inglise keeles kirjutanud autorid Yeats, Joyce, Beckett, Wilde ja Shaw. Väga tuntud on maailmas Iirimaa rahvamuusika ja rahvatants, eriti kuulus on Riverdance. Kõige populaarsemad spordialad Iirimaal on Gaelic jalgpall ja nn tavaline jalgpall ehk soccer. Iirimaalt on pärit rahvusvaheliselt tuntud rokkansamblid ja lauljad U2, The Corrs ja Sinéad O'Connor. Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad kartul, porgand, naeris ja pastinaak. Tööstus, põllumajandus Talupidamine ja Euroopa Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete, näiteks või poolest. Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimede jäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga (EL) ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest EL-is rahad on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid. Tööstus ja Linnad
Küpsiseparadiis Kertu Rakke 1. Tsitaadid "Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97) "Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97) "Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98) "On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143) "Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama hakanud, nende vahele üritati ehitada uut linna" (144) 2. Raamat ,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" räägib neljast naisest, kes elavad Tallinna äärelinnas ja on naabrid. Pealegi on nad omavahel seotud, ilma et nad seda arvatagi oskaks. Peategelasteks on Karin, Annika, Cärolyn ja Tia. Karin on viiekümnendates naisterahvas, kes on just kaotanud oma mehe, kellega ta oli pool o...
See on kontrollimatu ja reegline puhastamata ning PõhjaEestis on radooni tase suhteliselt kõrge 7. Kirjuta, mis mõjutab Sinu toiduvalikut! Mõjutavaid asju võiks olla vähemalt 5 · tervislikkus (saadavate mineraalide ja vitamiinide piisavus) · hind · kättesaadavus (eelistan hooajalisi viljasid) · maitse ja võimalus erinevaid roogasd komponeerida · säilitatavus (et ei peaks iga päev poes käima ja et ained ei läheks käest ära; porgand, suvikõrvits ja tavaline kõrvits on ikka tänuväärsed viljad) 8. Kirjuta, millised nn. eluviisihaigused võivad tekkida, kui sööd pidevalt liiga palju a) üle 5 g päevas soola. · kõrgvererõhutõbi · osteporoos · ajuhalvatus · südameinfarkt · tursed · astma halvenemine · neerude puudulikkus · maovähk · eluea lühenemist, südamehaigusi, vererõhuku alandavate ravimite toime vähenemist ja kõrvalnähtude suurenemist
Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemid oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. 4. B rühma vitamiinid- Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist
Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemid oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. 4. B-rühma vitamiinid - Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust,
Allergeensemad on karri, ingver, kaneel, koriander, köömned, pipar, sinep, kurkum. o Meeallergia mesi sisaldab taimede õitolmu (kõige rohkem korvõieliste õietolmu). Uuringute põhjal on mesi ohutu õietolmuallergikute. o Puu- ja köögiviljaallergia ehk taimse päritoluga allergia allergiat tekitavad toored viljad. Puuviljadest tekitavad allergiat: õunad, virsikud, banaanid, pirnid, mangod, papaiad jne. Köögiviljadest paprika, naeris, porgand. Ka soja võib esile kutsuda allergiat (ettevaatust vorsti- ja pagaritoodetega) Lisaainete allergia Allergiat põhjustavad: o Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid, pudingid, keedised) o Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused, nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne. o Sulfitid astmahaigetel hingamishäired
vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
Kaste 65 Sidrun kg 0,050 0,018 0,100 0,035 32,72 kr 1,64 kr Mesi kg 0,010 0,010 0,020 0,020 99,22 kr 0,99 kr dijoni sinep kg 0,010 0,010 0,020 0,020 109,09 kr 1,09 kr Lisand 25 Kartul kg 0,075 0,056 0,150 0,113 7,29 kr 0,55 kr 20 Porgand 0,020 0,016 0,040 0,032 3,31 kr 0,07 kr hernes(külmutatud) 0,015 0,015 0,030 0,030 27,63 kr 0,41 kr mais (külmutatud) 0,015 0,015 0,030 0,030 24,09 kr 0,36 kr juust(mascarpone) kg 0,030 0,030 0,060 0,060 170,11 kr 5,10 kr murulauk kg 0,005 0,005 0,010 0,010 59,76 kr 0,30 kr
