimaluseni kaitsta(tänavalahingu,mobiliseeritud poisikesed)Punaarmee tungis aga edasi,2.mai berliini kapituleerus.Punaarmee juhtkond lubas oma vägedel linnas mitu päeva rüüstata(vägistamine,tapmised) 16. Saksamaa alistamine. Potsdami konverents:1944 aprill varises S vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes.Punaarmee vallutas Viini,sakslased andsid alla Ita.7.mai 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mai kirjutati alla S täieliku kapituleerumise aktile.17.jul-2.aug toimus Potsdamis võitjariikide konverents,millel kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamise NSVL ning s elanike sundevakueerimise võitjatele antud territoorimidelt.S jaotati Briti,Pran,Usa ja NSVL vahel. 17
USA andis aastail 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Selle tulemusel said neist riikidest USA-le elujõulised majandus-ja kaubanduspartnerid. NSVL ja Soome keeldusid Marshalli plaanist ning 1949.jaan. asutasid NSVL ja rahvademokraatiamaad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Potsdamist 1945.a.suvel toimus Saksamaal, Berliini külje all Potsdamis, kolme liitlasriigi valitsusjuhtide kolmas ja viimane kohtumine. Seal arutati jälle Saksamaa saatuse küsimust. Potsdami konverentsil arutati Saksamaa tuleviku küsimust. Kõigepealt tuli lahendada Saksamaa haldamise küsimus. Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsiooniks. Prantsusmaa tsoon oli väikseim, Briti oma aga suurim. Okupatsioonides kuulus võim liitlasriikide ülemkomissaridele. Riigi kui terviku juhtimiseks ja Saksamaa majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Võitjad leppisid kokku, et tuleb töötada konsensuse e. üksmeele põhimõttel
1940- Aasia riigid iseseis. 1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin
ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht. 24. oktoobril 1945 jõustus San Franciscos ÜRO harta. SAKSAMAA PURUSTAMINE 1945. aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Saksamaa oli kaotanud tugevad liitlased. 78. mail 1945. kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Alistumise järel jagati Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Potsdami konverentsil 1945. juulis arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. JAAPANI PURUSTAMINE Peale Saksamaa alistumist koondus sõjakese KaugItta. USA otsustas kasutada tuumapommi kahele Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile, suri 260 000 inimest. Sellega oli Jaapani vastupanu murtud. II MAAILMASÕJA TULEMUSED Üldist rahulepingut ei sõlmitud, 19451946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitja ning vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947
….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata. 2. Algas süsteemi koloniaalsüsteemi kokku varisemine 1947.- 1990.a 3. Iisrael (taas) teke 1948. a mais 4. IIms ja külma sõja tagajärjel lõhenes mitu euroopa ja aasia riiki
01.09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise ri...
vahel, 7sept. 1941 Jaapan ründab Usa. 1jananuar 1942 allkirjastati ühinenud rahvasta deklaratsioon, 1943nov-dets. Toimus Teherani konverents, mis oli esimene suurriikide tippkohtumine kus kooskõlastati sõjalisi operatsioone, seal planeeriti Euroopa jagunemist ja arutleti tegevuskava saksa purustamiseks 1944- 1945 6 juuni 1944 teise rinde avamine Normandi disant, 1945 vebr. Toimus Jalta konverents kus kooskõlastati saksa lõplik purustamis operatsioon, juuli-august 1945 Potsdami konverents kus kooskõlastati saksa saatus ja nähti ette Jaapani lõpliku purustamise operatsioon Murrangulised sündmused: Euroopas Stalingradi lahing novembrist 1942-1943 veebruar. Normandia desant 6juuni 1944 , Saksamaa kapituleerumine 8 mai 1945 Aasia Pear-Haibour lahing Hawai saarestikul 7detsember 1941 Midway lahing 1944 juuni, Jaapani kapituleerumine 2.september 1945.Põhja-Aafrikas El- Alameine lahing 1942 oktoober-november
juudid, mustlased. Wannsee nõupidame – otsustati juudid hävitada 1942. 19.NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine. Katõn – maha lasti 20000 poola sõdurit. Etniline puhastus – küüditati Krimmi tatarlased, tsetsenid. Vägivald kohaline elanike kallal. 20.Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus. 21.Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid (millal toimusid, mida otsustati, osalejad) – Osalejad Stalin, Roosevelt, Churchill. Teheran 1943: tunnustati NSVL piire. Jalta (Krimmi) 1945 Veebruar: Euroopa ja Aasia jaotamine, ÜRO asutamine. 1945 suvel Potsdami: Roosevelti asemel Truman. Saksamaa jaotati neljaks. Sõjakurjategijad kohtu alla. 22.Saksamaa alistumine (millal, kuidas) – 8. Mai 1945 Saksamaa alistub. 23.Jaapani kapituleerumine (millal, kuidas) 2 september 1915 Jaapan alistub
Vastased olid Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. kes olid sõja ajal tähtsamate sõdivate riikide juhid (perekonnanimed) (lk 100, 102, 105); Saksamaa- Adolf Hitler, Itaalia- Mussolini,Suurbritannia- Winston Churchill, NSV Liit- J.Stalin, USA- F.D Roosevelt sõja peamised sõdimispiirkonnad: idarinne Eestist Bulgaariani, peamine sõjategevus toimus NSVL Venemaa territooriumil) läänerinne peamiselt Prantsusmaal, Põhja-Aafrika, Põhja-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkond Teherani, Jalta, Potsdami konverentsid – miks toimusid, kes osalesid, mida otsustasid.(111,113) TEHERANI: 1943. Aasta lõpus toimus konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal teise rinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude Liit toetab üldpealetungiga idast. Peale Saksamaa purustamist kuulutab NSV Liit Jaapanile sõja. JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed
põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Sõja lõpp · dets. 1944 Ardennide lahing - liitlased peatasid sakslaste vastupealetungikatse · Jätkus õhusõda (Inglismaa, Dresdeni pommitamine) · jaan. 1945 Punaarmee pealetung, edu · apr. 1945 pealetung Oderil, 24. 04. Berliini · 25.04.1945 liitlaste ja Punaarmee kohtumine Elbe jõel · 02.04.1945 Hitleri enesetapp · 08.05.1945 Saksamaa kapituleerumine · 17.07.-02.08.1945 Potsdami konverents: Saksamaa jagamine Jaapani purustamine · 1945 - USA rünnakud merelt ja õhust · 05.08.1945 Jaapani vastu astub sõtta NSVL · 06. ja 09. aug. 1945 tuumapommid Fat man ja Little boy Hiroshimale ja Nagasakile · 02. sept. 1945 Jaapan kapituleerub Hiroshima pärast tuuma-
Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma . Lneriigid ees otsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks husilla Lne- Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 19...
USA sai lüüa (häbipäev). Roosevelt ja Churchill 9. august 1945 aatompomm nõustusid, et jätte Baltimaad Nagaskile. Nõukogude Liidule. Holokaust Ameerika kindrali Dwight Eisenhoweri ülemjuhatuse all avati teine rinne, Normandias, 6.06.1944 (D-Day) 1945 30. aprill: Hitleri surm 2. mai: Berliini langus 8. mai: Saksamaa kapituleerus Potsdami konverents Kinnitati sõjajärgne maailma jaotus. USA-s töödeti välja aatompomm. 6. august 1945 aatompomm Hiroshimale
aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati Euroopa riike rahaliselt, et pidurdada Nõukogude Liidu mõju nendes maades ning sellega
* Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks * Kujunes külm sõda * Tohutult palju surnuid * Kommunistliku süsteemi teke * Koloniaalsüsteemi lagunemine * ,,Kolmanda maailma" ehk arengumaade esilekerkimine 9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil * Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega * Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks * Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn ,,4 De-d": demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
· 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing · Mussoliini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast · Teherani konverents 1944 · Krimmi konverents · ÜRO loomine · 30. aprill Hitler teeb enesetapu · 8. mai Saksamaa kapituleerimine · Potsdami konverents · 6. august ja 9. august Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid · 2. sept Teise maailmasõja lõpp
A piirides, kuna tahtsid temaga hästi läbi saada(baltimaad sattusid taas NSVL võimu alla) · Jalta konverents 1945 vebstalin, roosevelt, churchill. Kooskõlastati sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO asutamiskomnverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis san fransisco. Sks kui sõjasüüdlane peab maksma, jaotatakse okupatsioonideks võitjate vahel, tuleb demokratiseerida. · Potsdami konverents 1945 juuli-augustStalin, Truman, Churchill(hiljem Attlee). Sks jagatakse 4ls okupatsiooniks:läänepoolsed Usale, suurbrit-le, prants-le. Idapoolsed NSVL-le. Otsustati Sks piirid:ida-preisima, Königsbergiga(Kaliningrad) NSVL-le 9. sõja sündmused 1944-1945 · 1944 jan Punaarmee suur üldpealetung 2 suunas:põhja ja öõuna suunas. · 06.06.1944 Normandia dessant avab sõjategevuse prantsusmaal, nende saabumine muutis sks lüüasaamise paratamatuks.
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid
Teise Maailmasõja algus • Tänu Jaapani rünnakule USA-le laienes sõda maailmasõjaks. • Hitleri vastasesse koalitsiooni kuulusid: NSV • Selle eesmärk oli NSV vastu hakata. Teise Maailmasõja käik • Teherani konverents toimus 1943. Seal otsustati, kas alustatakse pealetungi Saksamaale. • 1945a veb toimus musta mere ääres Jalta konverents, kus otsustati kuidas Saksamaa lõplikult purustada. • 1945a jul toimunud Potsdami konverentsil arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liit arutati sõjajärgse haldamise küsimusi. • 1942a suvel heideti Jaapanile USA poolt 2 tuumapommi Hiroshimale ja Nagasakile. • 2 sept 1945a allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad tingimuste kapitulatsiooniakti. TEINE MAAILMASÕDA OLI SELLEGA LÕPPENUD.
