Aine struktuur aatomfüüsika Bohri aatommudel Aatomi mass on kogunenud positiivsesse väikesesse tuuma aatomi keskel. Ümber tuuma tiirlevad elektronid. Elektronid on kindlatel orbiitidel, kus nad ei kiirga energiat. Kõrgemalt orbiidilt madalamale minnes elekton kiirgab kvandi, madalamalt kõrgemale minnes neelab kvandi. peakvantarv täisarv, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis (orbiidi number). energianivoo - peakvantarvule vastav energia. Bohri postulaadid a) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. b) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. Footoni neeldumisel läheb elektron üle kõrgema energiaga statsionaarsesse olekusse.
mida ta nim. `cell' -avaldas 1665 `Micrographia' -Anton can Leenwhoek -avastas, et vees on hulk `imelisi pisikesi loomakesi' keda ta nim. `animacule' oli I kes näitas üherakulisi organisme Rakuteooria tähtsündmused -Matthias Schleiden ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke kui elu ehitsüksusi ning kõige väiksemaid strukuure, milles elu esineb -Rudolf Wirchew avaldas 1855 olulisd postulaadid 1. rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest 2. uued rakud tekivad olemasolevate jagunemise teel -Louis Pasteur tõestas ära, et elu ei teki eimillestki Rakkude mitmekesisus -rakke on väga erineva kuju ja suurusega ning organismi seisukohalt erineva funktsiooniga -peamised erinevused on nt. 1. rakku katvas kihis rakukest / limakapsel 2. võimes muuta oma kuju amööb/kingloom 3. struktuuri keerukuses erinevaid rakke : -rakkude ehituse alusel jagunevad organismid 1
funktsiooni kõiki elemente. 4. Kombinatsioonskeemi ülesande lahendamine Karnaugh kaardi abil. http://www.diskmat.ee/kkaartmnk.pdf <- Meeldetuletus karnaugh kaartide kohapealt. 5. Duaalsuse printsiip. Kui võrrelda tõesuse tabelit, mis vastavad tehtele NING ja VÕI, siis on kerge märgata, et kui tehe NING määravates tingimustes kõik vahelduvate ja funktsiooni enda tähendused vahetada nende inversioonide vastu, siis saame postulaadid, mis määravad VÕI tehe. (Postulaat – tõestuseta aktsepteeritav väide) X1 X 0 Z, X1 X 0 Z Kui siis (**) X1 X 0 Z, X1 X 0 Z Kui siis Tehete NING ja VÕI vastastikuse teisendamise omadus → duaalsuse printsiip. 6. Kombinatsioonloogika elemendid – multipleksor, demultipleksor.
fagotsütoosivõimelised rakud neelavad haigustekitajaid. Robert Koch- teadlane, bakterkultuuride kasvatamise pioneer, kes suunas bakterioloogia põhi tähelepanu mikroorganismide tegevusele. Tema arvates, patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte tekitavad mikroobide elutegevuse produktid. Ta avastas, et siberi katku põhjustavad veres leiduvad bakterid, näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida aastakümneid elujõulistena. Kochi postulaadid: 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. 24. Ehrlichi kõrvalahela teooria
Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia kaudu ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Kui see homoloogsus on madalam, siis ei kuulu võrreldavad tüved samasse liiki. Ühte perekonda kuuluvatel liikidel peaks DNA homoloogsus olema 40%-60% 5. Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. A von Leeuwenhoek valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne) Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega(
3) Kirjeldas etanool-, piimhape- ja võihapekäärimist; 4) sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). 5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. 30. Robert Koch.Kochi postulaadid Koch tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis, kelle puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
protsessid. süsteem (otsene sotsiaalne on olulised turg, raha, kontroll), eraomand ja meedia. Ühiskonnasüsteemi alasüsteemid on majandus, poliitika, kultuuriline ja motivatsioonisüsteem ning integratsioon. Merton (1949) võttis kokku ühiskonna iseloomu puudutavad funktsionalismi postulaadid: 1. Ühiskonda saab käsitleda kui omavahel suhestatud osade süsteemi, see on omavahel seotud, korduvate ja mallilike tegevuste korrastus. 2. Selline ühiskond kaldub loomulikus olekus dünaamilise tasakaalu poole, ebakõlade puhul üritavad esile kerkinud jõud stabiilsust taastada. 3. Kõik ühiskonnas korduvad tegevused panustavad tasakaalu saavutamisse, kõik eksisteerivad käitumismallid on vajalikud süsteemi stabiilsuse säilitamiseks. 4
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...
Fotoefekti punapiir on footoni väikseim sagedus, mille korral fotoefekt esineb. Valguskvandi kiirus = c=hf AINE STRUKTUUR Bohri aatomimudel Peakvantarv on täisarv n, mis määrab elektroni kõige tõenäolisema kauguse tuumast. 6 Energianivoo on kvantsüsteemi võimalik energia, mis iseloomustab süsteemi olekut. Eristatakse aatomi ja tuuma energianivoosid. Bohri postulaadid: 1. Aatom omab kindla energiaga statsionaarseid olekuid. 2. Aatom kiirgab või neeab valguskvandi vaid üleminekul ühest statsionaarolekust teise. Valgus kiirgub, kui elektron läheb suuremalt orbiidilt väiksemale. Valgus neeldub, kui elektron läheb väiksemalt orbiidilt suuremale. Energiatasemed tahkises Valentselektron on aatomi välise lektronkihi elektron, ms osaleb keemilise sideme moodustamisel. Metallides on valentselektronide energiatsopn vaid osaliselt täidetud
Doppleri efektil põhineb radarite võime hinnata liikuva objekti kiirust. Selleks tuleb hinnata radarist väljunud kiirguse ja objektilt peegeldunud kiirguse lainepikkuste erinevust. Selliseid seadmeid kasutab muuhulgas politsei piirkiiruse ületajate tabamiseks. Doppleri efekt on laialt kasutusel astronoomias. Selle järgi on hinnatud tähtede liikumiskiirusi ja Universumi paisumiskiirust. 24. Erirelatiivsusteooria. Põhiseisukohad, postulaadid, relatiivsusprintsiip. Kõigis intersiaalsüsteemides valguse kiirus sama. Einsteini relatiivsusprintsiip (esimene postulaat) – Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Einstein ehitas erirelatiivsusteooria üles kahele postulaadile. 1) Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel.
Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. [Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus
energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela. Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E k olekusse energiaga E m kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf = | E k - E m | = E n . Kui elektroni algolek on suurem kui elektroni lõppolek , s.t. E k > E m , siis aatom kiirgab, vastupidiselt aatom neelab kvandi. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine
siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks eluvõrmi- vastupidav väliskeskkonnas ja paljunev raku sees. Ei suuda ise ATPd sünteesida- energiaparasiidid. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasna aktiivruumala ja suurendavad seega kaudselt eripinda. Suuurtel bdel nt suured gaasivakuoolid. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Pasteur: kristallograafia rajaja, kääritamise avastaja. Avastas pastöriseerimise ja vaksineerimise. Kurekaelaga kolvis keedetud puljongis ei hakanud bd paljunema, kui kael maha võtta siis hakkasid kuna bdel oli taas ligipääs. Koch: Tõestas et bakterid põhjustavad antraksit mitte vastupidi. Uuris ka koolera- ja tuberkuloositekitajaid. Postulaat: 1)Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema
Primaarsed tegurid on vajalikud põhjused. Nt koerte katku viiruse olemasolu ja kokkupuude sellega on koerte katku primaarne determinant. Sekundaarsed determinandid on eelsiidumuslikud, võimaldavad või mõju tugevdavad tegurid. Nt sugu on koerte südameklapi puudulikkuse teisene determinant isastel koertel on suurem tõenäosus haigestuda kui emasloomadel. 23.Mis on haiguse põhjus? Sündmus, olukord või karakteristiks mis mängib olulist rolli haiguse tekkimisel 24.Koch'i postulaadid Enne mikroobi kuulutamist haiguse põhjustajaks peavad olema täidetud kriteeriumid: Tekitaja peab olema isoleeritud ja kasvatatud puhtal kultuuril Peab põhjustama sama haiguse, kui seda inokuleerida vastuvõtlikule loomale Mikroob mis on nakatatud loomast uuesti isoleeritav ja identifitseeritav 25.Koch'i postulaatide eeldused Kindlal haigusel peab olema ainult üks põhjus ja kindel põhjus peab andma tulemuseks ainult ühe haiguse. 26
nagu Rutherfordi mudeliski, aga elektronid saavad viibida vaid kindlatel, nn statsionaarsetel orbiitidel, kus nad ei kiirga ega neela energiat. Rutherfordi mudeli põhiraskuseks oligi see, et tiirlevad elektronid peavad kesktõmbekiirenduse tõttu energiat kiirgama ( a F A ). Peakvantarv n tähistab elektroni statsionaarse orbiidi järjekorranumbrit, millega on määratud elektroni energia aatomis. Energianivoo on peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. Bohri postulaadid. Aksioom on ilmselge tõestust mittevajav väide. Postulaat on mittetõestatav väide. Postuleerida võib kõike. Mis aga postulaadist edasi saab, ei ole esialgu selge. Postulaate ei kritiseerita. Postulaatidele ehitatakse üles teooria, mille ülesehitamist võib kritiseerida. Kui aga valminud teooria osutub kooskõlas olevaks eksperimendiga, siis osutuvad postulaadid teooria järeldusteks, st õigeteks. Bohr postuleeriski klassikalisele füüsikale vastuvõtmatud ,,hullumeelsed" ideed: 1
nagu Rutherfordi mudeliski, aga elektronid saavad viibida vaid kindlatel, nn statsionaarsetel orbiitidel, kus nad ei kiirga ega neela energiat. Rutherfordi mudeli põhiraskuseks oligi see, et tiirlevad elektronid peavad kesktõmbekiirenduse tõttu energiat kiirgama ( a F A ). Peakvantarv n tähistab elektroni statsionaarse orbiidi järjekorranumbrit, millega on määratud elektroni energia aatomis. Energianivoo on peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. Bohri postulaadid. Aksioom on ilmselge tõestust mittevajav väide. Postulaat on mittetõestatav väide. Postuleerida võib kõike. Mis aga postulaadist edasi saab, ei ole esialgu selge. Postulaate ei kritiseerita. Postulaatidele ehitatakse üles teooria, mille ülesehitamist võib kritiseerida. Kui aga valminud teooria osutub kooskõlas olevaks eksperimendiga, siis osutuvad postulaadid teooria järeldusteks, st õigeteks. Bohr postuleeriski klassikalisele füüsikale vastuvõtmatud ,,hullumeelsed" ideed: 1
Selles olekus aatom energiat ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma. Bohri aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Üleminekul ühest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga h = E2 E1. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
energia) Fotoefekti punapiiriks nimetatakse piirsagedust f , mille korral hf =A. Aine ehitus Aatomifüüsika Mikromaailma all mõistetakse füüsikas molekulide, aatomite ja elementaarosakeste maailma. Makromaailma moodustavad kehad, mida me suudame vahetult tajuda. Bohri aatomimudel: Aatom on stabiilne ning kiirgab kindlate sagedustega (lainepikkustega) valgust. Neist faktidest järeldub, et kiirgav aatom loovutab energiat portsjonite ehk kvantide kaupa. Bohri postulaadid: 1) aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid. 2) aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel (üleminekul) ühest statsionaarsest olekust teise. Peakvantarvuks nimetatakse kvantarvu n, mis Bohri mudeli korral määrab aatomi energia, elektronorbiidi raadiuse ja elektroni kiiruse. Energianivoo on peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus, kus energia on vähim.
seostega. Need “paratamatu seose” üldprintsiibid konstitueerivad looduse (nagu meie seda kogeme) kui aru seadustele alluva seose esialgu veel silmas pidamata seda, kas on üldse midagi sellist, mis neile seadustele allub või mitte. Neljas, modaalsuse kategooriatele vastav üldprintsiipide klass (B 265 jj.), formuleerib modaalsuse-tingimused, milles objektid meile üldse antud võivad olla: 4. Empiirilise mõtlemise postulaadid üldse: a) “võimalik” on see, “mis kooskõlastub (kaemusele ja mõistetele vastavalt) kogemuse formaalsete tingimustega”; s.t. võimalik on kõik see, mis on kooskõlas meie kaemus- vormide ja kategooriatega. b) “tegelik” on see, “mis on seotud kogemuse (aistingu) materiaalsete tingimustega”, niisiis mida kogetakse “afektsioonides”; c) “paratamatu” on see, “mille seos tegelikuga on määratletud vastavalt kogemuse üldiseimatele tingimustele”; s.t
Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle kaudu teevadki ettevõtted otsuseid, mida toota, kui palju toota, kuidas ressursse kombineerida jne. Raha ja rikkus kujunevad sinna, kus osatakse paremini neid kasutada. Turg annab objektiivse hinnangu läbi saadava turu kaudu. Ettevõtte ja juhtkonna otsused tulevad seega osalt turu seadustest. Turumajanduse postulaadid 1) turg on ise regulatiivne st, turumajandusel on olemas mehhanism, mis viib turu automaatselt tasakaalu. Turumajanduses ei ole ka erilisi hüppeid. Turumajandus kätkeb endas ratsionaalset käitumist st, asjadel tuleb lasta käia oma rada. 2) hinnainformatsiooni efektiivsus informatsioon, mis liigub turumajanduses, kindlustab sellelähedase teadmise turust, sealsetest hindadest. Selle järgi saavadki ostja ja müüja panna
Spekter värvuste riba punasest violetseni. Spektraalanalüüs mingilt kehalt peegelduvate spektrivärvuste järgi keha koositsainete kindlakstegemine. Bohri aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine
sekundaarsed ja aperioodilised. 5. Selgitage autökoloogilise ja sünökoloogilise kasvukõvera vahelisi erinevusi Autecology is the ecology of a single species, its relations to its natural conditions like soil and climate. The science of the relations within the population of one species is called population ecology. Synecology on the other hand is the ecology of different species living in the same habitat, their relations with one another 6. Darwini postulaadid 1)Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust. 2)See muutlikkus on osaliselt päritav. 3)Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi.4)Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. 5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest.
eneseselagamist.“ Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati ka eesmärgina ja mitte kunagi pelgalt vahendina. See on kanti eetika üks kuulsamaid ja kaunimaid kohti. Ta mainib näitena enesetappu- enesetapja ei kohtle ennast eesmärgina iseeneses, vaid ainult vahendina saavutamaks teatavat eesmärki: seisundit, milles elupiina ei ole. Nii muudab enesetapja oma inimsuse vahendiks ja tema tegu eksib moraali vastu. Praktilise mõistuse postulaadid Vabadus on põhimõte, mille oletamist meie praktiline mõistus nõuab, aga mida kuidagi ei saa tõestada. Ta tunnustab ka kaht teist praktilise mõistuse oletust, millel on vabadusega võrreldav positsioon – hinge surematus ja jumala olemasolu. Hegel 1770-1831 Ta uskus, et kõik varasemad olid vaid eri teemad ühe suure filosoofia ajaloos, mille tema oli nüüd saavutanud. Ta oli süsteemilooja, kes viis kõik ühtede ja samade kategooriate alla
seisukoht peab olema esitatud piisavalt põhjendatult, st. küllaldasel alusel. Kõnesoleva reegli esmaformuleerija oli G.W. Leibniz (1646-1716), kes püstitas nõude: seisukoht, tees (ka hüpotees?) peab olema põhjendatud peab olema piisavalt evidentne. Täpsemalt: kehtiv mõte peab olema põhjendatud, mittekehtivat (väära) mõtet pole vaja põhjendada (selleks pole vahendeidki). Põhjenditeks võivad olla: kehtivad otsustused, faktoloogiline materjal, aksioomid, postulaadid, teoreemid, teaduste andmed, seisukohad, kategooriad, seadused lühidalt, kõik tõestuses kasutatavad argumendid. Tõestaja (proponendi) ülesanne on oma veendumuste ja seisukohtade argumenteeritud ja korrektne esitus arutluses, milles sisaldub ka piisavalt austust dispuudis osaleja (oponendi) vastu. Muide, õpetlik on tähele panna parlamendis kõnelejaid, kes võivad kuitahes sügavalt erimeelsuses olla, üksteist sarkastiliselt sarjata, kuid igas nende
sisimat tähendust ja sellega aktiivselt kaasa elada. „Transtsendentsed müstikud" püüavad inimese argielu ühendada mingi kõrgema reaalsusega, valides elus askeedi või loobuja tee (nt mungaks hakates). Põhimõisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, küps isikus, väärtused. 5 Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria Eksistentsialistlik eluvaade Eksistentsialistlike filosoofia kesksed postulaadid: Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, Kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mätestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas, Tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet, Elu üks põhiküsimusi on see, kas inimesed suudavad elu juhuslikkuse ja määramatusega
Tööstusettevõte. 1.12 Max Weberi põhilised seisukohad organisatsioonide ülesehituse osas? Organisatsioon peab olema efektiivne, bürokraatlik. Selleks on vaja, et organisatsioonis oleks: selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikutest, tulemuste hindamise alusel toimiv edutussüsteem. Dokumentatsioon kehtestab süsteemi, mille alusel on lihtne töötada. Organisatsioon on isikupäratu. 1.13 Henry Fayoli põhilised juhtimisalased postulaadid - selgita põgusalt, et kas need on ka tänapäeval olulised? 1. Tööjaotus 1. Tsentraliseerimise ja 2. Vastutus detsentraliseerimise 3. Distsipliin tasakaal 4. Käsuliin 2. Vastutuse suurenemine 5. Eesmärgile suunatus tipu suunas 6. Isiklikud eesmärgid 3. Kord
Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. Eetika tarvilikud postulaadid: 1) vabadus ja vaba tahe 2) hinge surematus 3) jumala olemasolu Kanti arvates on inimeses sees olemas kalduvus kurjusele. Hea ja kurja vaheline võitlus on põhimõtteline. Kriitikat: Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). VOORUSEETIKA: Eetilise hinnangu aluseks on teo tegija iseloom. Areetiline eetika.
18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19. Bakteriotsiidsed ained – hävitavad mikroobe, pöördumatu protsess. Mõned faktorid põhjustavad mikroobiraku lüüsi, teised takistavad paljunemist 20. Bakteriostaatilised ained – pärsivad mikroobi paljunemist, selle tulemusena mikroobi elutegevus AJUTISELT peatub. Toime lakkamisel hakkavad mikroobid uuesti paljunema KOCHI POSTULAADID (4) *Mikroobi saab isoleerida nakatunud isiku kahjustatud kudedest, *Mikroobi puhaskultuuriga nakatatud vabatahtlikul või katseloomal peavad ilmnema vastava nakkuse sümptomid * Mikroob esineb kõigil inimestel, kel on vastav haigus; mikroobi ja tema ainevahetusprodukte leidub haigusest tabatud kehaosades * Sedasama mikroobi saab isoleerida puhaskultuuriga nakatatud vabatahtlikult või katseloomalt IMMUNOLOOGIA Antikeha – antikehade ülesanne on seostuda antigeenidega ja neutraliseerida
· klassifitseerimise ja indekseerimise teooriad · raamatukoguteaduse seadused (1931a) (pigem postulaadid/põhimõtted, mõtles neid 15 aastat) : o raamatud on kasutamiseks o igale lugejale oma raamat o igale raamatule oma lugeja o hoia lugeja aega 17 o raamatukogu on kasvav organisatsioon. Jesse Hank Shera postulaadid raamatukogu kontseptsiooni kolmest komponendist (1976a): 1) kogude kujundamine ja nende optimaalne sisu 2) organiseerimine ehk ekspluatatsiooniline sfäär ja 3) interpreteerimine ja teenused ehk sisu maksimaalne pakkumine ja vahendamine. Raamatukoguteaduse üks rajajatest. Lee Pierce Butler raamatukoguteaduse üks rajajatest. Raamatu-uurijaid ühendavad organisatsioonid: · SHARP Society for the History of Authorship, Reading and Publishing
juurdee liita kiiruse ja aja korrutis selle telje sihis. Galilei relatiivsusprintsiip - Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. - Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. - Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. 63. Erirelatiivusteooria postulaadid. Lorenzi teisendused. Esimeseks postulaadiks on üldine relatiivsusprintsiip ehk Galilei relatiivsusprintsiip. Teiseks postulaadiks on: valguse kiiruse olenematus nii valgusallika liikumisest kui kui ka inertsiaalsüsteemist, milles kiirust mõõdetakse. Lorenzi teisendused u x- x = t u2 1- 2 c y = y z = z xu t- t = c2 u2 1- 2 c 64. Liikumissuunalise mõõtme lühenemine ja aja aeglustumine. 65
lahutamine); kui ettekujutuste ühendamine-lahutamine toimub seisunditeadvuses(tajude põhjal loome otsustuse), siis see annab ainult taju otsustusi. Seisunditeadvusel on mõned piirangud: piiratud kindla tajuseisundiga(situatsiooniga). Teadvuses on puhtad mõisted. Mõtlemisel on võime luua puhtaid mõisteid. Objektisuhe – ?. Teadvus on midagi mitte-empiirilist. Puhtad meelelisuse vormid ja puhtad arumõisted on olemas. Õigustamata postulaadid ehk mis alusel räägib sellistest mõistetest? Aluseks on see, et on olemas teadus(apodiktiline, objektiivsus – universaalsus, paratamatus, objekti kohta kehtivust, süstemaatilisus). Teadus on objektiivne teadmine ehk kuidas on võimalik objektiivsus? Loodusteadus peab neid tingimusi täitma(nt Newtoni seadus täidab neid tingimusi). Tekib võimalikkuse küsimus. Toetub arutluskäigule ehk transtsensiaalne argument(A; B → A; B). Ideed teevad võimalikuks üldise paratamatu tõe
· Universaalse lugupidamise moraal. Inimelu eesmärk Kanti arvates pühendavad inimesed väga palju aega ja vaeva õppimaks kuidas asju teha ning eesmärgi küsimus miks? jääb enamasti tahaplaanile. · Kanti järgi on inimelu eesmärk määratletav kahese kohustusena: o omaenese täiuslikkus o teiste inimeste heaolu ja õnn · Seega ei tohi minetada oma vabadust elada südametunnistuse järgi, hoolides nii endast kui ka teistest. Eetika tarvilikud postulaadid ehk põhieeldused: 1 Vaba tahe. Vabadus on kõigi mõistuslike olendite tahte omadus. Ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi. S.t ollakse kõrgemal looduse paratamatuse põhjus-tagajärje mehaanilisest vahekorrast. Vaba tahe on tahe, mis allub kõlblusseadusele, inimloomuse seadusele. Eetika tarvilikud postulaadid: 2 Hinge surematus. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Kuid me ei
aastal.) Kuivõrd mikroskoobid läksid järjest paremaks, tehti järjepanu uusi avastusi. Oluline oli ka keemiatööstuse areng töötati välja ja viidi kasutusse uusi erinevaid koevärve bakterkultuuride kudedes markeerimiseks. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris 1882. aastal tuberkuloositekitaja (,,Kochi kepikese"), edaspidi ka kooleratekitaja (prantsuse koolkond ei saanud viimasega hakkama, otsides kooleratekitajat verest, mitte veest). Töö käigus formuleeris Koch oma postulaadid (nn Kochi postulaadid, vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
valemi järgi on see võrdeline sagedusega) on suurem elektroni potentsiaalsest energiast. Viimane on eri metallidel erinev ja seetõttu on erinev ka piirsagedus. Kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem (lainepikkus suurem) energiast , vabu elektrone ei teki. Kui energia on suurem, kehtib valem See ongi Einsteini valem; konstant aga kannab väljumistöö nime. 20. Vesiniku spekter ja üldistatud Balmeri valem. Planetaarne mudel ja Bohr'i postulaadid. Osakese lainepikkuse valem ja selle rakendus Bohr'i orbiitidele. Määramatuse relatsioon ja Pauli keeld. Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem
valemi järgi on see võrdeline sagedusega) on suurem elektroni potentsiaalsest energiast. Viimane on eri metallidel erinev ja seetõttu on erinev ka piirsagedus. Kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem (lainepikkus suurem) energiast , vabu elektrone ei teki. Kui energia on suurem, kehtib valem See ongi Einsteini valem; konstant aga kannab väljumistöö nime. 20. Vesiniku spekter ja üldistatud Balmeri valem. Planetaarne mudel ja Bohr'i postulaadid. Osakese lainepikkuse valem ja selle rakendus Bohr'i orbiitidele. Määramatuse relatsioon ja Pauli keeld. Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem
-1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrgustiku lihtsustatud skeem ühel pulkbakteril. Paralleelsed jooned on glükaanahelad, mis koosnevad beeta-1,4-glükosiidsidemega seotud Natsetüülglükoosamiinist(G) ja N-atsetüülmuraamhappest (M). N-atsetüülmuraamhape on N- atsetüülglükoosamiini ja piimhappe ester. Ahelad on ühendatud võrgustikuks tetrapeptiidide vahendusel. 24. Kuidas oleks võimalik kahjustada bakteri rakukesta? Lüsotsüüm, antibiootikum 25. Kochi postulaadid Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Need on tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4
Koosluse uurimine > syn-ökoloogia. Ökolooge huvitab, millised liigid moodustavad kooslusi ja nende arvukus.. Maa keskkonna mitmekesisus on tingitud erineva päikesekiirguse hulgast, mis saab osaks erinevatele piirkondadele. Energiat saab veel S, CH3, NH3 oksüdatsioonist. Päikese kiirgus määrab ära orgaanilise aine tootmise mahu ja vee oleku. Enamus liike ei esine enamuses piirkondades enamuse osa ajast. DARWINI POSTULAADID (1) Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni pole identsed. Nad erinevad üksteisest vahel küll tühisel määral oma suuruse, arengu kiiruse, temperatuuri taluvuse poolest. (2) Mõningad neist erinevustest on pärilikud, s.t organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus ei sõltu keskkonnast vaid antakse edasi geenidega, mistõttu järglastel on mõningaid sarnasusi vanematega.
ülipositiivse õiguse tunnustamine seadusandja seotus konstitutsiooniga. See realiseerub kohtuliku kontrolli võimalusega. TEEMA VII: Õigusteadusest ja õigusteaduse õppimisest 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kanti jaoks oli teadus iga õpetus kui ta oli süsteemselt, st teatud printsiipidest korrastatud terviku tunnetamine. Rerum cognoscere causas – asjade põhjuste tundmaõppimine. Pole teada, kas õigusteadus on n-ö õige, kuna õigusteaduse seisukohad, väited ja postulaadid ei ole nii täpsed nagu muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus.
Fotoefekti punapiiri sagedus p on väikseim valguse sagedus, mis antud ainest veel elektroni välja suudab lüüa. Einsteini fotoefekti valem : E = A + K , kus E = h . - footoni energia A = h . p - väljumistöö, s. o. min. energia, mis sellest ainest elektroni välja lööks K = m . v2 / 2 - elektroni kineetiline energia, mille ta välja lennates vôib saada. Einsteini relativistlik energia ja massi seos : E = m0. c2 , kus c = 3 . 108 m/s - valguskiirus Bohri postulaadid : I Aatom viibib kindla energiaga statsionaarsetes ehk kvantolekutes, milles ta energiat ei kiirga. II Aatom kiirgab energiakvandi, kui läheb suurema energiaga statsionaarsest olekust väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse. Selle valguskvandi sagedus : = ( E1 _ E2 ) / h Laserid ehk spektri nähtava diapsooni elektromagnetlainete kvantgeneraatorid töötavad indutseeritud kiirgusel, millel on samasugune sagedus, faas ja polarisatsioon nagu aatomites neeldunud kiirgusenergial
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
aatomi korral. Kuna elektron liigub aatomis ringorbiidil, siis peaks ta seetõttu pidevalt kiirgama st kaotama energiat ja lõpuks tuumale langema. Pöördruutsõltuvus E ~ r -2 nõuab suurema tõmbejõu tasakaalustamiseks suuremat orbitaalkiirust, seetõttu väheneb tiirlemisperiood ja koos sellega kasvab kiiratava valguse sagedus. Tulemuseks on kahekordne vastuolu eksperimendiga: kõige pealt pole ,,planetaarne" aatom stabiilne, teiseks, ta ei kiirga konstantsel sagedusel. 5. Bohri postulaadid I Statsionaarsete orbiitide tingimus elektron võib elektromagnetilist energiat kiirgamata tiirelda ainult mööda teatud kindlat orbiiti. II Kvantimise tingimus lubatud orbiitide raadiused rn on määratud Bohri kvanttingimusega: h me vn rn = n , n = 1,2,... , 2 me elektroni mass, vn elektroni kiirus,
avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Vt. Vihikust. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid selliste agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus,
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus
samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ? Kui Jumal on olemas, siis hea tahe võidab halva. Kui Jumal on olemas -kosmiline õiglus valitseb universumis. Moraalsed põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised. Kuskil on Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb, tema armastus innustab meid. Kui Jumal lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Meil on põhjust kõiki kohelda heatahtlikult, moraalselt.
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ..........................................................................................
nakatatakse verega ka terveid loomi · Robert Koch avastas, et nakatajaks pole mitte veri, vaid bakterid(1876), näitas, et bakterid võivad spoore moodustada. ,,haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid" · Koch tegi bakterioloogiast teaduse · 1882. indentifitseeritakse tuberkuloosibakter e Kochi kepike, siis koolera · Kochi postulaadid o Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; o Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; o Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; o Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
