Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"potensiaalne energia" - 188 õppematerjali

potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist (A= Fs= mgh Ep= mgh, Ep= mgh-mgh0). MEHAANILINE KOGUENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd.
thumbnail
1
rtf

Maa energiasüsteem

*Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine

13) Soojusliikumine. Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu, kaootiline liikumine. 14) Mehaaniline töö, jõud. Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mille abil mõõdetakse energia muundumist, mõõtühikuks on üks dzaul (1 J), tähis on A. Jõud on füüsikaline suurus, iseloomustab ühe keha mõju teisele, mõõtühikuks on 1 njuuton (1 N), tähiseks on F. 15) Energia liigid ja muutumine. Energia liigid: kineetiline ja potensiaalne energia. ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________ 16) Aine olekud: Vedel, gaasiline ja tahke. Nt: Vesi (vedel), külmumisel jäätub (tahke) ja soojenemisel aurub (gaasiline). 17) Soojuspaisumine ja selle põhjused. Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine temperatuuri muutumisel....

Loodusõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia ­ aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...

Ökoloogia
92 allalaadimist
thumbnail
12
odt

11. Klassi Füüsika.

kaugusel kui keskonnaks on õhk 6)Elektrivälja pontsiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti pontstisaali tähis q ja mihi kahe vaadeldava punkti potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge tõhis U on füüsikalised suurused mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva enertgia seisukohalt need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad Punktlanegul või elektrilaenguga kehjal on elektriväljas asendi ehk potensiaalne energia see on sarnane pontesiaalide energiaga mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha Punktlaengu pontentsiaalse energia suurus sõltub tema asukohast elektriväljast ja laengust Suuurust mis iseloomustab elektriväljas asuva punktlaengu laenguga keha potensiaalsest energiat niematatekse elektrivälja pontensiaaaliks fi = Wp/q või fi= Wp/Q kus fi (V) = elektrivälja vaadeldava punkti potentsiaalid Wp (J) ­ elektrivälja vaadeldavas punktis asuva puinktalengu pontesiaalne energia...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika 8. klassi materjal

sulamissoojus = aine mass = m ühik on 1 J/kg 4) aurustumissoojus Aine aurustumiseks vajalik soojushulk Q Aurustumissoojus = aine mass L = m ühik on 1 J/kg Mõisted Kineetiline energia ­ energia, mida aineosakesed omavad liikumise tõttu. Potensiaalne energia ­ eneriga, mida aineosakesed omavad vastastikmõju tõttu. Siseenergia ­ kineetiline energia + potensiaalne energia. 1 kalor ­ soojushulk, mille abil saab tõsta 1g vett 1ºC võrra. Soojusülekanne ­ keha siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojuslik tasakaal ­ antud ja saadud soojushulk on võrdsed. Erisoojus ­ kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et 1 kg massiga keha soojeneks 1ºC Soojusülekande liigid: 1) soojusjuhtivus ­ siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele 2) konvektsioon ­ siseenergia ülekandumine õhu kaudu...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega

põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise U=E*d Sammupinge- kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Sfääride ülevaade

Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal temperatuuril ja leegita. Kiire põlemine- endotermiline reaktsioon, kus aine reageerib ha...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks

Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on Leiame seose nende koordinaatide vahel, eeldusel, et aeg kulgeb ühteviisi mõlemas taustsüsteemis st . Aega...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
2
docx

II KT KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKAS

· Mida näitab kiirendus ja mis on selle ühik? Kiiruse muutumise kiirus ehk näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus. Ühik on a. · Mida iseloomustab jõud? Jõu tähiseks on F, mõõtühikuks on 1N. · Mis on energia ja selle liigid ühik, ülesanded Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorda. Energia jaguneb: kineetiline ja potensiaalne energia · Mis on töö? Ühik, ülesanded Töö on protsess , mis viib ühest olukorrast teise, siis tööga kaasneb energia muutumine. 1J (dzaul) · Mida näitab võimsus? Ülesanded, ühik Töö tegemise kiirus ehk kui palju tehakse tööd ajaühikus. 1W(vatt) · Mida näitab kasutegur, ülesanded Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet. · Suletud ja avatud süsteem Suletud süsteem ­ keha on vastasikmõjus ainult süsteemi siseste kegadega.N: termos...

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. Molekulide vastastik toime summaarne potensiaalne energia võrdne lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga (Ep) moodustuv kõiki kolme energiate summast. 1.2 Energia jäävuse seaduse järgi en. ei teki ega kao. Kui süst. (ms= -1/2; +1/2), ekt-ga. Kui kumbki atm ann sidemesse ühe oma Ep = Eor + Eind +Edisp on suletud siis ­ en. hulk konst. En. on seot massiga, järgmise paar-ta ekt-i, tek (3...

Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum ­ peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) tuumast, seda nõrgemini on ta tuumaga seotud. 1.2 Energia jäävuse seaduse - järgi energia ei tekki ega kao. 3) F..Mundi reegel ­ ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt Kui süsteem on suletud siis ­ energia hulk konstantne. Energia on ühesuguse spintkvantarvuga elekrtonidena st...

Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mulla orgaanilise aine tähtsus

Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine...

Aianduse tehnoloogiad
41 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

M1/*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. v=M1/*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks. Trubiin jõumasinad 1.Auru trubiinid- soojusjõu masina, kus veeauru siseenergia ja potensiaalne energia muundatakse esmalt kineetiliseks energiaks(düüsides) ja düüsides antakse auruosakestele suur kiirus ja suur kineetiline energia ja see järel see aurujuga suunatakse trubiini töölabade vahelistesse kanalitesse ja seal toimub auru paisumine ja voolava aurujoa poolt tekitatakse jõud mis mõjub töölabadele, labade nõgusapoole poolt ja trubiini ketas ja rootor hakkavad pöörlema ja labade vahel kineetiline energia muutub mehaaniliseks (kasulikuks)tööks....

Soojustehnika
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika I - Praktikum Nr. 28 - Pindpinevus (EV)

Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga...

Füüsika
223 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamine. Füüsika üldmudelid

Töö on positiivne, kui liikumise suund ja nurk, mis jääb sinna vahele on väiksem kui 90 kraadi. Töö on negatiivne siis, kui nurga suurus on suurem kui 90 kraadi. · Mida iseloomustab energia ? Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. · Nimeta mehaanilise energia liigid ja defineeri need. Kineetiline energia- liikumise energia. Potensiaalne energia- vastastikmõju energia. Raskusjõu potensiaalne energia. Elastsusjõu potensiaalne energia- tekib keha kuju deformeerumisel. · Defineeri keha jäikuse mõiste. · Sõnasta energia jäävuse seadus suletud süsteemi jaoks. Energiajäävuseseadus suletud süsteemis: Energia ei teki ega kao, vainf muundub ühest liigist teise. · Nimeta lihtmehhanisme. kang, plokid, kaldpind, kiil, koogukaev. · Mida lihtmehhanismid võimaldavad? Lihtmehhanisid lihtsustavad töö tegemist....

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Geograafia eksam

Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus , ja lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär- on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. MAA ENERGIASÜSTEEM Elastsuse potensiaalne energia ehk elastsusenergia- on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad. Nt: veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormavad murdlained. Sise- ehk soojusenergia- on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa. Laineenergia- on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mullateaduse II. KT

milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? ­ Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? ­ 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale j...

Mullateadus
57 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika valemid tabelis

Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F ­ jõud ning S ­ pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel...

Füüsika
174 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

11. klassi füüsika konspekt

kaugusel kui keskonnaks on õhk? 6)Elektrivälja pontsiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti pontstisaali tähis q ja mihi kahe vaadeldava punkti potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge tõhis U on füüsikalised suurused mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva enertgia seisukohalt need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad Punktlanegul või elektrilaenguga kehjal on elektriväljas asendi ehk potensiaalne energia see on sarnane pontesiaalide energiaga mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha Punktlaengu pontentsiaalse energia suurus sõltub tema asukohast elektriväljast ja laengust Suuurust mis iseloomustab elektriväljas asuva punktlaengu laenguga keha potensiaalsest energiat niematatekse elektrivälja pontensiaaaliks fi = Wp/q või fi= Wp/Q kus fi (V) = elektrivälja vaadeldava punkti potentsiaalid Wp (J) ­ elektrivälja vaadeldavas punktis asuva puinktalengu pontesiaalne energia...

Bioloogiline füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mehaaniline maailmapilt

Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut...

Füüsika
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun