Kes oli Roomas kodanik. Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära! Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
üpris eraldatud teistest. Nad algul lõid ise oma tsivilisatsiooni, kuid hiljem hakkasid nad kreeklastelt kultuuri üle võtma. Roomlased õppisid kõik neilt ära, mida tahtsid ja panid selle ladina keelde. Kreeklased austasid jumalaid ja uskusid siiralt neisse. Peale kreeklaste vallutamist, hakkas kreeka kultuur vaikselt roomlaste üle võimu saama. Nende religioon ja usk olid minemas rooma kultuuriloo loomise suunas. Kreekas oli peajumal Jupiter, tema naine Juno, merejumal Poseidon, allmaailma jumal Hades. Roomas olid vastavalt Zeus, Hera, Neptunus, Pluto. See näitab, et kreeklased olid algselt nad loonud. Haridus oli üsna sarnane mõlemal poolel. Nagu Kreekas oli sõjaväekohustus, oli ka roomlastel sama. Kõige rohkem võeti Kreeka kultuurist üle selle, et hakati õpetama vaimselt, see tähendab, et õpetati kirjatarkust ja kõnekunsti. Seda kõike tehti selleks, et noorelt hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil
Kuna Kreeklased võtsid palju Kreetalastelt üle, vaadeldakse Kreeka ja Kreeta usulist kultuuri ühtse tervikuna. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. (mis oli kooskõlas naise üldise tähtsusega sealses ühiskonnas). Jumalannadele ohverdati loomi, korraldati rongkäike ja peeti pidustusi. Mükeene perioodist (mükeene tähtsuse kõrgajast) pärinevatel lineaarkirja B- ga kirjutatud savitahvlitel on kirjas ka mõned jumalate nimed. Jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Dionysos jt. Kreeta - Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsioon algust.
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. S...
Kreeka jumalatest.Inimene ei tohi jumalaid pahandada. Templid loodi ohvripaikadeks, jumalatele heameele valmistamiseks. Zeus võis võtta ükskõik kelle või mille kuju. Zeusi vennad olid Poseidon-merevalitseja ja Hades-allilma valitseja Õde- Hestia-kodujumalanna; naine Hera abielu kaitsja; lapsed Ares-sõjajumal. Apollon- valgusejumal. Athena-tarkusejumal. Aphrodite- armastus ja ilujumalanna. Hermes- jumalate käskjalg. Artemis- jahijumalanna Hephaistos-tulejumal Kes oli homeros ?Homeros oli vanakreeka pime laulik.homerose kaks eepost on ilias ja odüsseia.. mõlemad on jaotatud 24ks lauluks.. ilias on kangelaslugu, mis on täis heroilist pinget odüsseia jutustab munasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab igapäevast eluolu. On aluseks muistendid Kreeka sündmustest. Vana kreeka luule.Luules ülistati elu, rõõmu ja armastust.. õilsust ja selget mõistust.. väljendatakse ka ülevat ja pidulikku mee...
1.Millised uued vaimse kultuuri alad tekkisid VanaKreekas? Nimeta vähemalt 3! (3p) Teater, kirjandus ja filosoofia. 2. Millised olid VanaKreeka arhitektuuri 3 stiili? (3p) Korintose, dooria, joonia 3. Ühenda Olümposel elanud kreeka jumalad ja nende tegevusvaldkonnad! (6p) Hera abielude jumal Artemis looduse ja jahijumalanna Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p)
Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu
ta surnuks. Harpüiad Tantalos · Lüüdia kuningas · Surelik, kes suhtles ja sõi jumalatega Olümpose mäel · Üritas oma poega jumalatele sööta · Rääkis jumalate saladusi välja · Varastas jumalate tagant · Karistuseks igavese nälja ja janu needus. Pelops · Tantalose poeg · Taaselustatakse (jumalad panid ta kokku) · Elevandiluust õlaga · Kaitsejumalaks Poseidon · Maetud Olümpias · Naiseks sai kuningatütre Hippodameia Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon · http://et.wikipedia.org/wiki/Theseus · ,,Kreeka jumalad ja kangelased" L. Hjortso (lk 65-79 , 187-192, 195-197) · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/fuuriad_evelin.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/tantalose_piinad_evelin.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pelops · http://www.annaabi
Satellidid kaugseire seadmed Kaugseire üheks liikumapanevamaks jõuks oli eeskätt sõjaline huvi, nagu seda on juhtunud paljude tehnikaalade puhul. Inimesi huvitas teada saada vaenlase sõjaväe paigutust tema territooriumil. Juba üleeelmisel sajandil tehti katseid pildistada vaenlase piirkonda fotoaparaatide abil, mis olid kinnitatud tuvide külge. Kaugseire seisis üle saja aasta peamiselt vaid aerofotode tegemises, aga see andis suure panuse kartograafiasse. Orbiidile on saadetud üle 100 kaugseiresatelliidi, millel on erinevaid sensoreid. Esialgu oli nende põhiülesandeks ilmastiku jälgimine. Esimene meteoroloogiasatelliit saadeti orbiidile 1966. aastal. Esimene spetsiaalselt Maad ressursse uuriv satelliidiseeria Landsat alustas tegevust 1972. aastal. Järgnesid Envisat, Terra jpt. Nendele lisandusid hiljem veekogude seirele pühendunud Seasat, Topex-Poseidon, Aqua ja atmosfääri uurimisele spetsialiseerunud Aura, NS...
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult
Kunst on tegelikkuse peegeldus, peegeldab oma ajastu tehnilisi oskusi.Kunstiline kujund on tegelikkusest võetud element, mida on rikastatud kunstniku fantaasiaga. Sisult laiem ja rikkam kui tegelik element. püramiidi Giza väljal Cheopsi püramiid -> vanim, suurim, Chephaeni püramiid, Mykerinose püramiid. Sfinks-mütoloogiline olevus lõvikeha ja inimese peaga meessoost valvurikuju templi ees kunstliku ülemvõimuga.Greif-muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega. Püloon-templivärava vorm kahe väravat piirava ja reljeefidega kaunistatud tooniga. Kreeka-Rooma jumalad: Zeus- Jupiter- Ülemvalitseja, taeva isand, Poseidon- Neptunnus- merede valitseja, Hades- Pluto- allilm, Hestia- Vesta- kodukolde kaitsja, Hera- Juno- abielu kaitsja, Ares- Mars- sõjajumal, Athena- Minerva- linna jumalanna, käsitöö, põld, tarkus, Apollon- Apollo- tõe jumal, Aphrodite- Venus- armastuse/ ilu jumalanna, Hermes- Mercurius- kaupmeeste jumal/ sandaalid/ ...
Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust...
Et tülikatest kosilastest vabaneda, pöördub Telemachos abipalvega linnaelanike poole. Sealt abi saamata, otsusatb ta minna isa otsima. Lõpuks saab ta teada, kuidas Trooja langes ja jumal Proteuselt saadud viimase teate kohaselt pidavat Odysseus Kalypso juures vangis vaevlema. *Odysseusel on aga kaitsjaid ja üheks neist on Athena, kes palub Zeusil vabastada Odysseus Kalypso käest. *Odysseus ehitab laeva ja seilab 17 päeva merel, kuni Poseidon teda jälitama hakkab. Jumalate abiga pääseb Odysseous ja maabub rannal, kust leiab ta Alkinoosi kuningatütar Nausika. *Alkinoosi õukonnas jutustab Odysseous oma rännakutest. *Alkinoos aitab tal koju pääseda, toimeetades magava Odysseuse ta kodusaarele Ithakale. *Seal peab ta kosilastega võitlema, abiks ka teiste seas Athena. Nende abiga suudab ta kõigist kosilastest jagu saada ja hea pääseb võidule. *Odysseus saab tagasi kangelase väärikuse, naise ja poja.
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
idealiseerituna. Paljud skulptuurid ja maalid vaasidel kujutavad müütidest tuntud jumalaid ja kangelasi ning on loodud selleks, et tänada jumalaid eelnenud hea õnne eest ja säilitada nende poolehoidu ka tulevikus. Mitmed Kreeka templid olid spetsiaalselt ehitatud mahutama suuri jumalatele pühendatud kujusid. Näiteks Erechtheion on tempel Ateena akropolil, mis on pühendatud nii Athenale ja Poseidonile. Seal on pühapaigad kohtades, kus Poseidon olevat löönud oma kolmhargi maasse, tekitades nõnda sinna soolaveeallika ja kuhu Athena olevat istutanud oliivipuu, kui ta viimaks Ateena Poseidoni käest endale võitis. Vana-Kreekas välja kujunenud mõtteviisi, mis keskendas inimkonna universumi keskmeks, on hakatud kutsuma ,,Kreeka imeks". Maailm muutus humaanseks inimene muutus vabaks hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. Selle idee sünniga muutus maailm ratsionaalseks.
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanik...
com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,naistemees Zeusil oli palju armukesi. Näiteks: Zeus ja Io Zeus ja Leto Zeus ja Semele jne. http://images.fanpop.com/images/image_uploads/Zeus--greek-mythology-687267_1024_768.jpg Hera – armukade abielukaitsja Hera karistas igat Zeusi armukest, see tähendab, et ta oli
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Vanemaks saades otsustas ta oma isa kukutada, valmistades võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allilma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeus oli seega taevajumal, kes kontrollis kõue, välku ja vihma. Teda on kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks on tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera Jumalannadest ülim, Zeusi õde ja abikaasa, kes, nagu andmaks tunnistust sellest, millesse kreeklased uskusid, oli abielu- ja sünnitusjumalanna
Terpsichore Tants Kalliope Eepiline luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulud Euterpe Lüürika HERAKLESE 12 VÄGITEGU 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma „unustuse istmelt“ ILIAS Menelaos – Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele. Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse.
Tarkus, käsitöö, Mehine kiiver, oda, Athene Minerva kunst kilp, öökull Ideaalne keha, Aphrodite Venus Armastus, ilu pikkajuukseline, alasti Poseidon Neptunus Veekogud Kolmhark, habe Jumalad
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
Antiikajal oli tavaliselt võimul keiser ning riiki valitseti koos senatiga. Suure tähtsusega ühiskonnas olid ka ratsanikud, kellele renessansiajast vastavad rüütlid. Nii antiikkultuuris kui renessansis olid talupojad ja käsitöölised alamkihis, nendest allapoole jäid antiikajal vaid orjad, kuid renessansi ajals oli orjandus peaaegu kadunud. Antiik- Kreekas oli ühiskond polüteistlik ehk usuti paljudesse jumalatesse, kellest peamised olid Zeus, Hera, Poseidon jt jumalad. Jumalatele püstitati suuri templeid ja nende auks peeti pidustusi, mille lõpus toodi ohvreid. Keskajaks oli välja kujunenud monoteistlik kristlus, mis oli saanud paljudes maades riigiusuks. Usuti vaid üht jumalat ning tema poole palvetati. Jumala auks ehitati kirikuid, seega sarnasus jumalate austamise osas on olemas. Üldisemalt võttes olid antiikkultuur ja renessanss usu osas erinevad.
tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. 2. Kuidas loodi maailm kreeka mütoloogias? Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3. Kes olid Olümpose jumalad? Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Hestia, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos. 4. Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. 5. Kirjelda vanakreeka eeposeid. Homerose eeposed- Antiikkirjanduse
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud...
Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5. Demeter Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja. 6. Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka) 7. Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, tulejumal ja jumalate sepp (lonkur) 8. Ahtena Zeusi tütar (sündis Zeusi peast), sõja- ja tarkusejumalanna. 9. Apollon luule ja muusika jumal (kreeklaste lemmik) 10
c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.Musta mulla,viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar.Zeus lubas ta oma vennale Hadesele naiseks.Aastaaegade vahetaja. Artemis Apolloni kaksikõde.Jahijumalanna, elava looduse, eriti metsloomade, kaitsja. Ares julm ja väaeuväärne sõjajumal.Hera ja Zeusi poeg
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Väga tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi nii surematud kui ka surelikud armukesed. Ta lähenes neile mitmel väga erineval moel nt. härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja mõnikord isegi kuldse vihmana. Zeusi abikaasa Hera veetis suurema osa ajast oma mehe armukesi ja nende järglasi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu
Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agamemnon tuli samuti alla anda. Kui Agam nõudis Ach teist autasu, neid Briseist. Ach tõotas, et Agamemnon peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite, Ares, Artemis, Apollon troojalaste poolel, Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid tahtis olla erapooletu, sest Hera oleks ta peale siis pahane. Lõpuks Z nõustus tr aitama. Ta saatis Agam unenäo, mis rünnakupuhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos. Menelaosel õnnestus Paris jalust rabada, kuid Aphrodite päästis Parise ja kandis Troojasse.
KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka- Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi ar...
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse
geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee. Jumalad: Aphrodite armastuse ja ilu jumalanna, Ares- sõjajumal, Hephaistos- tulejumal ja käistöölaste kaitsepühak, Athena jumalate isa lemmiktütar, Poseidon merejumal, Hera Arese ja Hephaistose ema, Apollo- Talent Kreeka jumalate seas. Artemis jahijumalanna, Hermes- jumalate käskjalg, Hades allmaailma valitseja, Demeter viljakusejumalanna, Dionysus- veinijumal. Kaasaegsed ja tänapäeva olümpiamängude erin. : osalevad naised, ohverdamist ei ole, riietega, ülemaailma toimub , olümpiakomitee, sümbolid. Sarn: suured pidustused, iga 4 a. tagant, olümpiatule süütamine, kattuvad spordialad, kuulsad võistlejad
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...
Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda Usupidustused (OM), müsteerium salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel. 6. mis jumalaga on tegu Artemis jahijumalanna, Poseidon merejumal, Aphrodite armastuse- ja viljakusejumalanna, Zeus peajumal ( taevajumal ), Hephaistos tulejumal. Demeter viljakuse jumalanna, Hades allmaailmavalitseja, Dionysos veinijumal, Hera abielude kaitsja, Ares sõjajumal. Athena sõjajumalanna, Apollon valguse, luule ja muusikajumal, Hermes jumalate käskjalg, surnute teejuht, Hestia kodukoldejumalanna, Nike võidujumalanna. 7. iseloomusta kreeka teatrit
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, m...
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik- Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel
asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid. Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon paistis olevat välja toodud ktoonilise jumalusena, seotuna maavärinatega. Teistest jumalustest on tuvastatud Zeus-Hera paar, Ares, Hermes, Artemis, Dionysos. Hesiodose ja teiste antiikkirjanike väitel oli kreetalaste jumalanna nimi Rhea või Demeter. Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi. Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina
d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8
1.Hades Hades on Kronose ja Rhea vanim poeg. Tal oli kolm õde, keda kutsutakse Heraks, Demeteriks, Hestiaks ja kaks venda, keda kutsutakse Poseidoniks ning Zeusiks. Neid nimetatakse kollektiivselt nooremateks Olümpose jumalateks. Saades täisealiseks ihkasid nad võimu ning esitasid vanematele jumalatele väljakutse. Võitja pidi pälvima võimu kogu universumis. Imekombel jäid peale nooremad jumalad ja valitsemine jaotati omavahel. Kolm venda tõmbasid liisku. Poseidon hakkas valitsema meresid, Zeus taevast ja Hades allilma. Joonis 1. Kreeka jumalate sugupuu(http://abcnews.go.com/blogs/health/2013/08/21) 4 1.1 Nimi ja nimetus Vanarooma mütoloogias samastatakse Hadest Pluto või Plutoniga. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. Hades valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...
Pilt aga muutus ähmaseks ja Narkissos suri. Pärasy surma muutsid jumalad ta lilleks ning panid sellele nimeks nartsiss. Nausikaa - Tuulte Oru valitseja tütar. Nereiidid - merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Nereuse tütred olid niivõrd kuulsad oma ilu poolest, et kui Aethiopia kuninganna Kassiopeia hooples end olevat ilusama kui neriidid, võtsid nereiidid seda solvanguna ja palusid Poseidonil Kassiopeiat karistada. Nii saatis Poseidon Aethiopiasse jälgi merekoletise, kes laastas maad ja kellele oleks Kassiopeia tütar Andromeda ohverdatud, kui Perseus ei oleks jõudnud teda päästa. Odysseus - Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta, kavaldades ta üle.
ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde
Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at. eKr KREETAMÜKEENE PERIOOD 118 saj. eKR HOMEROSE PERIOOD · Võetakse kasutusele raud · Võetakse kasutusele tähestik