TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Mihhail Kuznetsov Postmodernistlik arhitektuur REFERAAT Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Juhendaja: lektor Piret Multer Tallinn 2007 SISUKORD 1. ARHITEKTUURI OLEMUS.......................................................................................3 2. POSTMODERNISTLIK ARHITEKTUURITEOORIA. ............................................... 3 3. AT&T HOONE...........................................................................................................4 4. POSTMODERNISLIKU ARHITEKTUURI NÄITED. ................................................. 5 5. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU..................................................................6
tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Postmodernistlik arhitektuuriteooria - 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise masinaid. Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist. 1970. aastatel hakkasid kriitikud tähele panema uue arhitektuurilise väljenduskeele tekkimist
filosoofia ja kirjandus (oli kirglik kirjandushuviline, tema komp.stiili on seostatud James Joyce'i nn teadvuse vooluga), inimhääle võimaluste uurimine (palju vokaalteoseid, mis on tehniliselt virtuoossuselt inimhääle võimete piiril), elektronmuusika. Tema muusikal on tihe side muusikaajalooga, traditsioonidega, kasutab teostes rohkelt tsitaate, stiliseerivat materjali, ka tekstikollaaze jms selles mõttes on ta postmodernistlik. Kuid väljendusvahendites on Berio ülimalt leidlik ja uudne selles mõttes modernistlik. Kõik see kokku moodustabki tema mitmekülgse ja isikupärase helikeele. Sama vastuoluline on ka tema komponeerimisstiil ja materjalikasutus, kus segunevad strukturaalne (korrastatud ja süsteemidele allutatud) mõtlemine ning intuitiivne (vahetu ja tunnetuslik) lähenemine. Olulisemad teosed. Kammerteoste sari "Sequenza IXIV" (19582002), milles iga teos on
Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst................................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS......................
On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel filosoofilisel praktikal on kandejõudu väljaspool neid, kes sellega ise pidevalt tegelevad ning kas filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond Industraliseerumine Walt W. Rostow Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama
Mart Linnas 12 a Raamatust · Andrus Kivirähki märkmed · Eesti Päevalehe huumorirubriik · Raamat 2008. a · Ajalooliste sündmuste kujutamine moondatult. Ivan Orav · Sündis 1. septembril 1908 · Marurahvuslik vabadusvõitleja · Sepp · Suri 19. juunil 2009 Kõrvaltegelased · Eesti vabariigi aegsed avaliku ilma tegelased: poliitikud, kirjanikud, kunstnikud · NSV Liidu juhid "Ivan Orava mälestused" kui postmodernistlik teos · Narratiiv · Mäng- mäng ajalooliste isikutega · Anarhia- 1944. aasta segadus · Juhus- Siberi rongi avarii · Kombinatsioon- Päts koos oma rahvaga Põrgus · Tänan kuulamast! Küsimusi?
Postmodernismi mõiste on laiahaardeline, laialivalguv, ebastabiilne. Võiks öelda, et "postmodernism" on termin, mis käib kõige kohta. Järelikult pole ühest vastust küsimusele, mis on postmodernism, millised on tema täpsed ajalised piirid ja kindlad tunnused. Seeparast ongi postmodernismist selgepiirilist kasitlust luua keeruline. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses: Postmodernism kui postmodernistlik ajastu- kultuuriepohh, mis algas pärast modernismi(1960.- 70. Aastatel) ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui postmodernistlik kirjandus, kunst jne- kirjandusvoolu nimetus( nagu ka näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud
Kaur Kender Claudia Oks M-13 Üldiselt ● Eesti postmodernistlik kirjanik ● Sündinud 27. mai 1971. a, Tartus ● Õppis Rakvere 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis ● Üks portaali Osta.ee loojatest ● Tuntuse pälvis 1998. a ilmunud esikromaaniga „Iseseisvuspäev“ ● Pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse proosaauhinna. ● On töötanud reklaamibüroodes ja pidanud selle teemalisi loenguid. ● On üks Nihilist.fm-i autoritest ● Tegeleb ka räppimisega
Postmodernism Mis on postmodernism? ● Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ● Postmodernismis pole ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernismi sünd ● Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. ● Rahulolematus kuntstiga, mis enam teoseid ei loonud. ● Ausse tulid modernismimeelsed põhimõtted ja stiilid. ● Postmodernism oli vastureaktsioon modernismile, mille teooriad ja väiteid peeti aegunuks. Postmodernismi arhitektuuris ● Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. ● Mõnikord kasutatakse Vana-Kreeka ja Rooma stiile, kuid neid ei kopeerita, vaid kohandatakse vastavalt vajadustele. ● Postmodernismi peetakse seguks kõigi sellele eelnenud stiilidega ning oluline on rahvaliku maitse ja populaarsuse kasutamine. The Sony Towe...
alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism järgneval viisil: MODERNISM tegeleb elu kujutamisega ja keskendub püüdlusele, kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis
Voldemar Jannsen 1920. aastal sai Eesti riigihümniks Rahvusooper Estonia Muusikateater Tallinnas Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline Eesti põhiline koht, kus mängitakse oopereid, operette ja ballette Veljo Tormis Eesti helilooja Tallinna Muusikakooli õpetaja Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja Tal on oluline osa Eesti heliloomingus Arvo Pärt Eesti postmodernistlik helilooja, kelle muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal Ta muusika on nagu valgus, mis läbib prisma
kommentaare. Undi loomingust · Undi kirjanduslik stiil sarnaneb Remarque'i omale niased, pisarad, veri ja saatuslikd pöörded · Undi tegelased on närvilised, tundlikud ja avitud, nad elavad nagu tere elu puberteedis · Undi maailma on salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. · Sagel võtab unt mõne sõna ja teeb seejärele sõna ümber teksti Undi peateos ,,Sügisball" · Kirjanduslik stiil on postmodernistlik · Undi enim tõlgitud teos · Peategelaseks on 6 Tallinnas Mustamäel elavat inimest, kes puutuvad kokku juhtumisi ja elavad üksildast elu. · Undi aatepunkt on nukratl irooniline
Postmodernistlikud tunnused Mati Undi ,,Sügisballis'' Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor
aastate sündmustest, küüditamistest jms). 1 lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik „Maria Siberimaal”, Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat „Minge üles mägedele”) 2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla)
Mustamäe projekteerija; sveitser Theo, restorani uksehoidja, kes oli moraalitu, omakasupüüdlik, pani kirja paljude naistega on olnud voodis, tahab igast olukorrast kasu lõigata ja äri teha. See romaan näitab, kuidas inimesed elavad igaüks omas maailmas ega mõista sageli üksteist. Tõnu Õnnepalu ehk Emil Tode Tema tuntuim teos on romaan ,,Piiririik" (1993). Teos oli omal ajal väga uuenduslik eesti kirjanduses. Teos on postmodernistlik, tegevus toimub Pariisis. Teoses on homoseksuaalsuse teema. Peategelane on mees, kes mõrvab lõpuks oma meespartneri, kuna too üritab tema elu liialt kontrollida. Piiririik on Eesti, mis paikneb Ida-Euroopa ja lääneliku Euroopa piiril. Meie kultuur ja vaimsed väärtused on euroopalikud, aga Lääne Euroopa suhtub meisse üleolevalt ja kahtlustavalt kui endisesse nõukogude rahvasse. Samas ei ole Lääne- Euroopa täiuslik, sest ta
kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Luule räägib armastusest, selle saamisest ja saamatusest. Andrus Kivirähk Õppis ajakirjandust Tartu Ülikoolis ja tegutseb ajakirjanikuna. Kirjutab jutte, näidendeid ja romaane. 2000.a. ilmus postmodernistlik romaan ,,Rehepapp", kus põimuvad eesti rahvaluule ja 19.sajandi külakultuur ja tänapäev. Tegevus toimub 19. Sajandil, aga vastupidiselt eesti realistidele, kes kujutasid eestlaste kannatusi teoorjuse päevil, kujutab Kivirähk eestlasi elurõõmaste varastena, kelle põhimõte on, et mõisa köis las lohiseb. Nad meisterdavad kratte, et see neile teistelt varandust kokku tassiks ja varastavad mõisnikelt. Nad tüssavad rehepapi abiga isegi saatanat. Ajalooliselt pole see tõene, kuid autor
NSVL ajal kui valitses tsensuur ei olnud ajakirjandus sõltumatu ning inimesi ei huvitanud väga see mida seal kirjutati kuna tõde oli nagunii mingil määral moonutatud. Kuigi ajakirjanduse populaarsus on tõusnud, leidub meie poe lettidel ka nn. kollast ajakirjandust, kus räägitakse eelkõige inimesi taga. Vanasti oli ajakirjandus tõsine ning sellist asja nagu kollane ajakirjanudus ei esinenud. Tänapäeva kirjandusele on eriti omapärane postmodernistlik stiil ja seda nii zanride, kui ka keele koha pealt. Samas on iseloomulik ka otsekohesus ning väga tabav kirjastiil. Nüüdisaja mahukad romaanid nt. Kertu Rakke ,,Küpsiseparadiis" ja Nikolai Barutini ,,Kentaur" - neis on seda eksperementaalsust mis põimub vanasti enim kasutatava traditsioonilise kirjandusega. Samas on tänapäeval avatud ka uusi kohti kus annab avaldada om kirjutisi. Erinevad kirjamehed saavad avaldada oma kirjutisi internetis erinevates blogides. Samuti
missioonile, millest ei olnud isegi nemad teadlikud. Sõjaeelne lahingutreening oli piisav, et suudeti ilma pikema mõtlemiseta hävitada terveid külasid ja linnu. Käskude eiramisele ei mõelnud keegi, kuna ülesastumist neile ei õpetatud- ei olnud kedagi, kes oleks üksiküritajate tegevust pooldanud ja neil vähemuses võitlejatel tekkis kartus. Kartus alustada mässu... Tänapäeva maailm on nii mitmekülgne, et isegi ülepaisutatud postmodernistlik lähenemine ei suuda pea kedagi enam üllatada. Kõik mõeldu on juba tehtud, kord korra järel. Sajand tagasi ilmutasid end paljudes riikides kommunistlikud sugemed, mille pool romantilise, kuid siiski utoopilise põhimõtte järgi oleks saanud panna kõik inimesed majanduslikult ja ühiskonnaklassilt ühele tasemele. Sel ajal tunnustust näinud mõtteviis ei suudaks tänapäeval oma ümber koondada väga palju järgijaid. Võib öelda, et maailm on välja kasvanud
4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus me omandame elamise harjumuse enne kui omandame mõtlemise harjumuse. Heidegger Inimene on Dasein. Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam tunnusmärk. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Filosoofia on praktika, kus luuakse tekste ja vastatakse sõnaliselt. Filosoofia on kultuuri ja ajaloolise diskursuse sõlteline. Väljaspool seda filosoofial kandvust ei ole ning see ei anna üldkehtivat tõde inimloomuse kohta. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast küsimustega, mis ei ole eluliselt olulised ning mis ei eksisteeri (on
,,Tapamajas" avaldub see tunnus väga selgelt. Läbi terve teose võime jälgida peategelase Billy rännakuid ajas. Billy on kaotanud seose jooksva ajaga, mistõttu hüppab ta ühest elumomendist teise. Tema ajaränded toimuvad läbi aastate, vaheldumisi, enne sõda, pärast sõda, ühel hetkel ühes paigas, järgmisel hoopis teises. Ajaränded toimuvad segaminipaisatult aastal 1955., 1945. ning ka 1963. ja veel mõningad aastad ei jää Billy rännakutes puutumata. Äärmiselt tähtis postmodernistlik tunnus on ajaloo ja fantaasia segu. See on ilmselt kõige silmatorkavam joon, mis läbib tervet teost. Raamat räägib rünnakust Dresdeni linnale, kust nii peategelane Billy kui ka raamatu autor omal ajal eluga pääses. Romaan kirjeldab Billy elulugu, kuid ületab nii mõningaidki reaalsuse piire. Teoses räägitakse pidevalt Tralfamadore planeedist ja selle elanikest, tralfamadoorlastest. Nii nagu Billy teeb rändeid ajas, rändab ta ka Maalt Tralfamadorele ja vastupidi
"Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974 2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) Luulekogud "Tähekaardid" (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid
Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus aga ütleb selle kohta, me omadname elamise harjumuse enne kui me omandame mõtlemise. Martin Heidegger on aga öelnud, et inimene on Dasein ehk siis siin olu või kohal olu. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, aga kas ei ole see lihtsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed, kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad end küsimustega, mis ei ole tegelikult eluliselt olulised ning mis ei pruugi eksisteerida
lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle mõtlemise vajadust
Kas ma olen sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest? Tarbimisühiskond see on tänapäevane postmodernistlik ühiskonnavorm, kus tahetakse rahuldada inimese kõiksuguseid soove ja ihasid. Tarbimisühiskond on just kui heaoluühiskond, kuna soov täita paljude inimeste vajadusi on suur. Iga inimene sõltub oma valikute tegemisel ühiskonnast: suurest inimtegevuse ja suhete süsteemist, kus meie valikud mõjutavad teisi ja teiste valikud jällegi meid. Üldjuhul ei tule üksikisik ega ka üks väike inimrühm asjade tootmisega üksinda toime
neid arengumaa inimesi eriti ei muutu. Naisi antakse mehele, koos kaasavaraga. 6. Autori sõnum oli inimestele näidata mis toimub tegelikus elus, ning millele oleks vaja pöörata tähelepanu. Elu mis meid ümbritseb on ju nii lühike. Teos esitab küsimusi: millesed peavad olema perekonna vahelised suhted, venna ja õe suhted, kuidas käituvad võõrad mehed teiste meeste naistega. 7. Valitud teos on loomult postmodernistlik, on kohati avalikult vaidleb strukturalismi suunda esindavate autoritega, ja toodud välja lähenemisi. Aeg ja vaatepunkt on lähtekohaks, kuna need on teoses dominandid, mis mõjutavad oma eripärase kasutusega kogu teosetervikut. Roy romaanis on ajal ja vaatepunktil kahtlemata määrav ja teost stiililiselt defineeriv roll. Samuti on need üksteisest sõltuvad parameetrid ning aja kulg on seotud sellega, millise tegelase silme läbi sündmustikku edastatakse. 8
ii. Juhtimisulatuse ja organisatsioonitüübi seosed e. Tööjaotus f. Juhtimisulatus g. Ametikohtade loomine h. Organiseerimise käik i. Delegeerimine j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14
Vindi,Nikolai Kormasov,Rein Kelpman,Peeter Mudist ,Kaljo Põllu,Lembit Sarapuu. 5. Mis vahe on Happeningil ja performance'l. Eesti tegijad sellel alal. Happening on juhtumus sündmus,absurdne,sotsiaalselt sekkuv .Viljelejaks näiteks Leonhard Lapin. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhendamisel luuakse improvisatsiooniline teos. 6. Mida tähendab postmodernism kunstis? Postmodernism on globaalne kultuuriline hoiak, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi .
mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrmidel (jooned, ringid, ruudud), allutatud kompositsioonilistele rütmide,e, maalil on läbimõeldud ülesehitus. Esindajad? Malevit, Mondrian . Hilisemaks vormiks OP-kunst - ... esindaja Vasarely 2. Postmodernism kunstivool, mis hakkas ulatuslikult levima 1970. aastatel. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed elemendid, püütakse kahandada lõhed madala ja kõrgema kultuuri vahel, kadus austus kultuuri akadeemilisuse vastu. Iseloomustab ideede lõtv seotus, paranoilisus, ajaline korrastamatus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernism jaguneb kolmeks: 1) konservatiivne postmodernism: väärtustab modernismieelset kunsti ja eitab kunsti olulise uuenemise vältimatust, ei tunnista modernismi ega
tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooperi osad: aaria – väljendab tundeid; retsitatiiv – vib edasi tegevust Koreograaf – tantsu lavastaja Modernballett – 20. saj algus, vabam kui ballett, kindlad tehnikad Moderntants – üldnimetus paljudele tantsustiilidele(1920 Ameerica Duncani vabatants arenes edasi) Buto – postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne
4. näited konkreetsed probleemid-lahendused, millega õpilased oma teadustöö alguses kokku puutuvad. 7 Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene.
"Dorian Grey portree" Henry Wotton sententsid: Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi. Aga võib juhtuda, et vangistatud mees on hoopiski süütu. Sell...
KP 12 klass 3.02.2011 ,, Vaimude maja" I. Allende Filmianalüüs 1. Miks on film postmodernistlik, too vähemalt 4 tunnust. Postmodernismi tunnused, mis tulevad filmis välja: 1. Aktuaalne teema on sugupoolte vaheline suhe. Clara kirjutab oma päevikuid, et Blanca suhteid paremini mõistaks jne. 2. Püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Blanca armastab lihttöölise poega Pedrot ja saab temaga lapse. 3. Ajaloo ja fantaasia segu. Film näitab Tsiili ajalugu. Valimisi, riigipööret jne. Lisaks
Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga populaarne, samanimeline film võitis Veneetsia filmifestivali kõrvalprogrammi peaauhinna. Põhjust ei ole raske aimata, teema on universaalne: linnastumine ja elu anonüümses linnakeskkonnas (nn linnakirjandus kui nähtus oli neil aastatel tõusuteel), tegelaskujudes tunneme tihti ära ennast... ja üksiolek tihedalt asustatud suurlinnas. Mustamäel kõrguvates
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
Nii palju kui võimalik, püütud taastada algseid interjöörilahendusi, milleks tarvilikku teavet on saadud lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS) Hirohalli ja EKSi iseloomustab uuendusmeelsus ja mängulisus Etnofuturism EKS hakkas propageerima etnofuturismi (suundumust, mida iga asjaosaline tõlgendab erinevalt) 1990.aastate jooksul rõhutati, et etnofuturism taotleb vanaaegse rahvusliku ning moodsa rahvusvahelise kultuuri ühendamist Postmodernism 1990.aastatel muutus postmodernistlik hoiak ja esteetika üldiseks Selle tulemusena levisid kirjanduses karnevalimeeleolu, lõbus mäng ja paroodia Üldisemaks said ka eksperimendid ja enneolematud vormide katsetused Ühendavaks tunnuseks murranguajale oli, et kõike oli korraga palju, kadunud oli senise kirjanduspildi ühtsus Murrangujärgne aeg Hakkas kuju leidma 1990.aastate teisel poolel Tekkisid uued noorte autorite rühmad (tegevus polnud nii väljakutsuv kui EKSi omal)
Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse
Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? - Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Mis on süzee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised tõestisündinud, fiktsionaalsed väljamõeldud Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Tavaliselt sisaldavad narratiivi definitsioonid siiski järgmisi elemente:
Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega Muusikal- muusikalise sisuga lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid
finantseerituna seal toimunud näituste abil kohalikus kontekstis pole sellele kunstile olnud üldjuhul ei turgu ega tellimust ega finantse. Võrreldes 1980ndatega on kunstis toimunud oluline katkestus nii institutsionaalselt kui ka finantsiliselt. Esile tõuseb uus institutsioon kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. Põlvkonnavahetus kunstis. 1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle , oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut. Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad). Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega. Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas. 10.Soolisus kunstis
Vajame lugusid Maailma mõistmiseks Kogemuste korrastamiseks Inimelu tähenduse uurimiseks Eemaldumine igapäevaelust Tähenduse otsimine Kordus Lugude korrastav toime Rütmilisest struktuurist saadav nauding Lugude samasus Struktuurid ja tüübid Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
12. KLASS. KUNST. KONTROLLTÖÖ NR. 3 VASTAMINE - APRILLI TEINE NÄDAL. Kasutatav õppematerjal. Õpik 12. klassile. Jaak Kangilaski ,, Kunstikultuuri ajalugu." Postimpressionismist uue meediani. Jaak Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu". Internet. Kordamisküsimused. 1.Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USA-sse eriti New Yorki. 2.Mida tähendab tegevusmaal? Kes oli tuntud tegevusmaalija? Kuidas tööd valmisid ja välja nägid? Abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamisviis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks. Tuntuim oli Jackson Pollock, tema tööd valmisid kõval pinnal(nt põrand), talle meeldis töötada kõigist neljast küljest ja maalimiseks kasutas ta keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru või teiste lisanditega. 3.Mida tähendab internatsionaalne sti...
hingetu, lahja, liiga lihtne ja abstraktne. Arvamuste lahknevus tuleb eesmärkide erinevusest. Modernism soovib olla minimaalne, ornamentideta ja õige materjali kasutamisega. Seevastu loobub postmodernism rangetest reeglitest ja püüab leida hoonete kasutamise, ehitamise ja vormi tähendusi ning väljendusi. Modernism- less is more, postmodrenism less is bore. Postmodernistlik arhitektuur ühendab eri ajastute ja stiilide elemente. Arhitektuur peab olema narratiivne ja sümbolistlik. Hooned ei tohi välja näha nagu ilmetud kastid, vaid kui on tegemist kirikuga, siis olgu ta ehitatud vastava mastaapsusega ja talle omase gootikaga. Aldo Rossi- kritiseerib linnaruumist arusaamist ja selle üldist arhitektuuri. Robert Venturi-
Industriaalne Postindustriaalne Juhtiv majandussektor töötlev teenindav Peam. arenguidee majanduskasv teadmiste kasv Peam. ressurss masinad, tehnika info Tüüpiline juht ettevõtja teadlane Postmodernism Postmodernistlik kultuur vastandub mitmes punktis modernistlikule (peale renessansi tekkinud) kultuurile. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
