21

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

Ta on õigusteadus, mitte õiguspoliitika. Ameeriklasest Ronald Myles Dworkin on hetkel üks tuntumaid õigusfilosoofe maailmas. Kuulsaks on ta saanud nii õiguspositivismi ja Harti õigusmudeli väsimatu kriitikuna. Samuti on tuntud tema konstruktiivne teooria õiguse ja eetika suhetest, mis püüab vältida nii õiguspositivismi kui ka loomuõiguse vigu. Keskmise põlvkonna tuntumaid õigusfilosoofe Ronald Dworkin on üks peamiseid selle suuna tähistajaid, mille eesmärk on positivistliku analüütik täiendamine loomuõiguse elementidega. Nimelt loomuõiguslased on püüdnud lähtuda sellest, mille jaoks õigus üldse olemas on. Seetõttu aga ongi nad vaadelnud õiguse ja eetika vahekorda selle ideaalis. Herbert Lionel Adolphus Hart positsioon tänapäevases õigusfilosoofias on omamoodi kompromislik. Ühelt poolt positivisti ja analüütikuna, Hart oli enne õigusteadusesse siirdumist

Õigus → Õigusõpetus

187 allalaadimist

45

doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks. 2. Eesti õigusajalugu on eesti rahva ja maa õiguse ajalugu varasematest teadmisvõimelistest aegadest praeguse ajani ühenduses sugurahvaste, kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga. Milline on ühe või teise lähenemisviisi põhistatus kaasajal? Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem: 1. Õiguse kui areneva terviku mõistmine 2. Immuunsus positivistliku staatika eest 3. Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. Õigusajalugu Eestis kui õiguskultuuriliste katkestuste ületaja. Õigusajaloo ajalise alguse probleeme. Kirjutatud ja kirjutamata õiguse ajalugu. Arhailine õigus, tema teistsugusus Õigusallikad ja õigusajaloo allikad, nende erinevused. Õigusajaloo allikate struktuur MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD 1. esemelised allikad · kinnisasjad · vallasasjad 2. kombed 3. suulised e

Õigus → Õigus

907 allalaadimist

52

doc

Tööde vormistamise juhend

välja, milles seisneb temapoolne originaalne panus uute teadmiste otsingul, kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. Teoreetilisteks uurimusteks võivad olla üliõpilaste seminari- ja lõputööd, väitekirjad , nendeks on tegelikult ka referaadid ja esseed. 3.1.2. Empiiriline uurimus 8 Valdav osa üliõpilaste kasvatusteaduslikest uurimustest on empiirilised uurimused, mis omakorda võivad olla oma positivistliku või tõlgendava lähenemisviisi tõttu · kvantitatiivsed, · kvalitatiivsed. Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi ühitamist. Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis- küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise

Kirjandus → Tööde vormistamine

419 allalaadimist

89

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

(v.a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks.  o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad ­aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või ­situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu

Majandus → Mikro- ja makroökonoomika

504 allalaadimist

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Probleem selles, et õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvustes. Õigus on võimusuhete produkt. Õiguse normatiiv-regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile. Küsimusele, mis on õigus, on vastata raske. Õigus ei pruugi olla tõde, vaid ainult millegi suhtes parem, õiglasem. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset. Õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue, mille tagab nende formaalne jõudmine õiguskorda. Täiuslik õiguse definitsioon puudub tänase päevani. Õiguse ülesanne on anda küllaldaselt üldised ja selged ettekirjutused teatud käitumise liiki ja selle määra silmas pidades. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riikliku

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia

329 allalaadimist

72

docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...

Majandus → Majanduse alused

37 allalaadimist

33

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

kontrollimudeli puhul ei ole erilist tähtsust kurjategija isikul, siis kohtlemisideoloogia korral klassifitseeritakse kurjategijaid võimalikult täpselt ­ eristatakse erinevaid kontingente; klassif. toimub tulenevalt testidest saadud andmetest. Klassif. viiakse läbi kõikide asutusse sattunud indiviididega, et määrata võimalikult individuaalne kohtlemise viis (paralleel haiglaga ­ individuaalne raviviis). Üldine klassifikatsiooni puhul: eristamine sarnaneb vana positivistliku Franz von Liszt'i poolt loodud jaotusega (jagas kurjategijad paranemisvõimelisteks ja paranemistahtelisteks. Parandamist mittevajavaid juhukurjategijaid tuleb hirmutada, paranemisvõimetuid kurjategijaid tuleb isoleerida/kahjutuks teha). Meditsiinilise mudeliga tulid kasutusele küllaltki drastilised meditsiinilised meetodid, nt a)lobotoomia. Avastati seaduspärasus, et teatavaid ajuosasid kahjustades on võimalik muuta

Õigus → Õigusteadus

252 allalaadimist

48

doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...

Kirjandus → Kirjandus

109 allalaadimist

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

­ Eks see olnud paha. ­ Kus ta paha oli, kui tapsin kitse ära, sain pajatäie liha. ­ Eks see olnud hea. ­ Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. ­ Eks see olnud paha. ­ Kus ta paha oli ... (Rahvaluule.) naturalism ­ 19. sajandi lõpu prantsuse kirjandusest lähtunud kunstimeetod, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalismi tekkepõhjused on seotud Charles Darwini (1809­1882) teooriaga olelusvõitlusest ja Auguste Comte'i (1789­1857) positivistliku filosoofiaga, mis tunnistas ainult faktitõde. Naturalistide ideeline õpetaja oli filosoof ja esteetik Hippolyte Taine (1828­1893), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi rassi, keskkonna ja momendi mõjudest lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid

Eesti keel → Eesti keel

58 allalaadimist

43

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

vastuollu jumaliku tõega. D toetub mitmele allikale ­ ta kasutab ajalehteda materjale. D oli reformide suhtes väga kriitiline. Kohtureform ei meeldinud talle üldse ­ see peegeldub ka ,,K ja K-s". D oli veendunud, et inimese tegude üle ei tohi otsustada kohus, vaid inimese enda südametunnistus. D-t huvitasid mitmesugused andmed kuritegevuse ja prostitutsiooni kohta. Klassivahede kasvu tõttu kasvas ka kuritegevus, süvenes prostitutsioon. D on kursis ka kaasaegse lääne positivistliku mõttega. Ta loeb Benthami, Mille'i. ,,Kuritöö ja karistus" on tekst, kust võib leida mitmeid tsitaate nii vene kui ka lääneeuroopa kirjandusest (Stendhal, Balzac ,,Isa Goriot"; Puskini ,,Padaemand"). Kuritöös ja karistuses peegelduvad väga mitmed motiivid tema varasematest teostest. ,,Härra Prohhartsin" ­ härra kartis koondamist ja see kujunes tal maaniaks. Tema madratsi alt leiti väga suur rahasumma. D arendab esmakordselt Napoleoni teemat

Kirjandus → Kirjandus

109 allalaadimist

80

doc

Õiguse sotsioloogia

olema õiglane õigus. Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Ei tohi ja ei saagi mööda vaadata õiguslikust tegelikkusest, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaapidest ja nende vastavusest vähemalt eetilisele miinimumile. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse e positivistliku ja loomuõigusliku vahepealset. Nii tähistab Dreier õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue, mille tagab nende formaalne jõudmine õiguskorda

Õigus → Õigus

205 allalaadimist

190

pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...

Õigus → Õigus

426 allalaadimist