Eesti Asutav Kogu Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23.04.1919 kuni 20.12.1920. Esimees oli August Rei Maareform maaomandisuhete ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujutamine De jure õiguse kohaselt, ametlikult, juriidiliselt jne Tartu rahu 2.02.1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas EV iseseisvust. (EV esindajad: Jaan Poska, Jaan Soots; NL esindajad: Adolf Joffe, Leonid Krassin) Molotovi-Ribbentropi pakt mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23.08.1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Antant 1907a sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. (1917 Venemaa Antandist välja viimine) Rahvasteliit 1919 aastal rajatud rahvusvaheline organisatsioon, pärast II MS asendus see sisuliselt ÜRO-ga
eelkõige arenes traditsiooniline Eesti rahvakultuur. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia. 24. Mis on kultuuriautonoomia? Kultuuriautonoomia on vähemusrahvustele antud luba, mis andis õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülapidamise ja juhtimise eest ehk luba arendada siin ka vähemusrahvuste kultuuri. 25. Kes olid ja millega on silma paistnud: Jaan Poska Eesti riigimees. Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule. Konstantin Päts Eesti esimene president, paistis silma sellega, et korraldas Eestis riigipöörde ning kehtestas autoritaarse riigikorra. Viktor Kingissepp Eestimaa kommunistliku partei rajaja ja juht. Paistis silma sellega, et ta määrati ka Eesti Töörahva Kommuuni komisjoni komissariks. Jaan Anvelt Oli kirjanik, jurist ning revolutsionäär. Eesti bolsevike juht. Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja
EV peamine eesmärk välispoliitikas: julgeoleku kindlustamine. Tegurid, mida tuli arvestada: · Eesti geopoliitilist asendit · et Eesti vahetus naabruses asus NSVL · võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad · suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. · Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola Leedu, Eesti Läti, jt. · 1923 sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping · 1920 Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga
.................................................. 10. Ott Arderist Elu Luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder on sündinud 1950. aastal 26. veebruaril Tallinnas ja suri aastal 2004 26. juuni. Luuletaja on pärit kuulsast suguvõsast. Tema vanaisa oli Estonia teatri bariton Aleksander Arder, isa Oleviste kiriku õpetaja Arpad Arder ning ema esimese Eesti Vabariigi aegse riigitegelase, juristi ja diplomaadi Jaan Poska tütar. Tema noorem vend on muusik Jaan Arder, peres ka õed Madli ning Aade. 9aastaselt hakkas Arder korvpallitrennis käima. Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O.
a. sai perekond mitme aasta järel kokku. 1909.a. sõitis K. Päts Tallinna ja läks vabatahtlikult kohtu-uurija juurde jutule. Kohtus mõisteti 9 kuud üksikvangistuses. K. Päts saatis abikaasa Helma Sveitsi ravile, lapsed naise õe juurde. 1910.a. viidi K. Päts Peterburi " Krestõ" vanglasse. Siin sai keeli õppida, raamatuid lugeda, artikleid kirjutada. Sel ajal suri naine Helma tiisikusse. Riigi korrakaitse erinõukogu keelas Pätsil elada Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Tänu J. Poska tutvustele sai K. Päts pärast 6.aastat Eestisse tulla. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe Tallinna Teataja toimetajana ning naasis poliitikasse. Ta tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil 1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati. 1917 osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning
Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome, Läti, Leedu) polnud nõus ühiseid rahuläbirääkimisi pidama, oli Eesti sunnitud minema separaatlepingu sõlmimisele. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe. 3.jaanuaril hakkas vaenupoolte vahel kehtima relvarahu. Lõplikule rahulepingule saadi osapoolte allkirjad 2.veebruaril 1920 ning rahulepinguga nähti ette: - Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust. - Lepiti kokku osapooli rahuldav riigipiir. - Nähti ette sõjavangide vahetamine. - Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks. - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest
venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis jällegi ametisse Maavalitsuse. Tehti ettevalmistusi minna üle eestikeelsele haridusele ja keelele. Valmistuti Saksamaa võimalikule vastutungile. Tekkisid mitmed konfliktid . Ametist tagandatud vene ametnikud süüdistasid Eestit separatismis ning vene soldatid nägid eestlastes soovi ajada muulased rindele ja ise jääda tagalasse. Eesti autonoomiat ohustas veel jätkuv sõda. Kuna Venemaa ei suutnud enam Eestit takistada Saksa peale tungi eest
linnatööliste hulgas, ideed samad, mis esseeridel *VSDTP markistlik organisatsioon enamlased ehk bolsevikud eesmärk kehtestada ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa. Lubavad rahvale rahu, luba ja maad. Kevad 1917 Eestis *Eestini jõuavad revolutsiooni mõjud märtsis *30. Märts 1917 autonoomia õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus -Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks -Kubermangukomissaar Jaan Poska (endine Tallinna linnapea) -Valitakse esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu (Kutsuti ka Maapäev, 62 saadikut, täidesaatev võim) TULEMUSED *Aktiviseerub parteide loomine *Maakonna- ja linnavalitsused *Eestikeelne asjaajamine 1917 suvi Venemaal *Ajutise Valitsuse etteotsa tõuseb Kerenski. *Laur Kornikov üritab teha riigipööret, Kerenski surub selle maha *Enamlaste mõjuvõim riigis hakkab kasvama Enamlased *Juht Vladimir Iljits Lenin 1870-1924
Põhjenda! 1. MRP likvideeris Eesti iseseisvuse ja muutis Eesti Venemaa osaks. Määras väga pikaks ajaks Eestimaa tuleviku. 1. Nimeta EV taasiseseisvumisega seotud üritusi! 1. Balti kett 2. Laulev revolutsioon 3. Fosforiidi kampaania 4. Laulupeod 5. Rahvarinne 2. Nimeta EV poliitikuid! 1. Jaan Tõnisson 2. Konstantin Päts 3. Jüri Vilms 4. Konstantin Konik 5. Jaan Poska 6. Ansip 7. Laar 8. Savisaar 9. Kallas 10. Meri 11. Rüütel 3. Nimeta EV 5 tähtsamat kultuuritegelast! 1. Jakob Hurt 2. Jaan Tõnisson 3. Johann Voldemar Jannsen 4. Carl Robert Jakobson 5. Koidula
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskoo...
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra c)Johan Laidoner-Eesti sõjavägede ülemjuhataja.Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kuberman...
1. Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 1918–1934? 2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord? 3. Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut? 4. Miks ei suutnud Eesti Vabariik säilitada iseseisvust? 5. Anna hinnang Eesti Vabariigi arengule aastail 1918–1940. Lahenda ülesanded! 1. Milline Eesti ajaloo tähtsündmus sellel pildil aset leiab? Tartu rahu leping Millise sõja see lõpetab? Vabadussõja Kes allkirjastab dokumendi ja kes ta oli? Jaan Poska, ta oli välisminister. (versailles konverentsil ka osales) Eesti delegatsiooni juht. Milles seisneb selle dokumendi ajalooline tähtsus Eesti jaoks? Eesti sai esimest korda iseseisvaks. 2. Järjesta sündmused alates varasemast! a Kommunistide riigipöördekatse 6 b) K. Pätsi riigipööre 5 c Landeswehri sõda 3 d) Tartu rahu 4 d Eesti Vabariigi väljakuulutamine e I maailmasõja algus 2 f I maailmasõja lõpp 1 3
1902 esimese Eesti panga rajamine Tõnissoni eestvedamisel. Eesti laenu- ja Hoiuühisus, esimene eestlastele kuuluv rahaasutus 28. Konstantin Päts ja tema tegevus ,,Teataja" väljaandjana. Pätsi vaadete iseloomustus, nende erinevus Tõnissoni vaadetest. Õhutas ka eestlaste eneseteadvust, isetegutsemise tahet ja seltsiliikumist. Taunis venestamist ja baltisakslaste eesõigusi. Teataja pööras tähelepanu vaesematele kihtidele. Äärmuslikum. 29. Jaan Poska saamine Tallinna linnapeaks 1904 ,,Teataja" tegevuse tulemusel. 1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja moodustas valimisliidu Venemaaga. 30. 1905. aasta revolutsioon mis see oli, mis olid selle põhjused? Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda. Valvurid avasid tule, mille järel algas revolutsioon. 31. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed.
1933 USA tunnustas NSV Liitu 1935 Vastastikuse abistamise lepingud Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkiaga 1936 sõjaline abi Hispaania vabariiklastele 1939 läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga Saksamaa-vastase liidu asjus kukkusid läbi 1939 mittekallaletungipakt Saksamaaga Eesti 1917-1920 Eesti Vene impeeriumi autonoomse osana 1917 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal tõi kaasa rahutused ja streigid Tallinnas. J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks. 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel, Strandman jt. Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised - 62 saadikut, enamik eestlased. Istus koos Toompea lossis Otsused Eesti ala liitmine ühtseks kubermanguks Asjaajamiskeeleks eesti keel
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis
soldateid ja sõdureid ning juba ennem üritanud tööliste olukorda riigis parandada. 5. Millised sündmused võimaldasid Eestil 1918. aastal iseseisvuda? Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu – rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise. Sellekohane seaduseelnõu esitati Ajutisele Valitsusele ning oma soovide kinnitamiseks korraldasid eestlased 26.03 Petrogradis 40 000 osavõtjaga demonstratsiooni. 30.03 avaldati määrus Eestimaa
D) Selle peale andis Vene Ajutine Valitsus välja määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. E) Seadusega liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ( hilisematest Eesti aladest jäid loodud rahvuskubermangust välja Narva linn ja Setumaa ). Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. - 1917.a. detsembris liideti Eestimaa kubermanguga peale linnas toimunud rahvahääletust ka Narva ( mis eraldati Petrogradi kubermangust ). Lugege sellest ka õpik lk. 38. 6) Halduskorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940: - Halduslikult jagunes Eesti Vabariik 11 maakonnaks ( Harjumaa, Virumaa,
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest. 3. DATEERI! I MS - 28. juuni 1914 - 11. november 1918 PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 HISPAANIA KODUSÕDA 1936-1939 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 4. KES OLID PARIISI RAHUKONVERENTSIL PEAMISED OTSUSTAJAD JA KES MIDA SOOVIS? MIKS EI OLNUD VM? VERSAILLES' RAHULEPINGU SISU. 27 riigi esindajad(kokku 70 inimest) võitjariigid + liitlased. Eesti esindaja Jaan Poska. ,,Suur kümme" - USA, ING, PR, IT, JP. Lõpuks otsustas ,,suur nelik": - PR (G. Clemenceau) SM peab kõige eest maksma, peab nõrgenema, et ta ei saaks enam kunagi PR rünnata. - ING (D. L. George) SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt. - IT (V. Orlando) Lootis, et PR ja ING peavad oma kokkuleppest kinni ja Aadria merest saab IT sisemeri. Orlando ei osanud aga inglise keelt ja sellepärast ei saanud ta rahutingimustes kaasa rääkida ja otsustati tema eest. - USA (W
· Tekivad uued väljavaated, püüeldakse autonoomia poole · 1917 esitatakse Petrogradi autonoomia ettepanek, asjad hakkavad aga venima, eestlased korraldavad Petrogradis hiiglasliku demonstratsiooni · 4 päeva hiljem tuleb asutavalt kogult (Venemaal)ajutine määrus, mis ühendab Liivimaa kubermangu põhjaosa ja Eestimaa kubermangu ühtseks osaks · Poska hakkab kõike juhtima: valitakse Maanõukogu (parlament) ja Maavalitsus (valitsus) --- hakatakse looma ka rahvusväeosi · 1917 oktoober hõivas saksa laevastik Lääne-Eesti saarestiku · Oktoobripööre, võim läheb enamlaste kätte--- 27. okt võtab juhtohjad enda kätte Viktor Kingisepp · Algavad püüdused iseseisvuse taastamiseks · 1918, 18 veebruar algab sakslaste pealetung, vene armee riismed põgenevad
Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest ning lisaks veel võõrväed. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10:30 hommikul. Tartu rahu 2. jaanuaril sõlmisid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots ning Venemaa esindajad Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahu. Läbirääkimised toimusid Aia tänavas majas nr. 39. Rahulepinguga määrati ära, et Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ja loobub õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga
kubermangud senise Liivimaa kubermangude eestikeelsete aladega nagu Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Kubermangu seaduslikuks organiks sai maanõukogu, maakondades maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude endi otsustada jäi, mis keeles käib asjaajamine, kuid tingimuseks oli see, et asju pidi saama ajada ka vene keeles. Kuna inimestel puudus valimiskogemus, pidas tähtsaks kumbermangukomissaar J. Poska, et inimesed saaksid hakata valima ning kuuleksid sellest rohkem, et see kajastuks rohkem läbi meedia ja ajalehtede, st vastutas tehnilise poole eest. Maakonnanõukogud valiti nimekirjade alusel. Võrreldes hilisemate aegadega, oli maakonnanõukogu tegevus algusaastail tunduvalt aktiivsem. Nõukogude koosolekud kestsid päris pikalt kuni 3 päeva, mis jäi ka pooleli tihti vaid seepärast, et kaugemalt tulevate saadikute sai toiduvarud said otsa. 21
Seejärel palus Läti Eestilt abi ning Eesti väeosad suundusid Lätisse võitlusse Landeswehriga. 23.06.1919 purustasid Eesti väed Võnnu lahingus Landeswehri. Suvel 1919 püüdis Nõukogude Venemaa alustada rahuläbirääkimisi Eestiga. See andis Eestile võimaluse rahutingimusi dikteerida. Esialgu rahuläbirääkimiste ajas kokku ei lepitud, samuti mitte tingimustes. Nad kohtusid dets 1919, siis algasid ametlikud läbirääkimised Tartus. Adolf Joffe juhtis Vene delegatsiooni ja Jaan Poska Eesti oma. Samal ajal jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli tõrjuda Punaarmee rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid
vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi Aeg - 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. 19. Vabadussõda ja Tartu rahu. VABADUSSÕDA - 28.november 1918 - 2.veebruar 1920. Oli Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu peetud sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2.veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina de jure Eesti Vabariiki. 20. Isikud: Jaan Tõnisson - 19. sajandi viimaste aastate mõjukaim rahvuslik tegelane, kes andis Tartus välja ajalehe Postimees(Postimees pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist) Konstantin Päts - advokaat, kes asus 1901. aastal välja andma ajalehte Teataja(Teataja kuulutas „uueks jumalaks“ majanduse)
2/03/1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise. Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska Kubermangu juhiks määrati Jaan Poska. 30/03/1917 Vene Ajutine valitsus annab määruse laialdase autonoomiga Eesti rahvuskubermangu Oktoobripöördega võttis Eestis võimu üle Eestimaa Sõja- loomiseks
Poliitikute seas kõneldi mitmesugustest kavadest: Balto-Skandiast, Eesti-Soome unioonist, Eesti-Läti kaksikriigist jms. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest. Peamiseks ajendiks oli seejuures kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võivat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. Kubermangukomissar Jaan Poska leidis, et ,,nüüd ei jää muud üle, kui Eesti iseseisvaks kuulutada". Muidugi tekkis kohe küsimus, kuidas seda teha. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Esialgu loodetigi, et just Eesti Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse. Kuna
Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal
9 Eugeenika õpetamine koolides. Lühiülevaade föderatsiooni tööst). (Kirmus.ee - PM 31.07.1936) 1938 apr - Eesti eugeenika ja genealoogia seltsi uus juhatus: prof. K. Schlossmann esimees, dotsent R. Sinka abiesimees, dotsent H. Madissoon peasekretär, ajaloolane A. Oinas sekretäri abi, mag Peerandi laekur, dr med J. Ottas, vandeadvokaat V. Poska Grünthal. Eesti esindaja rahvusvahelises eugeenika föderatsioonis dots H. Madissoon. (Kirmus.ee - PM 13.04.1938) 1938 - Rahvusvaheline Eugeenika konverents Eestis (kus osales lisaks meie inimestele üle 60 välismaa teadlase). LÕPP TULI KOOS NÕUKOGUDE VÄGEDEGA 1940ndal Eestis võimu võtnud Nõukogude liit tühistas Pätsi steriliseerimiseseaduse 23.oktoobril 1940. Eugeenika seltsi tegevus keelustati ning sama aasta 3. detsembril anti seltsi
