Tingsaleduse leidmisel võetakse varda pikkuseks tema geomeetriline pikkus (s.o, nagu see oleks otstest liigendkinnitusega). ÜLDHÄLVED Üldhälveteks on tavaliselt varraskonstruktsiooni (raami) postide algkalded (postide kõrvalekalle vertikaalsihist). Raami üldhälvete suurus sõltub konstruktsiooni kõrgusest ja postide arvust. Kõrgema ehitise kaldenurk vertikaalist on tavaliselt väiksem kui madalamal hoonel. Samuti ei ole tõenäoline, et raami kõik postid on ühes suunas ja ühepalju kaldu. Selle arvestamiseks kasutatakse vastavaid vähendustegureid. Varraskonstruktsiooni (raami) üldhälve = 0 h m 1 0 = - hälbe (algkalde) põhiväärtus 200 2 h = - kõrgusest h sõltuv vähendustegur h 2 h 1 .0
endale sisse võttis ja ka peale määris. Andres võttis endale tööliseks Matu, kes tal ka enne oli abiks olnud. Loomadega ei läinud Vargamäel eriti hästi- nad oleks justkui ära nõiutud. Mari oli jälle kurb koguaeg, lõpuks otsustas et ei külasta enam Jussi hauda, tõestamaks Andresele et ei armasta Jussi enam, kuid tegelikult see nii ei olnud ja mees teadis seda ka väga hästi. Pearuga oli jälle probleeme. Mees kaevas piiripeenrad üles ja pani postid rohkem Andrese maale. Matu ja peremees panid need õigele kaugusele tagas, selle peale hakkas aga järgmine kohtuskäikude rada peale. Tihti juhtus et kui kohtus asju ei saadud lahendatud kallati viha pere peale välja. Nii läkski Pearu naine koos lastega Mari ja Andrese juurde kaitset otsima. Ükskord oli aga Mari ja Andrese vahel ka suurem tüli. Mees peksis naist keset õue. Õnneks ei olnud kedagi kes pealt oleks näinud, välja arvatud nende väike
Seda maja võib nimetada sürrealistlikuks majaks. Ta ei koosne tüüpilistest arhitektuursetest detailidest, vaid teda läbib teatud vahelisus, mistõttu uks pole enam uks, aken pole aken, sein pole sein, post pole post, piire pole piire (,lift pole lift). Postmodernsuse vastand. Koolhaasi vastupanu modernistlikule, jäigale vormikeelele väljendubki selles. Mingit keelt nagu pole. Arhitektuurist on saanud skulptuur. Koolhaas demonstreerib ka tehnoloogilist üleolekut, asendades postid metalljublaka, trepimantli ja trossiga ning Villa Savoye' kesksest pandusest saab majesteetlik hoonet valitsev lift-kontor, millel on täiesti funktsionaalne põhjus Remment Lucas Koolhaas, tuntud kui Rem Koolhaas, on üks tänapäeva tuntumaid elavaid ja tegutsevaid arhitekte. Lisaks on ta ka arhitektuuriteoreetik ning linnaplaneerija. Rem Koolhaasi tähtsust näitab ka 2000. aastal Pritzkeri auhinna võitmine. Auhinda antakse alates 1979
saarega. Iseloomulik on ka korduv maltspuit. Musta tamme saamiseks on aga kolm võimalust. a)aastakümnete pikkune tammepalkide vees leotamine, mille miinuseks liiga pikk aeg. b)aasta pikkune sõnikus e väljaheidetes leotamine, mille miinuseks vastav puidu külge jääv hais c)kuu pikkune amoniaagivesilahuses leotamine e nuuskpiirituses, mille miinuseks, et seda saab teha vaid vastavates tööstustes. Kasutusalad: Sise- ja välismööbel, parkettpõrandad, uksed, paneelid, postid, laevaehitus ja sisustus, sillad, veeehitised, kaevanduste ja aiapostid.
Harva on nendes majades kaminataoline ahi, tavaliselt on seal plekkahi. Traditsioonilistest elamutest on tänapäeval kasutusel püstkojad. Nende sõrestik ehitatakse koonusekujuliselt asetatud lattidest, mis tehakse kas kuuse-, kase- või pajupuust. Tavaliselt on latid 4-5, vahel ka 6-7 meetrit pikad. Tänapäeval kaetakse enamikel suvistel püstkodadel latid presendiga, varem kaeti need kasetohuga. Püstkoja keskel on lõkkekoht või plekkahi. Lõkkel on kahel pool ülalt kaheharulised postid, mille harude vahel on pajapuu. Selle külge riputatakse padasid, potte ja teekanne. Lõkkest või ahjust kahel pool on põrandalauad. Külgseinte ääres on magamisasemed. Magatakse põhjapõdranahkadel, mille all on kuivatatud rohust matid ning nende all puuoksad või puupulkadest restid. Vahel on magamisasemed ka põrandalaudadel, millel on matid ja põhjapõdranahad. Püstkojas istutakse magamisasemetel, puupakkudel või väikestel järidel. Süüakse mõnekümne sentimeetri kõrguselt
Harilikult siiski asulakohad, kus hooned olid ehitatud maa peale, kuid oli ka maasse süvendatud maju. Hooneid 28 toestas puitkarkass. Oli ka loomaluudest hooneid. Majad võisid olla mitmesuguse kujuga (ümmargused, piklikud). Piklikud majad võisid mõnikord olla väga suured. Dolni Vestonice leiukohast Tsehhis on saadud hoonepõhi, mis oli kaevatud nõlvakusse. Hoone katust toestasid maasse kaevatud postid (järel augud). Madalad seinad olid laotud kividest ja savist. Ehitati see u 23 000 a eKr ning siit on saadud vanimad andmed savi põletamise kohta. Kuulus Dolni Vestonice veenusekujuke pärineb siit. Ukrainast Puskarist on samuti leitud hoonepõhju. Maasse süvendatud hooned, mille karkass oli ehitatud mammutiluudest. Seest oli hoone jagatud kolme ossa ning väljast oli ta olnud kaetud loomanahkadega. Ühegi teise looma luid sellest kohast ei leitud tegu oli
seemnevarumispiirkond. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. Eestis ulatub kõrgeimate puude kõrgus üle 40 m (41,5 m), puistute tagavara 550-89 m3/ha. Puit väärtuslik, omadustel sarnane männipuidule (tihedus ca 550 m3 kg-1). Puidu kaubanduslik nimetus on „Oregon pine“. E. Laas on tabavalt öelnud ebatsuuga puidu kohta: „männipuit kuuse kasvukohalt“. Saematerjal, siseviimistlus, mööbel, postid jne. 8.2 Lehtpuud Arukask (Betula pendula) Perekonda kuulub kuni 150 liiki, neist Eestis kasvab looduslikult 4 liiki, kasvatatakse aga umbes 15 sissetoodud liiki. Oluline metsapuu Eestis, kaasikud (aru- ja sookask kokku) moodustavad 31% kõikidest metsadest. Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu. Kõrgeim arukask kasvab Järvseljal, kv. 257 ja on 38 m kõrge
paigutatakse võimsad tugikaared, mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni. Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raampiimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest. Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid põikvaheseintele. Jäikus- ribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki piki- vaheseinu, mis paigutatakse enamasti diametraaltasandisse ja ulatuvad lastiruumides ja tvintekkides põikvaheseinast laadluugini.
mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni. Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raampiimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest. Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid põikvaheseintele. Jäikus- ribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki piki- vaheseinu, mis paigutatakse enamasti diametraaltasandisse ja ulatuvad lastiruumides ja tvintekkides põikvaheseinast laadluugini.
osaks muutuvad need alles pärast paigaldamist (nt paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni. Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raampiimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest. Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid põikvaheseintele. Jäikus- ribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki piki- vaheseinu, mis paigutatakse enamasti diametraaltasandisse ja ulatuvad lastiruumides ja tvintekkides põikvaheseinast laadluugini.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepingelähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele - nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni. Roomeprotsesside arengust annavad märku ja viitavad võimalikule varingule kaldunud puud ja side- ning elektriliinide postid nõlval (joonis 9.20f) Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku - puude ja põõsaste - eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlv kaldenurga vähendamine (joonis 9.21). Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile (joonis 9.22). Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi
juurde. See kõlbab ainult taevasse saamiseks. Kuid taevariik ja Argoo riik on kaks ise asja. Kui sa meie hulka tahad astuda, pead sa näitama, et sa millekski kõlblik oled, ja sellepärast koba nukku.» «Hüva,» ütles Gringoire, «koban kõike, mida soovite.» Clopin andis märku. Mõned argoolased lahkusid pool-sõõrist ja tulid varsti tagasi. Nad tõid kaasa kaks posti, mille alla puust latid olid löödud, nõnda et nad kõvasti maa peal 4 8 seisid, ülalt olid postid põikpuuga ühendatud ja kogu see ehitus moodustas kena kantava võlla ning Gringoire'il oli lõbu näha, kuidas see värk ta ette ühe hetkega üles seati. Ei puudunud midagi, isegi mitte köis, mis graatsiliselt põikpuu küljes kõlkus. «Mis nad õieti teha tahavad?» mõtles Gringoire pisut rahutult. Samal silmapilgul kuulis ta kuljuste kõlinat ja see peletas ta hirmu minema -- see oli mannekeen köis kaelas, keda
Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab.