SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism,...
Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b...
ROMANTISMI MOOD Mis puudutas moodi, siis romantism, positivism ja neo-romantism ei erinenud teineteisest märkimisväärselt. Need olid kaunite valgete ballikleitide ja suuresti Inglise mõjutustega kaasaegse meestemoe sünniajastud. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub Valged lisandid, nagu särgid, lipsud, vestid ja kindad, mida kanti koos tumedate sabakuubede, frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis...
Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi...
aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi...
Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik...
6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna ,,sotsioloogia" ladinakeelsest sõnast socius (kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism põhineb arusaamal, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Inimtegevuse mõistmisel tuleb lähtuda loodusteaduslikest meetoditest ehk ühtegi teooriat ei tohiks pidada tõeseks ega vääraks. Positivistlik lähenemisviis teooriale eeldab suurt tähelepanu teoreetilistele katsetustele ning teooria tuletamise ja tõlgitsemise kontrollitud loogikale. 8...
Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida....
Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega? Iga teos on unikaalne, kuna iga lugeja mõtestab teose enese jaoks erinevalt lahti. Kirjandusteadlased üritavad mingi versiooni välja pakkuda, seletada lahti teose stiil, mida võis autor kirjutatuga mõelda. Ehk võiks erinevuseks olla see, et kirjandusteadus on väga subjektiivne. 30. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. 31. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika - filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega ning ilu olemusest ja avaldumisest tegelikkuses ja kunstis . Alexander Gottlieb Baumgarten Immanuel Kant Gotthold Ephraim Lessing August Wilhelm ja Friedrich Schlegel Benedetto Croce Positivism ja ajalooline-võrdlev meetod 1. Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte...
Kujutada tuli ühiskonnaelu varjukülgi, püstitada probleeme, kritiseerida ühiskondlikku olukorda, ennekõike oleviku kajastamine. Realistlik ajalooline romaan käsitleb lähiminevikku, kirjutades peetakse silmas olevikumomenti. Mõisnike omavoli kritiseerimine. - Kaasaeg mineviku taustal ja minevik see ekraan, kus olevik laiali valgub. - Lähtub faktilisest materjalist või positiivsetest tõsiasjadest. - Positivism filosoofias paralleelne realismiga kunstis. - Läbivaks teemaks rahutuste põhjused selleks tagasivaated kaugemasse minevikku Vilde vaatleb seda kui klassikaline ajaloolane. Läheb tagasi Vene aja algusesse. - Tedlik kausaalsuse esitamine minevikust. - Materjali teistsugune suhtumine ajajärgu tundmaõppimine sh rahvamälestused. Teksti realiseerija. - Toob sisse tekste (refereerib seadusi, kirju, ajaleheartikleid) =: jutustaja annab endast...
REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu...
On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Ratsionaalsus proovime mõista maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt...
Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning...
3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS...
Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
Sümbolism 19.-20. saj vahetuse kunst oli väga mitmekesine, selle põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate põhjal. Tekkisid 3 suunda: Konservatism väljendus kunstis klassitsismine, uusromantism pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism. ISELOOMUSTUS: *Põlgas realistliku maailma jäljendamist, *Käsitles suuri ja igavikulisi teemasid, *Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon,...
Tees, antitees ja süntees nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum. materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast, kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust. positivism Positivism - filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist. Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham). Üksik, kes otsib omaenese õnne, peab aru saama, et see on vaid saavutatav, kui oma püüdlused üldisele eesmärgile kohandada. Bentham arvas, et hüve on võimalik...
loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism , pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest;...