Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"postimees" - 501 õppematerjali

postimees ehk Näddalileht nägi esimest korda ilmavalgust 5.juunil 1857. Perno Postimees, mis siiani Pärnu Postimehe nime all ilmub, omab Eesti kultuuriajaloos olulist osa. Just selle ajalehe ilmumist peetakse tihti ärkamisaja alguseks ning ajaleht pani aluse järjepidevale eestikeelse ajakirjandusele.
postimees

Kasutaja: postimees

Faile: 0
thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 ­ Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 ­ Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust. Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19...

Massikommunikatsiooni ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Talurahva seadused ja ärkamisaeg

Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Uku Masing

3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad...

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Otsimootorite tabel

Kass or koer Kass and koer tulemused Kass not koer + ja Kass + koer Kasskoer Cat+ dog annab Kass ­ koer Kass+koer rohkem kui catdog Fraasi otsing ,,pärnu postimees " ,,pärnu postimees" ,,the times" Pärnu+ postimees Pärnu+postimees The:times Pärnu:postimees The+times Metsikud sümbolid Ei toeta Ei toeta toetab Keele valik eesti Palju keeli inglise Geograafiline otsimispiirkond eesti ülemaailmne ülemaailmne Failiformaadi valik Puudub olemas olemas...

Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Ärkamisaeg

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Georg simon ogm

KLASS Füüsika Georg Simon Ohm Referaat Koostaja: Janre Kurs Juhendaja: Relika Kaljumäe Iisaku 2008 Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789 Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp, ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist, uisutamist ja piljardit. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofessor Langsdorfi soovitusel jätkas siiski õpinguid iseseisvalt. Täiendanud end kaks aastat omal käel, naasis Ohm ülikooli õpinguid jätkama ja sai juba sama aasta oktoobris (1811) doktorikraadi. Järgnev...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lennart-Georg Meri

märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek ­ Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 ­ 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tervise Poliitika

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Merilin Jürgens TERVISEPOLIITIKA Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja majanduslik heaolu sõltuvad teineteisest. Terved inimesed on tööviljakamad, nad tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samas on rohkem võimalusi neil osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Mida suurem hulk inimesi on haiged, seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks. Rahvastiku tervise...

Terviseõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Conditions of the productive animals in farms.

The inescapable fact is that the conditions in big farms, especially in factory farms, are unacceptably bad. Recent proof of that was the Põima farm case in Estonia were 260 cows are starving. Animals are wet because of their own excrements, some spots on their body are furless, their bones poke out from their skin and they can hardly stand up. What is more, they do not have food or litter, so they lie on cold cemented floor that is covered with dung. This problem is not actual only in Estonia.Also the reality of Finnish factory farming was recently revealed. Producers arguments as there are severe problems related to intensive farming abroad and animals in Finland are treated properly, were more than doubt filling. That is why there was conducted an inquiry to investigate the real conditions in Finnish farms. During the investigation 21 Finnish broiler farms, 6...

Inglise keel
35 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

· Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja...

Eesti keel
362 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Sallivusest autentse eetikani

/Ekskurss: kas impeeriumid on kadunud? Ilmselt mitte, sest on tekkinud ja on tekkimas uut tüüpi sellised: esiteks, neoliberaalsed üleilmsed 3 impeeriumid, mida juhtivad ,,rikkad ja ilusad" ehk üleilmsed suurettevõtted ja korporatsioonid ja mis pakuvad oma impeeriumi rahvastele poliitilist stabiilsust ja rahu, kuid mitte alati 3 Wallerstein, Immanuel. Neoliberaalne üleilmastumine läheb hingusele. ­ Postimees . AK., nr 48. 08. märts 2008., lk 2 3 majanduslikku edu; teiseks, just-just jälle taastekkima hakkavad protektsionistlikud (majandus)impeeriumid; kolmandaks, esimesest kahest üle jäävad struktuurituse ja kaose impeeriumid; neljandaks, religioossed misjoniimpeeriumid (mis ju tänini ühel või teisel määral tegutsevad ja praktiseerivad)/. Rahvusvahelises ühiskonnas (eks tegelikult seegi nn korraldus ole nüüdisaegsete...

Filosoofia
84 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti põllumajandus läbi aegade

Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus ­ suurmajapidamine ja t...

Geograafia
142 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mees ja perekond: isadus

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vaja...

Sotsioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajakirjandus ühiskonna mõjutajana

Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus ­ Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujund...

Kirjandus
133 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Galileo Galilei

Põlva Ühisgümnaasium Aigar Piirisild 10a Galileo Galilei Referatiivne uurimistöö Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. GALILEO NOORUSAASTAD...........................................................................4 2. KONFLIKTID FILOSOOFIDEGA.....................................................................7 3. KONFLIKTID ASTRONOOMIDEGA JA TEOLOOGIDEGA.........................9 4. LÜHIDALT GALILEO GALILEI ELULUGU..................................................11 5.GALILEI PÄRANDID FÜÜSIKASSE................................................................12 5.1. Ühtlane sirgjooneline liikumine...

Uurimistöö
65 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maa magnetväli

Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Õpetaja: **** Õpilane: **** | 9a Tallinn 2007 Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 ± 0,05 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Justkui hellitavalt kutsume teda oma koduplaneediks. Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakor...

Füüsika
87 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts. 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini- must-valge lipp. Millest sai ka eesti rahvuslipp. ÄRKAMISAEG 1. Rahvaste ärkamise olemus. 2. Palvekirjade aktsioon. 3. Janseni tegevus rahvuslikus liikumises. 4. Millal hakkas ilmuma Pärnu Postimees ? 5. Eesti Postimees asutamine. 6. Millal loodi laulu- ja mänguselts "Vanemuine loobi kannelt"? 7. Esimene üldlaulupidu. 8. Jakob Hurda tegevus. 9. Eesti Aleksandrikooli idee ja teostus. 10. Eesti Kirjameeste Seltsi looming. 11. Carl Robert Jakobsoni osa rahvuslikus liitumises. 12. Eepos ,,Kalevipoeg" saamislugu. 13. Sakala ilmumine. 2. 1840. -50. aastate talurahvaliikumised sünnitasid eesti talurahva hulgas naiivse keisri-orientatsiooni, mis jäi püsima veel järgnevatelgi aastakümnetel. 1864...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Säästmine ja ostuhullus

Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile. Aga kui uute asjade ostmiseks on mõjuv põhjus: tahtmine muuta välimust uue töökoha või ametikõrgenduse tõttu?; tõsta meeleolu uue...

Majandus
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Oleme Euroopa Liidu liikmed, mis on see meile andnud?

See on meile andnud nii palju eeliseid kui ka toonud terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti Arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismissioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004ndal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalusi rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte...

Majandus
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun