lastud. Sama romaani eest sai ta ka Nobeli kirjandusauhinna, millest ta Vene võimu pealekäimisel loobuma pidi. Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole lihtne, sest postmodernismi näol on tegu eelkõige modernismi edasiarendusega. 1960.1970. aastatel, sugenenud postmodernismi üks põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse sellest, et mitte ühelgi inimesel, muu hulgas ka autoritel, ei saa olla universaalset teadmist. Paljud uurijad on täheldanud, et postmodernism on ühiskondlik nähtus seda eriti Venemaal, kus kõik ilmingud võtsid ideoloogilise tähenduse. 1960. aastatel tekkis omalaadne suund külaproosa. Postmodernistid uskusid, et enam polegi vaja progressi, industrialiseerimist. Külaproosa kajastas üldiselt Nõukogude Venemaa talurahva raskusi, võttis omaks idealiseeritud traditsioonilise külaelu kujutelma, kritiseerides kaudselt või otseselt kaasajastamise projekte nad ei ihanud progressi
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Modernismi maailmatunnetus on individuaalne, oluline on üksikisik. Valdavalt ollakse eitajad (möödunu suhtes iroonilised). Tegelane on maailmaga valulises suhtes, ta on üksi, ängistuses ja ebakindel. Modernistlik romaan peegeldab ajastu üldist tõe kriisi (teadasaamise võimatus), kasutab teadvuse voolu, sisaldab keelemängu ja elitaarsust (autor ei huvitu, kas lugeja mõistab). Postmodernistlik romaan on modernismi jätk kui ka eitus. Postmodernism minetas ängi ja maailmavalu, et nautida maailma kirevust. Postmodernism arvestab tavaliselt lugejaga, teosed on mitmekihilised ja mitmeti loetavad. Subjektikesksus on taandunud (ei puurita inimhingedesse) ja rõhutatud on tegevustikku. Teised žanrid. Novell on proosa lühivorm, mis keskendub peamisele (piiratud detailirohkus, tegelaste arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis
Arserotica- seksuaalsus millel ei ole tõega sidusust. Kujunes loogika, et pihil räägid sa ära kõik patud, järjest enam muutusid need pihid seksuaalsemaks. Võim on tootlik ja võim on produktiivne. 1.04.2015 Postmodernism- tänapäevases tähenduses on ta seotud modernismiga, seda hakati kasutama jõuliselt arhitektuuris. Mis suhtes on postmodernism modernismiga? Modernistlikku kunsti peetakse sügavaks, avangart muusikas/kunstis, ülesanne oli leida lihtsustus (sürrealism), kummaline kunst, matemaatiline keerukus- etableerunud- kohanes kunsti maalimaga, kontserdid ja galeriid. Kõige tuntum teos- sontagi „camp“- on olemas selline kunst, campilik kunsti viis. Lyotard- Postmodernne olukord, kus ta kirjeldas mingisuguseid muutusi kultuuriteoreetilises olukorras, varem seda mõistet kultuurilises teoorias
Postindustrialiseerumine · Daniel Bell: industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond Industriaalne Postindustriaalne Juhtiv majandussektor töötlev teenindav Peam. arenguidee majanduskasv teadmiste kasv Peam. ressurss masinad, tehnika info Tüüpiline juht ettevõtja teadlane 3. Postmodernism: Postmodernistlik kultuur vastandub modernistlikule kultuurile. Modernismi all peetakse mõnikord silmas viimast paarisadat aastat, mõnikord ka ainult 20. sajandi esimese poole kunsti. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierarhiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
keelest, Tartu Ülikooli audoktor (al 1989) Tõi nõukogude eesti luulesse tagasi vabavärsi, prosaist 1970ndatest aastatest, enamasti ajalooline proosa, Kross on kirjutanud ajaloolise näidendi, mitmeid novellikogusid ja esseid. 2. Seleta, mida tähendab pluralism, milles see väljendub 1990. aastate kontekstis? Pluralism- mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus. Kunsti vallas on pea samatähenduslikuks postmodernism 3. Iseloomusta TNT (Tallinna Noored Tegijad) ja NAKi (Noorte Autorite Koondis) tegevust. Argumenteeri, mille poolest erinevad nad "Noor-Eestist", "Siurust", "Arbujatest"? NAK on loominguline klubi, mis võimaldab noortel kirjanikel ennast teostada. Neid ühendab Tartu linn või ülikool. Igal neljapäeval käiakse koos kirjandust ja maailmaasju arutamas. Praeguse NAKi tähtsaimaks funktsiooniks on uues ühiskonnas noorkirjanikele
Lotman, Juri - Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja sekundaarseid modelleeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga. Võttis kasutusele semiosfääri mõiste. Lyotard, Jean-François - prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja - maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib poeetiline mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis
on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur. Viimast ehitasidki soomlased ja eeskujuks oli Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis ehitati kolhoosi keskusi ja kultuuriasutusi, näiteks Tallinna Linnahall, Rahvusraamatukogu jne. Paljud hooned valmisid tänu riiklike- le esindusüritustele, näiteks hotell ,,Olümpia" ja Pirita Olümpia- Purjespordikeskus. Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid.