Märtson) 1904 dets Tallinn otsustati baltisakslastega võitlusse astuda; eestlased sõlmisid liidu venelastega; liidu jõuline propaganda tõi edu; 5 linnajaos kuuest võitis eesti-vene liit. Mitte keegi eestlastest ei olnud siiski nõus linnapea ametikohale astuma. Tallinna linapeaks sai 1 nendest 5 venelasest, kes valitud olid (Erast Hiatsintov) Konstantin Päts ja Jaan Teemant said linnanõunikeks. Mihkel Pung linnasekretäriks. Linnavolikogu koosolekuid hakkas juhatama Jaan Poska. Voldemar Lender vahetas õige pea Jaan Teemanti välja. Teataja ringkonnad olid saavutanud väga silmapaista võidu. 5 20. sajandi alguseks tekkis liberaalsete Postimehe ja Teataja kõrvale sotsialistlik... Aleksander Burlandt 1882 tekkisid Burlandtil kontaktid eestlastega (Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martna) eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise algus. Mihkel Martnat on nimetatud
reservid, dets alguseks tõrjuti esimesed rünnakud. Dets algul algasid Tartus Rahuläbirääkimised, Punaarmee tahtis jätkuvalt Narvat. Krivasoo ja Vääska all kujunest ohtlik olukord rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid Narva-Tallinna ühendused läbi lõigatasuurte kaotustega oht likvideeriti. 31.dets 1919.a lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee rünnakud Narvale. Tartu Rahuläbirääkimised. NV nõustus Eesti ettepanekuga. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Pooled pidid tunnustama teineteist ning määrama piirjoone. Tekkisid enamlastega vaidlused, sest nad tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad punaarmee pealtungi nurjumine Narvas sundis neid järele andma. 31.dets kirjutati vaherahule alla. Järgmised maj probleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus. Eestlased pidid maksma 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest, Eestile lubati tagastada kultuurivarad
vähendati ja neid jäi alla 400. Samal ajal oli kiriku kihelkondi ligikaudu 100. VEEBRUARI revolutsiooni järel 1917 sai Eesti autonoomsuse. Kaotati Liivi kubermang. ühendati enam-vähem praeguste piiridega sobiv eest ala Eesti ja Liivi kubermangust. Sellega oli Eestlastega asustatud territoorium ühtne. Esimest korda Eesti ajaloos. Eestimaa kubermangust olid välja arvatud Narva linn ja Setumaa. Eesti kubermang jaotus maakondadeks ja valdadeks. Kubermangu komissariks oli Jaan Poska. Kevad 1918 - Eesti okupeeriti Saksa vägede poolt. 3.03.1918 - Bresti rahulepingu alusel jäid Eesti ja Liivimaa (Eesti ja Läti) vormisliselt Venemaa võimu alla, kuid siia paigutati Saksa väeosad. Selle tulemusena Antantei riigid tunnustasid Eesti riiki de facto. Saksalsed üritasid Eestit ja Lätit Saksamaaga liita. Taheti moodustada Baltihertsogi riiki. Augustis 1918 sunniti Berliinis Venelasi loobuma Eestist ja Lätist.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Eesti Vabadussõda oli 28. november 1918- 02. veebruar 1920 42. Mis oli Landeswehri sõda? Millega see lõppes? 1918. aasta lõpul toimunud sõda Vene vägede ja Eesti vägede vahel. 1919 toimus Võnnu lahing, mille eestlased võitsid ja pidasid maha Saksa vägedega. Landeswehr saadi vastastelt kätte ning selle kohaselt pidid Saksa väeosad Lätist lahkuma. 43. Poola-Vene sõda 44. Millega lõppes Vene kodusõda? Mis olid tulemused? Eesti ajalugu II Ptk 27: 45. Kes oli Jaan Poska? Eesti delegatsioonijuht Tatru rahukonverentsil Ptk 28: 46. Miks kuulutas Eesti ennast iseseisvaks? Kuna ammusest ajast oli Eestil tahtmine iseseisvaks saada ning just sel hetkel oli see võimalik. Eesti tahtis iseseisvalt ja üksinda hakkama saada, ilma Venemaa või Saksamaata. 47. Mis tegi võimalikuks Eesti iseseisvuse väljakuulutamise? Venemaa nõrgestatus ning see, et Eestis ei viibinud ükski võõrjõud sellel ajal. Seda juhust kasutati kohe ära. 48
apostli sümbolid, kelle järgi nimetati toomkirik (paulus ja peetrus) Vana-Liivimaa lagunemine Selline jaotus provintsideks püsib kuni 1917. aastani: Liivimaa - Poola valdus Eestimaa - Rootsi valdus (lõuna-eesti) (põhja-eesti) Taani Saaremaal kuni 1645 Rootsi võidab taanit ühes lühikeses sõjas taanile kuulunud saaremaa läheb liivimaa külge 1917 ühendatakse eestlased ühte kubermangu seda hakkab valitsema Pätsi õpetaja Poska Jesuiitide tegevus Ignatius Loyola 1491-1556 Societas Iesu 1540 (võitlemaks reformatsioonide vastu) rajas Ignatius sellest saab alguse vastureformatsioon seisis katoliku kiriku kaitseks haiglavoodis toimus tal usuline pöördumine, tutvustas ideed rooma paavstile ja asutas ordu (Jesuiitide ordu) Tartu saadi aru, et vaja on haritud inimesi ja hakkas levima koolitöö ja -tegevus koolid ja kolleegiumid tõlkide seminarid
Eesti pool oli selleks ajaks toonud Viru rindele uusi väeosasid ja tõhustanud vägede juhtimist. Tõstmaks sõdurite võitlustahet, külastas enne vaenlase pealetungi rinnet peaminister Jaan Tõnisson, jagati kingitusi ja peeti võimaluse korral jõulusid. Vastase üha loiumaks muutuv rünnakuind rauges lõplikult 30. detsembril. EESTI OLI VÕITNUD !!! TARTU RAHU. 05. detsembril 1919 olid Tartus alanud sõdivate poolte vahel rahuläbirääkimised. Delegatsioone juhtisid vastavalt Jaan Poska Eesti poolt ning esialgu Leonid Krassin, hiljem A. Joffe, Vene poolt. Esialgselt nõudis Venemaa suurt osa Virumaast ja tervet Petserimaad, põhjendades seda endi kindlustamisega võimaliku agressiooniohuga Eesti poolt. J. Poska nõudis seevastu etnograafiliste piiride järgimist. Kokkuleppele jõudmata jätkasid mõlemad pooled läbirääkimisi 22. detsembril, kus nõustuti ühise piirikomisjoni moodustamisega. Ootamatult
aga sotsidel väike osa (suurim esseeridel). Bolsevike eeliseks oli Saksamaa ja vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks. Muljet avaldas 26.III eestlaste demonstratsioon Petrogradis ning ajutine valitsus andis järele. 30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised
Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Siit siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumi. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks, kus oluliselt oli suurenenud eestlastest elanike arv. Kuid nende olukord oli raske. Kogu linna keskvõim oli venelaste käes, kohalikes omavalitsustes aga valitsesid sakslased. Eestlastest haritlasi oli Tallinnas vähe ja need ei suutnud avalikus elus esile tõusta. Puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada
Soov avardada kandle ulatust ja mänguvõimalusi viis 20. sajandi 50-ndail aastail kandleehitajaid mitme uue kandletüübi loomisele. Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel. Viimane võimaldas mängida paljusid akorde kõikides helistikes. Muuseumi fondides on üle 50 kandletüübi. Siin on nimetute rahvapillimeeste- kandelehitajate kõrval Friedrich Voldemar Janseni, Juhan Zeigeri, Jaan Hivaski, Harald Kristali, Elmar Luhatsi, Väino Maala, Taavet Poska ja paljude teiste loodud pille. Pillikollektsioonis on mitu eesti talupoegade poolt valmistaud viiulit, moldpilli ja Põhja-Eestis ning saartel ja rannikualadel levinud hiiukannelt. Peeti endastmõistetavaks, et iga pillimees valmistas endale ise pilli. Kogemusi käidi hankimas naabrite juures ja neid anti edasi põlvest põlve. Vanades kroonikates ja dokumentides leidub rohkesti andmeid torupilli, tõenäoliselt juba 14.sajandil Eestis kodunenud ja populaarseks muutunud pilli kohta
· Loodi erakonnad. · Raudteevõrk. · Rahvuslikud üritused. · Vallad ja vallaseadused. · Ühistegevus. · Seltsid. · Emakeelne kõrgharidus. 1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel. · Taheti luua rahvusväeosad. · Kohalike omvalitsuste valimine. Enamlaste poliitika Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis
02.03. algasid Tallinnas streigid, mis paisusid rahvarohketeks miitinguteks, vabastati poliitilised vangid, rüüstati politseijaoskonnad ja kohtuasutused. samasugused sündmused toimusid ka teistes Eesti linnades. 10.03. pühitseti 1905 a revolutsiooniohvrite mälestust. Vene Ajutisel Valitsusel õnnestus kord taastada ja asendati ka senised kubernerid. Eesti kuberneriks nimetati Vene Ajutise Valitsuse poolt hinnatud jurist, Tallinna linnapea Jaan Poska. Ametisse määrati ka maakonnakomissarid ja miilits. Nagu Venemaal, nii tekkisid ka Eestis mitmel pool Tööliste Soldatite Saadikute Nõukogud (TSSN) Eesti ala jagunes kaheks kubermanguks- Eesti kubermang, keskusega Tallinnas ja Liivi Kubermang, keskusega Riias. Jagunemine kaasnes ALTMARGI RAHUGA, mis lõpetas Poola- Rootsi sõja, tõi Rootsi võimu alla need alad, mis alates Liivi sõja lõpust olid kuulunud poola kuningale.
