seotud kristlusega. Uuribki ja kujutab nendega seotud keeldusid ja nende rikkumist. Vägivald kuulub asja juurde, kuid see on ideelise ümbruseta, siin on vägivald teadvustamata tumedate emotsioonide väljendus, tihti põhjendamata. Kuid see vägivald on tal väga estetiseeritud, jätan kõrvale moraali, selle asemel esteetika. Kummalised lood. Pole tavalised inimesed, vaimselt ebastabiilsed pigem, tähtsal kohal on hullus. 13. Jüri Ehlvesti tekstide poeetika. I Võib tähistada sõnaga postmodernism. ,,Ikka veel Bagdadis", ,,Krutsiaania", ,,Päkapikk kirjutab", ,,Elli lend". Tema loodud maailma põhjaks on mingisugune tekst või keeles peituv võimalus jõuda tõeni. Mingi mõistatus paneb tegelased liikuma. Peategelane peab tõlgendama mingeid tekste, looma eri tekstide vahel seoseid, et jõuda jumaliku tarkuseni. Kogu tõlgendamisprotsees luhtub, õige vastuseni ei jõuta. Kabalistlikud juured lähtutakse eeldusest, et keelel on
aega ka muu jaoks); massiülikoolide teke -> üldine kapitalismivastasus (väljendus ka noorte muusikas jne) Kunst ei pea olema jääv, kunst ei pea olema luksusobjekt mida koguda; ta peab tekitama mõtte või tunde. -> ebapüsivate (vormitute) materjalide kasutamine (muld, kivid, mesi, vesi jne), tegevuse olulisus (performance) kusjuures esitaja ei esita mitte rolli, vaid iseenast. Postmodernistlik arhitektuur Vasakradikaalne postmodernism (modernism oli kunagi avangrdistlik, mis oli hea kuid lõppes neodadaga, kui abstraktne modernism ei suutnud enam midagi uut pakkuda) kuid avangardism ise ei surnud. - Elu ja kunsti piiri ähmastumine: kunst sekkub ellu - Vorm allutatud sõnumile; sõnum on enamasti ühiskonnakriitiline - Kadunud pole mitte ainult kunsti ja elu piir vaid hägustuvad ka kunstiliikide piirid (skulptuur/maal/performace/näidend)
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
alaarenenuks. - Kolonialism looduses: loodust peeti inimkonna arengut piiravaks teguriks, mis tuleb alistada tehnoloogia abil. - Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel. - Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism: - Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse - Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid). - Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust - Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel ja ideoloogilistel ajenditel. - Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest.
kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul 29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist
perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
korraga. Nad tahavad olla maailma parandada. Viis viimast põlvkonda Ameeriklasi. Nad võivad valida kõike. Nad valivad ja kombineerivad oma ususüsteeme ning sageli kuuluvad nad enam kui ühte religioossesse gruppi. Kasvamine postmodernlistlikus maailmas Postmodernis on maailmavaade, mis on viimased nelikümmend aastat imbunud meie kultuuri ning kogunud populaarsust. Postmodernismi on keeruline kirjeldada, hõlpsam on selgitada, mida see ei ole. Postmodernism on reaktsioon modernismile.Võimu sai enda kätte suhtelisus, mitte terve mõistus. Friedrich Nietzsche ütles selle kohta: ,,Ei ole fakte on ainult tõlgendused". Tolerantsust hinnatakse kõrgelt. Midagi ei teata kindlalt. Spirituaalne maailm on ülimalt reaalne ning jumal on see, kes sa tahad et ta oleks. Meie väljakutse Kui palju maksab lapse kasvatamine?Kesmiseks hinnaks 160000 dollartit. See teeb 24,44 päevas ehk veidi üle ühe dollari tunnis. Kui te tahate olla rikas, siis kõige parem
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
