Kunsti KT 1. Millal ja kus tärkab Egeuse kultuur ja millal lõpeb? Umbes 3000 eKr. Egeuse mere saartel ja rannikul. Lõppes 12. saj eKr. (põhjast saabuvad doorlaste hõimud hävitasid Mükeene kultuuri) 2. Tähtsamad keskused Egeuse kultuuris? Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel Mükeene. 3. Kreeta kunsti tähtsamad saavutused? Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Mi...
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia ...
Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest"
põhjal eeposed Ilias ja Odüsseia, Kreeklased pidasid nende autoriks pimedat laulikut Homerost . Need olid hellenite tähtsamad kirjandusteosed. Mida osad teadsid isegi peast. · Kreeka jumalad ¤ Kõige tähtsam jumal oli taevajumal Zeus . Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi . Tema relvaks olid piksenooled. Ta ooli teistest juumalatest võimsam ja nii oli ka inimeste valitseja. ¤ Zeusi õde Hera oli abielude kaitsja ¤ vend Poseidon meredevalitseja . kui oli hea tuju andis sõitjatele soodsa tuule, aga kui vihastas siis pani oma kolmhargi mässama ja uputas laevu, peale selle tegi maavärinaid . ¤Zeusi poolõde Hestia oli oli kolde ja ohvritule jumalanna . ¤ Zeusi vend Hades valitses allmaailma surnuteriiki. ¤Jumalanna Athena sündis Zeusi peast, ja ema tal õieti ei olnud, sündides oli varustus.Athena oli sõjajumalanna. ¤Apollon valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal.
kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13. Kellest põlvnesid jumalad (3), kellega tuli jumalatega võidelda, et pääseda valitsema? Gaia, Uranos ja Kronos, Rhea. 14. Kes olid: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Aphrodite? Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16. Mis olid: Knossos-Kreeta palee, Mükeene-loss Mükeenes, polis-linnriik, akropol- kreeklaste püha paik, agoraa-vabade kodanike kogunemiskoht, barbar-mitte kreeklane,
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus ...
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega.Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop. Briti Muuseum. Idapoolne frontoon Lõunapoolne külg
kuulajate innustamiseks. 15. Kuidas väljendus kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal? Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli epigrammide ja satiiride kirjutamine nende autorid kujut. Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik?
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja ...
isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi
tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi
Kehra Gümnaasium Antiikkirjandus Referaat Õpilane: Pille-Riin Pleer Klass: 10.a Juhendaja: Margarita Kuusmaa Kehra 2012 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................3 Antiikkirjandus..............................................................................................................................4 Vanakreeka kirjandus...............................................................................................................5 Vanarooma kirjandus.....................................................
Tema saabudes hakkasid Inimesed koheselt palvetama, kuid palees elanud kuningas ei uskunud seda ja mõtles, et paneb jumala kohe proovile. Ta pakkus Zeusile oma pantvangide ära küpsetatud liha, kuid Zeus sai sellest pettusest kohe aru. Ta vihastas ning pani pikselöögiga kogu palee põlema. Zeusi tahtel sai kuningas Lykaonist hunt. Seejärel pöördus Zeus taevasse tagasi ja pidas koos teiste jumalatega nõu. Nad otsustasid maale saata veeuputuse. Selles tuli Zeusile toeks ka tema vend Poseidon, kes omakorda kutsus appi teisi jõgedejumalaid. Nii tekitasid nad üheskoos maale veeuputuse. Kogu maa oli kaetud veega, isegi kõige kõrgemad mäetipud jäid nüüd vee alla. Elama jäid ainult ausad inimesed, kelleks olid Deukalion ja Pyrrha. Nad palusid jumalaid põlvitates, et need surnud maad taas elustaksid. Jumal Themis andis neile nõu. Deukalion ja Pyrrha pidid koguma kive ja neid üle oma õla selja taha viskama. Kividest tekkisid inimesed. Deukalioni visatud kividest tekkisid mehed
õhukesi müüriribasi. 5. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta mõni kuulus triumfikaar. See oli väravataoline, kuigi polnud mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks.Keiser Constantinuse triumfikaar Roomas. 6. Ühenda numbritega sama jumala nimi Vana-Kreekas ja Roomas. Apollon = Apollo Athena = Minerva Aphrodite = Venus Zeus = Jupiter Ares = Mars Hera = Juno Demeter = Ceres Poseidon = Neptunus Hephaistos = Vulcanus Hermes = Mercurius Artemis = Diana 7. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus? Uhkeim neist oli Trajanuse forum.Suurhoone, raamatukoguna kasuatud Basilica Ulpia. Monumentaarne Rahu altas(Ara Pacis) 8. Mis on Panteon? Mille poolest oli ta omal ajal tähelepanuväärne? Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas.Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. 9. Täienda: a) Constantinuse triumfikaar Roomas 4 saj algus
Parthenoni läbilõige. Pheidias. Kallikrates. Athena kuju Nike tempel. 420 Parthenonis. Pheidias e.m.a. oli ka templi muude skulptuurkaunistuste autor. Rekonstruktsioon. Philokles. Erechteion - Athenale ja Poseidon Erekteiosele Erechteioni pühendatud tempel. karüatiididekoda. 421-409 e.m.a. Pheidias. u. 490-430 e.m.a. Kreeka. Pheidias. Kentaur ja lapiit. Parthenoni friisi metoop. u. 447-438 Pheidias. Pheidias. e.m.a. Moirade figuurid Figuurid Parthenoni Parthenoni idaviilult. idaviilult.
See ülesanne ei tundu küll väga ohtlik või ületamatult raske, kuid ainuüksi teadmine, et seda tööd saadeti tegema Herakles, peaks meile tõendama, et ülesanne käis üle jõu igale teisele kreeklasele. 7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks. Kui Herakles Kreetale jõudis, palus ta Minoselt sõnni püüdmisel abi. Minos keeldus abi pakkumast, kuid lubas Heraklesel sõnni kaasa võtta, kui ta tema kinni püüdmisega peaks hakkama saama.
· Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust.
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
VANA-KREEKA SKULPTUURI TÄHTTEOSED ARHAILINE AJAJÄRK Skulptuurid on suhteliselt algelised . Neil on jäik sirge asend , külgedele surutud käed. Tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg teisest natukene ettepoole. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha j...
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri. A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka. B)Peloponne...
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad Linnad Roomalik ilme Kreekalik välisilme segatud idapäraste joontega Põllumajandus Peam...
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja
Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja
7. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, 17. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg. Teda abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Hera kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Sümbol: lehm ja paabulind. ka seotud silmadega. 8. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. 18. Hebe- nooruse jumalanna. Heraklese naine. Sümboliks oli kolmhark ja sõnn ning hobune. 19. Iris on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate 9. Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: sõnumitooja
Kordamine arvestuseks I õp.lk.10-65 Maailma tekkimise müüt Maailm tekkis enne jumalate ilmumist. Kõigepealt valitses Kaos, kes vastandus korrapärasust sümboliseerivale Kosmosele. Kaosest sündis Maa Gaia ja Allmaailm Tartaros. Olümpose jumalad Zeus- peajumal, jumalate ja inimeste isa, käsutas piksenooli Hera- Zeusi õde, 3 abikaasa, veisesilmne, kaitseb abielu, Rhea tütar Gaia- maajumalanna, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ema Athena- tark linnade kaitsja, sündis Zeusi peast Themis- Zeusi 2 naine, seadusejumalanna, naiste võim matriarhaadi ajal Aphrodite- armastusjumalanna, merevahust sündinud, Zeusi ja Dione tütar, Erose ema Hades- surnuteriik, allmaailma ennast tähistas Hermes- jumalate käskjalg, sidepidaja elavate ja surnute riigi vahel, kõige nutikam jumal Apollon- valgusjumal, ennustamisjumal, Zeusi ja Leto poeg Artemis- neitsilik jahi- ja loodusejumalanna, A...
kinni. 5) Pidi Augeiase tallid ära puhastama ühe päevaga, aga seal oli tuhandeid loomi ja tallisid polnud mitmeid aastaid puhastataud. Herakles juhtis kaks jõge kokku pane vee voolama läbi tallide, peagi oli sõnnik minema kantud. 6) Stymphalose lindude tagaajamine. Need olid sealsele tahvale suureks nuhtluseks. Athena aitas kangelasel neid linde peidupaigast välja peletada ja kui õhus olid, siis lasi maha. 7) Pidi minema Kreetale ja ära tooma ilusa sõnni, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles sai ta kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. 8) Pidi kätte saama Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis kõigepealt Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. 9) Pidi ära tooma amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hippolyte võttis teda lahkesti vastu, kuid Hera rikkus kõik ära. Hera andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab Hippolytet ära röövida
ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke. Tema lind kotkas, tema puu tamm. Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses nende naiste karistamisega, kellesse Zeus armus. Herale on pühendatud lehm ja paabulind, tema lemmiklinn on Argos. Poseidon (Neptunus) Oli merede valitseja ja Zeusi vend
sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon veenis Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite, Eros ja Pan Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks
koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled, milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. 1 ZEUSI ABIELUD Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps.
along) you kind of wish it hadn't tried in the first place. Unless your last name is Harryhausen, you shouldn't really maneuver Greek mythology, and you definitely don't need to use it as a source from some Shrek-inspired collection of tired pop culture riffs. Yet that's exactly what this Chris Columbus helmed half-success does. We begin by learning that the fabled gods of old do exist, and that Zeus is especially mad at brother Poseidon. Seems the head hocho's magical lightning bolt has been stolen, and each accuses the other of using the crime as a means of starting an all out Olympian war. Zeus specifically blames Poseidon's son, Percy Jackson, and soon, all the various creatures of myth - harpies, centaurs, minotaurs, and hydras -- are after the unsuspecting teen. When he learns of his lineage from his mother Sally, Percy teams up with half-man, half goat
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3
puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud. · VI. Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. · VII. Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. · VIII. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. · IX. Üheksandaks ülesandeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda vöö,
Kahe kuninga asemel olid tähtsaimad võimukandjad Ateenas kümme strateegi ehk väejuhti. Kõige suurema erinevuse võibki leida kahe linnriigi vahel just selles, et Sparta oli aristrokraatlik riik, kuid Ateenas toimis demokraatia. Suurimaks sarnasuseks Ateena ja Sparta vahel võib lugeda religiooni, mis oli üldiselt kogu Kreekas enam- vähem ühtlane. Kreekas olid tähtsaimateks Jumalateks Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes ja Aphrodite need olid Kreeka kultuuris peajumalateks. Peale nende austati veel neid Jumalaid, kes olid otseselt seotud saagirohkuse või viljakusega, näiteks suure au sees oli veel Demeter, kes oli musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Nii Spartas kui Ateenas korraldati Jumalate auks suuri pidustusi ning festivale, mis lõppesid tavaliselt vereohvriga. Kõige tuntuimad
AKROPOLI LÜHIAJALUGU Ateena Akropol ehk Ateena kindlus asub Ateena Pühal Kaljul. See on mägi 150m kõrgusel merepinnast, mis on lameda tipuga ja mille lame platoo on 3 hektari suurune. Sealseid templeid peetakse kõige olulisemateks kultuurimälestisteks läänemaailmas. Uhked marmorist templid ehitati 5. sajandi lõpus, aastatel 450-421 e.m.a. Ateena kuldperioodil ja jumalanna Athena auks. Ajalooliste seoste ning sealsete kuulsate ehitiste - Parthenoni ja Erchtheioni - tõttu tuntakse Kreeka akropoli lihtsalt Akropolina. Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.) 1 Akropol kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse....
Selle õudse deemoni pildi panid kõige vanema aja kreeklased kilpidele, uste kohale ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Nagu teiste kultuuride deemonilõustad, oli ka Medusa (teda nimetati gorgoks) pilt mõeldud tõrjemaagiaks vaenulike jõudude vastu. Ent nagu ikka ei piidru kreeka mütoloogia pelga maagiaga. Nõnda näiteks räägiti, et Medusa olnud kunagi imeilus noor naine, kellesse ei armunud keegi muu, kui merede valitseja ja "maaväristaja" Poseidon. Kergemeelsel kombel lõbutsesid armastajad - jumal ja deemon - ka Athena templis Ateena akroplil. Nii sai neitsilik Athena Medusa verivaenlaseks. Jumalanna needis ta ära ning tegi ta jubedaks olendiks, kellel rippus pikk keel suust välja. Tal olid kuldi kihvad, pronksist käed kullast tiivad ja ...madudest juuksed. Ja sellega polnud Athena viha veel ammendatud. Võimaluse kättemaks teoks teha sai ta noore Perseuse hooplemise läbi.
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
kohutavaid piinu. Vahel eksisid ka jumalad ise. Näiteks oli Zeus kõige truudusetum abikaasa, kuid teda oli raske karistada. Truu ei suutnud olla oma mehele ka Aphrodite. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olympose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseidon Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Vanakreeka müüdid olid õpetuseks ja eeskujuks inimestele ammustel aegadel ning on ka praegu. Inimesi on ikka ja alati iseloomustatud nende tegude ja eesmärkide põhjal. Kurjus, endakasupüüdlikus, viha, ahnus, julmus, truudusetus, üleolevus, valetamine, reetlikus on alati olnud taunitavad ning karistamisväärsed. Inimesi kutsutakse üles elama austuses ning peab oskama arvestama tagajärgedega ja vastutama oma tegude eest.
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
