*Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut
tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist. Eesti suurimad ajalehed, mis on kolinud ühtlasi ka internetti, pakuvad interaktiivset teavet värskete spordiuudiste kohta. Oma spordialase teabega on esirinnas Õhtulehe sporditoimetus. Õhtulehe ajakirjanikud pakuvad kiireimat infot ja mõtlemapanevaid arvamusjutte. Samuti on Postimees Online´i live- intervjuud oma kvaliteedilt suurepärased. Euroopa populaarseima spordiala, jalgpalli uudiseid kajastab põhjalikult soccernet.ee, mis on selle kümnendi alguses, jalgpallisõprade algatusel loodud. Tänasel päeval on sellel portaalil üle kümne tuhande lugeja päevas. Meie ajalehetoimetus läheb lootusrikkalt vastu eelseisvale raskele teekonnale, lootes leida oma koht Eesti spordiajakirjandus maastikul.
Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahutus, Eesti ja välismaa uudised. Postimehe vahel on mitmed lisad . TArtu postimees, teemaleht, nt. ka K-Rauta reklaam- kataloog. Pole liigselt seltskonnamelu kajastamist. Väga tähtsa riigisisesed teemad ühtivad(nt. Varvara matused, Kaia Kanepi treeneri lahkumine), kui väiksemad artiklid on mõlemas ajalehes küll täiesti erinevad.
Tallinna teeninduskool Pakendianalüüs xxx Tallinn 2012 Pakendianalüüs Võtsin siis oma analüüsimiseks Tere Helluse 2,5% 1 l keefiri pakendi. Tegemist on siis kartong pakendiga. Tere Helluse sarjas on pakenditel l’bivaks värilahenduseks valge siniste kirjadega, mida ääristavad rohelised lained. Sarja toodetel on on pakendil ka toodet iseloomustav pilt. Sellel konkreetsel pakendil on kujutatud ristikheina, mis minu arvates peaks sümboliseerima puhtust ja tervislikkust. Pakendil Pakend on väga läbimõeldud, kõik millega toodet esile tõsta on pakendil ära märgitud. Näiteks on ära märgitud saadud autasud „Postimees lugejate lemmik 2008“ ja „ Parim toit tervisele 2008“. Reklaamitud on ka Lactobacillus fermentum ME-3 kasutamist,mis on ainult hea, sest inimesed soovivad osta just tervislikumat toitu. Pakendil on peal märge PURE-PAK, mis on Euroopa juhtiva pakenditootja Elopak-i toode. PURE-PAK mis on käepärane ...
Isamaaline kõne Austatud kuulajad! Mina olen Johann Voldemar Jannsen, ajalehe Perno Postimees väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad!
Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühe...
ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministrid allkirjastasid 2015. aastal Rail Balticu koostööprotokolli. Rail Balticu juhtkomitee langetas 2015. aastal otsuse eelistatud trassikoridori osas. 2015. aastal heaks kiidetud Euroopa Komisjoni transporditaristu toetuste paketi, mille üheks osaks oli ka Rail Balticu projekt. KRIITIKA 2016. aastal ilmus ajalehes Postimees lugu "Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul. " Ühtegi rahvaküsitlust ei ole projekti vajalikkuse üle tehtud. Projekti käigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse saajal ning hinnang kuludeks on planeerimise perioodil mitmekordistunud. Tänan kuulamst!
Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Mittekohaseid argumente ei esine. 8. Probleemid algavad esoteerikast sõl...
Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku te...
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede
Artikli analüüs Artikli pealkiri: “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus Autor: Aro Velmet Allikas: Postimees, 10. september 2015 Probleem, millele artikli autor keskendub: Põgenikekriisi kajastamisel loob meedia stereotüüpseid ja eksitavaid kuvandeid, selle asemel, et keskenduda faktipõhisele agrumentatsioonile. Autori põhiseisukohad, näited: Autor arvab, et kuulujuttude ja väärinfo levitamine meedias mõjutab seda, kuidas nähakse tegelikkust. Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad
rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi
tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg. Näide: .....................
Anna Haava Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Luule........................................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Sissejuhatus Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaa...
-võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Eeldused: -talurahva vabastamine pärisorjusest -omavalitsuste teke -esimeste haritlaste tegevus -tihenes koolivõrk -Vennastekoguduse tegevus -talude päriseksostmine -estofiilide tegevus -sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Algus: -1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna -1857.a hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees, väljaandjaks J.V.Jannsen 1860ndad aastad: -kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad -Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti -1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus Eesti Postimeest -1865.a Jannseni algatusel Tartus Vanemuise selts -1868.a C.R.Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese isamaalise kõne
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Kohalikes asjades peeti oluliseks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning maa- ja haridusreforme.
1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1857 ilmus esimene Perno Postimees, väljaandjaks J. V Jannsen.. Tartus hakkas ilmuma Tallorahwa Postimees. 1863 uue passikorralduse tõttu võivad talupojad liikuda ka väljaspool oma kubermangu. Väljaränne. 1865 Saaremaal võeti talurahvaseadus vastu. Lõpetati mõisnike teoorjus ja kodukariõigus. Asutati Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine. 1869 alustati Balti raudtee ehitust. Tartus toimus I üldlaulupidu. 1878 ilmus esimene Sakala, väljaandjaks Carl Robert Jakobson. ISIKUD Karl XI Karl XII Gustav II Adolf Bengt Gottfried Forselius
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse a...
eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas. “ ning samuti esines positiivsemat suhtumist muulastesse just nooremas eas inimeste hulgas. Autor pakub ka välja, et sallivust aitaks tõsta konkreetseid inimesi puudutavate lugude avaldamine, kes on suutnud tulemuslikult end Eesti ühiskonda intergreerida. Selles valguses võiks läheneda ka pagulaste 5 Teder, M. Ajaleht Postimees. Vao külas süüdati pagulaskeskuse otsasein. 03.09.2015 6 Tammpuu, P.2000. Sallivus ja rahvussuhted eestikeelses ajakirjanduses probleemile, tuues positiivseid näiteid, kummutada stereotüübid ning aidata neil inimestel Eesti ühiskonda paremini integreeruda. Kokkuvõte Seoses põgenikekriisiga Euroopas on Eesti elanike fookus juba siin elavate vene rahvusest inimeste integreerimiselt liikunud pigem pagulastega seotud teemadele. Eesti elanike hulgas
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärk...
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid, koolid, vallamaja, õpetaja palk, vallavaesed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Vallaseadus pani aluse „valla poliitilisele elule”, mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857 – Perno Postimees. Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Estonia, Koit, Kannel, Endla. I üldlaulupidu
a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT
ERNI HIIR (Ernst Hiir) 1900-1989 Elulugu. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana 29. märtsil 1900. Õppis Taagepera vallakoolis. Alates 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal j...
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
4. Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu. 5. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. 6. 25-aastane valgepea-merikotkas lendas Lõuna-Ameerikast Kanadasse. 7. Mees seisab sinimustvalge ukse juures, julgemata sisse astuda. 8. Ühiskonnas võiks rohkem tammsaarelikku tööarmastust ning vaimsust olla. 9. Esimese maailmasõja lõppaastal tahtsid baltisakslased luua Balti hertsogiriigi. 10. Üleeilne Postimees kirjutas rahvamassi tungimisest ÜRO hoonesse. 11. Mongoolias ristiti tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal Ulaanbaatari lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12. Mari nägi poeletil sibulasorti ,,Jõgeva kollane" ning lausus :,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline". 13. Mart sündis 10. Juunil 1961. Aastal Riidma külas Alatskivi mõisa kandimehe perekonnas. 14. Modernne portugallane sõitis koos itaallasega Haanjamaale Tallinn-Tartu-Võru bussiliinil. 15
Hüpoteesi püstitamisel tuginesin 2007 aasta riigikogu valmiste tulemustele, kus enim hääli kogus Reformierakond. Protseduur Uuritaval perioodil 13.oktoober 2010-13.jaanuar 2011 võtsin vaatluse alla Õhtulehe ja Postimehe interneti väljaanded. Valisin need ajalehed seetõttu, et nad keskenduvad erinevatele aspektidele. Õhtuleht pühendub peamiselt sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutustele, kuid Postimees kajastab infot tõepärasemalt ja on Eestis üks juhtivamaid ajalehti. Uurimistöö koostamise käigus märkisin välja erakonnad, mida artiklites oli kajastatud. TULEMUSED Erakondade kajastamine Postimehes Erakondade kajastamine Õhtulehes Erakondade kajastamine Postimehes ja Õhtulehes kokku Kokkuvõte Hüpotees selle kohta, et Reformierakonda kajastatakse meedias kõige enam, ei leidnud kinnitust.
Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõuluöö- http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee, postimees, 16. november 2009. Annely Peebo: professionaalid ei nuta / ajakiri Naised 25. jaan. 2008. Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas, EPL, 13. detsember 2008. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia .org/wiki/Annely_Peebo http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw http://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=73&lang=est&action=view&method=biograaf Tänan tähelepanu eestJ
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kl...
50416 Estonia 23 September 2012 SA Tartu Sport 7 Ihaste tee Tartu 51013 Estonia Dear Sir or Madam, I am writing in response to your advertisement for a sports facility's administrator which appeared in Postimees last week. I am interested in applying for this position. I am a 14-year-old student in Tartu Miina Härma Gymnasium. I learn English, Russian and German, which can help me to communicate with the clients. On my free time I like to spend time on the internet. I have a good knowledge of math, which gives me an advantage to do accounting in need. In additon to, I truly love sports, play volleyball and I can easily talk to strangers.
Rahvuslik ärkamisaeg 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile" Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Kreeka jumal Apollon Ka eesti regilaul oli tihti maagilise tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletu...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Rautselt juhtub minuga midagi halvasti. (Sotsiaalmeedia, raudselt) 2. Mandarinid on odavad ainult meil. (Reklaam, mandariinid) 3. Viimase kümmnendiku jooksul pole minuga midagi head juhtunud. (Sotsiaalmeedia, kümnendik) 4. Miks presitent ei tahtnud kolida lossi? (Elu24, president) 5. Apelsiini kasvatuse omanik tahab loobuda oma varast. (Postimees, apelsinid) 6. Kas saade mulle sõnumi saata homme? (Sotsiaalmeedia, saate) 7. Politsei ülemust huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 8. Õpetaja, mul on kodunetöö tegematta. (noortehääl, tegemata) 9. Tead sa seda geisrit? (Sotsiaalmeedia, Keiser) 10. Ta on nii koletaks muutunud. (sotsiaalmeedia, koledaks) 11. Kõik on nii mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 12. Ma küsisin isalt, et kas me võime sõbraga kodu poole...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Kõrv, Jakob (03.12/21.11 1849 06.09 1916) Elulugu Jakob Kõrv oli prosaist ja tõlikja. Ta sündis Tartumaal Kodavere kihelkonnas Kokora vallas Paapsi külas talurentniku pojana, õppis kohalikus külakoolis ja Kodavele kihelkonna koolis, sooritas vallakooli õpetaja eksami ning oli kuus aastat, aastast 1864, Alatskivi Haapsipea kooli koolmeister. Ta jäi varakult ilma oma emast, kiindus oma vanaisasse , kes jutustas talle pisevalt Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid , ning muinasjutte. 1874 siirdus Tartusse, kus püüdis haridust täendada ülikooli astumiseks. Ta võttis tunde J. Kunderilt ja kreiskooliõpetajalt K. Mssingult, täiendades end peamiselt saksakeele ning kirjanduse alal ja luges pedakoogilisi teoseid. Kuid tema eksamitest ei saanud asja. J. Körvi haridus oli vähene ja tal puudus püsivus süstemaatiliseks õppimiseks. Töötas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi...
Eesti Ekspress. Kättesaadav http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/5-miljardi- projekt-puksib-hipodroomi-tallinnast-valja.d?id=27692763. 22.09.2013. Gnadenteich, U. 2011. Kohus peatas hipodroomi detailplaneeringu kehtivuse. Tallinna Postimees. Kättesaadav http://www.tallinncity.ee/502452/kohus-peatas-hipodroomi- detailplaneeringu-kehtivuse. 22.09.2013. Gnadenteich, U. 2012. Hipodroomi kaitsjad loobusid kohtuotsuse edasikaebamisest. Tallinna Postimees. Kättesaadav http://www.tallinncity.ee/1067686/hipodroomi- kaitsjad-loobusid-kohtuotsuse-edasikaebamisest. 22.09.2013. Talk, T. 2011. Ehitame sotsiaalmaad täis elamuid, siis tulevad põlluelanikud linna?. Sirp. Kättesaadav http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=11845:ehitame-sotsiaalmaad-taeis-elamuid-siis- tulevad-polluelanikud-linna-&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3328. 22.09.2013. Tooming, U. 2008. Hipodroom võib kesklinnast kolida hoopis Saku valda
Kõrtside puhul tuleb teha 2 selget vahet: külakõrts kohalik kõrts, 2-5 versa tagant; maanteekõrts riiklikult korraldatud postivedu, postijaama ülesanne. Hobupostijaamad tegutsesid juba varem kui 18.saj oma funktsiooniga juba Rootsi kuninga ajal (17.saj algus) korraldati/korrastati maanteekõrtside ja hobupostijaamade süsteem. Seda korraldust on hästi näha maanteemuuseumis. Kokkuvõtlikult paari punktiga: Rootsi ajal pandi alus korraldatud postiasjandusele, postimees ja postitõlla liikumine oli väga täpselt ette antud ja nii nagu 20sajandi I ja ka II poolel (1950-60 aastatel) maarahvas vaatas sageli põllupealt vaatas just kellaaega mööduvate rongide järgi, nii ka postitõld oli 19sajandil kellaajalise täpsusega - liikus ühest asustatud punktist teise. Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed....................................................
Marie Under Ksenija Melnikova Karina Spoda 10.a Marie Under sündis 27. märtsil aastal 1883 Tallinnas ja suri 25. septemberil aastal 1980 Stockholmis Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli 5 last Evangeline, Gottried , Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Lu...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), ...
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi
The Palm Beach Resort Miami Beach avenue 1-12 13.oct 2010 Usa Dear Sir, I am interested in applying for the vacancy of The Palm Beach Resort as Sports and Leisure Assistant, which was advertised in a newspaper Postimees. I am 21 years old and I study at the university in Tartu for the third year to beacome a journalist. As my lectures take place in the mornings and evenings, I would be available to work in the afternoons from 1 pm. I speak fluent Estonian and English and some Russian as well.Last year I started learning Spanish and now speak a little bit of it, but i´d like to practise more. I have had some work experiences here in Estonia as a waiter, a manager and as a cleaner.
aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Ou, seda, et 30 oktoober saade mulle külla tulla (Sotsiaalmeedia, saate) 2. Kas keegi saab aidata mind kodutööga mul see tegematta. (Sotsiaalmeedia, tegemata) 3. Mõned inimesed ei oska kohe ültse süüa teha (Sotsiaalmeedia,üldse) 4. Elu on täitsa mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 5. Kas keegi teab kust küüni saab teha (Sotsiaalmeedia, küüsi) 6. Võimuesindajaid huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 7. Vanamehele ei maitsenud pakutud kohvi sellepeale oli ta.. (Elu24, kohv) 8. Odavad mandarinid otse rimist (Reklaam, mandariinid) 9. Apelsiini saak oli see aasta väga kesine (Postimees, apelsinid) 10. Õpilane küsis õpetajalt ,et kas ta võib kodu poole sammuda (delfi, koju) 11. Rautselt paneb õpetaja mulle kahe (Sotsiaalmeedia, raudselt) 12. Kas sina oled juba kindlustunud o...
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta kat...
aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks andis Jannsen välja 1860. aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastail 1857-1863. Ajakirjas väärtustas ta eestlaste rahvustunnet ja hoidis talupoegasid kursis maailmas toimuvaga. Pärnu Postimehe esimese veäljaande avaluuletuses pöördus ta esimest korda senise 'maarahva' asemel ''Eesti rahva'' poole. 1863.aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, peatselt ajalehe väljaandmine lõpetati, kuna lehe sisu oli rahvuslaste meelest liiga alalhoitud ja hirm võimupoolsete(J. Hurt, C.R
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*keh...
Välisministriks on Urmas Paet. Sündinud: 20.04.1974. Haridus: · 1996 Tartu Ülikool, politoloogia · 1996 Tartu Ülikool, magistriõpingud politoloogias Täiendharidus: · 1996 Oslo Ülikool, magistrikursus "Rahvusvahelised suhted" Erakondlik kuuluvus: Eesti reformierakond Teenistuskäik: · 2005 aprill välisminister · 2003 - 2005 kultuuriminister · 1999 - 2003 Tallinna Nõmme Linnaosa vanem · 1999 - 1999 Eesti Reformierakond, nõunik · 1998 - 1999 AS Postimees, uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik · 1994 - 1998 AS Postimees, uudistetoimetus, reporter · 1993 - 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja · 1991 - 1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja Urmas Paet on olnud välisminister alates 2005. aasta aprillist. Pärast 2005. aastal välisministri ametisse asumist on Paet jätkanud samal ametikohal peaminister Andrus Ansipi juhitavates valitsustes ka 2007. ja 2011. aasta valimiste järgselt. 2