Venemaa üritas astuda demokraatlike reformide teele. 2. märtsil suur streik ja miiting Tallinnas. Töölised vabastasid poliitilisi vange, Paks Margareta. Rüüstati politseijaoskondi jms. Sellised rahutused kordusid kõigis Eesti linnades. Revolutsioonis domineeris vene keel ja vene mõttelaad. Korratused likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras uueks Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. TSSN. Eesti rahvuslikud jõud püüdsid kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eestmärgiks seati poliitilise autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Valmistati vastav eelnõu Ajutisele valitsusele, kuid asjad aina venisid. 26. märtsil Petrogradis eestlaste demonstratsioon. Nõuti autonoomiaseaduse kinnitamist. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta
suhtuks Antant Eesti iseseisvusesse ja kelle ülesandeks sai tutvustada eestlaste olukorda ja sihte ning hankida tulevasele omariiklusele toetust 1918. a jaanuaris Rootsi saabunud Jaan Tõnisson oli esimene välissaadik, kes lõi kontaktid Rootsi ja teiste riikide diplomaatidega (SB, Prantsusmaa ja USA saatkondadega). Stockholmis rajati Rootsi võimude nõusolekul Eesti ajutine saatkond. 10. jaanuar 1918 pöördudid Asutava Kogu Eesti delegaadid Petrogradis Inglise saatkonna poole (Poska). Poska teatas, et Saksamaa pakub Eestile protektoraati, ent Eesti seda ei soovi, vaid tahab ennast iseseisvaks kuulutada, et vältida okupatsiooni. Inglismaalt tuli positiivne vastus ja oli nõus Eestit de facto tunnustama. Samasugusele positsioonile asus ka Prantsusmaa suursaadik, ainult USA ei andnud mingit vastust. Tegelikult oleks pidanud Eesti välisdelegatsiooni juhiks saama J. Vilms, kes suunati märtsis välismaale Eesti diplomaatia juhiks. 27
- Tekkinud rahvuskubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917.a. 30.märtsil piiratud autonoomia. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Eestimaa kubermangu komissariks määras Ajutine Valitsus Tallinna linnapea, eestlasest advokaadi Jaan Poska. - Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega ning asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. - 1917.a. suvel hakati läti eeskujudele toetudes looma rahvusväeosi. Eestist oli Vene armeesse mobiliseeritud Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
- Tekkinud rahvuskubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917.a. 30.märtsil piiratud autonoomia. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Eestimaa kubermangu komissariks määras Ajutine Valitsus Tallinna linnapea, eestlasest advokaadi Jaan Poska. - Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega ning asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. - 1917.a. suvel hakati läti eeskujudele toetudes looma rahvusväeosi. Eestist oli Vene armeesse mobiliseeritud Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
of Formation” Väikeriikide võimalused: Majanduslik arendamine. Kuulumine rahvusvahlistesse organisatsioonidesse. Eesti Välispoliitika: Periodiseerimine: 1918-1940- EV välispoliitika kujunemine. 1940-91 nn varjusurm. 1991-2004 uus välispoliitika. 2004-... “uusim” välispoliitika? Eesti välispoliitika algus: 24.02.1918 a + esimesed välisministrid: I Eesti Ajutine Valitsus (EAV) 1918- J. Poska. II- III EAV 1918 O. Strandman. IV EAV 1918 J. Poska. Esimene Vabariigi valitsus 1919 A. Birk. Kahe maailmasõja vaheline periood: Kaks arusaama: 1. Ohutunne Ida poolt. 2. Regionaalsed julgeolekugarantiid. 1920ndate 3 arengusuunda: 1. Neutraalsus 2. Rahvasteliit 3. Balti Liit. Seotud. Ajalooline areng: Eesti astumine Rahvatse Liitu (koos teiste Balti riikidega) “Meie (Balti) riigid ei asu kellegi poolele. Me ei võta endale riski olla kellegi poole. Me kuulutame, et asume toetama enamust”. Tartu Rahuleping 02.02