on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur. Viimast ehitasidki soomlased ja eeskujuks oli Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis ehitati kolhoosi keskusi ja kultuuriasutusi, näiteks Tallinna Linnahall, Rahvusraamatukogu jne. Paljud hooned valmisid tänu riiklike- le esindusüritustele, näiteks hotell ,,Olümpia" ja Pirita Olümpia- Purjespordikeskus. Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid.
Kehakunst. Kontseptualismi loobumine meeletaga tajutavast teosest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuse nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena. 24) POSTMODERNISM Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest laialdaselt. Arhitektid kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides. Ei püütud uusehitisi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist
pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus
ja epistemoloogia alustele, arenenud kapitalistlike ühiskondade ja demokraatia analüüsimisele, õigusriigile ühiskonna arengu kontekstis Mõistusele tuginedes võib maailma järjest paremaks muuta. . Ta usub valgustuse jätku. Uusajast tegi uusaja inimestevahelised ideed; see, et inimesed vahetasid ideid.Valgustuse kõige suurem leiutis on kommunikatsioon.Internet pakkus meile võimaluse kommunikatsiooniks aga mae tarvitame seda valesti. 15. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. Foucault. Bourdieu. Frederic Jameson: Peetakse üheks kõige olulisemaks marksistliku teooria ja kriitika esindajaks angloameerika maades.Tema eeskujudeks on Adorno, Walter Benjamin, Herbert Marcuse.Tema kultuurianalüüsialuseks on marksistlik teooria.Marxi ja Engelsi ühiskonnafilosoofia aluseks on idee, et igasugune kultuuriline käitumine on otseselt mõjutatud vastava ajastu majanduslik-
Hipide liikumine, sukeldumine rokikultuuri, alternatiivete ideoloogiate otsing, mässumeelsus. Maakunst(antivormiline kunst). 38. Nn: maakunst, mis see on? Iseloomusta Christo loomingut? Loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst. Tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades nii muutuvad suursündmuseks ja vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte ja ehitisi. Postmodernism. 39. Postmodernismi mõiste arhitektuuris. Modernismi kriis, modernistlik arhitektuuri ,,surm". 40. Milline järjekindel kunstivool tekkis 1960.a. lõpus? Kuidas mõjusid tehnilised vahendid nende teoste üldilmele? Neokonseptualism e. Kunst, mis oma ideedega püüab sekkuda kunstivälisesse ühiskondlikku ellu. Eesti kunst 1940-1955a. 41. Millal loodi ja miks loodi Eesti Nõukogude Kunstnike Liit? 1943.a
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne olend. Indiviidi olelusvõitlus. 2
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
Postmodernismi jaoks pole olemas igavest kontekstivaba tõde või universaalseid väärtusi. Võrdsus on konstruktsioon, täielikku vabadust pole olemas, vastutus on moodsa tehnokraatia, funktsionaalse juhtimise distsiplinaartehnoloogia, tolerantsus on samuti sotsiaalne konstruktsioon (Foucault, 1980). Postmodernistid pigem lammutavad kui loovad. Kui modernism tegi oluliseks need asjad, mida saab üldistada tõde, ilu, headus jne, siis postmodernism on üldise, universaalse kriitika. Tõde on olemas ainult praeguseks. Vahetult taasiseseisvumisjärgsel ajal kadus kõik püsiv. Kui enne kogeti maailma üle põlvkondade kestvates esemetes, siis selle asemele tulid ühekordsed tooted. Kui enne sündis inimene ühiskonnas oma kindlasse paika ja püsis selles kogu elu, siis sellel ajal sai identiteete vahetada nagu riideid. Kadusid eluaegsed tööpaigad, erinevad ametid ilmuvad tühjusest ja kaovad sinna
ajaloos · Kant - XIX saj algus modernse ühiskonna eetika ja moraal) arusaamad õigest ja valest ei põhine mitte ainult faktidel vaid on tõlgendatavad erinevate inimeste poolt erinevalt. · Nietzsche - XIX saj. lõpp, kus ülim autoriteet on üksikisikute autoritaarsed ja tema meelevaldsed valikud. Individiidikeskne lähenemine "Mina tahan!" Inimene on autonoomne, vaba ja eraldiseisev indiviid. Eetika tänapäeval · Postmodernism (XX saj algus) pragmatism (tõde on see, mis on kasulik) Indiviualism - üksikisiku õigusi ei tohi mingil viisil piirata, s.t väheneb ühiskonna ja ühiskondlike kohustuste tähtsust. Sajandi jooksul hakkab kujunema arusaam, et kõikidele ühiseid moraalireegleid ei saa olla, tõde on suhteline sõltuvalt ümbrusest ja tõlgendatav (relativism) Individualism hakkab asenduma vajadusega kuuluda teiste hulka. Tänapäevane vaba demokraatlik
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? • kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud) • kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) ...
kuidas kirjutatakse, kuidas meeste ja naiste kirjutised üksteisest erinevad, kuidas loevad mehed ja naised Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? - kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid
-- simulatsiooni S., mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Imaginaarsus oli reaalsuse alibi maailmas, mida valitses reaalsusprintsiip. Tänapäeval on reaalsus see, mis on muutunud mudeli alibiks universumis, mida juhib simulatsiooniprintsiip. Ja paradoksaalsel kombel on reaalsusest saanud meie tõeline utoopia. Jean - Francois Lyotard (1924-1998). Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Derrida ja teised eelpool nimetatud on postfenomenologismi esindajad. 1974 Economie libidinale, 1979 La condition/olukord/ postmoderne 1982 Vastus küsimusele: "Mis on postmodernism?" 1983 Riid /Differend/ Postmodernistlik tundelisus, mida iseloomustab kaks aspekti : 1. maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse. Nihilism, mis algas Nietzcshest. Kirjanduses ilmneb see fragmendi võidutsemises
Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. - 19./20. sajandi vahetus 20. sajand - Modernism, avangardism, Postmodernism Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- 1838) 16. Mis on klassika? - Tümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor - classicus: esmajärguline kirjanik - Teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood - Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima
asemel tuleb heterogeensus jne *tunnetus on olnud valgustusest peale esikohal *teadus ise suur metanarratiiv, kogu aergn on rajatud teadusele *teaduse rolli on hakatud mõõtma kasulikkuse skaalal *teadmine pole enam eesmärk omette, vaid vahend mingi eesmärgi saavutuseks 49 *ei küdiat enam, kas see on tõsi, vaid kuidas on võimalik seda teadmist kasutada *teadmine on miski, mida tahetakse maha müüa *temise mõõtmine kasulikkusega allak äik *uue modernism sündi uskumine postmodernism on mingi vahel üli, mis loob teadmisega uued suhted *teadmine ei ole lihtsalt midagi neutraalset, tedmine on alus võimusuhetele (domineerimissuhe, valitsemine) *vaja luua teatav hegemoonia (kellegi liidirks olemine, kelle ümber toimib ühtsus) *ratsionaalsus ja kord * Jean Foucault (19261984) *võimushted ja teadmise loomus *Nietzsche valgustsuse illusion valgustus on tapnud jumala mis tuleb asemele? pakuti, et tuleb asemele m õistusejõud, ei olnud nõus, ise arvas
Kogukond on suhteliselt püsiv reaalne inimkooslus, mis eksisteerib enam-vähem ühesuguste elutingimuste ja elulaadi, aga ka ühesuguste huvide toel ning võib esineda sotsiaalse tegevuse iseseisva subjektina. Tänapäeval võib kogukond olla kujunenud territoriaalselt, see võib olla mingi linnaosa või kvartal, mille elanikel on ühishuvi oma turvalisuse tagamine. Sotsioloogia arenguetapid: Tunnus Klassitsism Postklassitsism Postmodernism Põhielement Tunnetuse object Tunnetuse meetod Tunnetuse subject Põhiküsimus Mida tunnetatakse Kuidas tunnetatakse Kes tunnetab Põhiprobleem Seletamine Mõistmine Kirjeldamine Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
1730 -1780 a. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. Inglise park 16. Kuidas väljendab ennast ehitistes industrialism ja postmodernism? Industrialismiga tuli ehituses kasutusele malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Nt. Eiffeli torn Postmodernism on ajajärk alates 1970. aastast ehk siis tänapäev. Arhitektuuri iseloomustab "uue ja vana" segu mis tähendab, et kasutatakse nii vanu detaile (sambad), kui ka uusi meetode (klaas). Näitena võib tuua Tartu kaubamaja. 18. Mis teeb ehitise huvitavaks? vastuvõetavaks? otstarbekaks?
Too näiteid. J. Kross viljeles ajaloolise romaani anri. Näiteks: ,,Keisri hull" ja ,,Kolme katku vahel". 7. Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Modernismi algatajaks eesti kirjanduses peetakse Ristikivi ,,Hingede ööd". 8. Iseloomusta Ristikivi ,,Hingede öö" ülesehitust. ,,Hingede öö" koosneb kahest osast, mille vahel on nn ,,seletav kiri" proua Rohumaale. Kiri on kui modernistlik manifest, milles autor põhjendab kirjutamislaadi. 9. Millal tekkis postmodernism? Postmodernism tekkis 20. sajandi teisel poolel. 10. Iseloomusta postmodernismi viie tunnusega. Postmodernismile on iseloomulik: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus; publiku provotseerimine. 11. Nimeta Salingeri peateos, too välja keskne probleem. Salingeri peateos on ,,Kuristik rukkis", mille keskne probleem on ühiskonna ja tema väärtushinnangute väärastumine
Joseph Kosuth. Tema tuntuim teos koosneb kolmest osast - tavaline vabrikus tehtud tool, foto sellest toolist ja fotosuurendus sõna "tool" tähenduse seletusest sõnaraamatus. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalistel objektidel kunstina toimimise eelduseks? See, et sündmused, ideed ja installatsioonid pakkusid üllatavaid või isegi šokeerivaid kogemusi, mis heal juhul kõigutasid vaataja tuimunud maailmapilti ja sundisid teda mõnedest asjadest uut moodi mõtlema. 28. Postmodernism 1. Kuidas oleks õige lahti mõtestada mõiste "post+modernism"? Eelnevad kunstinähtused ei sobinud kokku modernistliku kunstiteooriaga ja selle asemele, et luua uut stiili, olid need kunstisuunad loobunud stiilitaotlustest, lõhkunud piirid kunstiliikide vahel ning ähmastanud kunsti ja elu piiri. Modernism jõudis kriisi ja hakati rääkima postmodernismist. 2. Millise kunstiliigi puhul saab kõige esimesena kõnelda postmodernismist? Arhitektuuri puhul. 3
Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Émile Zola; Eduard Vilde Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 19./20. sajandi vahetus 2001. (ka 20. sajand kodulehekülg http://www.uni- Modernism, avangardism... essen.de/literaturwissenschaftaktiv/ Postmodernism einladung.htm) Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge 1838) näiteid. Kunst ei piirdu looduse matkimisega, sest siis ei suudaks Iseloomustage Aristotelese poeetikat
nüüd suuresti meelde näiteks USAs kehtivat kursustesüsteemi. Uus õppekava tõi koolides endaga kaasa suuri muudatusi. Seda ka kirjanduse aine valdkonnas. Kõik ajastud jaotati kursusteks ning õpetajate otsustada jäi see, mis järjekorras kursuseid läbi võtta. Kursused on määratud perioodideks: antiikaeg, keskaeg, renessanss, klassitsism, valgustus, romantism, realism, sümbolsim, ekspressionsim, postmodernism. (AnnaAbi 2013). 3. Uurimuse läbiviimine 3.1. Andmete kogumine Andmeid kohustusliku kirjanduse populaarsuse kohta kogusime küsimustiku abil. Küsimustiku eesmärk oli uurida informatsiooni kohustusliku kirjanduse lugemise kohta. Küsimustikuga uuriti kohustusliku kirjanduse populaarsust Valga Gümnaasiumi 11. klasside seas. Küsimustikus eesmärgiks oli uurida Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. 3.2
pigem nö konservatiivsed. Pöördumine tagasi looduse poole, lapselikusesse, primitiivsusesse, mütoloogilisusesse, rahvsulikkusesse, naturaalsuse juurde. Ülistatakse kujutlust ja reaalsusest irdumist argisuse eest. Pidev igatsus millegi järele. Varane romantism - Göethe, Schiller, Briti romantilised luuletajad, JENA saksa romantikud NOVALIS jt. Hilisem Baudelaire ja O. Wilde - “kunst kunsti pärast”, seejärel T.S. Elliot “kunst kui religiooni aseaine” ning ja modernism ja postmodernism on romantismi jätk. Maurice Bowra toob välja, et kujutluse osakaal loomingus on see, mis eristab inglise romantikuid (John Keats, Percy Bysshe Shelley, William Blake, Samuel Taylor Coleridge, William Wordsworth) 18.sajandi poeetidest, kes püüdsid näidata üldinimlikke tuntuid emotsioone võimalikult tõepäraselt, aga sarmikalt. Romantikute teooriad on idealistlikud, mille keskmeks on vaim (vaimu ülimust ajasid taga ka saksa metafüüsikud, IMMANUEL KANT jt)
