Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine.
· Sotsiaalsed putukad sipelgad, mesilased · Inimesed Ühiskond ja riik · Igapäevases kõnes on riik ja ühiskond tihti sünonüümid (Eesti riik = Eesti ühiskond) · Laiemas tähenduses on ühiskond midagi enamat kui riik; riik on üks ühiskondliku elu vorme Ühiskonnatüübid (elatusvahendite hankimise viisi alusel) · Kütid ja korilased · Aiaviljelus (hortikulturalism) · Karjakasvatus · Põllumajandus · Industriaalne · Postindustriaalne Kütid ja korilased · Kõige varasem ühiskonnatüüp · Tänapäeval seda väga palju enam ei ole · Sõltuvus loodusest - ise midagi ei toodeta ega kasvatata · Kütivad loomi ja korjavad taimi · Liikuv eluviis · Kung (Aafrika) ja aborigeenid (Austraalia), Selk'nam (Lõuna-Ameerika) · Väikesed grupid kuna sõltutakse loodusest, pole võimalik väga suurtes gruppides elada, sest loodus ei suuda neid ära elatada
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond
,,Portfolio career" - tahame kiirelt teha karjääri, valime töökohti selle järgi, mis kombinatsioon CV-l kõige paremini välja näeks. BoBo boheemlase elustiil on väärtus (kodanlasest boheemlane, kasvanud 90ndatel). Stebbins Serious Leisure süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine. Areng: põllumajanduslik => tööstuslik ( = industriaal-) => postindustriaalne ühiskond. # kõigepealt kasvab sekundaarsetes majandusharudes hõivatud inimeste osakaal tööjõust primaarsete majandusharude arvelt; siis kasvab tertsiaarsetes majandusharudes hõivatud inimeste osakaal. Lihtne definitsioon: kui ta on üle 50 % tööjõust, on teemist postindustriaalse ühiskonnaga #muutus USAs 1900-1975: I 38->4 II 36 ->33 III 26 ->62 # põhjuseks: ülejääk ja efektiivsus? Vastavalt leitakse, et töö organiseerumise vorm muutub.
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
perekond, riik), sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemis (töökohtade polariseerumine), rollides (mehe/naise rollid). Põhjuseks on modifitseerimise vajadus, keskkondlikud tegurid vajadus jätkusuutliku ökoloogilise kultuuri järele, teaduse ja tehnika areng ning ühiskondlikud ideed. · Moderniseerimine selle tulemusel kahanevad traditsioonilised kogukondlikud suhted, kasvab individuaalsete valikute võimalus, kerkivad uued käitumismustrid. · Postindustriaalne ühiskond - kaupade tootmine asendub teenuste tootmisega, tehniliste alade spetsialistide ülekaal, teoreetiliste teadmiste keskne roll innovatsiooni ja poliitika kujundamise allikana, uute tehnoloogiate loomine (D.Bell). · Tarbimisühiskond inimesed kui tarbijad. · Teadmusühiskond teadmiste tootmine ja teadmustöötaja, kellel on nii traditsioonilised oskused kui ka soov ennast täiendada.
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esmaülsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Saksamaa, Rootsi, Taani, Norra Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil. Eestis: Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, tänu millele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodust vähem kui 20 minutiga. Ühiskonna jätkusuutlikkus
(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos. 3. Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) 4. Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat
Fordistlik ratsionaliseerimine => kohalikud ja riiklikud tarbimisturud + suurenenud rahvusvaheline kaubandus. Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): o kaasagne elamisviis; o sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine. Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine. 1970ndatest (majanduslangus): postindustriaalne, teadusmahukas majandus; paindlik, (eriti töö puhul) ebakindel. Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. Konsumerismi kasv ja levimine: o tehnoloogilised ja korralduslikud innovatsioonid (suurem tootmine väheste kuludega); o rohkem vaba aega => rohkem tarbitakse; o rahvusvahelised organisatsioonid; o globaalsed brändid ja kohalikud kultuurid. “It’s the real thing”, “Just do it
arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 21. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse.
globaliseerimine. Uus ühiskond määratleb end kommunikatiivse kogumina. Siirdeühiskonnad transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. 23. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b
Industriaalne enamus inimesi ei ole hõivatud põllumajanduses, toidu hankimisega. Selles ühiskonnas on toidu tootmine muutunud juba nii efektiivseks, et see väiksem osa, kes toitu toodab toidab ülejäänud ühiskonna ära. Linnastumine linnalik eluviis muutub järjest rohkem populaarsemaks. Suur asustustihendus seoses suurte korterelamute tekkega. Suur majanduslik spetsialiseerumine. Postindustriaalne teoreetikute arvates see alles praegu tekib, mõnes kohas on juba tekkinud ja mõnes pole ja mõnes alles tekib. Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus ja tootmine. Teine termin selle ühiskonna kohta on infoühiskond. Peamiseks ressursiks muutub informatsioon, mitte tehnika. See on tähtsaim toimetuleku allikas. Inimkonna areng 7.milj. a. tagasi inimese ja simpansi eellaste lahknemine 200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas
seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik traditsiooniline ühiskond · seesmiselt juhitud isik industriaalühiskond · teiste poolt juhitav isik postindustriaalne Kaasaegse ühiskonna inimese prototüüp on teiste poolt juhitav isik, kes juhised käitumiseks saab ümbritsevast keskkonnast, kus on vaja kiirelt kohaneda, pidevalt reageerida ning ta pole alati kindel kuidas käituda. Positiivne, et pidevas kohanemises saab end ettevalmistada uuteks rollideks, negatiivne, sest pidevas kohanemises võib tekkida mina-kriis. Miks käivad paljud nn ,,lääne inimesed" end arengumaades otsimas? 6
agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse.
teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 21. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline1.agraarne tootmisviis, 2. Kogu pere haris põldu :D Industriaalühiskonnas1.tööstuslik tootmine 2.konveiertöölised Postindustriaalne1.teaduse ja tehnoloogia osakaalu majanduses tähtsustatakse 2.haritud spetsialistid 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?
Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine. Maaharimine kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse. 21. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. Tradits.ühiskond jaguneb: Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga; Ida
ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat); kalandus- ja merendusühiskonnad; karjakasvatusühiskonnad; industriaalühiskonnad. Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse.
3. tehniline murrang: N: kogu Euroopa, Venemaa, Balkani, Põhja-Ameerika, Jaapan (3. tehniline murrang 19.-20.saj.) teras bensiin raadio elekter auto telefoniside nafta lennuk mineraalväetised 19 3. Postindustriaalne tootmisviis ehk infoühiskond · hästi arenenud geograafiline tööjaotus · suurem osa majandusest hõlmab teenindav sektor · globaliseerumine üleilmastumine 4. tehniline murrang: · tuuma- ning kosmosetehnika · arvuti ilmumine · sidetehnika pööre 36. Riikide arengu taseme iseloomulikud näitajad: 1. Rahvuslik koguprodukt (kogutoodang) RKP (RKT) Antud riigiettevõte poolt
5. industriaalne (enamik inimesi ole enam tõelised subjektid. Rahvused on ürgsed moodustised, põllumajanduses, linnastumine, peremudeli muutus, mille keskseks tunnuseks on keel. Igal rahvusel on oma suur asutustihedus) unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess, 6. postindustriaalne (valdav on teenindussektor, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik. lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus
Sotsiaalpoliitika üha rohkem kui osa suuremast poliitökonoomilisest struktuurist, mis mõjutab riigi majandust. See viinud sotsiaal-, fiskaal-, majandus- ja hariduspoliitika tugevama seostamiseni. Uued sotsiaalsed riskid: On tarvis jõuda nende sotsiaalsete gruppideni, kelle riske senised heaoluprogrammid ei ole üldiselt arvestanud- emad, üksikvanemad, noored, migrandid, madalapalgalised. USRide tekkepõhjused: postindustriaalne tööhõives; demograafilised ja sotsiaalsed muutused. USRid ohustavad pigem rohkem nooremaid, mistõttu oleks vaja ressursse nö ümber paigutada- nn crowding out- probleem ehk kuidas tagada, et VSR kulutused ei „söö“ ära USRideks vajatavaid investeeringuid. Erisitatakse kompenseerivaid ja investeerivaid kulutusi ning nende tasakaal heaoluriigi kultustes üks võtmemõõdikuid. HOR kui liikumatu mammut või pidevalt reformitav institutsioon: Pierson- HOR kui immovable
AGRAARÜHISKOND (AGRAAR-TOOTMISVIIS).), KUID LEVINUIMAKS VIISIKS ON ÜHISKONDI JAOTADA TRADITSIOONILISTEKS, INDUSTRIAALSETEKS JA POSTINDUSTRIAALSETEKS. TRADITSIOONILISES ÜHISKONNAS ALLUTAKSE TRADITSIOONIDELE JA EI POOLDATA VÄGA MUUTUSI, INDUSTRIAALÜHISKONNAS IMBUB TEHNIKA JÄRJEST ENAM IGAPÄEVAELLU NING POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS ON VALDAVAKS TEENINDUS JA ESIKOHAL TEADUS. 34. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. Tradits.ühiskond jaguneb: Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga; Ida ühiskonnad omand
jäävad alati vaeseks. immigrandid ja valitseb töötajate Nt. USA, Suur- Nt. Belgia, puudus. Britannia ja Lõuna- Saksamaa, Austria Korea, EESTI Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani Infoühiskond Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus. See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega.
Rahvusriigi rolli murenemine Kas globaliseerumine on uus nähtus? Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
kütid, kalurid, viljeleva karja- intensiivne korilased (kõpla- kasvatajad põllu- USA - anglo-industriaalnemajanduse ühiskond 1951 põllundus) majandus ilmingud. asustus- Jaapan -väga postindustriaalne madal ühiskond (1993)madal keskmine 2155 kõrge tihedus kogukonna väike (väike keskmine (ühel väike (suur kari suur suurus grupp inimesi territooriumil vajab koguaeg kaubandus elab suurel minimaalne onminimaalne
- Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega. Industriaalühiskond (industrial) - Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega - Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine 27 Sissejuhatus sotsioloogiasse - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest
interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerumine lapsepõlves. Tehakse lapsele selgeks, milline on sobilik käitumine meie ühiskonnas ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) - sõltuvalt sellest, mis ajastus me elame ja kus riigis, nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakasvatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond). Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967): Autokraatne nii nagu mina ütlen, nii on, ei toimu läbirääkimisi, arutelusid, selgitamisi. Üldiselt on sellised lapsed tagasitõmbunud, ei näita välja initsiatiivi, ei käitu elavalt, lapsed on iseseisvusetud (sest nad ei tea, mis on lubatud), lapsed kipuvad sellisel juhul olema ka agressivsed see tuleneb sotsiaalsest õppimisest, õpivad vanematelt selle mudeli selgeks.
Üks kaine definitsioon võiks lähtuda erinevate majandusharude osatähtsusest tööandjatena * jagatakse: primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed majandusharud 1) põllumajandus, metsandus, kalandus, kaevandus jne = tooraine muretsemine loodusest 2) erinevat laadi tööstused ja käsitöö = tooraine töötlemine edasi 3) teenindus, haridus, administreerimine, informatsiooni käsitlemine = töö tulemus ei ole materiaalne toode * areng: põllumajanduslik => tööstuslik ( = industriaal-) => postindustriaalne ühiskond. # kõigepealt kasvab sekundaarsetes majandusharudes hõivatud inimeste osakaal tööjõust primaarsete majandusharude arvelt; siis kasvab tertsiaarsetes majandusharudes hõivatud inimeste osakaal. Lihtne definitsioon: kui ta on üle 50 % tööjõust, on teemist postindustriaalse ühiskonnaga #muutus USAs 1900-1975: I 38->4 II 36 ->33 III 26 ->62 # Eestis (2009) I - 24 000 II - 188 000 III - 383 000 # põhjuseks: ülejääk ja efektiivsus?
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
riigiaparaat; riigi poliitiline süsteem; seadusandliku riigivõimu organid, riigipea, täidesaatva riigivõimu organid, justiitsorganid; riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid; korporatiivne organisatsioon: liikmeskond, statuudiakt (põhikiri), autonoomne juhtimisstruktuur, oma kassa; korporatiivne ühik; avaliku ning erateenistuse korpus; avalik võim; avalik-õiguslik subjekt, riigivõimu kõrgeim kandja; riigi postindustriaalne arengufaas; manipuleerimine; keskvõim, dekontsentreeritud kohahalduse võim, detsentraliseeritud autonoomne võim; poliitiline liikumine; dissidentlus; poliitiline terrorism ning sektantlus; rahvahääletus (referendum), rahvaküsitlus, rahvaarutelu, rahvaalgatus; seaduseelnõu; petitsioon; valimisõiguse patoloogia; poliitiline ülesehitus, poliitika, kollisioon, üldine ning poliitiline inimõigus, kodanikuõigus, genotsiid, tortuur, proportsionaalne esindatus ning
suudavad inimeste tööjaotust ja koostööd korraldada odavamalt kui turg. Ettevõtete sees toimib hoopis teistmoodi regulatsioon kui turul. Seal ei ole tegemist „turu nähtamatu käega“, vaid hoopis peremehe küllaltki nähtava ja vahel ka väga karmi käega. Mitmed majandusteadlased on avaldanud arvamust, et uusliberalismi võidukäigu oluline põhjus on kaasaegse ühiskonna killustumine moodsa tehnoloogia mõjul. Samuti asjaolu, et tootmistegevuse postindustriaalne hajumine nõrgestab ametiühinguid. Ajad, mil tuhanded tööstustöölised töötasid õlg õla kõrval tsehhides, jagades kollektiivset vastutust oma töö eest, on tehnoloogiliselt arenenud maades tänaseks möödas. Traditsioonilist sotsiaaldemokraatiat toetanud ühiskonnakiht, mis selle hiilgeaegadel moodustas suurema osa elanikkonnast, on marginaliseerumas. Järjest raskem on organiseerida streike ja mis tahes kollektiivseid väljaastumisi
omandasid poliitilise tunnustuse, inspireerisid neoromantilised suunad. Näitena võib tuua Thijssepark'i Amstelveenis (autori J. P. Thijsse järgi), linnakogukonnas Amsterdami lõunapiiril. Selle pargi kodumaine taimestik on kujundatud madalmaadele omaste koosluste järgi, arvestades vormi, tekstuuri, värvi ja valgust. 1980. a-tel hakati tähelepanu pöörama kohtadele, kus paiknesid mahajäetud 19. sajandi vabrikud, tapamajad ja turuplatsid - nn postindustriaalne pargikujundus. Nende parkide ülesandeks sai vanade ja degrageerunud piirkondade füüsilise kvaliteedi parandamine ning neile uue identiteedi andmine. Disaini iseloom sõltus siin uuesti sündinud huvist kompositsiooni, esteetiliste väärtuste ja sümboolsete tähenduste vastu. Kaasaegsetele linnaparkidele on iseloomulik asukoht tiheda, sageli kõrghoonestusega linnajaos, kus nad peavad elustama ülerahvastatud linnaosi ning looma kvaliteetsed puhketingimused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