Tooted 4.1Liivaküpsis Valmistada muretaigen. Rullida ristkülikuks. Lõigata ruudud. Määrida munamäärdega ning puistada peale suhkrut(või pählipuistet, kaneeli). Küpsetada. 4.2Muretaigna-juustuküpsis Valmistada liivataigen, kuhu sisse on ka segatud riivjuust. Muretaigen rullida ning lõigata 1,5x4 cm suurused ribad. Määrida munamäärdega ning raputada peale juustu. Küpsetada. 4.3Quiche tšukiiniga Valmistada muretaigen. Lisada taignale riivitud porgand. Viilutada tšukiini.Praadida kergelt õlis. Hakkida sink ja suitsupeekon kuubikteks. Riivida juust. Asetada taigen vormi, laduda tšukiini rattad taigna peale. Lisada täidis. Katta uuesti tšukiiniga. Valada peale muna- kooresegu. Küpsetada. 4.4Kohupiimakook Valmistada muretaigen. Asetada taigen vormi. Taigen eelküpsetada 5min. Taignale asetada täidis(kohupiim, muna, suhkur, rosinad). Küpsetada. Jahutada. Lõigata ääred ära ning tükeldada. 4.5Šotsnik Valmistada muretaigen
Esimene osa Kuivainete ladu : 1) Maasikamoos 2) Pastatooted 3) Marineeritud kurk 4) Kompotid 5) Tomatikaste 6) Karastusjoogid 7) Toiduõli Külmkapp : 1. Kapp (piimatooted) : 1) Piim 2) Kodujuust 3) Hapukoor 2. Kapp (liha ja lihatooted): 1) Jahutatud liha 2) Kanafilee 3. Kapp (värske kala): 1) Värske kala 4. Külmkamber (köögiviljad): 1) Kartul 2) Apelsinid 3) Banaanid 4) Lehtsalat 5) Porgand 6) Hiina kapsas Sügavkülmkapp : 1) Külmutatud hakkliha 2) Külmutatud marjad Teine osa 1. Lihatoode 2 tk Luha suitsutare Savvu Küleliha suitsukülg Netokaal: 110 g Ei sisalda naatriumglutamaati, laktoosi. Gluteenivaba 100g valmistoode valmistamiseks on kasutataud 125 g sealiha. Kõlblik kuni: 11.10.12 Koostis: seakülg, keedusool (maks. 3,5%), suhkur, säilitusaine: naatriumnitrit. Säilitamine: +2 ... +6 °C
2 õli l 0,006 0,000 0,006 0,012 0,012 13,00 kr 0,08 kr 3 või kg 0,006 0,000 0,006 0,012 0,012 40,25 kr 0,24 kr 4 küüslauk kg 0,004 22,000 0,003 0,008 0,006 19,07 kr 0,08 kr köögivilja lisand 0,000 0,000 0,00 kr 1 porgand kg 0,040 25,000 0,030 0,080 0,060 4,00 kr 0,16 kr 2 porru kg 0,010 10,000 0,010 0,020 0,020 31,53 kr 0,32 kr 3 kurk kg 0,020 2,000 0,020 0,040 0,040 38,00 kr 0,76 kr 4 või kg 0,005 0,000 0,005 0,010 0,010 40,25 kr 0,20 kr
Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete tehnoloogia I kursus Jaanika Jaanus Joosep Kärg SIGA Olustvere 2012 SEALIHA MAGUSHAPUS KASTMES Lõika sealiha suupärasteks tükkideks ja sega sojaksatmega. Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina. Kasta lihatükid tainasse, küpseta kuumas õlis kuldpruuniks ning nõruta majapidamsipaberil liigsest õlist. Kui kogu liha on praetud, lase kaste uuesti keema. Pane juurde köögiviljad ja
2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 9. Mis ülesannet täidavad juurikad, kuidas and kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad? Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Tekivad tänu tänu niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu. Ülesanne varuainete kogumine ja säilitamine. N: juurviljad: porgand, peet. 10.Millistest taimeosadest võivad välja kasvada juured ning mis tüüpi juurtega on sel juhul tegemist? 1) Idujuurest areneb peajuur 2) Varrest, lehest või nende muudenditest saavad alguse lisajuured 11.Juuremügarad: a) millistel taimedel nad esinevad b) mis nende moodustamist põhjustab c) milles seisneb nende tähtsus a) Esinevad peamiselt liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel u. 200 liigil teistest perekondadest
VANA- VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOL Angela Vodolastzenko Lõputöö Kahe käiguline pidulik lõuna aruanne Vana- Vigala 2011 1 SISUKORD 1. MENÜÜ.................................................................................................3 2. MENÜÜ PÕHJENDUS..........................................................................4 3. Kirjastiil Times New Roman......................................................5 4. Pealkirjad joonda vasakule küljele...............................................6 5. Pealkirjad nummerdada (v.a Sisukord)..........................................7 6. Pea meeles, et iga peatükk algab uuelt lehelt (k.a menüü põhjendus).......8 2 1. MENÜÜ ...
