1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1909 Asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 Puhkeb Esimene maailmasõda 1915 Eesti vetesse ilmuvad Saksa sõjalaevad. Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6. märts 1917 Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska 30. märts 1917 Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
sotsiaaldemokraatlik tööliste partei (mensevikud). Ajutine Valitsus üritas pöörata Venemaa demokratiseerimise teele. Petrogradist levis revolutsioon kiiresti üle kogu impeeriumi. Veebruarirevolutsiooni järel saavutasid rahvuslikud ringkonnad Venemaa Ajutiselt Valitsuselt eestlaste asualade ühendamise terviklikuks rahvuskubermanguks, millele anti laialdane omavalitsus (autonoomia). Kõrgemaks kohalikuks halduriks kubermangukomissariks nimetati eestlane Jaan Poska ning eestlased tõusid ka maakondade ja linnade etteotsa. Kohalike asjade otsustamiseks valiti demokraatlikus korras Maanõukogu, eesti keelest sai asjaajamiskeel, algas üleminek emakeelsele kooliharidusele, Vene armee koosseisus loodi eesti rahvusväeosad. 1917. a tekkinud demokraatlikule Vene vabariigile kujunes ohuks sotsiaaldemokraatliku tööliste partei bolsevike tiiva ehk enamlaste tegevus
Rüdiger von Der Goltz Balti-Saksa vabatahtlike väejuht. Lühikese sõja pealetung oli võnnu lähedel Eestlaste eelis saksalaste ees oli võimalus kätte maksata. 20-23. juunini 1919. a. - Eesti väed saavutavad võidu (jaanipäeva võidutuli) Narva kaitselahing (nov-dets. 1919.a) Küsimused ja mõisted Keskvõim - tööliste, talupoegade ja soldatite saadikutenõukogu Aleksander Kesküla - Saksa salaluure vahendaja, sokutas Lenini Venemaale Jaan Poska - Tallinna linnapea ja kubermangu kommisaar ning hiljem Tartu rahu sõlmija Petrogradi meeleavaldus - Meeleavaldus mis lõppes Eestile autonoomia andmisega Viktor Kingsepp - Enamlaste juht Eestis Eesti päästekomitee - Komitee mis loodi Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks 24.02.1918 - Eesti iseseisvus Balti hertsogiriik - Sakslaste plaan ühendada Riia, Liivimaa ja Eesti Saksamaaga Wielhem II - Saksamaa keiser, põgenes välismaale ja pärast seda kuulutati välja vabariik.
4. Saksamaa arvelt moodustati Poola koridor Sõjaväelised piirangud: 1. armee vähenes 100 000 meheni 2. ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja lennukeid 3. moodustati Reini demilitariseeritud tsoon Reparatsioonidena pidi Saksamaa maksma 21 miljardit dollarit kullas (peamiselt Prantsusmaale). II Eesti teel iseseisvusele 1. Aasta 1917. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene riigi koosseisus. 1917. aasta märtsis ühendati Eesti ühtseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Kohalik võim läks eestlastele, haridus ja asjaajamine muutus eesti keelseks. Ajutise maavalitsusorganina loodi Eestis Ajutine Maanõukogu (Maapäev), selle juurde moodustus ka Maavalitsus, mille juhiks sai Konstantin Päts. 1917. suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (Jaan Tõnisson), Eesti Tööerakond (Jüri Vilms), Eesti Maaliit (Konstatin Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Sõjalaevade madrused mässama ja ühinema töölistega. Paksu Margareeta põletamine. 3.03 valiti Tallinnas ja seejärel mujal Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Esialgu domineerisid nõukogudes esseerid ja mensevikud, Narvas enamlased. Juhtivaks Tallinna Nõukogu (kogu Põhja-Eesti üle). Venelaste ja eestlaste vahekord selles oli 6:4. Märtsis-aprillis Eestis üldine võidujoovastus, Al. Kerenski külaskäik Tallinnas! Määrati kubermangukomissarid. Tallinna linnapea Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks. Eesti administratsiooni suhted nõukogudega pinevad. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus: 11.13. (24.26
Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 toimus Tartus rahvusaste nõupidamine. Seati kokku autonoomiaseaduse projekt, esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstartsioon. 30. märts ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks sai Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eestis sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks. Juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega. Kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte.
1.Madisepäeva lahing toimus 21.septembril 1217.aastal,mil kohtusid Sakala ja Ordu väed,Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli lähedal.Puhkes vihane lahing,mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival,kus liivlasi sunniti taanduma.Lahingu saatuse otsustasid sakslased,kes püüdsid läbi murda eestlaste maleva keskosast. Pikkamööda see neil ka õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2.Muistse vabadusvõitluse allajäämise põhjused : *Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. *Ordurüütlid olid eluktselised sõjamehed,hea välj...
Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, mida tabavalt iseloomustas tööerakondlane Jüri Vilms. Täieliku iseseisvuse poole ei saa püüda ega leppida autonoomiaga, vaid tuleb taotleda õiguslikku osariiki föderatiivses Vene riigis. Maapäeva poolt loodi uue korra kehtestamiseks, valitsemise ja reformide teostamiseks Maavalitsus, mis asus tegutsema K. Pätsi juhtimisel. Põhilisteks eesmärkideks kuulutati:
aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega
16. Karu kasukas ei karda külma 4 17. Karu käppad ja põdra mokkad, savermu saba ja lattika naba üeldasse kõige magusamad lihatoidud õlema 18. Karu läheb mihklipäeval pessa, küünlapäeval käänab teise külje, maarjapäeval tuleb enne päeva välja 19. Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad -- poska marjad, sinimarjad -- sita marjad" 20. Karust saab mängimees, hundist ei saa iial 21. Karu tapjal olgu säng, põdra tapjal kirst valmis 22. Karu teeb kaheksa mehe arve 23. Karu õpetatakse ikki noorelt murdma 24. Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" 25. Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu 26
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
pärast seda. Kalmet ise mängis Liblet, mis pani aluse edasistele Lible kehastamistele ja edasiarendustele. Seejärel “Suvi” ja “Tootsi Pulm” raugematu menuga. Noorsooetendusi hakati nõudma ka ringreisidel. See aga oli kulukas. Et neid etendusi provintsi viia, hakati proovima nukuteatrit. (Tšehhi nukuteater oli käinud 1935 Tallinnas, satuti vaimustusse.) Moodustati omaette trupp, keda õpetati välja. Esimesed katsetused olid Taavet Poska “Möldri mälestused” ja O. Lutsu “Nukitsamees”, mõlemad lavastas Kalmet. 1936-38 Kalmet lavastas enamus nukuetendused ja 1937 käis Kalmet ka Tšehhis nukuteatrikunsti õppimas. Tema pani aluse kutselise nukuteatri kujunemisele. Tema õpilased rajasid ja moodustasid hiljem Eesti Riikliku Nukuteatri tuumiku. 1930ndate lõpus pühendus Kalmet „päristeatrile“ ja jättis lastele lavastamise teiste hooleks.
Eesti iseseisvusajal ehitati üles euroopalik ühiskond, integreeruti Euroopasse majanduslikult ja kultuuriliselt, eestlased said kaasaja Lääne tsivilisatsiooni kuuluvaks natsiooniks. Selle põhjal suutsid nad üle elada järgnevad poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja taastada iseseisvuse. Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. Veebruaril 1874 Pärnumaal. Tal oli neli venda ja üks õde. K.Päts oli õigeusklik. Ta oli hariduselt advokaat, töötades 1900. Aastal Tallinnas Jaan Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ajalehte Teataja. 1905 sai temast Tallinna linnapea abi, samal aastal ka linnapea kohusetäitja. Konstantin Päts kuulus Iseseisvus manifesti loonud Asutavasse Kogusse ning oli ka I-V Riigikogu liige. Täpsemalt 1921-1922 I Riigivanem ja 1923-1924 III Riigivanem. Konstantin Päts oli Põllumeeste Kogude üks liidreid. 12. märtsil 1934 korraldas ta koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid oma...
Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest Võitlus autonoomia eest 23.veebruar rahutused Petrogrodis 2.märts rahutused Tallinnas + streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. + Rahutuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. 3.märts võim Ajutisele Valitsusele + Kaksikvõim, mis ei suuda kontrollida kogu Venemaad, enamust kontrollib nõukogude võim (töölised ja soldatid) 26.märts eestlaste meeleavaldus Petrogradis + Osavõtjaid umbes 40 000 30
Kubermangud jaotati osadeks, kuhu saadeti väiksemad salgad. Põhimõte oli, et üleliigse karmuse eest ei karistata, küll aga leebuse eest. Eriti jõudsalt tegutsesid salgas 1905 dets ja 1906 jaanuar. Lasti maha palju inimesi, sh ka süütuid ja alaealisi. Karistusaktsioonist võttis osa ka palju sakslasi, kes olid kindralid jms. 19. jaanuaril 1906 arreteeriti revolutsioonisündmustega seoses Vene Riigiduuma valimiste kandidaat Jaan Poska, kuid vabanes endise Eestimaa kuberneri Bellegarde eestkostel juba paarikümne päeva pärast. Pätsist ja Teemantist said tagaotsitavad, nad mõisteti tagantjärgi surma. Piirkondades kust sõdurid olid lahkunud hukkasid revolutsionäärid sõdureid abistanud isikuid. Pärast riigiduuma kokkutulekut 1906 repsressioonid mõnvõrra leebusid, nt ei lastud enam massiliselt maha ilma kohtuta. Kokku hukkus rahutustes kuni 18. veebruarini 1906 Eestimaa kubermangus 50 inimest, kes
läks Ajutisele valitsusele. 1917a kevadel prooviti asjuda demokraatlike reformide teele. 2.märtsil tomust ülelinnanline streik Tallinna tehastes. Suunduti poliitlisi vange vabastama kus tapeti vanglaülem ja paar valuvurit. Reostati ka muid asutusi ja liitusid sõdurid ja madrused kes asusid ohvitsere tapma. Et korratus likvideerida tagandas Ajutine valitsus kuberneris ja määras ametisse kubermangukomissaarid- Tallinnas advokaat Jaan Poska. Seati ametisse ka maakonnakomissaarid ja miilits. Olid tekkinud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) mis pidas ennast omaalgatuslikuks revulutsiooni parlamendiks. Autonoomia Prooviti kasutada sobivat hetke eesti autonoomia välja kuulutamiseks. Selleks toimus Tartus rahvulike organisatsioonide nõupidamine kus koostati eelnõu ja esitati kinnitamiseks Ajutisele valitsusele.
Näinud ära sõjaliste abinõude ummikussejooksmise, hakkas Nõukogude Venemaa 1919. aasta suvel otsima kontakte Eesti valitsusega. Pärast mitmeid ebaametlikke pinnasondeerimisi pöördus Moskva 31. augustil Eesti poole ametliku rahupakkumisega. Eesti nõustus ja 16. septembril algas Pihkvas rahukõneluste esimene voor. Tookord läksid kõnelused siiski ummikusse. Rahukõnelused algasid uuesti 5. detsembril Tartus. Tartu rahukonverentsil juhtis Eesti delegatsiooni välisminister J. Poska. Nõukogude Vene delegatsiooni juhiks oli Adolf Joffe. Läbirääkimised kujunesid väga pingeliseks. Rahukonverentsiga ühel ajal organiseeris 9 Punaarmee Narva all kogu sõja kõige jõulisema pealetungi. Selle sihiks oli Narva vallutamine, et saada eeliseid rahuleppe koostamisel. Viimased heitlused ja Tartu rahu 1919. aasta detsembriks koondas Punaarmee juhatus Eesti vastu 160000-mehelise armee.
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
1905ndal aastal lähtusid eesti haritlased demokraatliku Venemaa põhimõttest. 1906ndal aastal esimest korda eesti poliitikud jõudisd mõttele, et Eesti peab saama autonoomseks. PUINE Urmo rõõmuks ^.^ autonoomia-plaani kulminatsioon on 1917nda aasta suvel Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus RAHVUSKONGRESS küsimuses "Mis saab edasi?" Venemaa Ajutine Valitsus, eestlased olid saanud oma algsed tahtmised autonoomia, piiratud, kuid siiski. Kubermangu komissaariks Jaan Poska, esimest korda eestlane nii kõrgel kohal. Nõuandvaks organiks kõrvale Maapäev (baltisaksa organ). Jüri Vilmsi eestvedamisel deklaratsioon, mis saadeti Ajutisele Valitsusele, ettepanek kogu Venemaa reorganiseerimisele demokraatilik vabariik, mood föderalismi alusel ja Eesti muutuks võrdõiguslikuks osariigiks. Vene keskvalitsuse juurde eriline rahvusasjade rahvaasjadekomissariaat. Mõni kuud hiljem moodustatigi, kuid siis oli eesotsas J.Stalin ja võimul bolsevikud.
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaa...
40 000 hästi organiseeritud ning korda pidavat eestlast, kelle hulgas ligi 15 000 relvastatud sõdurit. Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid
punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus · 25.02.1918 Tallinna saabuvad saksa okupatsiooniväed Tartu rahu 02.02.1920 · Vabadussõja lõpul 1919 aasta detsembris, kui Narva all peetakse kaitselahinguid toimus Tartus rahukonverents Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja Idapiiri kindlaks määramist · Puhkevad ägedad vaidlused piiriküsimustes, kuid punaarmee ebaõnnestumised Narvas sunnivad vene diplomaate järeleandlikusele ja 31.detsember sõlmitakse vaherahu, mis jõustub 3. Jaanuarist Vabadussõda saab sellega läbi · Rahuläbirääkimised kestavad ligi kuu · 02.02.1920 sõlmitakse rahuleping, milles: Määrati Eestile sobilik riigipiir
meeleavaldus, 40 000 hästi organiseeritud ning korda pidavat eestlast, kelle hulgas ligi 15 000 relvastatud sõdurit. Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte
massidemonstratsiooni Petrogradis Eestile välja rahvuslik autonoomia. Venemaa Ajutine Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused. Lähiajalugu Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, millega haarasid võimu enamlased
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
*Esialgu täielikku iseseisvust ei nõutut. *Põhjus: Ei soovitud Venemaad nõrgestada *Sellises olukorras piirdusid Eesti poliitikud sisemise omavalitsuse ehk autonoomia nõudmisega. *Vene valitsusele avaldasid tugevat survet Petrogradis elavad Eestlased *1917. Märtsi lõpul kinnitas ajutine valitsus Eestile omavalituses andmise seaduse. *Seadus ühenda põhja ja lõuna Eesti ühtseks kubermanguks *Keskvõimu kõrgemaks esindajaks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. *Esmakordselt Eesti ajaloos valiti rahvaesindus ehk Maapäev *Eesti sai loa rahvusväeosade loomiseks *väeosade juhiks sai Johan Laidoner *1917. kujunel venemaal tingimuseks uueks revulutsiooniks *Tallinnas haarasid punaakaartlased võimu ilma veretult. *Eestimaal läks võim üle Eestimaa Nõukogu täitev Kommiteele.. Jaan Amelt *Üle Eestis ei õnnestunud Venemaal võimu haarata(sisuliselt püsis kaksikvõim) *24.november tuli Maapäev kokku toompeale erakorralisele istungile
○ inflatsioon. Võitlus autonoomia eest 1917. aastal: ● 23. veebruar– rahutused Petrogradis; ● 3. märts– keiser loobus troonist, võim Ajutisele Valitsusele; ○ kaksikvõim. ● 2. märts– rahutused Tallinnas; ● 26. märts– eestlaste meeleavaldus Petrogradis autonoomia saamiseks; ● 30. märts– määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta; ○ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska. Autonoomia: ● 23. mai– Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised; ● 1. juuli– Maapäev tuli kokku; ○ Maavalitsus, K. Päts. ● Reformid: ○ rahvusväeosad, J. Laidoner; ○ eesti keel asjaajamiskeeleks. Oktoobripööre Eestis: ● 8. oktoober– Lääne-Eesti saared sakslaste käes; ● 26. oktoober– Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin; ● 27. oktoober– võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J
rääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe.Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. Valitsuse otsuse järgi oli rahusaatkonna esimeheks määratud J. Poska. Kuna poolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid enamlaste väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida meid nende nõudmisi täitma, kuid kõik nende rünnakud varisesid kokku.Sõjast kurnatud Nõukogude Liit oli isolatsioonis ja ta olukord polnud sugugi hea. Et pääseda välja suletusest ja näidata maailmale oma rahutahet, oli ta nüüd tõsiselt valmis rahulepingu sõlmimiseks
· Süjavägede ülemjuhataja ametikoht loodi 23.12.1918 võimaldas senisest paremini hinnata üldist olukorda, planeerida operatsioone ja suunata rindele vajalikke vahendeid · Lisaks sõjategevuse juhtimisele osales ülemjuhataja ka siseriiklike otsuste langetamisel ja elluviimisel · Kogu Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja kindralmajor Laidoner ja tema lähim abiline ülemjuhataja staabiülem kindralmajor Soots Jaan Poska (1866-1920) · Eesti (endine allakirjutamise ajaks) välisminister, kes oli Eesti-Vene rahuläbirääkimistel eestit esindanud 5-liikmelise delgatsiooni esimees Ptk 9B Eesti välispoliitika 1920.-1930. Aastail Ohuallikad · Riigi asukohta Läänemere idaosas loeti poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks, mida mitmed riigid võiksid tahta oma kontrolli alla haarata · Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad maailmarevolutsioon, aken Euroopasse
kulul. Nii viiski järgmine kooliaste Konstantin Pätsi Eestist eemale. 1894. aastal astus K. Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus ta eriti huvitus Rooma õigusest ja Balti eraõigusest. 1989. aastal lõpetas K. Päts Tartu Ülikooli ning järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas. 17 1900. a. augustis asus noor jurist Tallinna ning hakkas elatist teenima advokaat Jaan Poska abilisena. Poliitikasse pürgiv K. Päts taipas peagi, et ühendamaks edumeelsemat eesti seltskonda, tuleb pealinnas käima panna oma ajaleht. 1900. a. teisel poolel andis K. Päts lehe saamiseks vajalikud paberid sisse ning 1901. a. 10.novembril hakkaski K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". ,,Teataja" mõttesuunda ühendas majanduslike külgede rõhutamine. Lehe toimetamise kõrval pööras K
- kõik parteid keelustati, oli lubatud ainult 1 partei, Isamaaliit - tsensuur tehti erinevaid kampaaniaid ja sellega tegeles Propaganda talitus. 1) Eestipärase perekonnanime saamine 2) võidupüha tähistamine sinimustvalge lipp ja kodukaunistamise kampaania Vaikival ajastul suurenes riigikontroll majanduselu korraldamisel. Kõige olulisem kaubanduspartner oli Saksamaa. Eesti oli autoritaarne (pole hea, sest inimeste arvamust ei arvestatud) Jaan Poska oli see, kes kirjutas alla Tartu rahulepingule ja Tõnisson oli riigitegelane, ajalehe Postimees peatoimetaja, kes tõrjuti poliitikast ja ajakirjandusest tagasi pärast 1934 aasta riigipööret. 19. Eesti Vabariigi välispoliitika Eesmärgid: · tunnustuse saamine = 1921 tunnustasid Antanti riigid (lääneriigid) Eesti olemasolu ja 1921 võeti ta Rahvasteliidu liikmeks · liitlaste leidmine taheti luua Balti liit, aga see jäi ainult ideeks.
Maamehed pettusid enamlastes ning nende sümpaatia kuulus pigem Eesti valitsusele ja rahvuslikele erakondadele, kes lubasid maaküsimuse ruttu jaotsustavalt lahendada, jagades maa rahvale. · Enamlaste võit kodusõjas. Ühtse ja jagamatu impeeriumi eest seisvate valgete võidu korral eioleks nende liitlased Balti riikide iseseisvust tunnistanud. Tartu rahu: · Rahukonverents toimus Tartus (5. detsember 1919 2.veebruar 1920). · Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska, Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe. o Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eestile. o Eesti vabanes igasugustest kohustustest Venemaaees ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest. o Venemaa tunnustas esimese riigina de jure Eestit. o Eesti riigi koosseisu läksid julgeolekulistelkaalutlustel mõned peamiselt vene elanikkonnagavallad Narvataguses ja Petserimaal. Setumaa ühendati esmakordselt ajaloos ülejäänud Eestiga.
seminaris. Sealt lahkus aasta enne lõpetamist ning astus Pärnu gümnaasiumisse. 1894. aastal astus Konstantin Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. 1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduste kandidaadi teadusliku kraadiga. Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning hakkas elatist teenima advokaadina Jaan Poska abilisena. 1901. aastal hakkas Pätsi toimetamisel Tallinnas ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". 1905. aasta sügisel sai Päts linnapea kohusetäitja koha. Sündmuste ägenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. Õhus rippunud autonoomiataotlused aga ei realiseerunud, sest detsembris asus keskvõim vasturünnakule. ,,Teataja" suleti, kindralkuberneri käsu alusel tuli arreteerida juhtivad eesti tegelased. Tänu õnnelikule juhusele sai
" b.PS § 1 : SÕLTUMATUS c.PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué) d.PS § 2: UNITAARRIIK e.PS § 4 ja 14: f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust) RIIGIÕIGUSE AJALOOST 12. aprill 1917 Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti (Kerenskivalitsus), omavalitsusorgan Maapäev (selle valijaskonnaga määratleti Eesti rahvas). Eestikubermangu komissariks oli Jaan Poska. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maapäeva vanematenõukogu end kõrgeima võimu organiks (28.nov.1917). Kuldne kolmik e. Päästekomitee Päts, Vilms ja Konik, kes 24. Veebruaril 1918 kuulutasid välja ,,Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele (Eesti I PS moodi dokument). ·1918, 9. November kukutati Saksamaal Weimari Vabariigis võimult keiser Wilhelm II. ·Sügis 1918 Maapäev sai võimu tagasi. (Võiks rääkida Eesti riigi sünnist rahvuslikuõiguse tasandil. Algab Vabadussõda.
toimus 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult. *Kliimanni jaotuses on oluline kolmas element ja selle kehtestamine e valitsemise kord. Erinevad aktid mis kehtestavad eesti riigi valitsemise vormi. Oluliseim akt on Põhiseadus. Eesti PS sünnib asutavas kogus Estonia teatris. PS kehtestatakse oliliseimad normid ja printsiibid mille järgi riiki valitsetakse. Eesti on demokraatlik , sõltumatu vabariik kehtestati seal. Toodi välja , riigi tekkeks vajalikud 3 tunnust. Jaan Poska allkiri pandi sinna kõige viimasena seal asutava kogu liikmete nimekirjas, sest ta tuli soomest ja jäi hiljaks. Asutava kogu 3 päev oli juba ja Jüri Uluots pidas kõne. *Ainult tahtest, kultuurist ja rahast ei piisa, riigiks on vaja ka inimesi. Eestlasi kui ei sünni enam nii palju ja kui tulevikus on eestlaste % nii väike siis on oht ,et Eesti riik võib kunagi hääbuda. *I MS ja Vabadussõda oli eestile hädasti vaja. Sõda ei tohi ülistada, aga sõda aitas eesti riigil sündida
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
lossi- ja pargiansambli järgi. Kadrioru loss on projekteeritud Itaalia villade järgi kolmeosalisena - lossiansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega. Lossi ees paikneb alumine- ja lossi taga ülemine aed. Ülemises aias asub kaunis lilleaed koos meeliülendava veekaskaadiga. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserliku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Praeguse Poska ja Rohelise Aasa tänava äärne maa-ala kandis Peeter I aegu nime "Jekaterinskaja sloboda, kuna selle elanikeks olid Venemaa mõisatest toodud vene talupojad ning käsitöölised. Algsed elamud Kadriorus olid 2-3 akna laiuse otsaviiluga tänava poole pööratud viil- või poolkelpkatusega majakesed. Peeter I maja kui muuseum Vene keisritest oli Peeter I see, kes püüdis Venemaa Euroopaga tihedamalt siduda ning vallutas parema ühenduse loomiseks 1710. aastaks Balti riigid.
Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka Eestimaa kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Eesti Maapäev. Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. 4
seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Konstantin oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega koos sai 2 poega Leo ja Viktor Päts. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 toimetas ja andis välja ajalehte „Teataja“. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi ja sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1906. aastal kuulus Konstantin Päts arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema, sest Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse ehk korraldas
ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda 10 pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu. Tartu Rahu Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma ning 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eesti sai Vene kullavarudest 15 miljonit kuldrubla. Nõukogude Venemaa
3.jaanuar 1920.aastal relvarahu e sõjategevus kahe poole vahel lõppes. Ametlik rahu 2.veebruaril 1920 Tartus. Eesti armees sõja lõpuks 75 000 80 000 meest, venelasi 75 000 80 000???. Venemaa sai vägesid nüüd ümber paigutada. NVm ka huvitatud rahu sõlmimisest, sest uus riik ja vajas sidemeid läänega, selleks kohaks saigi Eesti Vabariik. Raha saamiseks müüdi maha läände kalliskive jms. Tartu Rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja Vene delegatsiooni Adolf Joffe. Tähtis: 1. Kumbki riik tunnustas teineteist. Vastamisi esimesed, kes teist tunnustasid üldse maailmas. 2. Riigipiiri kindlaksmääramine. Kunagi varem pole Petserimaa halduslikult Eesti alla kuulunud (1920-44/45). 3. NVm deklareeris, et Eesti ei pea vastutama Tsaari Venemaa võlgade eest. 4. Eesti sai osa Tsaari Venemaa kullavarudest ehk 15.miljonit kuldrubla e 11,5 tonni. Tometati kahes osas vankritega. 5
1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga Venemaal ühinesid ka Tallinna tehaste töölised 3.märtsil 1917.a. loobus tsaar Nikolai II troonist, asemele tuli Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks määrati Jaan Poska Idee toetuseks Petrogradis eestlaste demonstratsioon 26.märtsil 1917.a. 30.märtsil 1917.a. avaldati Vene Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille alusel: 24. 1) ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a
troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Domineerisid vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes Tallinnas ülelinnaline streik. Öö oli Tallinnas rahutu-mitmel pool olid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist jne. Korratused likvideeriti suht kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas selised kubernerid ning määras nende asemele kubernerkomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsioonipäevil olid tekkinud Töölise ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidasid end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. *26.märts 1917 - Petrogradi eestlaste demonstratsioon. Nõuti valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. *30.märts 1917- Ühtse Eestimaa kubermangu loomine *Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- Eesti ja Liivi Kubermangud ühendati üheks Kubermanguks, mille etteostsa asus Ajutine Valitsus
lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikkusesse Venemaal. Seda asjaolu tõttas kasutama Eesti valitsus, alustades novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga. Kuna teised Balti riigid ei olnud nõus ühiseid rahukõnelusi avama, otsustas Eesti minna separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, vene oma Adolf Joffe. Kõige suuremad vaidlused puhkesid piiriküsimuses, kuna enamlased nõudsid enda valdusesse kogu Petserimaad ning poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid
I 1918 – esimene välisdelegatsioon: Jaan Tõnisson – Skandinaavia (Kopenhaagen) Ants Piip – Suurbritannia Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19. XI 1919 – rahudelegatsiooni moodustamine: Jaan Poska (RE), Ants Piip (TEK), Julius Seljamaa (TEK), Mait Püümann (ESDP), Jaan Soots
Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg, Ago Pajur, Eesti ajalugu- Kirjastus "Avita", Tallinn, 2001, Eesti XX sajandil 1.Eesti vabariik 1917-1939 Autonoomia (Jaan Poska) Aluse autonoomiale pani Veebruarirevolutisoon ja Venemaa asumine demokraatiateele. 30.märtsil 1917 avaldas Venemaa ajutine valitsus määruse Eesti valitsemise uue korra kohta. Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendati ähtseks kubermanguks, mille etteossa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Valitsema hakkas Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kes seadis ametisse täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917 novembris kuulutas Maapäev et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu jning selle ajani kehtivad Eestis ainult maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga iseseisvuse mõte jäi püsima. Sõjaline oht Eestile oli sakslased kelle pealetung algas 1918 oktoobris. Punaarmee riismed põgenesid
detsember 1924 2) Asutav Kogu: maareform ja 2) Eesti Vabariigi poliitikud K. Päts. põhiseadus J. Tõnisson, A. Larka, J. Laidoner, 9. klass Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939, 25 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 3) demokraatliku parlamentarismi J. Poska aastad 3) Eesti Vabariigi põhiseadused 4) vaikiv ajastu 4) Balti Liit 5) majandus 6) kultuur ja eluolu 7) välispoliitika 4 Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel 1) uued kultuurinähtused 1) mood, muusika, tants 2) teadus 2) kirjandus ja kunst
pealinna vallutamise plaani. Vabatahtlike saabus ka Soomest, Taanist ja Rootsis. 6.jaanuaril hakkavad eestlased vastupealetungi, suund Tallinn-Narva. Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri. Vasteliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõudsid enestele kogu Petserimaad ja Virumaad (kuni Kundani). Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