Ütles, et riigikorraldust mõjutab kliima ja geograafiline asend. Kirikusse suhtus neutraalselt. Pousseau- hüüdlase ,,tagasi loodusesse" , ,,kõige parem elu on Maal", ,,kõik on võrdses, ei ole rikkaid ega vaeseid", ,,riiki valitseb rahvas". Kommunistid võtsid temast eeskuju. Üks isik esindabv rahvast. Pilet nr. 4 ; (2) Tartu rahu leping sõlmiti 2.veb 1920. Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel Tartus. Eesti poolt juhtis rahuläbirääkimisi Jaan Poska (välisminister). Rahulepingu põhimõted: 1)Venemaa tunnustas Eesti iseseisvat riiki(Igavesest ajast, igavesti!) 2)Venemaa maksis Eestile 15mil. kuldraha sõjakahjude hüvitamiseks. 3)Venemaa pidi loovutama Eestile osa oma territooriumist (Narva tagused alad(Ivangorod), Preisimaa(Petseri linn)). 4)Venemaal elavatele eestlastele anti võimalus tulla koju (38 000 tuli koju) 5)Siit ära veetud varade tagastamine. Tartu rahu tähtsus: seda on nim. Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, sest
märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Eesti vabariigi loomine Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks
) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel : Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu Kodanikuvabadused (1920-1933)- Vabad valimised , Seadusandlik võim (1934 1937) Riigikogu laiali saadetud , kodanikuvabadused (19341937) Riik kontrollis noorte tegevust , kodanike vabadused piiratud , Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas ja aitas Pätsi riigipöördega . Jaan Poska Kirjutas alla Eesti-Vene rahulepingule . Tartu rahuleping Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel .1920 2 veebruar . Põhipunktid 1. Venemaa lubas igaveseks ajaks tunnistada Eesti iseseisvust . 2. Venemaa andis Eestile oma aladest Petserimaa ja Narvatagused alad .3. Venemaa maksis 15 miljonit kuld rubla . 4. Venemaa lubas tagastada siit ära viidud vara . Vabadussõda 28 nov 1918 2 veebruar 1920 Landeswehr 1919
28.nov.1918 vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; 23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased; 2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; 5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust: Jaan Poska Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Jüri Vilms Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja 6. 3 väepealikku Vabadussõja ajast: Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja Ernst Põdder Eesti vägede juht Landeswehri sõjas (koos Nikolai Reekiga)
karnisonis oli kokku 50'000 meest. Muhu saarle rajati kindlustatud tsoonid. Kokku oli Eestis sel ajal 100'000 sõdurit. 1916 - kurnamissõja tulemusena hakkas rindel toimuma vennastumine Saksa ja Vene sõdurite vahel. 27.02.1917 - Venemaal kukutati Veebruari revolutsiooni tulemusena tsaar ja valitsema asus Ajutine Valitsus. 01.03.1917 - Kokku tuli eestalste poolt valitud Maanõukogu. See moodustas Maavalitsuse, mille esimeheks sai Konstantin Päts. Eesti kubermangu komissariks määrati Jaan Poska. 26.03.1917 - Petrogradis suur eestlaste ronkkäik, milles osales 40'000 inimest. 30.03.1917 - Eestile anti Venemaa koosseisus autonoomia. Ühendati Eesti- ja Liivi kubermang ühtseks Eestikubermanguks (Maa ala, mis praegu on ümbritsetud Eesti piiriga). 1917 Aprill - Loodi Esimene Eesti Polk Tallinnas (mõnedel andmetel Rakveres). Ülemaks määrati Aleksander Tõnisson. Rakveres sellepärast, et Tallinnas Venelased ei lubanud seda teha. III Eesti polgu juht oli Ernst Põdder
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