Vesi l 0,400 0,400 0,800 0,800 Sool kg 0,000 0,000 0,000 0,000 Või kg 0,006 0,006 0,012 0,012 26 Värske till kg 0,003 0,002 0,005 0,004 Õli l 0,000 0,000 0,000 0,000 Kooritud porgand kg 0,035 0,035 0,070 0,070 Suhkur kg 0,004 0,004 0,008 0,008 0,000 0,000 Kokku: 0,920 0,783 1,841 1,566 Hind km-ga: Valmistamine GULJASS 1. Puhastan liha kõõlustest ja pekist. 2
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni kasutatakse kilemultsi Peale saagi koristamist juunini ja juulist kuni
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
tavaelus kokku puutub. Tähtsamad allergeenid võib jagada kaheks suureks rühmaks: toiduallergeenid ja tolmsed allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet
ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
kuid uuemate seisukohtade järgi ei soovitata lisatoitu enne 4-5 kuuseks saamist. Laps peab hoidma hästi pead, istuma toe najal, sööma lusikast ja oskama ennast väljendada, et kõht on täis (puristab, keerab pea ära, hoiab suud kinni jne). Vastasel juhul on toitmine nn sundtoitmine, mis suurendab ülekaalulisuse ohtu hilisemas eas. Esimene lisatoit on köögi- ja juurviljapüree. Laps peaks olema vähemalt 45 kuud vana. Toitma peab lusikaga. Alustuseks sobivad hästi porgand, kartul, lillkapsas. Esialgu ei soovita kaalikat, naerist, spinatit, peeti, kapsast. Marjadest soovitaksin kodumaiseid vaarikad, mustikad, sõstrad, tikreid, murakaid, jõhvikaid, pohli ja maasikad. Puuviljadest õunu, ploome, pirne, ka banaane, ananasse, kiivisid, virsikuid ja aprikoose. Soovitaksin olla ettevaatlik tsitruselistega. Ei soovita magusaid mahlajooke, eriti punastest marjadest, mis mõjuvad halvasti hambavaabale. Teiseks lisatoiduks, mille andmist võiks alustada 56 kuuselt
veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega.
hulgaliselt konjugeetirud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu iseloomustema karoteeni sisaldust uuritavas materjalis neeldumisspektri järgi. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: 1. Uuritavaks taimseks materjaliks oli porgand, mille riivisin ning kaalusin tehnilisel kaalul, kaalutiseks 1,34 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga II K Reeta Kivikink OÜ Reineberg Praktika aruanne Juhendaja: Aleksander Reineberg Maarika Reineberg, kokk Särevere 2009 Sissejuhatus Praktikale minnes ei kujutanud ma üldse ette, mis mind ees ootab. Esimesel päeval tundus mulle, et ma ei saa hakkama, kuna harjumine uue kohaga ja uute inimestega võttis aega. Inimesed, kellega ma koos töötasin olid kõik tegelikult väga sõbralikud. Praktikal õpetati mulle, kuidas tehakse parimaid kondiitri tooteid ja ka palju teisi huvitavaid ja põnevaid toitude valmistamise võimalusi. Kogemusi praktikal olles sain väga palju. Ettevõtte struktuur Õdus pubi asub vahetult Narva mnt ääres, Tallinnast 81 km, Rakverest 18 km kaugusel. Pubis on 30 kohta, kamin ja terrass. Koduselt maitsvad toidud, omavalmistatud ju...
tugevast koosolemisest. Tunnen iga nädala lõpul vajadust sinna minna. Kuid viimati toimus midagi enneolematut, kogesin seda, mida ma pole ammu tunda saanud. Oli kena talviselt pakane ilm, lumi langes laias kaares maapinnale ja tekitas paksu lumevaiba jalge alla. Pärast seda, kui olin lõpetanud oma hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees, kes kandis kaabut ja tumedat pikemat sorti mantlit
18.Sapi tähtsus. Sappi on vaja toidurasvade paremaks seedumiseks, imendumise kindlustamiseks, soodustab kõikide rasvlahustuvate vitamiinide omastamist, soodne mürkide väljutaja, takistab mikroobide paljunemist. 19.Nimeta rasvlahustuvad vitamiinid! A, E, K, F, D 20.Milleks on vaja A-vitamiini, kust saab? C-vitamiini, kust saab? Mis on skorbuut? A on vajalik nägemisega seonduvate rakkude ning rakkude kasvufaktorite normaalse talitluse tagamiseks, saab punastest juurviljadest, nt porgand, kõrvits, bataat. C-vitamiini on vaja : naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes;
Toiduvalmistamine suurköögis SISUKORD LIHA........................................................................................................................ 2 Rulaad:................................................................................................................ 2 Pikitud liha:.......................................................................................................... 2 Liharullid:............................................................................................................ 3 Klopsid:................................................................................................................ 3 Väikesetükilised hautatud liharoad:.....................................................................4 Kastmes road...................................................................................................... 4 Asuu..............................................
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku k...
Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer ja hirss. Tohutu võidukäigu tegi rukis, mis oli vähenõudlik ning kasvas peaaegu igal pool. Maaviljeluse areng oli otseselt seotud rahvaarvu tõusuga, sest suur maatükk viljakasvatuses toitis umbes 10-20 korda rohkem kui sama suur loomakasvatuse karjamaa. Lisaks teraviljale kasvatati ka mitmesuguseid köögivilju. Enim levinud olid naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 11.13.saj hakati põllutööriistade tegemiseks kasutama rohkem rauda. Raske ratsaadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette kinnitamiseks tulid kasutusele rangid. 11.saj hakati hobuste kapju rautama. 7
kõike, mis selle haiguse puhul vajalik. Süüa tuleb just ravitoimega puuvilju ja marju: õunu, pirne, kirsse, maasikaid, ploome, vaarikaid, musti sõstraid, astelpajumarju, jõhvikaid, pohli, mustikaid. Igapäevatoidusse peavad kuuluma kiudaine-, mineraal- ja vitamiinirikkad täisteraviljatooted: riis, kaer, mais, rukis, tatar, hirss. Köögiviljadest tuleb valida: kõrvits, suvikõrvitsad, kurk, aedoad, herned, kapsas (kõik liigid), kartul, porgand, peet, aedrõigas, küüslauk, sibul, porru, rohelised sibulapealsed ja murulauk, petersell või seller. Eriti head on juurviljamahlad: porgandi-, kartuli-, peedi-, kapsa- ja naerimahl. Kõige kasulikum on neid juua lahjendatult veega 1 kl õhtul enne magamaminekut. Juua võib ka segamahlu, parim on porgandi- ja kartulimahlasegu. Valida söögiks üksnes linnu-, vasika-, metskitse-, rasvata lamba- ja loomaliha ning mõõdukas koguses.
Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmaputk. Mürgine putk põhjustab inimesel vaevusi peamiselt temaga otsesel kokkupuutel. Mõnele allergilisele inimesele võivad mürgised putked aga juba distantsilt halvasti mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita: >> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) >>sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes porgand kasvab. b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit; kui on porgand, pole enam porgandiseemet; järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand. c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita: >> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) >>sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes porgand kasvab. b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit; kui on porgand, pole enam porgandiseemet; järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand. c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a
Aneemia Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Triinu halliste OP'11 Mis on aneemia? Aneemia e. kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest madalam. Aneemia on tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus, mis põhjustab sageli omakorda sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Samas võib aneemia tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel, kui organism ei saa toidust piisavalt vereloomeks vajalikke aineid. Aneemia mõju organismile: Aneemia tagajärjel väheneb vere võime transportida hapnikku kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Juhul kui aneemiale ei järgne luuüdis uute erütrotsüütide tootmist, on tegemist mitteregeneratiivse aneemiaga. Inimrakkude sõltuvus hapnikust tekitab erinevaid aneemia vorme, põhjustades raskeid kliinilisi probleeme. Hemoglobiini (hapnikku vedav protei...
kasvatatavad põllukultuurid ja loomad (8-10). Põllumajandustoodete tähtsust näidatakse nii mahuliselt milj tonnides (Production MT), kui ka väärtuseliselt tuhandetes dollarites (Production Int $ 1000). Colombia Põllukultuurid : kohv, lõikelilled, banaanid, riis, tubakas, mais, suhruroog, kakaooad. Loomad : lihaveised, piimalehmad, kanad, mesilased, muul, kitsed, hobused, lambad Suurbritannia Põllukultuurid : nisu, raps, kartul, oder, suhkrupeet, kaer, uba, porgand Loomad: lihaveised, piimalehmad, sead, lambad, kanad, kalkunid, hobused, kitsed a) Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Sest nende riikide kliima on sobilik just nendele taimedele. Kohv, kakao jms tahavad soojemat kliimat, aga nisu,rapsile on sobilik parasvöötme kliima. Loomadele ei ole kliima nii oluline, seega kasvatatakse peamiselt samu loomi. v.a mesilased, kellele sobib soojem kliima.
poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad
Maasika moos Jahutatud liha Marineeritud kurk Kanafile 3.Kapp (värske kala) Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid Banaanid Lehtsalat Porgand Hiina kapsas Teine osa Lihatooted Nimi: Piiskopi keedusalaami Firma: Rannarootsi Netokaal: 300g Säilitada temperatuuril: +2...+6C Tootja: AS Maag Lihatööstus Kirimäe, Taebla vald, 90805 Läänemaa Tel. + 372 472 5080 Koostis: sealiha 44%, veiseliha 27%, seapekk, sojavalk, keedusool 3%, lõhna- ja maitseained, stabilisaator E450, E451, antioksüdant E300, E316, happesuse regulaator E575, lõhna ja
..~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Lahuse neeldumisspektri järgi on võimalik uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni e optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Minu uuritav objekt oli porgand, millest riivisin proovi ja kaalusin tehnilisel kaalul 0,526 g. Panin riivitud porgandi kadudeta uhmrisse, lisasin liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni tekkis ühtlane mass. Lisasin väikeste portsjonitena veevaba vee sidumiseks. Tekkis kuiv, pulbriline mass. Panin valmis 25 ml mõõtesilindri koos lehtri ja filterpaberiga. Uhmrisse lisasin väikeste koguste kaupa ekstrahenti, segasin jätkuvalt uhmrinuiaga materjali, seejärel lasin sademel settida ja dekanteerisin lahuse mõõtesilindrisse
Toiduainekeemia protokollid Johanna Pärn KAPB16 Praktikum 2 Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille a...
M I I P P Y K Y E Y J A R A J S I B U L H P P G G I A S E H R G U L X A B B K Z K V Y C H Leia tähesegastikust üles järgmised sõnad: Hapupiim, kala, kohupiim, paprika, sibul, hernes, kanamuna, kurk, peet, till, jogurt, kapsas, liha, piim, tomat, juust, kartul, mahl, pirn, vorst, kaalikas, keefir, marjad, porgand, õun Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane
(näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained (vaata ka lisa 2 Toitained). Süsivesikuid sisaldavad sellised toiduained, nagu suhkur, tehislikud magusained, kartulijahu, mesi, siirupid, jahud, tangained, kuivatatud puuviljad, leiva- ja saiatooted, värsked marjad ja puuviljad, kartul, till, peet, hernes ja porgand, piim ja -tooted, sulatatud juustud Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks (1 g süsivesikuid sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal), energeetilise varu loomiseks. Süsivesikutel on organismis ka ehituslikud ülesanded ning kaitsefunktsioon. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Üle 2/3 saadavatest süsivesikutest peavad moodustama polüsahhariidid (tärklis) ja alla 1/3 di- ja monosahhariidid (glükoos, laktoos, maltoos, sahharoos)
Hommik- neljaviljapuder (300g), juust Hommik- neljaviljahelbepuder veega (200g), (30g),tomat (30g), oakohv (200g), kohvikoor keedusink ( 30g), tomati-kurgisalat (50g), (10g), või (10g), teraleib (35g) oakohv (250g), kohvikoor (10g) Vahepala- võileib värske kurgiga (80g), Vahepala- õun taimetee ( 200g), õun (130g) Lõuna- kanapall (150g), hapukoorekaste Lõuna- kanapall (75), kartul (60g), porgand (75g), kartul (200g), porgand lillkapsaga lillkapsaga (100g), tomati-kurgisalat (50g), (100g) tomatimahl (200g), teraleib (35g) Vahepala- tomatimahl (200g), teraleib (70g), Vahepala: kibuvitsamarjatee(200g), kibuvitsamarjatee (200g), võileib keefir(200g) keedusingiga (75g) Õhtu- riisi-piimasupp (500g), keedusink Õhtu- aedviljapada (200g), keedetud muna (30g), juust (30g), tomat (30g), või(10g), (40g), tomati-kurgisalat (50g), piim (200g),
küüslauguküüned. Maitseköögivilju võid vastavalt oma maitsele lisada ka rohkem. Küpseta umbes 30 minutit. Vahepeal võid lisada Worchestershire kastet. Enne serveerimist puista toit üle rohelise sibulaga. Metsjänesehautis piduseltskonnale 1 suur metsjänes 2 dl õli 30 g võid 200 g peekonit 1 peenestatud küüslauguküüs 20 tippsibulat 250 g väikesi shampinjone 2 sl punase- või mustsõstratarretist soola ja pipart Marinaad: 3 suurt viilutatud sibulat 1 viilutatud porgand 5 dl punast veini 1 sl konjakit või brändit 0,5 dl õli 1 loorberileht tüümianivars pipart Pane portsjontükkideks jaotatud jäneseliha koos marinaadiainetega anumasse, kata kaanega ja hoia järgmise päevani jahedas kohas. Kuivata liha köögipaberiga, prae õli- ja võisegus pruuniks, tõsta vahukulbiga hautamisnõusse. Pruunista marinaadist nõrutatud sibul ja porgand pannil koos peekonitükikeste ja küüslauguga, tõsta vahukulbiga liha peale. Seejärel kalla hautamisnõusse nii
Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist. Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
Mikroelemendid Boor , Vask, Tsink,Molübdeen, Koobalt, Seleen. Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand . Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras • Valgus – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed enam valgust kui ammooniumväetistest • Soojus – enamikele taimedele on optimaalne 20…28oC. Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid •Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise
Enamik toiduaineid on neutraalsed või Kala nõrgalt happelised, neis on soodsad Sea-, veiseliha tingimused mikroobide arenguks. Hallitusseened, pärmid, piim- ja Keeduvorst, keedusink. äädikhappebakterid taluvad ka tugevalt happelist keskkonda. kapsas, porgand jt. köögiviljad Toiduainete happelisus Happelised pH 5,3-3,7 9 Happelised pH 5,3- 3,7 Toorpiim, munad, mereannid 2. Mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb Jogurt hakkimine, vahustamine võ muu
haavapuhastusvahend; põletusvastased ravimid (nt. Burnshieldi geel); kergemate traumade ja vigastuste jaoks jäägeel või külma-kuumakott ning valu- ja põletikuvastane geel (nt. ibuprofeeni või diklofenakiga); Joonis . Kodune apteek. (Käos 2006). VITAMIINID Looduslikud vitamiinid on tunduvalt mõjusamad kui sünteetilised. Kartul, kapsas sibul, küüslauk, porgand ja paljud marjad ning puuviljad on ju kõik looduslikud vitamiinide allikad ning nende tarvitamisel pole erilist vajadust sünteetiliste vitamiinide järele. Viimaste puuduseks on see, et neis puuduvad eluks vajalikud mikroelemendid, aminohapped ja bioaktiivsed ained, mis looduslikes saadustes on olemas ning elusorganismidele asendamatud. Seepärast tarvitagem apteegist ostetud vitamiine nii vähe kui võimalik ning varugem oma koduapteeki rohkem looduslikke vitamiine sisaldavaid loodusande
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
antioksüdantse regulaatorina. embrüonaalset arengut. • Pimedaks jäämine Leidub loomstes toitudes: • Nägemisteravus • Silmapõletik Kalamaksaõli(30,0mg), veisemaks(7,74mg), • Luu kasvuks • Kanapimedus seamaks(5,4mg), kanamaks(4,3), munad (0,22) • Kuiv ja kahvatu nahk Taimsetes: Porgand (0,84mg), maguskartul (0,71mg) ja kõrvits (0,25mg) Vitamiin D Biofunktsioon:Luud on kaltsiumi ja (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab fosfori reserv inimorganismis. • Rahhiit antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase Luude ja vere vahel toimuv • Luude hõrenemine ehitusega ühendeid, mis inimorganismis kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab toimivad hormoonidena
kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK GK 15-19 kõrge, vältida või tarbida harva Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas, naeris, porgand, nuikapsas, peet, kõrvits. Kuivatatud puuviljad. GK üle 20 reeglina vältida või tarbida väga väikeses koguses ning sama toidukorra ajal mitte süüa teisi süsivesikuid Suhkrurikkad toidud Rämpstoit valgest jahust ja rafineeritud suhkruga MIS MÕJUTAB TOIDU GLÜKEEMILIST TOIMET? 1.Toidu töötlemine Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda madalam on tema GK 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