kasvatusmoraalist. Rousseau taunib kasvatusmeetoteid, mis suruvad noore inimese jäikadesse raamidesse. Rousseau ei tunnista usku ega usuõpetust nende endi pärast, viad headuse ja õilsuse lätetena. Lisaks kirjeldab ta sugupoolte erinevusi, mis on loodusest määratud. Postmodernism (lad post- 'pärast, järel' kesklad modernus 'nüüdisaegne, uudne') 1960- 1970-ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas jms valdkondades. Postmodernism järgneb ajaliselt modernismile ja ositi vastandub sellele, aga kannab edasi ka paljusid modernismi elemente. Postmodernism hakkas tekkimisest alates pretendeerima üldise kunstiteooria kohale. Postmodernism on amorfne (vormitu), tal puuduvad ranged ajalised piirid ning ühiselt määratlevad tunused. Postmod maailmatunnetust iseommustab määramatus, pluralism. Teadlikult hülgatakse igasugused piirangud ja seadused, mille on välja töötanud eelnevad põlvkonnad, eriti kriitiliselt
deindustrialiseerumine, masskohandamine. ,,weightless economy" Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond Hilismodernne ühiskond (teisene modernsus)- iseloomustab tänapäeva arenenud globaalsete modernsete ühiskondade jätkusuutlikust (või arengut), mitte osa järgneva ajastut, tuntud kui postmodernism või postmodernsus. *A.Giddensi käsitlus: ühiskonna keerukuse suurenemine, usaldus ekspertsüsteemide vastu, ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks vasturääkiva informatsiooni põhjal -,,we have no choice but to choose"
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
· Süsteemiteooria rõhutab, et Euroopa integratsioon kujutab endast süsteemi. Süsteem on tervik, mis koosneb osadest, mis on omavahel seotud. · Eksternalism välised tegurid. Eurointegratsiooni mõjutavad Euroopa välised teooriad. · Vastastikuse sõltuvuse teooria J. Nye(70.ndate teooria) rõhutas, et Eurointegratsioon sõltub globaalsetest protsessidest. 15 Külmasõja järgsed teooriad: · Postmodernism laialivalguvus, hägusus · Institutsionalism Euroopaintegratsioonis on olulised institutsioonid. · Neoliberalism rõhutab riigikesksust, rõhk poliitilised elul. · Konföderalism lõdvemad sidemed · Reziimi teooria rahvusvaheline resiim, reeglid !! Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: · Vahend, suhtlemiskanal rahvusvahelisel areenil, mille abil saavad riigid suhelda · Vähemalt 3 liiget · Loodud mingi lepinguga · Põhikiri
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine Vastastikkus Koostöö Silm silma - hammas hamba vastu Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine ...
Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. xi. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud
1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Protsessid ja dünaamika seotud Geograafiline ala Julgeolekustamine Ohu diskursiivne konstrueerimine -> keegi ütleb, mis on oht Julgeolekustaja -> võimulolija Kõneakt Julgeolekustav lüke Referentobjekt Publik Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism Kriitiline teooria Emantsipatsioon (vabanemine) Riigi probleem Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika Postmodernism, -strukturalism Feminism Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades Postmodernistlik -> reaalsust ei ole Postkoloniaalne Julgeolekusüsteem täna ÜRO Riikidevaheline konflikt R2P
uuesi tähendusi. o Üks põhjus, miks modernstlid ei soovinud, et nende muusika plaadile läheks oli see, et nad soovisid oma muusikat kontrollida. · Modernsmi eritunnuseks on peetud tema võimet anda selgeid vastuseid küsimustele. · Modernsim oli ajastu, mil usuti selgetesse lahendustesse inimeste probleemidele. · Inimesi oli vaja oma töödega äratada, neile näidata mis maailmas toimub. · Postmodernismi vastased suunad on alati rääkinud seda, et Postmodernism põhihäda on suhtelisus, et nad ei räägi asjadest teisiti kui suhtelisuse kaudu, nad ei usalda tõekategooriaid. o Eesmärk pole tõeni jõuda. Moderism saab ikkagi eksiteerida teava universaalsuse kaudu, et on olemas arusaam tõest ja valest. o Modernism oli selliste kesksete väärtuste kandja. · Postmodernik vundament: o Lyotard (prantsuse keegi) põhiteos ,,Postmodernne olukord" (1979).
+Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S
1. Võrrelge Aristotelese ja Platoni kunstimõistmist. Kuidas nad suhtuvad jäljendmisse? Aristoteles käsitleb kunsti kui jäljendamist (mimesis). Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning oma esimesed õpingud teeb ka jäljendamise abil. Jäljendused valmistavad kõigile rõõmu ning see on meile loomupäraselt juba omane. Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, vaadates kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja laipade kujutisi. Tragöödia on kõige tähtsam žanr. Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omavategevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellest kannatustest. Öeldust...
sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised : Hauakõne ,Muinasungari Maarja-itk, legendid, kroonikad, ladinakeelse humanistliku luule esindaja Janus Pannonius keskajal oli hariduse ja kirjanduse keeleks seoses ristiusu levimisega ladina keel Vanim säilinud originaaltekst on (Tihanyi abtkonna asutamiskiri 1055). See on ladinakeelne dokument kloostri asutamise ja tema valduste kohta, kuningas András (Endre) I kinnitusega. Sisaldab 58 ungarikeelset sõna
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
vastavalt ajastu normidele ei ole naisel juurdepääsu avalikule sfäärile, et kirjutamist ega ka mõtlemist ei peeta naisele sobivaks tegevuseks) on anded jäänud realiseerimata. Woolf jääb viimase järelduse juurde. Selle näiteks jutustab ta loo Shakespeare kujuteldavast õest, kes on sama andekas ja teotahteline kui William, kuid kelle karjäär luhtub traagiliselt ilma et ta ridagi kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia
süsteem (näiteks on välja lõhutud küttesüsteem). Ehitusmaterjalidena on kasutatud vundamendis monteeritavat raudbetoonid, seinad on valmistatud monteeritavast raudbetoonist, väikeblokkist ja tellisest. Katusel on kasutatud ka monteeritavat raudbetooni ja rullmaterjali. Avatäidetena võeti kasutusele algselt puitraamiga aknad ja ukse, kuid kahjuks on enamus praeguseks hävinud. Välisseinaviimistluses on kasutatud terrasiitkrohvi. Postmodernism 1970. aastate omalaadsest puntrasolekust leiti väljapääs postmodernismi kujul. Stiililine kirevus, tolerantsus erinevate mineviku- ja tulevikutõlgenduste suhtes ning teoreetiliste püüdlustega haakuv kujundiloome sobis kenasti küpsust, aga ka elitaarsust ihkavatele disaineritele ja vastas samal ajal muutunud tööstusmaastikule, mis juhindus päev-päevalt aina enam suuremat paindlikkust ja kiiremat muutumist nõudva tarbija soovidest.
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas tööko...
20. saj arhitektuurisuundadel. Kronoloogiliselt võiks nendest olulisemate järjestus olla järgmine: Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 17 ekspressionism futurism funktsionalism konstruktivism art deco traditsionalism orgaaniline arhitektuur minimalism postmodernism high tech neostiilid (neofunktsionalism, neominimalism jt). EKSPRESSIONISM. Ekspressionistliku arhitektuuri ilmingud, mida võib käsitleda juugendstiilist välja kasvanud arhitektuurisuunana, väljendusid euroopa arhitektuuris põhiliselt aastatel 1905–1925 ning hääbusid lõplikult pärast Teist Maailmasõda. Ekspressionistliku arhitektuuri iseloomustab kompositsiooni rõhutatud väljenduslikkus, mis saavutati harjumuspäraste arhitektuurivormide
Keskel on mood. Ostetakse moodsat kaupa. Moodne on kallis... Prohveti asemele on tulnud moekirjanik. See pole sama, mis moodne kirjanik, kelleks nimetas 70ndate Unti Hando Runnel. 80ndate Unt pole moes, kuid on moodne. Ta pole moelooja, vaid maailmamoe järgija... See pole enam liikumine tagasi sinna, kus pole maitset ega lõhna, vaid vanade maitsete ja lõhnade taasmaitsmine ja taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni,
Tekib subjektiivne, piiratud vaatepunkt. Kasutusele võeti teadvuse voolu tehnika, mille abil edastati võimaliklt täpselt tegelase sisemaailma. Tähelepanu hakati pöörama ka esitusele hakati mängima keelega, loobuti traditsioonilisest keelestruktuurist. Tüüpiline on elitaarsus autorit ei huvita, kas lugeja teda mõistab. Postmodernistlik romaan arenes modernismi jätkuna ja ka selle eitusena. Postmodernism on eelmaldusmine maailmavalust, ei võeta midagi südamesse, nauditakse maailma kirevust. Postmodernistlik romaan arvestab lugejaga. Tekst on tavaliselt mitmekihiline ja sellel on mitu lugemisviisi rohkem teadlikum lugeja saab tekstilt rohke, mitteteadlikum saab nautida sündmusi ja lugu. Huvi liigub tegelaselt sündmustele. Tihti pöördutakse teiste tekstide poole, imiteeritakse stiile, tõlgendatakse varasemat kirjandust. Teised proosazanrid
tasandil. Nii on asjad alati nad ise ja ei nähtu meile millegi teisena (platonism) Kannatustest saab ajutiselt vabaneda kunsti huvitu tegevuse, esteetika läbi. Leevendab maailma valu. Inimene vabaneb isekusest. Inimine tahab alati midagi muud ja kunsti abil ta saabki vabaneda sellest ringist, identiteedist. Kunst tekitab inimeses tunde, et elu on elamist väärt. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. ?Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. ?Nietzsche ja postmodernism. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy http://www.panix.com/~squigle/sva/nietzsche.html Nietzsche, Friedrich 1993 Nõnda kõneles Zarathustra Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine
proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale, periodiseering 19 sajandi algus. · impressionism on samuti realismi sohilaps, ent viib eemale realismist ja toob pigem subjektiivsuse tagasi, kirjanduses on mõju küllaltki ebamäärane. · sümbolism : tähistab eelkõige "kunsti kunsti pärast"; on kirjanduses eriti mõjukas, võitluste maailm, sügavalt märgiline · modernism · futurism · ekspressionism · sürrealism · postmodernism · pseudomodernism muutub digimodrnismiks : uus kultuur on auditooriumikeskne, ent ka ajutine, pole püsivat kulgu, see aga viib kultuurimälu fragmentiseerumiseni ning ainelisuse (materjalismi) süvenemisen. 8. SLAIDSHOW Kirjandusteaduse ajalugu: suundumused, koolkonnad (koolikonnad = kumuleeruvad teadused; suundumused = teadmised arenevad) -antiik: retoorika, poeetika, tekstoloogia / Platon, Aristoteles + üldfilosoofiline = esteetiline
Nii on asjad alati nad ise ja ei nähtu meile millegi teisena (platonism) Kannatustest saab ajutiselt vabaneda kunsti – huvitu tegevuse, esteetika läbi. Leevendab maailma valu. Inimene vabaneb isekusest. Inimine tahab alati midagi muud ja kunsti abil ta saabki vabaneda sellest ringist, identiteedist. Kunst tekitab inimeses tunde, et elu on elamist väärt. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
.." räägib sellest, kas teaduste ja kunstide areng on aitanud puhastada kombeid. Tema arvates pole. Tähtsaimad teosed on: Julie (naise psühholoogia ja tunded), Ühiskondlikust lepingust (teadustekst ideaalsest riigikorrast ja idee sellest, et inimese töö mahu suurus on võrdne tema vara suurusega. Eraomand pärandamatu.) Emile (lapse kasvatusest, vaimse ja füüsilise arengu kooslus, vabakasvatus). Lisaks eelnevalt mainitud ,,Arutlus küsimuse üle..." 22. POSTMODERNISM KIRJANDUSES Hakatakse rääkima globaliseerumisest ja üleilmastumisest. Arvuti ja internet, mobiilside. Kunstis ja kirjanduses tuleb uus nähtud postmodernism kõik müügiks. Kirjanduses pole Künnapase lemmik, on igasuguseid oma stiile seal, mingi osa isegi nauditav, üks osa selline, et kuna pole enam tabuteemasid, siis üks osa kirjanikest, kes postmodernismi viljelevad, kõigepealt kleepis üles oma rõveda sisuga luuletused
riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reziimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu n Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus n Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk n Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed
plaanis kujutab eesti ndiproosa smbioosi lasteajast ja lbumajast.Mart Velsker vitis mni aasta tagasi siinsamas levaadet tehes,et eesti alguprases proosas le 20 krgtasemelise asja aastats ilmuda ei saa.Ma ei hakkanud autoreid-teoseid anri-vi muude tunnuste jrgi vga jigalt kastirhmasesse suruma.Eks loomulikult sarnased hoia niigi ksteise ligi.Psemine vertikaalsuse kompleksist on ndseks kaasa toonud juba ksitavusi peataolekut.Selge,et postmodernism kui stabiliseernunud kaos ilmutab ammendumise smptomeid.Erakordselt produktiivseks ilminguks on saanud retrospektiivne proosa,td,kus autor ratuntavalt transformeerib kirjanduseks oma isikliku elu.Laveerides memuaristika-balletristika piiril.Selle suuna lvaimast nitest alustangi. Mihkel Raua romaanist Musta pori nkku paiskub sedavrd juliselt belletristilist energeetikat ja vabadust,et minul ei tekkinud mingeid khklusi raamatut otsemaid kirjandusliku proosa hulka arvates.Rituaalne romaan,kus
1. hoone avalikuks filmide näitamiseks; vastav filmide näitamise asutus; 2. (sisekohakäänetes) filmi näitamine, kinoetendus; 3. kinematograafia (www.keelevara.ee) Minu vaadeldud artiklites esinesid kino ja liitsõnad kinosajand, kinolevi ja kinokunst. 10 1.2 Võõrsõnad 1.2.1 1.2.1. Sõnad 1.2.1.1 Sirp 1) efekt 2) sedööver 3) postmodernism 4) messianism 5) moraliseerima 6) kevadfestival 7) sügisfestival 8) festival (2) 9) demokratiseerima 10) protsess 11) publitsist 12) bürokraat 13) nomenklatuur 14) korrumpeeruma 15) populaarsus 16) ultramood 17) erootika 1.2.1.2 Teater.Muusika.Kino 1) dramaatika 2) eksisteerima 3) reaalne 4) plastisus 5) kategooria 6) nüanss 7) diplomaat 8) kolleeg 11 9) virtuoos 10) ebavirtuoos (2) 11) peredviznik 12) kaootilisinegatiivne 13) patoloogia 14) kompleks
2) Kirjelda op-kunsti olemust, kasutades õpiku teksti ja reproduktsioone lk 174 (vt ka sõnaseletusi õpiku lõpus)! Op-kunst manipuleerib inimese nägemise nende psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muifu ignoreerib. Ümberpööratavaid geomeetrilised kujundid ning ruumilised illusioonid. Joonte erilise paigutustega on saavutatud silmapetteid. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. Postmodernism Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. 1) Miks asusid 1930. aastate lõpul paljud kuulsad Euroopa arhitektid (Gropius, Mies van der Rohe jt) elama USAsse? 1930. aastate lõpul asusid paljud kuulsad Euroopa arhitektid elama USA-sse, sellepärast, et otsida sealt pelgupaika Euroopas tugevnenud natsismi eest. 2) Kus ja millal sündis mõiste internatsionaalne stiil? Mida sellega tähistati? Mõiste internatsionaalne stiil võeti kasutusele 1932. aastal
vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
oluline antiikkultuuris; mimeesi mõiste; kultuur omandab midagi mis on loodusest pärit ning tema erinevad artefaktid on loodusele sarnased; ka TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest,
Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism. Funktsionalis mi tekke eeldused: a) ehitustehnika areng m onteeri mine, valamine, uued m e hhanis mid b) uued materjalid teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged m etallid c ) linnastumine vaja oli ehitada palju ja kiiresti. Funktsionalis mi põhiolemus ehitise vor m peab vastama te ma funktsioonile. Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine
Samuel P Huntington · Maailm jaguneb tsivilisatsioonide järgi: lääne, islami, ortodoksi, aafrika, ladina-ameerika, hindu jne · Need riigid mis on samas tsivilisatsioonis saavad hästi läbi · Sotsiaalsed konflikte on palju rohkem riikide vahel, kus erinevad tsivilisatsioonid kokku puutuvad Postmodernism · Kaks tähendust - Teooria, lähenemisviis - Mõiste Ajastute kesksed ideed Modernism Postmodernism Paratamatus Juhus Eesmärgipärasus Mängulisus Hierarhia Anarhia Keskus Hajumine, äärealad Produkt, teos Loomine, protsess Sügavus Pealispind Tõsidus Iroonia
Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju. Vaatepunktid vahelduvad ja selle kaudu hakkab narratiiv arenema. Kirjeldusviis on vaatepunkti vaheldudes erinev: mõnes on maailma kirjeldus realistlikum, mõnede peatükkide puhul on rõhk tunnetel ja sisekõnel (,,ta tundis" või ,,ta mõtles" vormel rõhutab seesmist psühholoogilist intensiivsust). Mingil hetkel ei pruugi aru saada, kes see mõtleb või lugu edasi viib. Pole enam postmodernism, vaid pigem demostreerib lääne ilukirjanduses toimuvat tagasipöördumist modernismi poole. Kunstlikus mõttes suure romaani nõuded täidetud. Selle kümnendi üks suuremaid romaane. Perekonnaromaan, vaadeldakse 3 põlvkonna saatusi, mida ühendab vereliini ja pärilikkuse edasikandumise teema. Palju kõrvalteemasid: kodu, paigavam, vägivald, ajaloo kummitused, eestivene teema, globaalne bisness ja ökoloogiline ähvardus, ,,eesti loo" allegooria. Aja ja sündmuste fragmentaarne esituslaad
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
) Heideggeri mõtlemise saab taandada teesile ,,INIMENE-ON-MAAILMAS" (,,Der-Mench-ist- in-der-Welt"). See mõtlemine vastandub subjekt-objektsele mõtlemisele, milles (inimliku) inimese asemel on subjekt kui reeglite täitja, maailma asemel on subjekti poolt isoleeritud süsteem ning loomuliku keele paljutähenduslik sõna ,,ON" on asendatud loogilise konstandiga, mida nimetatakse koopulaks (koopulast oli juttu eespool seoses Kantiga). Tänapäeva Lääne peamine filosoofiline suundumus on postmodernism. Esindajad Jacques Derrida (19302004), Jean-Francois Lyotard (19241998). Keskus Prantsusmaal. Postmodernismi iseloomulikuks mõisteks on dekonstruktsioon: kõigi seniste mõttestruktuuride lõhkumine. *** Seega, Lääne filosoofia on läbi teinud järgmised arenguetapid: antiikaeg (ilu ja harmoonia printsiip) -> keskaeg (jumala loomingu ülistamine) -> uusaeg (,,looduse" = paratamatuse tunnetus) -> 20
konstruktivismiks. Funktsionalistlik meetod tegi aastail 1920-1960 läbi mitmeid teisenemisi. Modernismiks on seda arhitektuuris hakatud nimetama 1960. a-te lõpust alates, mil hakati looma postmodernistlikke arhitektuurikontseptsioone, neid kriitiliselt modernismile vastandades. Lühend MoMo on erialastes ringkondades käibel modernismiarhitektuuri tähistamiseks (Modern Movement - "moodne liikumine"). Modernism ja postmodernism on tegelikult ka laiemad, erinevaid kultuuritüüpe tähistavad mõisted, need ei ole üksnes stiil ega meetod. Moodsa liikumise põhjusi, nagu Le Corbusier seda defineeris, oli soov aidata võõrandatud kaasaja inimesel saada tagasi tõelist ja tähendusrikast eksistentsi. Et seda saavutada, vajab inimene nii vabadust kui identiteeti: vabadus tähendas selles mõistes primaarset vabanemist barokiajastu ja sellele järgnevate ajastute absolutistlikust süsteemist - s
suurendada ja mida mitte. mudelproosa - modelleeriv proosa. mudeleid, mis eksperimentaalne modernsim - pisiked alad endale tekivad, võivad olla mitmeid. nt levivad üldised saanud. eksistentsimudelid. Ka satiirilised mudelid. psühholoogiline modernism - Undil kiire vahetumine. modernism - > postmodernism? kas modernismina Unt ei loobu psühholoogilisest aspektist sel ajal. Vaino kirjeldatu ei ole postmodernism? Tõenäoliselt on. Pinda Vahing alustab. Tulevad psühholoogilisse modernismi. valmistab ka hilisemateks muutusteks. följetonistlik proosa - õõnestuslik tendents. Tähendust omab rohkem. Mihkel Mutt "Hiired tuules" Leo Metsar. Üks väheseid, kes sel ajal tsehhi keelest tõlkis. Ülo Tuulik - ajaloolisus laieneb dokumentaakirjanduse aladele
Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3
Lapstööjõu kasutamise problemaatika, laste ja noorte õigused Birminghami koolkonna panus Euroopa noorsoouuringutesse Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre for Contemporary Cultural Studies (CCCS). • CCCS ühendas erinevaid paradigmasid: feminism, postmodernism, kriminoloogia, konstruktivism. CCCS’s lähtuti nii vanematest Eriksoni ja Colemani lähenemistest kui uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest. • Kultuuriuuringute fookus on olnud kultuuri produktidel ja noorte innovatiivsusel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
