b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt
kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus maailmavaate jääb alles, mida hakkavad täitma eriteadused. Eriteadused on aga ise muutuvad; alles arenevad. Ajamõõde on koguaeg juures; kogemus on pidevalt paisuv ja seega tuleb teooriaid üle vaadata. Teooriatega maailmavaate kujundamine on problemaatiline, sest need muutuvad koguaeg; kaasaegsed teooriad on momendiüldistustega antud. Pidevalt absolutiseerimine; relatiivse väärtusega. Autor proovib anda kolmanda tee
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed psüholoogiline positivism seletused seletused positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, ...
läbi teadusrevolutsioonide. Iga revolutsiooni tulemusena võetakse teaduses kasutusele uus paradigma. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). · Mis on positivistliku paradigma sisu ja põhipostulaadid? Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav ja uurija peab olema uuritava objekti suhtes sõltumatu. Ühiskond on nende arvates reaalne tegelikkus, teda on võimalik analüüsida ja prognoosida kui seda tehakse õigete meetoditega. Kõige tähtsam ühiskonna arenemise mõistmiseks ongi MEETOD! Positivismi 3 postulaati:
¾ taktimõõdus Kiires tempos, mängitakse elavalt ja rõõmsalt (allegro, vivace, presto) Võib olla nii kerge ja tantsuline kui ka jõuline ja rustikaalne Loob vahel õrna, vahel melanhoolse, vahel ka pahaendelise meeleolu Kirjandus ja muusika Doris Kareva: Skertso Kirjandus ja religioon (usulise sisuga tekstid) Kirjandus ja film (teoste ekraniseeringud) Kirjandus ja sport Kirjandus ja ... Positivism Auguste Comte (1798-1857), pr. filosoof 1830- 1842 Positiivse filosoofia kursus (6 osa) Kõik teadused piiritletakse ilmingute maailmaga. Ilming tõeliselt eksisteeriv objekt Ilmingut on võimalik objektiivselt tunnetada. Positivism ilmingu vastuvõtmine vastuvõtud ilmingute korrastamine teatud seaduste järgi, seaduspärade tunnetamine tunnetatud seadustest püütakse järeldada tulevasi sündmusi/ilminguid
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress
KÜSIMUSED EKSAMILT 1. Jared Diamondi mingi tsitaat: ,,püssid, pisikud, teras" Seal Diamond esitab küsimuse ,, miks mõned ühiskonnalliikmed on ajaloo jooksul olnud edukamad kui teised? Milles see edukus tuleneb? Edukad on ühiskonnas: (tavad, tehnoloogia, haigused) 2.) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mit...
esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi 3:)Millised uued süzeed tõid impressionistid maalikunsti ?Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi teisel poolel mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Nad arvasid, et pildis tuleb kujutada kõike valguse ja õhu kaudu, kuna me näeme kõike tänu valgusele, läbi õhu. Valgus muudab koloriiti ja muljet ja muutub seega pildi peakangelaseks, peamiseks ,,süzeeks". Pidid kaduma täpsed kontuure toonitavad joonistused, üks element, mis oli nii klassitsistide kui ka realistide lemmikuid, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni
inimene teeb, on ideede koopia, ideede maailm on tegelikkus ja muu on koopia) ja Aristoteles (teos kui mimesis, inimene on jäljendav olend, jäljendamine toimub kõik inimese/tegelikus maailmas) Jäljendus- ja peegeldusteooriad: · Klassikaline poeetika (antiik, renessanss, klassitsism) väidab, et kirjandus peab olema tõepärane. Märksõnad: normatiivsus, mõistuspärasus, haritus jne, luuletekst soositum - tõepärasem · Positivism (19. sajand) väidab, et kirjandus on seotud kolme teguriga: pärilikkus, keskkond, ajalooline hetk, mis määravadki teose olemuse, olulisim on fakt · Sotsioloogiline suund väidab, et kirjandus on ühiskondliku teadvuse üks vorme. Keskne peegelduse mõiste. Maailma peegeldatakse kujundi kaudu. 20. Saj Autonoomiateooriad: rõhutatakse sõnakunsti iseseisvat, reaalsest sõltumatut olemust. Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus
29. Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega? Iga teos on unikaalne, kuna iga lugeja mõtestab teose enese jaoks erinevalt lahti. Kirjandusteadlased üritavad mingi versiooni välja pakkuda, seletada lahti teose stiil, mida võis autor kirjutatuga mõelda. Ehk võiks erinevuseks olla see, et kirjandusteadus on väga subjektiivne. 30. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. 31. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika - filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega ning ilu olemusest ja avaldumisest tegelikkuses ja kunstis . Alexander Gottlieb Baumgarten Immanuel Kant Gotthold Ephraim Lessing August Wilhelm ja Friedrich Schlegel Benedetto Croce Positivism ja ajalooline-võrdlev meetod 1. Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte
Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 4.Selgitage positivistliku uurimisparadigma põhiseisukohti Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid 5.Selgitage, mis on operatsionaliseerimine ja milline on selle töösammu koht
indiviid on oluline ja tähtis on otsustusvabadus. Ratsionaalsus proovime mõista maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt
Nähes, et Lotte jääb truuks Albertile, otsustab Werther minna vabasurma, mida peab suurimaks ohverduseks armastatule. Kuid Lotte kihlatu peab seda suurimaks arguseks. Romaanis on esile tõstetud inimese tunded, vaimsus, ilu. Idealiseeritakse lihtsat kultuuri, loodust, maaelu, armastust. Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Traaglilise lõpplahendusega romaan. 31. Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism, kapitalism), olemus ja eesmärgid. Realism 1830-1900. Tähendas eelkõige vastuseisu romantismile, kuid tegelikult põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism toetub positivismile ja materialismile. Keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule, ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle. Kõige oleva aluseks on mateeria, pole olemas mingit vaimu. Taas tõusis esile teadus- reaalained, loodusteadused. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Elu vaadeldakse tõetruult, ilustamata,
10.2016 NB! Filosoofiaprobleemid Filosoofiakoolkonnad/voolud 1. ... on sageli koolkonna /voolu spetsiifilised Analüütiline filosoofia Koolkonda seob ühtne arusaam filosoofia "õigest" tegemise viisist tavakeele filosoofia (meetoditest, stiilist) loogiline positivism 2. ... on igavese loomuga, ent sageli sõltuvad ka konkreetsest Kontinentaalne filosoofia ajastust ja kultuuri-tehnoloogilisest olukorrast. tõde, teadmine versus tuumarelv, kloonimine. eksistentsialism fenomenoloogia
· Seadused ja teooriad Vaatlusega kogutud faktid Deduktsioon · Seadused ja teooriad · Seletused ja prognoosid Metodoloogiline kirjandus maalib pildi dihhotoomiast · Kvalitatiivne · kvantitatiivne · · objektiivne Subjektiivne · Deduktiivne · Induktiivne · seletamine · Mõistmine · eksperimentaalsed meetodid · Osalusvaatlus · · positivism fenomenoloogia · teadus · kunst Rühmatöö 3 · Analüüsige etteantud diplomitööd ja leidke vastused küsimustele: · 1. Kas antud töö teema valik on põhjendatud? · Kas teema on uudne, originaalne? · Kas probleem on selgelt välja toodud? · Kas eesmärk on selgelt sõnastatud?
Mikrosotsiaalne teooria vaatleb inimkäitumise igapäevaseid akte, eesmärgiga teha nende kõrval üldistusi suuremate struktuuride kohta. Need teooriad lähtuvad kõik inimestevahelisest vastasmõjust. Dramaturgilise lähenemise korral vaadeldakse vastasmõju kui lühikesi teatrietendusi, püütakse teistega manipuleerida. In. mängivad erinevaid rolle, sest liiguvad päeva jooksul ühest keskkonnast teise. 5. Feministlik sotsioloogia. ... väidab, et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna meessoost valgenahaline keskklassi esindaja. Naisi ja nende arvamusti ei arvestata. Kui naised ei nõustu sellega, siis arvavad mehed, et tegemist on moraalse või vaimse hälbega. Naised peavad selle teooria vastu võitlema igati. ... väidab, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud patriarhaalne. Soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise. 6
Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu sünteesi, semiootiliseks. Kolm semioosise dimensiooni – süntaktiline, semantiline ja pragmaatiline. Ta leidis, et märgid on lihtsalt objektid, mida uuritakse bioloogilistes ja füüsikalistes teadustes, samuti on nad obejktid, mida kasutatakse kõigi teaduste poolt
ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold
· Meie mõistmise piirid määravad ära meie maailma piirid. · Revolutsionäär, kuna pani inimese universumi keskpunkti. · Inimese teod peavad olema vabad isiklikust huvist 32) Hegeli mõju psühholoogiale · Vaimu fenomenoloogia (vaimu ideaalne areng läbi vastuolude). · Dialektika on arengu alus · Ületamine · Vabaduse idee 33) Comte vaated · Sotsioloogia rajaja, positivism. · Teadus parandab maailma (sotsioloogia kui ühiskonna teadus, mis ennustab sündmusi). · Ühiskonna 3 arengufaasi: teoloogiline(müstilised seletused), metafüüsiline(nähtamatud olemused) ja teaduslikud( nähtuste kontroll ja ennustus) · Utoopiline ühiskond, mis tugines teadusele, proletariat ja naised. · Grupi õnn on tähtsam indiviidi omast 34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus
P. Kreitzberg ja S. Priimägi väidavad (1992), et positivistlikku õppimist-õpetamist iseloomustab atomism: tähendust mitteomavate infoosakeste õppimine ja nende omandatuse lineaarne standardiseeritud kontroll; õppimistulemust vaadeldakse primitiivselt õpitud teksti vms reprodutseerimisena, mitte 4 aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina. Positivism kujutab teooria ja praktika seost ühesuunaliselt (teaduselt või teoorialt praktikale ). Positivistlik paradigma näeb inimeses passiivset vastuvõtjat, kelle käitumise motiividki tulevad väljastpoolt, kelle käitumise määravad ära anonüümsed jõud ja vormivad sotsiaalsed protsessid. Kooliajal sain küll põhjalikud teadmised faktidest, kuid puudu jäi oskusest ühendada uut info sellega, mis oli juba teada. Luua seoseid vana ja uue vahel .
Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla............................................................................................................. 6 Lõputu peegeldamine.......................................................................................................... 7 Võimu definitsioon .....................
tehnoloogiale ja selle võimele keskkonda kontrollida ja kaitsta. Leitakse, et tehnoloogia suudab ökoloogilisi probleeme lahendada efektiivse lahendustele orienteeritusega ja haldusvõimekusega -> inimesed saavad loodust oma soovi järgi kontrollida et parandada keskkonnaprobleeme. Arvamus, et probleemide lahendamiseks ei pea tööstust piirama, vaid tuleb kasutada ratsionaalseid ja teaduspõhiseid tehnilisi lahendusi. 5. The role of science in environmental policymaking (Reductionism and positivism as scientific methodologies). Policy makers and science Poliitika kujundajad otsivad sageli vastuseid teadusest, aga teadus ei ole enamasti suuteline andme konkreetseid vastuseid (nt kemikaalide ohutuse osas). Teadlased ei saa kunagi vastata "jah, see on 100% ohutu". Enamasti saab vastuseks olla vaid "kahjulikke mõjusid ei suudetud tuvastada", kuid see ei tähenda tingimata, et neid kahjulikke mõjusid ei ole. Neid mõjusid ei
rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
Kunstiajaloo kokkuvõte Renessansi teke 15.saj 1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitööl...
vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke (1632-1704). (4) Hobbesi materialistlik tunnetusteooria, mis lähtub liikuvate kehade mõjust meeleelunditele, sai eeskujuks moodsale ,,positivismile", mis räägib positiivsest, see tähendab ,,antud" tajuandmisest, koormamata end arutlemisega, mil määra needsamad on kooskõlas nende asjadega "iseeneses", millele nad vastavad, kui aga neil meie jaoks mõte on. Nii tugine Hobbesile ka 19.sajandi positivism. Kontroversiaalne saksa riigiõigusteoreetik Carl Schmitt(1888-1985) tugines samuti Hobbesile, kui ta tugeva keskvõimu puudumisest Weimari vabariigi ajal, mil viis korduvalt kodusõjalaadse olukorrani, tegi järelduse, et riigi saab stabiliseerida üksnes Hitleri-taoline tugev just. Tal ei tulnud aga pähe-ja Hobbes ei võinud seda omal ajal teada, et säärane piiramatu võimuga juht toob mõnel juhul veel rohkem õnnetust kui kodusõjalaadne kaos.(1)
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi
samaanist või laulikust, kelle puhul võib äärmisel juhul imetleda rema ,,osavust" (s.o narratiivse koodi valdamist), kuid mitte kunagi tema ,,geeniust" . Autor on uusaegne tegelane, kelle on loonud tõenäoliselt meie ühiskond, kus pärast keskaja lõppu avastati -- inglise empirismi, prantsuse ratsionalismi ja reformatsioonist võrsunud personaalse usu printsiibi abiga -- indiviidi või kõlavamalt öeldes, ,,inim isiksuse" väärtus. Seega on loogiline, et kirjanduse vallas omistas just positivism, kapitalistliku ideoloo gia kokkuvõte ja kõrgpunkt, suurima tähtsuse autori ,,isikule". Autor valitseb endiselt kirjandusloo õpikutes, kirjanike elulugudes, ajakirjausutlustes ja isegi kirjameeste endi teadvuses, kui nad päevikut pidades püüavad kokku liita oma isikut ja loomingut; täna päeva kultuuris käibiv ettekujutus kirjandusest on despootlikult koondunud autori, tema isiku, elukäigu, rnaitsete
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon
inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. - Legend 1. algselt pühaku elulugu; rahvajutt, mis räägib ajaloolisest isikust või sündmusest, eriti pühakute imetegudest (vagajutt) 2. kunstiteosele lisatav seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. - Anekdoot - lühike, päevakajalise sisuga ning üllatava lõpuga naljalugu. 27. Mis on positivism? Kuidas positivistlik teadusfilosoofia mõjutab kirjandusuurimist? - Esimene kirjandusteaduslik suund tänapäevases tähenduses. - Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult tõestatavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde (Rein Raud). Teadus peab andma objektiivseid teadmisi, põhinema empiirilisel vaatlusel. 28. Miks tärkab huvi autori isiku vastu?
ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisiga majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Kõikidesse tootmisviisidesse (väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on: Ürgkogukondlik kommunism, Orjanduslik kord, feodalism., Kapitalism, Sotsialism ja kommunism. 10. A. Comte positivism Positivistliku koolkonna parim näide on prantslane A. Comte. Ta oli vaimselt ebastabiilne. Juba 20 aastaselt ilmutab teose "Hädavajalike teaduslike tööde plaan, selleks, et reorganiseerida ühiskonda." Mõni aasta hiljem "Positiivse filosoofia süsteem". Peab eraloenguid ja annab elu lõpuni matemaatika tunde. Sünnib 6 - osaline "POSITIIVSE FILOSOOFIA KURSUS". Tänu tihedale läbikäimisele Clotilde Vaux´iga avastas ta südame ja tunnete väe
F. Dostojevski- mõjutanud peale kirjanduse ka kunsti, filosoofiat ja ka psühholoogiat; "Vaesed inimesed"; "Kuritöö ja karistus". L.Tolstoi- "Sõda ja rahu", "Anna Karenina". A. Tsehhov- annab novellides& näidendites edasi elu pisiasju, väliselt lihtsad ja märkamatud, kuid mille varjus leiavad aset inimlikud draamad ja tragöödiad; "Kolm õde". Naturalism kui kirjandusvool tekkis pr kirj 19.s II poolel, tuginedes positivistlikule filosoofiale. Positivism pidas kõige olulisemateks pos teadmisi, mida kinnitavad katseandmed, uuringud ja eksperimendid; N-st arenes välja 20.s dokumentaalromaan ning oli eelkäijaks ka 20. s süvapsühholoogilisele romaanile. 19.s luule,sümbolism- luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest; sümbolit ei pea üheselt mõistma; artistlikudmängulised võtted. E.A.Poe- tuntud jutukirjanikuna, aga ka luulega; "Kaaren ja teisi luuletusi" 19
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida.
esimene piiblitõlge; 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad; 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud; 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine; 1930-ndad positivism ja tekstikesksus;1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika); 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine; fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus); periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika); rahvuskirjandus, kirjandus ja
2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS
ankeet ei valeta) Aristoteles- Mehhanistlik- põhjuse leiab alati, mehhaaniliselt loetleb põhjus on inimeses kõike ja selles peitub endas. kogu tõde- Finalistlik- lõpu pealiskaudne. taotlemist, lõpliku Positivism tõe selgitamise (sotsioloogias püüdu. sõimusõna)- Hermeneutika- veendumus, et tõde on tõlgendus süveneb, välispidiselt mõõdetav. otsib seletusi (nt. Blondiininaljad) asjadele. Deduktiivne uuring Induktiivne- algab
vastuliikumine kodifitseerimisele. Savigny astus otsustavalt välja eraõiguslike kodifikatsioonide ja seaduse tekste kommenteeriva õigusteaduse vastu. Tema jaoks elab õigus nn rahvavaimus, kust seda tuleb leida. Temaga seoses tekkinud suunda nim ajalooliseks koolkonnaks. Ajalooline kk sünnitas erinevuste tekke romaani ja germaani õiguse perekonna vahel. Mõistetele ja süsteemile erilise tähelepanu pööramine tähendab seda ,et oli tekkinud mõistejurisprudents ja õigusteaduslik positivism. Õiguse sotsioloogia rajajaks peetake Ehrlichit. Common laws on kohtunik õigusliku elu keskpunkt. XIX saj taaselustuvad juba ammu tuntud sotsialismiided (Marx). Õiglane õigus saab olla eeskätee proletariaadi tahtel põhinev õigus. Õiguskord on alati teatud sotsiaalsete jõudude vahetkorra peegeldus. Marxi poolt sattusid terava kriitika alla kõik õigusteaduses eksisteerivad suunad, kuna nad olid tema arvates ajaloolise situatsiooni valedeks peegeldusteks
Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni Positivistlik realism ja naturalism – vaatlus kui dokumenteerimise viis
11.1918 K. Marxi teooriast lähtudes: a) riik ja kohtud surevad välja (rahvakohtud) b) eraomand peab kaduma Õigusperekonnad Võrdleva õigusteaduse konstruktsioon Seotud ajaloolise suguluse läbi või mõjuvälja kaudu Võimalikud jaotusalused: keel, geograafia, religiooni mõju, õiguse allikad, riigikord Iseloomulik on rooma ja kanoonilise õiguse retseptsioon (ius commune) 33. Positivism Positivism tähendab nähtusi, mis on tegelikult olemas ja inimvõimetega meeleiselt või tunnetuslikult tuvastatav. Positivism algas 19. sajandil A. Comte katsest ühendada filosoofia ja teadus. Positivistliku filosoofia ülesandeks sai teaduses saavutatud tulemuste (teadmiste) korrastamine ja süstematiseerimine. Positivistid püüdsid filosoofiat kasutada lähtuvalt loodusteadustest. Näiteks Herbert
Goethe teose mõte on paljastada ühikonnanormide masendavat ebaõiglust, elu traagilist poolt. Näitab põhjusi ja tingimusi, millest kannatus välja paistab. Kannatajateks ja ohvriteks alati õilishinged, keda ajendavad puhtad tunded ja aated. Wertheri jumal on loodus ja küllap on üks tema vabasurma seletusi igatsus oma jumala juurde põgeneda. Armastuse igavikustab surm üheks saamine loodusega, armastuse lättega. 31. Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism, kapitalism), olemus ja eesmärgid. Realism 19 saj kunstistiil, mis on vastand romantismile. Laiemas tähenduses tunnetuslik hoiak ehk üldine loomingutüüp, mis vastandina romantismile käsitleb eeskätt argielu ning väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Meelisaineks lihtrahva elu, mida kujutatakse tõsiselt ja traagiliselt. Vaatleb inimest ajaloolistes, keskkondlikes, sotsiaalseis ja poliitilistes seoseis. Realismi loomingustiili varased ilmingud on antiikrealism,
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
mance” may be admired (that is, his mastery of the narrative code), but not his “ge- nius” The author is a modern figure, produced no doubt by our society insofar as, at the end of the middle ages, with English empiricism, French rationalism and the per- sonal faith of the Reformation, it discovered the prestige of the individual, or, to put it more nobly, of the “human person” Hence it is logical that with regard to literature it should be positivism, resume and the result of capitalist ideology, which has accorded the greatest importance to the author’s “person” The author still rules in manuals of literary history, in biographies of writers, in magazine interviews, and even in the awareness of literary men, anxious to unite, by their private journals, their person and their work; the image of literature to be found in contemporary culture is tyrannically
loomuõiguse vahel siiski puudub, sest inimseadused alluvad jumalikule logosele, olles viimase vahendajaks läbi võitluse. Seega Herakleitos toob eetikasse tasapisi sisse inimliku mõõte, mis saavutab täisjõu sofistidega. Sofistid ühtseks alusest – inimese kriitiline mõtlemine. Inimese osatähtsuse suurenemine Sofistide õigusõpetus jagunes kaheks: õigusfilosoofiline relativism e positiivne õigus subjektivistlik loomuõigusõpetus Sofistide mõõdukas positivism: Protagoras (480 – 410 e.kr) head ega halba ei ole olemas iseenesest – vajalik on hinnang. inimene on see, kes annab hinnangud ja määrab tõe, loob seadused. Inimese all ei pea Protagoras silmas siiski indiviidi, vaid inimeste enamust, avalikku arvamust - riiki. Indiviidi ülesandeks on kohaneda üldise arvamusega. Õige käitumise mõõdupuuks on ühiskondlik arvamus. Sofistide loomuõigus: loomuõigus (physis) vastandub positiivsele õigusele (nomos, thesis) Hippias (460 – 399 e
Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Ja Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad – ERNI ja Väike Eesti kirjanduslugu. Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika), 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil
Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest. Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921
3.loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest;
mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