liitlasvägedega. Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta, linnas algasid tänavalahingud. Lahingutesse saadeti mobiliseeritud poisikesed, kes tankirusikatega vastase tankide vastu paisati. Punaarmee tungis aga edasi kaotustest hoolimata. Olukorra lootusetust mõistnud, lõpetas Hitler oma elu enesetapuga ning 2.mail 1945 Berliin kapituleerus. Punaarmee juhtkond lubas oma vägedel linnas mitu päeva rüüstata. Saksamaa alistamine. Potsdami konverents 1944.aasta aprillis varises Saksa vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. 13.aprillil vallutas Punaarmee Viini, aprilli lõpul andsid sakslased alla Itaalias. Mussolini langes Itaalia partisantide kätte, tema laip poodi jalgupidi üles. 7.mail 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud
Katsetused püssirohuga lõppesid aga õnnetult. Plahvatuse tagajärjel jäi poiss ilma oma parema käe labast. 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas Iseseisvat elu alustas Bernhard Tallinnas 1895. aastal. Sellest ajast on teada vaid seda, et 1899. aastast oli ta joonestajaks Volta tehases. 1901. a kolis ta elama Saksamaale Mittweidasse, kus astus ka tehnikumi. Kooli kõrvalt hakkas ta läätsi lihvima. Tema optiku meisterlikkus aina kasvas, 1903. a saadab ta kirja Potsdami observatooriumile, pakkudes neile võimalust, et ta lihvib neile 500 mm peegli või läätse hea valgusjõuga. Observatooriumi direktor võtab pakkumise vastu, kuid peab Schmidti peeglit liiga raskeks, mille peale Schmidt valmistab palju kergema peegli sama aasta augustis. Järgmise aasta märtsis saab ta vastuse, et peegel läbis katsetused edukalt, kuid siiski tahetakse veelgi suurema valgusjõuga peeglit. Augustis teatab Schmidt, et 400
1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!), otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida, demonteerida. Sõjaroimarid läksid kohtu alla. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis
Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud. - Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale, piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa) Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial. 2.2. Potsdami konverents 2.2.1. Austriat ei käsitletud kui Saksamaa liitlast, vaid kui Saksamaad ja tema küsimust käsitleti Potsdami konverentsil - jagati okupatsioonitsoonideks. Okupatsiooni lõpetas Austria riigileping 1955.a. 2.2.2. Saksamaa saatus peale sõda Saksamaaga Pariisi konverentsil rahu ei sõlmitud. Saksamaa reparatsioonide suuruseks määrati Jaltas 20 mlrd $. USA, I ja Pr. tühistasid selle nõude oma okupatsioonitsoonis 1947, NSVL SDV-s 1954. (1954 saavutasid USA, GB, NSVL ja Pr
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
Vastased olid Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. kes olid sõja ajal tähtsamate sõdivate riikide juhid (perekonnanimed) (lk 100, 102, 105); Saksamaa- Adolf Hitler, Itaalia- Mussolini,Suurbritannia- Winston Churchill, NSV Liit- J.Stalin, USA- F.D Roosevelt sõja peamised sõdimispiirkonnad: idarinne (Eestist Bulgaariani,peamine sõjategevus toimus NSVL Venemaa territooriumil), läänerinne (peamiselt Prantsusmaal), Põhja-Aafrika, Põhja-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkond Teherani, Jalta, Potsdami konverentsid miks toimusid, kes osalesid, mida otsustasid.(111,113) TEHERANI: 1943. Aasta lõpus toimus konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal teise rinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude Liit toetab üldpealetungiga idast. Peale Saksamaa purustamist kuulutab NSV Liit Jaapanile sõja. JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed
lätlaste ja leedulaste enesemääramisõigust. Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44)
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917
leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju
7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940 Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941 Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943 Teherani Konverents 1943 Jalta Konverents 1945 Potsdami Konverents 1945 Normandia dessant – USA, Poola, Sb ja Kanada sõjajõud vabastavad Prantsusmaa 06.juuli 1944 Saksamaa kapituleerumine – Jalta konverentsil arutati Sm lõplikust hävitamisest 7. – 8.mai 1945 6.aug 1945 heitis USA Hiroshimale tuumapommi 9.aug 1945 heitsid USA Nagasakile tuumapommi 2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida
kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco). Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati
65. Kes oli Eisenhower? USA armee kindral,Lääneliitlaste vägede ülemjuhataja. 66. Kes oli Mac Arthur? USA sõjaväelane,Jaapani kapitulatsiooniakti vastuvõtja. 67. Millal oli Teherani konverents? 1943 november-detsember. 68. Mis otsustati Teherani konverentsil? Prantsusmaal 2. rinde avamine. 69. Millal oli Jalta konverents? 1945 veebruar. 70. Mis otsustati Jalta konverentsil? Kooskõlastati kuidas Saksamaa lõplikult purustada. 71. Millal oli Potsdami konverents? 1945 august-juuli. 72. Mis otsustati Potsdami konverentsil? Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. 73. Mis toimus 1944. a. 6. juunil ? Normandia dessant. 74. Millal lõppes II maailmasõda Euroopas? 8.mai 1945 75. Mis sündmus/linna vallutamine tähistab II maailmasõja lõppu Euroopas? Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
