Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"potensiaalne energia" - 188 õppematerjali

potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist (A= Fs= mgh Ep= mgh, Ep= mgh-mgh0). MEHAANILINE KOGUENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd.
thumbnail
2
doc

Mehaanika

· Raskusjõud ­ F = mg · ­ sagedus, (Hz) F · p ­ rõhk, (Pa) · Rõhk ­ p · E ­ energia , (J) S · Ep ­ potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest ­ p = gh · Ek ­ kineetiline energia · N ­ võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud ­ Fü = gV · g ­ raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2...

Füüsika
136 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Elektriväli ja vaakum

liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA . T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. hesugust potensiaali omavate elektrivlja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus vike, seal elektrivli tugev)...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

s . cos (J), kus = F . s ( E = A = P . t (kWh) elektrienergia ühik) Töö on 1J (dzaul), kui 1N suurune jôud nihutab enda môjumise sihis keha 1m vôrra edasi. 67. Energia iseloomustab keha vôimet teha tööd. Sellepärast on tal tööga ühesugune ühik 1J. Mehaanilisel energial on kaks liiki: kineetiline ja potensiaalne . 68. Kehal on kineetiline energia liikumise tôttu. Ek= (m . v2) / 2 (J) 69. Potensiaalne energia on kehal tema enda (raskusjôu(1.)) vôi tema osade (elastsusjôu(2.)) vastastikuse asendi tôttu. 1. Ep= m . g . h (J) 2. Ep= (k . x2) / 2, kus: h - on kôrgus alusest, mille suhtes energiat leitakse; k - on (vedru) jäikus (N/m); x - keha pikkuse muutus (m); g = 9,8 m/s2 70. Energiat ei teki ega kao, vaid ta muundub ühest liigist teise vôi läheb ühelt kehalt teisele. Vôimsus näitab, kui suurt tööd suudab masin teha ajaühikus. P = N = A / t (W); N = F . v...

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika mõisteid ja tähiseid ühikutega

Füüsikaline mudel ­ Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass ­ Liikuva keha mudel Inertsus ­ keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts ­ Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud ­ keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus ­ Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi ­ liikumisenergia Potensiaalne energia ­ vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus ­ energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus ­ kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine...

Füüsika
288 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liikumise valemid

Tähised kiirus s v t v ­ kiirus t ­ aeg s ­ tee pikkus a ­ kiirendus v v0 h ­ kõrgus a kiirendus t T ­ pöörlemisperiood r ­ raadius l ­ tee pikkus V ­ ruumala 2 s v0. t at tee p ­ liikumishulk 2 pikkus...

Füüsika
141 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon. Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ning nendevahelise nurga korrutisega. A=F*s*cos . Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. Töö tähis on A ning ühik on [J]- dzaul. Nr 16. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Kineetiline energia on kehal tema liikumise tõttu. Kineetilise energia teoreem: Ek=mv2/2 Nr 17. Raskusjõu töö. Keha potensiaalne energia. Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumise trajektoorist, ta võrdub alati raskusjõu mooduli ja kõrguse muudu vastandväärtuse korrutisega. Potensiaalne energia on kehal tema vastastikmõju tõttu. Ep=mgh. Nr 18. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Keha energia on jääv. Energia ei saa tekkida ega kaduda. See võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Mehaaniline võimsus on töö tegemise kiirus...

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Energiat, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule, nimetatakse energiatasemeks. Aatomi kõiki teisi olekuid nimetatakse ergastatud olekuteks, milledele vastavad peakvantarvud n = 2, 3, 4... Need olekud on ebapüsivad, lubatud ergastatud olekust suundub elektron põhiolekusse, kiirates energiat. Vastavalt kokkuleppele kujutatakse energiatasemeid horisontaalsirgetena nii, et süsteemi "elektron - tuum" vastastikmõju potensiaalne energia on null siis, kui elektron on tuuma mõjupiirkonnast väljas. Sel juhul on aatom ioniseeritud.Tuumale lähenemisel aatomi potensiaalne energia arvuliselt väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi 4 Eo En= - kaudu, kus E o on energia, millele vastab n = 1 ja E n mistahes teistele statsionaarsetele n2 olekutele vastab n = 2, 3, 4... energiaväärtus...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Valerie Preston-Dunlop

-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh ­ political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION ­ tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PR...

Koreograafia
28 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika ELEKTROSTAATIKA (11kl) valemid, mõisted, teooria.

F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat . f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel a...

Füüsika
275 allalaadimist
thumbnail
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...

Keemia
186 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika eksami piletid.

(neitronid ja prootonid ühisnimetusega Nukleonid) Tuuma laeng- prooton on positiivne ja võrdne elektroni laenguga. Neutronil laengut pole. Prootonite arv on sama mis tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähis Z. Massidefekt- tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt potensiaalne energia . Energia jäävuse seadus. Liikuva keha energiat nim. Kineetiliseks energiaks. Ek=mv²/2(J) Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nim. Potensiaalseks energiaks. Ep=mgh(J) Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi mehhaanilise koguaenergia E on jääv. E=Ek+Ep-constant Pilet 10.2 Uraanituuma lõhustumine. Tuumareaktor. Lõhustumisreaktsiooniks nim raskete tuumade...

Füüsika
102 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika konspekt

2 Nukleonide vastastikmõju iseloomustatakse energeetiliselt tuuma seoseenergiana, see on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia on töö, mis tuleb teha selleks, et viia tuuma nukleonid üksteisest sellisele kaugusele, kus nad üksteist enam ei mõjuta. Aatomi või tuuma potensiaalne energia on väiksem kõigi tema üksikute koostisosakeste potensiaalsete energiate summast, sest liitudes asetuvad osakesed madalamasse ( kollektiivsesse ) energiaolekusse ning kaotavad seega energiat.. Seoseenergia on selle potensiaalse energia erinevuse mõõt, energia, mida on vaja " teist teed tagasi minekuks ". Mida suurem see on, seda väiksem on aatomi või tuuma potensiaalne energia ja seda suurem stabiilsus. Mida tugevamad on tuumajõud, seda suurem on tuuma seoseenergia....

Füüsika
147 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

Mis on keha siseenergia? siseenergia on osakeste kaootilise liikumise kineetilise energia ja osakeste vastastikmõju potentsiaalse energia summa 158. Kas veeklaasi tõstmisel kõrgemale riiulile vee siseenergia kasvab, kahaneb või jääb samaks? Siseenergia jääb samaks, kuid klaasi potensiaalne energia kasvab (kineetiline energia väheneb) 159. Mis on aine erisoojus? Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. 160. Mis on soojushulk? Soojushulk on energia, mis Q =mcT kantakse üle ühest kohast teise temperatuurierinevuste tõttu. On siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel. Q = m ­ sulamisel ja tahkumisel Q = Lm ­ aurumisel ja kondenseerumisel...

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

Nim mehhaanilise töö tunnused Mingile kehale mõjub teise keha või kehade poolt jõud Selle jõu mõjul esineb: 1. keha asukoha muutus 2. keha kiiruse väärtuse muutus 3. nii asukoha kui ka kiiruse muutus 88. Mida nim energiaks ? Keha või jõu võime teha tööd 89. Nim töö ja energia ühik J 90. Nim mehaanilise energia liigid potensiaalne energia (sõltub kehade vastastikusest asendist) kineetiline energia (sõltub keha kiirusest) 91. Mida nim keha siseenegiaks? Aineosakeste potsensiaalse ja kineetilise energia summat 92. Suhestage terminid keha siseenergia ja soojusenergia. Soojusenergia seostub osakeste kineetilise energiaga, mis moodustab koos kineetilise energiaga keha siseenergia. 93. Nim siseenergia liike. Milliste objektide korral esinevad? Kineetiline...

Keskkonafüüsika
101 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide aine-ja energiavahetus

energia ei teki ega kao vaid muundub ühest vormist teise (potensiaalne energia kineetiline energia II. entroopia universumis suureneb pidevalt (entroopia vähendamiseks tuleb teha tööd kulutada energiat) Metabolism Koosneb keemilistest reaktsioonidest, mille käigus energia muundub ühest vormist teise. Organismide metabolismide reaktsioone vahendavad ensüümid. + H2O + CO2 orgaaniline aine H2O, CO2 Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste...

Bioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika konspekt

Skalaarid- suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajek...

Füüsika
440 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun