Ettevõtted reageerivad turusituatsioonile erinevalt. Väikesed ettevõtted proovivad kohalikul turul hinnamarginaale tõsta ja suurettevõtted peavad tootmise suurenamise, konsolideerimise ja uute turgude leidmisega rahalist olukorda parandama. 3. Artiklis vaadatakse erinavete piimatootjate kokkuostu hindasid. Põgusalt analüüsitakse piimaturu trende viimasel kümnel aastal ja tootjate erinevat käitumist turu järsul muutumisel. 2. Kas tegemist on positivistliku voi normatiivse analüüsiga? Põhjendage. Töö autor leiab, et tegemist on positivistliku analüüsiga: 1. Artiklis proovitakse erinevate tegevuste ja mudelite abil lahti seletada ja prognoosida, milliseks kujuneb olukord tulevikus piima kokkuostu ja lõppkaupade turul ja kuidas kujuneb majanduskeskkond. 2. Analüüsitakse, milliseks on meil piimaturul kujunenud olukord praegu ja mida me saame tulevikus oodata. 3. Positivistlik analüüs põhineb reeglina faktidel
Sotsioloogia "isa" teadusele nime andja. Positivismi looja. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Durkheim. -Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja -Väga tähtsaks pidas teaduses meetodit ("Sotsioloogia meetodi reeglid") -Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse:
Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsus...
Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 4.Selgitage positivistliku uurimisparadigma põhiseisukohti Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
Kuna teemas käsitletud alasid ei rajata kellegi konkreetset huvi silmas pidades vaid lähtutakse üldsuse huvidest, siis saabki siinkohal väita, et tegemist on välismõjuga. Ehk, kellegi tegevus mõjutab teisi ilma vastava tasu või kompensatsioonita. Üheks negatiivseks välismõjuks võib siinkohal kindlasti nimetada individuaalse omandi õiguse puudumist. Teine negatiivne mõju on ühiskasutus, läbi mille võib positiivne ja negatiivne mõju balansseeruda kord ühel, kord teisel pool. Positivistliku poolena võib nimetada visuaalset tulemit ja sellega kaasnevat miljööväärtust. Rajades mänguväljakuid, saame kaasa aidata "heade tegevuste" leidmisele noore jaoks. Kui rääkida kuludest ja tuludest, siis selge on see, et rajamisega kaasnevad otsesed rahalised kulud on kindlasti suuremad kui rajamisega saadavad tulud. Üldjuhul otsesed materiaalsed tulud puuduvad. Väljaarvatud juhtumid, kus on tegemist spetsiaalselt rajatistega (Tallinna vanalinnas asuv liuväli).
KAHEKSAKÜMNE PÄEVAGA ÜMBERbMAAILMA "Kui Phileas Fogg Londoni jaama jõudis, näitasid kõik kellad kümne minuti pärast üheksa. Phileas Fogg oli sooritanud ümbermaailmareisi ja jäänud viis minutit hiljaks! Ta oli kaotanud." See on maailmakirjanduse üks ilusaimaid puänte. Inglise dzentelmen oli oma prantsuse teenri Passepartout´ga olnud teel 80 päeva. Koos said nad jagu avameretormidest, trotsisid katkenud raudteeliinidest ja valedest sõiduplaanidest tekkinud ebameeldivusi, lõid võidukalt tagasi koguni indiaanlaste rünnaku. Ja nüüd kõik asjata? Ei. Areenile astub nähtamatu liitlane aeg. Kui idasuunas liikuma hakata, on ajavõit iga pikkusekraadi kohta neli minutit. Kui see 360-ga korrutada, on tulemuseks täpselt üks päev Phileas Fogg ja Passeportout jõudsid kohale varem! Nende ümbermaailmareis kestis ainult 79 päeva. Jules Verne ise turismist suurt ei hoolinud. Ta oli liiga vaene, sest hakkas kirjanikuks vastu oma j...
Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme. Tegelikkuses saame me rääkida ainult segamajandusest, kus ressursside jaotuse määravad ära avalik sektor (riik), traditsioonid ning turg üheskoos. Majandusteadlased tegelevad majandusküsimustega kahel viisil. Kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest, on tegemist positivistliku majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
.................... 2) ettevõtted püüavad maksimiseerida ......................või minimeerida ..................... 25 10. Lõpetage laused: Majanduses osalejate ratsionaalne käitumine eeldab: 1) inimesed soovivad maksimiseerida kasulikkust... 2) ettevõtted püüavad maksimiseerida kasumit...või minimeerida kahjumit..................... 26 11. Kas tegemist on positivistliku või normatiivse analüüsiga? 1) Kui kauba läbimüük suureneb, siis kasum kasvab 2) Eesti valitsus peab rohkem tähelepanu pöörama pensionäride majandusliku olukorra parandamisele 3) Majanduslangus toob kaasa kogutoodangu languse 4) Parim majanduspoliitika on selline, mis maksimeerib majanduskasvu 27 11. Kas tegemist on positivistliku (P) või normatiivse (N)analüüsiga? 1) Kui kauba läbimüük suureneb, siis kasum kasvab, P
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning te...
kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. Biheiviorism filosoofias: Esimene biheiviorismi mõjukas formuleering tuli loogilistelt positivistidelt, kelle jaoks see oli semantiline tees vaimu kohta käivate väljendite tähenduse kohta. Nende järgi peab mentalistlikke väljendeid sisaldavad laused olema sama tähendusega, kui mingi kõigi poolt verifitseeritava tähendusega lausete hulk, mis kirjeldavad käitumuslikke või
ANALÜÜS · Põhiküsimus: kuidas · Põhiküsimus: kuidas majandus peaks toimima majandus toimib · Hinnanguline arutlus, mis majanduses toimib hästi või · Analüüsib nähtuste halvasti. omavahelisi seoseid. · Pole alati teaduslikult tõestatavad. · Ei sisalda hinnanguid. · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad · Tulemuseks on kristeeriumi alusel. majanduslike institutsioonide · Põhineb positivistliku analüüsi tulemustel. ja protsesside mudelid ja prognoosid. · On võimalik kontrollida vaatluse teel · Põhineb faktilisel materjalil Missuguse hüvise nõutava koguse Kas hinnamuutus on hea või halb? Nt muutuse toob endaga kaasa hinna muutus? Teaduslik analüüs algab uuritava probleemi formuleerimisest, seejärel valitakse uurimismeetod. On kaks lähenemisviisi uuritavale probleemile:
Kõige parem siis kui neid asju on võimalik näha, tundub, et see, mida me näeme tundub inimesele selgem olevat kui see mida me kuuleme või haistame , see peab olema samas nähtav ka teiste jaoks, mitte ainult selle konkreetse in-se jaoks. Üks konkreetne in näed asju teistmoodi kui teised, mingi asi on analüütiliselt õige, kuna see def. Mida kasutatakse on omaks võetud üksmeelselt fenomenoloogia ütleb nii Paljud on võtnud omaks positivistliku suuna ja üritab muuta subjektiivset käitumuslikeks ja kognitiivseteks protsessideks, millele antakse nimi, olgu need siis eelistused. Tahetakse anda neile numbriline vorm ja kuju, et neid saaks omavahel paremini võrrelda Positivistliku asja eesmärgiks ongi seletamine seltskondliku kogemuse allikate väljaselgitamine Fenomenoloogiline lähenemine kahtleb üsna sageli, sots maj staatus, võrdlusnivoo, kas termineid
tänapäeval tõde iseloomustatakse ja mis valdkonnad sellega tegelevad. Tõde ja ideoloogia küsimus. Esmapilgul näib tõde peituvat vaid selles, kuidas see on esitaud ja kuidas see mõjub, tõetahe aga soov leida esituse sees peituvat tõde ennast, selle tähendust, lausungi objekti suhet sellele osutavaga. Tõetahe aga siiski ei või olla lahus tõe esitamisviisidest ehk diskursustest, seda valitsevad ikkagi iha ja võim. Tänapäeval tõega tegelevad reaalteadused ja mõneti ka positivistliku kallakuga sotsiaalteadused. Tõetahetest lähtub pedagoogika, kirjastamise süsteem jms. Religioon tegeleb tõeküsimusega. Subjektifilosoofia lähtub subjektikesksest lähtekohast, subjektiivsest tõest. Ideoloogia marksistlikus tähenduses lubab võimuteostuse ühiskonnas ilma repressioone kasutamata, tõe funktsiooni võib panna vastavusse ideoloogia omaga. Ühiskond ise soovib järgida mingisugust ideoloogiat ja samuti on olemas mingisugune tõetahe. 4
Kas eituse eitus on jaatus või on peegelpildi peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid. Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144). Olgu naljade uurijatel kuitahes erinevaid arusaamu nende tõlgendamisest, ühes on kõik ühel meelel: naljade põhiolemusse kuulub mängulisus ning rõõm. Ehk Freudiuurija Marthe Roberti sõnadega: Naljade psühholoogiline tähtsus seisneb rõõmul, mida nad valmistavad ja nagu iga lõbu, nii viivad ka naljad täiskasvanuid nukralt, kuid tõsimeelselt tagasi lapsepõlvemängude juurde.