Kunst 20.sajandi algus- 1970nda. Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid.Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suun...
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tun...
tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle.
kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle. Sotsiaalvõrgustikust saab palju informatsiooni inimese kohta. Inimesed kasutavad suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikku, mistõttu jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on hiliskapitalismi kultuuriloogika, mida iseloomustab lamedus, pinnapealsus, originaalsuse puudumine. Postmodernism kujutab ümber ruumitaju. Kaubanduskeskused luuakse omamoodi linnakutena, kus suudetakse inimene suunata tarbima mingit konkreetset kaupa. Postmodernistlikus kirjanduses on oluline inimese eksistentsi olemus, tema tarbimisharjumused. Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond
7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.....................................................
*Camus’ varasemates romaanides: jutustaja ei hinda, ei kommenteeri, kuid ta ka ei näe ega tea kõike Maagiline realism Tunnusjooned: - olulised ei ole mitte fantastilised elemendid ise, vaid see, kuidas need tekstis esinevad - sündmused toimuvad reaalsuse ja irreaalsuse piiril - fantastilisi olukordi esitatakse kui tavalisi (üleloomulikkus ei ole vaieldav) - maagiaelemendid on väljamõeldud maailma täieõiguslikud osad Maagiline realism ja postmodernism - aja kujutamine ringlevana (kõik, mis kunagi oli, on alati ja kõikjal alles) - lugeja haaramine tekstiloome protsessi - jäikade ühiskonnanormide kõigutamine - kohtuvad moodne tsivilisatsioon ja folkloor - kõikvõimalikud kujumuutused/moondumised: *inimkeha muutumine loomaks *tegelaste kahestumine *ühe ja sama isiku ilmumine inimese ja vaimuna Gabriel Carcia Marquez (sünd 1928) - unenäolisus
tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa
keskenduti ainult teoseideede esitamisele. Ideid esitati tihti skeemide, jooniste või fotomontaažide abil. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt. Kunst koosneb ideest: milline see idee on, ei ole aga eriti tähtis. Samuti peetakse lugu idee ülimast lihtsusest ja sellest, et idee ei peagi ilus olema. Oma sõnade järgi püüdsid kontseptualistid kriitikutest ja parasiitidest vabandeda ja ise oma teoseid sõnastada. • Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. 3 Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast
jõuliselt muusika kaubanduslikkusele: Schönbergi loodud "Muusika eraettekannete ühingu kontserdid (Verein für musikalische Privataufführungen) esindavad oma sooviga kaitsta muusika helikeelt taandarengu eest tolle aja kõige jõulisemat avangardismi. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusevastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga, mida muusikas väljendas Satie ja arendas pärast II maailmasõda radikaalselt edasi John Cage. postmodernism, mille alla mahuvad mitmed erinevad stiilid. 20. sajandi viimaste aastakümnete muusika on väga mitmekülgne, kasutatakse nii uudseid kui traditsioonilisi komponeerimistehnikaid, mis võivad esineda koos ka ühes teoses. Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja. Töötas Kölni raadios. Ta oli esimene helilooja, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni.
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926:
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