tegijad. Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. Teiste in intellektuaalne- teadlase tüüp, mõttetöö, halvad mõjutustel valimine. suhtlejad, halvasti juhitavad Matchingu paradigm (kokkusobitamine) K- artistlik- loov eneseväljendus, andekad, mitte eriti inõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel organiseeritud, ,huvitavate mõtetega, paindlik, kümnenditel, kui vastavalt positivistliku enesekeskne maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema sotsiaalne- naudib suhtlemist, teiste õpetamine, in testimise ning tööalase sobivuse määratlemisega. juhtimine Selline lähenemine sobis hästi industriaalse, ettevõtlik- püsimatu, hea algatusvõimega Tayloristliku keskkonnaga, kus masstootmise konvensionaalne- täpne, korrektne, usaldusväärne
paremini mõista ja seletada. Selle keskne arusaam on laenatud loodusteaduste maailmast: tuleb jätta kõrvale metafüüsilised spekulatsioonid ja tegelda mõõdetava, vaadeldava jms osaga kirjandusest, kasutades maksimaalselt loodusteaduslikku mõtlemist ja meetodeid. Oluline on uurija objektiivsus ja erapooletus hinnangute ja preskriptiivsuse asemel. Oluline eesmärk on põhjussuhete otsimine ja kirjandusloost saab põhjuse-tagajärje suhete rida. Positivistliku lähenemise võime jagada kaheks: biograafiline ja võrdlev suund. Biograafilise suuna oluliseks keskmeks sai arusaam, et kirjandusteos on kirjaniku isiksuse ja ümbruse peegeldus. Ehk nagu pani selle kirja Hippolyte Taine: tähtsad on rass/tõug, miljöö ja moment, millest Wilhelm Scherer tegi puhtalt kirjanikukeskse kolmiku: päritu, õpitu ja läbielatu. See asetas kirjanduse uurimise ja teoste seletamise keskme kirjaniku elulukku. Võrdlev
teaduste alustega, st neid samu "marginaalseid" teadmiste küsimusi, mida välistab Comte ja paljud tema järgijad. Kolmandaks ja ühtlasi ka viimaseks punktiks, kõik Comte ja tema järgijate katsete eesmärk tõestada eetiliste ideaalide kehtivust ja kandavust ja väärtuse süsteemi osana mehhaanilisest ja metafüüsilisest sotsioloogiast ei lõppenud õnnestumisega. Ei olnud võimalik kaasata väärtuste probleemi teadusuuringutesse, et tuua "pärisest" "olemine" ja säilitada positivistliku kriteeriumi teadusest. 5 Kõik need asjaolud tõstatasid uuesti küsimuse filosoofia kohast teaduste hulgas ja lükkasid tagasi selle vastuse, mida pakuti postitivismi esimesed järgiad. Tulemuseks tekib positivismi teine, ajalooline vorm - mahism, empiriokrititsism (Ernst Mach (1838-1916), R. Avenarius (1843-1896) jt.) Teine positivism säilistas esimese paigutuse - idee, et tõelise teadmise sisu leidub positivistlikes teadustes. Lisaks teise
Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja (career counsellor) – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide s...
Fenomenoloogia Narratiiviuurimus 11 Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT Uurimus – analüüs on tundmaõppimise protsess, mille käigus teoreetilist teadmisi uuritavast objektist Avastatakse (Glaser ja Strauss, 1967) Genereeritakse (Strauss ja Corbin 1990) Konstrueeritakse (Charmaz, K. 2006) PT kui uurimismetodoloogia iseärasused Uurimisobjekt kui juhtum - analüüsitakse üksikjuhtumit, millel on oma
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
modernism uudseid ideid ja kujutusvõtteid rakendav kunsti- või kirjandusvool. Sageli kasutusel ka ühisnimetusena 19. sajandi lõpu 20. sajandi alguse kunsti- ja kirjandusvoolude kohta. naivism vt primitivism. naturalism 19. sajandi lõpu prantsuse kirjandusest lähtunud kunstimeetod, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalismi tekkepõhjused on seotud Charles Darwini (1809 1882) teooriaga olelusvõitlusest ja Auguste Comte'i (17891857) positivistliku filosoofiaga, mis tunnistas ainult faktitõde. Naturalistide ideeline õpetaja oli filosoof ja esteetik Hippolyte Taine (18281893), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi rassi, keskkonna ja momendi mõjudest lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele
tunnete esilekutsumisele kui tõepärasele kirjeldusele. Poeedid nagu Mallarmé, rõhutasid oma loomingu kunstlikkust ja esteetilisi omadusi ning püüdsid matkida kunstnikke ornamente ja dekoratiivsust keerulise keele ja ebaharilike sõnade kasutamisega. NATURALISM 19. saj. II poole kirjandusvool. Realismi äärmuslik suund. Taotles elukujutluse täpsust ja erapooletust. Voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga ja positivistliku filosoofiaga. Naturalismi põhilisi viljelejaid oli Zola (,,Maa"). Naturalismis ei süüdistata ühtegi ühiskonnaklassi. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. FUTURISM Varaseim vool 20. sajandi modernistlike voolude hulgas. Sai alguse Itaaliast. Võideldakse vana ja traditsioonilise vastu. Püüti leida väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu kujutamises. Tunnused: *kiirus, mille mõjul kujundatakse ümber maailma
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Popperi filosoofia.................................................................................................................................6 Induktsionismi kriitika.....................................................................................................................6 Oletused ja ümberlükkamised.................................
vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. 1.3 Psüühika Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Kuigi psüühika on kompleksne nähtus, on siiski võimalik eristada psüühilise tegevuse erinevaid etappe: 1. Tajumine - tajumise abil hangitakse teavet ümbritseva kohta. 2. Teabe tõlgendamine - selgitatakse, millist tähendust omab saadud teave olendi jaoks - nähtuse olemuse mõistmine. 3
Kes on laps? TURU-UURINGUD • Kasvav trend sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes • Nõudlusuuringud, kliendiuuringud, hinnauuringud, brändiuuringud, reklaamiuuringud, maineuuringud • Kombineeritud meetodid • Turu uuringute roll firma tegevuses KVALITATIIVNE LÄHENEMINE • Positivism: sotsiaalne elu on mõõdetav, nähtused operatsionaliseeritavad, skaleeritavad, mõõdetavad • Kvalitatiivne paradigma: skeptiline positivistliku maailmakäsitluse suhtes, soov kirjeldada subjektiivset • USA-Euroopa traditsiooni erinevus VÕRDLUS: POSITIVISTLIK VS KVALITATIIVNE Positivistlik • Probleem • Teoreetiline taust, lähtumine olemasolevast • Hüpotees • Operatsionaliseerimine, mõõtmine, kitsendamine • Kontekst välistada • Andmeanalüüs kui järelduste alus • Rakendus peale uuringut • Tõestav uuring Kvalitatiivne • Probleem
Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud, et "õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis". - Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset väärtuskogumit, mille kehtimise aluseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue. 1. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse erinevus? Selgita! Positiivne õigus on kehtiv õiguskord, millelt oodatakse, et see oleks õiglane ja hea. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Positiivse õiguse kohal nö kõrgub ülipositiivne õigus.
- Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades? Teoreetikud: Weber, Mead, Goffman, Cooley Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju 5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21) POSITIVISM on loogikasüsteem, mille kohaselt teadmine põhineb otsesel süstemaatilisel vaatlusel empiirilised tõendid, kvantitatiivne lähenemine loodusteaduste uurimismeetodid objektiivsus isiklik neutraalsus uurimistööd tehes põhineb teaduslike protseduurireeglite rangel jälgimisel (replikatsioon, isekorrigeeruv lähenemine )
allutavad end valitsejale, et leida kaitset ning võimalust eluks. In tunnustavad korda ja rahu ainult niivõrd kuivõrd see on neile kasulik. Ainult kasulikkuse seisukohalt on nad valmis taluma õiguse kehtivust ja järgima seadust. 2.10. Õigus kui põhiseaduslikkuse väljendus Locke, Montesquieu Inglismaal. Locke kujundab oma õigusfilosoofia tahtele põhineva positiivse seadusandluse vaimus. Selle seob ta positivistliku põhiseadusliku õigusega, mille allikaks on rahva tahe. Keskpunktis seadusandlik võim, see ulatub kõrgemale kohtuvõimust ja tavaõigusest, kuid mitte loodus- ja mõistusõigusest. Õigus on positiivne seadusandlus, mida loob üldiseks heaoluks ja hüveks riigi kõrgeim seadusandlik võim vastavalt rahva põhiseaduslikule otsusele. Montesquieu - keskne koht õpetusel võimude lahususest seadusandlik, halduslik ja kohtuvõim.
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Missuguseid allikaid kasutatakse? - Arvatakse, et teos peegeldab kirjaniku elu, loomingut saab seletada eluloo kaudu ja vastupidi. - 31. Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid. - Positivismi raamistikus algab samuti prototüüpide uurimine: tegelaste, tegevuskohtade jm eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi. 32. Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks? - Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism ajaloolisuse idee; kausaalsus põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod? - Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest) liitub võrdlemine mitmel tasandil, erinevuste ja sarnasuste otsimine. 34
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
Samas ka Õigus on teadus heast ja õiglasest. Hea ja kurja probleem, eetiline teadus. Alates XIX lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materiaalsetele. Formaalsetele määratlustele on ühine see, et nad seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. H. Kelseni (jurist, õigusfilosoof, riigiõigusteadlane) tema arvates on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu on kirjas. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset. Dreier tähistab õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Ehk – õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normid, mis on üldkohustuslikud, mille tagab õigusnormide formaalne jõudmine õiguskoda. Vajalik on ka normi tulemuslikkus. 4
Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul.
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
halbades kätes vääralt kasutada. Kui kliendid võtavad vastu otsuse, et nad soovivad muutust, mida on võimalik saavutada käitumuslike meetoditega, siis nad peavad saama usaldada terapeuti. Mõningatel juhtudel, nt töö sundkliendiga, toimub käitumise muutmine sotsiaalsete eesmärkide nimel, kuid see toimub ikkagi kooskõlastatult kliendiga. Käitumuslikud lähenemised sotsiaaltöös: Fischer ja Gochros (1975) Tegemist on positivistliku teooriaga. Käitumuslik sotsiaaltöö toetub õppimisteooriale, mis erinevalt psühhodünaamilisele teooriale keskendub jälgitavale käitumisele ning lähtub enamasti üksikjuhtumi eksperimentaalsest ülesehitusest, kus soovitava käitumise täpsele formuleerimisele järgneb planeeritu mõõtmine, kui tihti see käitumine esineb lähtemomendil. Sellele järgneb sekkumine, kus mõõdetakse omakorda soovitava
- Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus - Tootmisvahendid - Tootmishooned - Masinad - Seadmed - Materjalid Mis on finantskapital? Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi. Positivistlik ja normatiivne analüüs 1) Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas 2) Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul, kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad Majandusanalüüsi vahendid
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
tõsikindlaid fakte inimelust). Üldine teadmine, mis ületab kõiki teaduse piire. On olemas üldised seadusmpärad, mille järgi toimivad ühiskonnad, kõikide rahvaste kohta kehtivad samad teadmised. Ei peetud oluliseks välitööde tegemist. Välitööde tegemine alguses toimus samuti positivstlikus vaimus peeti kõikvõimalike andmete kogumist (tekstid, esemed, intervjueerimine jne). Ka tänapäeval kaldub mõni teadlane positivistliku tähendusega teaduse poole. Peeti kontrollitud, eksperimentaarteadus, andmete kogumine pidi olema süstemaatiline ja korrektsed. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi ja savi. Uurimist mõjutavad kultuurilised eelarvamused ja sotsiaalne kontekst (nii uurijate kui ka uuritavate oma). Etnograaf peab alati olema teadlik, et tegemist on erilise olukorraga, kõik ei ole mõõdetav, mis toimub. Välitööd on lihtsalt üks inimliku kogemuse vorm.
selle soovitud ideaaliga. Empiiriline ehk positivistlik lähenemine - lähtub kogutavate andmete tõlgendamisest -> mitmekesised tõendid, et leida põhjuslikke seoseid keerukate sotsiaalsete nähtuste seletamiseks Toimija-struktuuri dilemma - Inimese ja ühiskonnastruktuuride seotus ning nende tasakaal erinevates riigiteaduste teooriates. Toimija on antud juhul poliitikas olev üksikindiviid ja struktuur poliitikaga tegelev institusioon Biheivorism - positivistliku poliitikateaduse üks põhivool, mis tekkis USA's Chicago koolkonna ja nende järgijate ideedest. Nende põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi ehk üksikisiku käitumise põhjal. Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik,
Dworkin käsitles õigussüsteem süsteemina, mis hõlmab peale normide ka teatud üldisemaid printsiipe kui õigluse ja teiste eetiliste väärtuste nõudeid. Üksikisiku õiguste lugupidamine tähendab seda, et neist ei ole võimalik mingite sotsiaalsete eesmärkide nimel (policies) üle astuda [Jõgi 1997, lk 68]. Tänu Dworkinile on positivistid tunnistanud, et õiguse arengus on printsiipidel oluline koht, ent neid ei leia üksnes positivistliku analüüsi teel. Kokkuvõtteks võib teha järeldust, et loomuõiguse ja positivismi koolkonnad on aja jooksul lähenenud loomuõiguslased on võitluse käigus saavutanud inimõiguste jm tunnistamise kõigis kaasaegsetes õigussüsteemides ning nagu polegi enam positivistidega sõdida. [Jõgi 1997, lk 73]. 20 Kasutatud kirjandus 1. Jõgi, Piibe (1997). Õigus ja eetika: teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias
- Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893) - Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja - 'Sotsiaalne fakt' nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid - Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil. Durkheimi positivism Sotsiaalsete faktide uurimiseks on statistika, mis aitab kaotada inimeste individuaalsed põhjused ja olukorrad - Tema positivistlik lähenemine avaldub kõige selgemalt tema uurimuses enesetappudest ('Suicide')
tehakse iseendale. Loodus (loe ,,loodus") on julm ja arendab keskpärasust. Loodus (loe ,,loodus") tahab saavutada tasakaalu. Demokraatia on keskpärasuse esiletõus. Nietzsche: "Rahameeste suur austus ja nende vastu suunatud kadedus näitavad kultuuri madalust. Varandust peaks olema sellel, kellel on ka vaimu." 14 19.-20. SAJANDI FILOSOOFIA 19. sajandil arenesid matemaatilised ja eksperimentaalsed teadused. See oli positivistliku maailmavaate tulemus, mis hindas ainult seda, mis on matemaatilise ja eksperimentaalse teaduse abil uuritud ja arendatud. 20. sajandil puhkes teaduses kriis -- füüsikas lõi Einstein relatiivsusteooria ja Planck kvantteooria, mis kõigutasid mehaanilist maailmapilti, mis sai alguse Galileist ja Newtonist. Seniajani oli füüsika seaduste abil võimalik "tulevikku" (NB! jutumärkides; tegelikult siiski olevikku; olevikul on kestvus) ette arvutada, kuid kvantteooria sundis tunnistama
Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele kirjutatu. Allikas- informatsiooni allikas Palimpsest- kustutatud, alt välja kumav tekst Välisne allika kriitika- välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused. 2. Allikate kasutamise teooriate areng Allikaõpetuse sünniaastaks 1824. Leopold van Ranke allikakriitilise käsitluse kasutusele võtja. Ranke võitles positivistliku nähtuse vastu ( marksism, leninism). Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari. Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Dokumente ja allikaid tuleb uurida nii nagu see tegelikult oli. Ajastu väärtused (tugevused ja nõrkused). Kunstis- moraalis ei saa rääkida positivistlikus laadis
Maksud kujutavad endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude käsitlemine hinnana on maksustamise võrdsusprintsiibi aluseks. 36.Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui positivistliku teaduse ja selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja ökonomeetrilise) olemus? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse positivistliku teaduse olemus seisneb avaliku sektori süsteemses kirjelduses nii reaalse nähtuse kui ka mudelkujutisena. Ajaloolise lähenemisviisi korral on uurimise objektiks avaliku sektori rahanduslike institutsioonide ja protsesside arengukäik, sotsiaalmajandusliku
hindab hüvise eest makstavat maksu liiga kõrgeks, siis ta ei maksa selle eest ja hüvist ei tule enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav (näiteks riigikaitse). Maksustamisprintsiibi puhul võiks kõne alla tulla mõned kaudsed maksud nagu näiteks riigilõiv mingi teenuse eest (printsiipi konspektist ei leidnud, arutlesin ise). 36. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui positivistliku teaduse ja selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja ökonomeetrilise) olemus? ASÖR positivistliku käsitluse olemus seisneb avaliku sektori kui reaalse nähtuse ja mudelikujutise kirjeldamine. Ajaloolise lähenemisviisi korral uuritakse AS rahanduslike protsesside ja institutsioonide ajaloolist arengut. Näiteks uuritakse avaliku sektori eelarve sissetulekute muutust ajas nii absoluutsuurusena kui ka suhtena ja struktuurselt.
Seotud ajaloolise suguluse läbi või mõjuvälja kaudu Võimalikud jaotusalused: keel, geograafia, religiooni mõju, õiguse allikad, riigikord Iseloomulik on rooma ja kanoonilise õiguse retseptsioon (ius commune) 33. Positivism Positivism tähendab nähtusi, mis on tegelikult olemas ja inimvõimetega meeleiselt või tunnetuslikult tuvastatav. Positivism algas 19. sajandil A. Comte katsest ühendada filosoofia ja teadus. Positivistliku filosoofia ülesandeks sai teaduses saavutatud tulemuste (teadmiste) korrastamine ja süstematiseerimine. Positivistid püüdsid filosoofiat kasutada lähtuvalt loodusteadustest. Näiteks Herbert Spencer ühiskonnaõpetus lähtus Darwini arenguõpetusest. • Kujunes kaasaegne bürokraatlik riik • halduskohtud (lahendamaks vaidlusi kodaniku ja riigi vahel) • kommunaalne omavalitsus (20. sajandi heaoluriik)
uurimissubjektide suurenev aktiivsus. Uurimus kui pidev protsess, selle seos tegelikkuse arendamisega. 4. loeng Põhistatud teooria (PT) grounded theory Eesmärgiks arendada kvalitatiivset teooriat, mis oleks võrreldav kvantitatiivsega. 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistlik PT Charmaz, K. (2006) konstruktivistlik PT · Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi. · Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. PT kui uurimismetodoloogia iseärasused.
Kui valitsetakse valesti, siis võib sekkuda valitsejate tegevusse. o Positivistlik inimestel pole midagi peale selle, mida pole õiguses kirjas ehk õigused on ainult see, mis on kirjas ja kõik see, mis pole kirjas, pole õigused. See on viinud ajaloos suurte probleemideni, nt natsi Saksamaa, kus viidi asi äärmuseni, ,,õigus on ainult kirjas ja see on ainuõige". Esindaja J. Bentham ütles, et loomuõigus on täielik jama. Positivistliku teooria probleem seisneb selles, et universaalsust ei tunnustatud ja õigused olid selgelt seotud riigi valitseja tahtega. · Tänapäeval on inimõiguste lähtekohane tugevalt juurdunud väärikus. Peamised ideoloogiad o Läänelik lähenemine kõige lähedasem ideaalile. Rõhutatakse universaalsust, riik lähtub inimesest ehk riik on inimese jaoks, mitte vastupidi, et inimesed on riigi jaoks. Kesksel kohal on üksikisik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
