PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
kuni 1 jaanuarini 126 20 101 0,5 100 alates 1 jaanuarist 135 25 101 0,5 100 Keedetud või hautatud viilud või kuubikud 136 20 109 8 100 kuni 1 jaanuarini 145 25 109 8 100 alates 1 . jaanuarist 126 - 126 0,5 100 Keedetud koorega, järgnevalt puhatstud kuni 1. jaanuarini 126 - 126 0,5+20 100 alates 1. jaanuarist 134 - 134 0,5+25 100 passeeritud porgand (ribadena, viiludena jne.) kuni 1.jaanuarini 184 20 147 32 100 alates 1. jaanuarist 196 25 147 32 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Oliivid 154 35 100 - 100 konserveeritud 182 45 100 - 100 Kurk kasvuhoone värske kurk 102 2 100 - 100
Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
mitu meetodit: Hapendamine- toiduaines leiduvad suhkrud muudetakse käärimisprotsessis bakterite toimel piimhappeks, pidurdab teiste mikroobide arengut. ( hapukapsas) Soolamine on kuivsoolamine, märgsoolamine ja segasoolamine. Soola peab olema 20% toiduainete kaalust. Külmutamine on kiire, mugav, lihtne, säilitab toiteväärtust. Suured valgu ja tselluloosimolekulid lõhustuvad ja muutuvad paremini omastatavaks. ( hernes, uba, kapsas, porgand ) Kuivatamine veetustumine Suurem osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kala, liha, aedvilja tuleb kuivatada 12-14%-lise niiskussisalduseni. Puuviljad ja marjad 15-25%-lise niiskussisalduseni. Kuivatada võib: paberil päikese käes, plaadil leiges ahjus, pliidi kohal või soojenduskapis. Lehtköögivilju kuivatatakse kõrgel temperatuuril mitte üle 90 kraadi. Mahlakad ja paksemad köögiviljad enne blanseeritakse, siis
Parim on päevavalgus, kuid otsese päiksevalguse käes ei tohi siiski lugeda ja seda eriti suvel. Kunstliku valguse puhul on soovitav kasutada 60 W pirni, mis oleks töökohast 1/2 kuni 3/4 m kaugusel. SILMADE TERVIS JA TOITUMINE Toit peab olema mitmekesine ja vitamiinirikas. Eriti oluline on Avitamiin. Avitamiini vaeguse korral võivad tekkida kanapimeduse nähud tugevasti on häiritud nähemine hämaras ja pimedas. Avitamiini rikkad toiduained on või, munakollane, maks, neerud, porgand, tomat, kapsas, eriti palju on seda aga kala maksas ja kalamaksasõlis. TELEVIISOR JA ARVUTI Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid ja arvutiekraanid on inimese tervisele täiesti ohutud. Silmadega tekib probleeme just väsimise ja keha ebaõige asendi tõttu. LENDAVAD PUTUKAD Tavaliselt märgatakse neid peente kõverate karvakeste, ringikeste või juuksena silmade ees eriti heledale taustale vaatamisel. Nad nagu ujuksid ringi
rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. • Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. • Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele • Kalkuni-porgandikotletid (paleo) • 200 g porgandit 400 g Rannamõisa jahutatud hakitud kalkuni kintsuliha soola, pipart • Koori porgand ning riivi jämeda riivipoolega. Sega riivporgand hakklihaga ning maitsesta soola ja pipraga. Vormi märgade kätega hakklihasegust 6-7 suurt õhukest kotletti ning prae õliga piserdatud pannil keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldseks. Vutiliha • Kõrged dieetilised omadused. • Marinaad vutilihale "Extra“ • Marinaad neljale vutile keskmise kaaluga 160... 180 grammi vutt. • 1 spl cayenne`i pipart • 4 spl sidrunimahla • max 5 spl heledat virgin`oliiviõli
Alustatud reede, 2. märts 2012, 11:13 Lõpetatud reede, 2. märts 2012, 11:23 Aega kulus 9 minutit 26 sekundit Hinne 8,0, maksimaalne: 8,0 (100%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Milline järgnevatest asjadest on kunstlik? Vali üks: a. Skulptuur Õige vastus! b. Porgand c. kärbes Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, Vali üks: a. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. Õige vastus! b. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. c. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst
See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I) Sisaldus 100 g kohta: kalamaksaõli veisemaks, keedetud või praetud Päevane annus seamaks, keedetud või praetud Meestele 900 mcg kanamaks, keedetud või praetud Naistele 700 mcg porgand, toores Üledoos 3000 mcg maguskartul ehk bataat või kõrvits, keedetud munad, keedetud Olulisus Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise Vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks, ovogeneesiks ning kasvavale organismile rakkude ehituseks Kaitse liigse päikese eest, hea mõju juustele ja nahale Kaitse maohaavandite eest
kergelt vastu külmetushaigusi. Kust vitamiine saab? Kõige kergem on osta vitamiine poest või apteegist, kuid vitamiine ei leidu ainult apteekides ja poodides vaid ka aiasaadustes näiteks kartulis, kapsas, tomatis ja mustsõstardes. Need on põhilised C-vitamiini allikad. Loomse päritoluga toidust saab A- vitamiini, näiteks rasvastest kaladest, loomamaksast, võist ja teistest rasvasematest piimatoodetest. E-vitamiini saame taimsest toitainest, näiteks kaer, oder, porgand ja majonees. Milleks mingid vitamiinid kasulikud? Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude arenguks. D-vitamiin peamiselt vajalik kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, luude ja hammaste normaalseks arenguks ja vere normaalseks hüübimiseks. E-vitamiin on vajalik organismi antioksüdantses regulatsiooni-ja kaitsesüsteemis. K-vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, luukoe normaalse tiheduse ja tugevuse tagamiseks,
India köök sissejuhatus. Indias ei eksisteeri ühtset kööki kuna klimaatilised tingimused on seal eri paigus erinevad.Samuti paljud usundid on väga ranged toidu suhtes. Tootmisvõimalused on indias head,kuid usundite tõttu süüakse seal vähe lihasaadusi,kala,muna. Suurem osa rahvast on vegetaarlased ja söövad riisi,putrusid,aedvilju. Näiteks põhjas maitsestatakse toit pehmelt aga lõunas maitsestatakse toit vürtsiselt. Eripärad Indias kasvavad haruldased aedviljad:ananassid,kookospähklid,datlid,mangod ,baklazaanid. India toidu suureks eripäraks on selle maitsetamine.Seal osatakse segada vürtse nii hästi et tänu sellele toiduainete parimad omadused tulevad välja. Süüakse sõrmedega.Peale sööki pestakse sõrmed veekausikeses laual.Toidu lõpetuseks näritakse beetlit.(Mõrkjas aine,mis mõjub ergutavalt-segu beetlipipra lehtedest,pähklitest). Peamised toorained Riis,Kartul,porgand,sibul,oad,broiler,k...
Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda
Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda
Maitsesta kaste basiiliku ja tüümianiga. Soovi korral parmesani juust 20g 20g võid lisada tabascot. basiilik, tüümian, pune 7. Enne serveerimist puista rullidele hakitud maitserohelist ja raputa üle parmesani juustuga. 7. PORGANDIPARFEE Bruto Valmistusviis: Porgand 100 g 1. Riivi porgand peene riiviga ja pigista välja apelsini mahlaks 50g porgandimahl. munakollane 1 tk, 2. Riivi natuke apelsini koort ja pigista ka apelsinist välja suhkur 30g mahl.. 35% rõõska koort 1dl 3. Vahusta munakollane osa suhkruga, millele lisa tsitruse liköör 15ml porgandimahl ja apelsinimahl, inver ja kuumuta ingverit vesivannil paksenemiseni
hiljemaks. Esmalt vaatleme, millest kui palju toitaineid on võimalik saada. 3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab paremini INQ Kile! INQ definitsioon Kile! INQ rosin, porgand, kapsas...,arvud Kile! Joon. Liha, piim Kile! Joon. Juur, tera Kile! Näited: porgand, kapsas 4. Ainevahetuse üldiseloomustus. Milleks on vaja üht või teist toitainet. Energiat annab kõige rohkem rasv, tegelikult vajame toidus sv. 4 korda rohkem kui lipiide. Miks? Kile! Ekser- ja endergoonilised reakts. Kile! ATP Kile! Ainevahetuse üldskeem NB! Ensüümid, seos vitamiinidega. Kile! NAD 5. Ainevahetuse regulatsiooni printsiibid. Jutt av. regulatsiooni 3 tasandist ja kiled. 3
Toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. A vitamiin vajalik silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna. D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 30
Värvuselt kollased või helepruunid, porgandi täidisega. Ühe tüki mass on 70g (+/- 5g). 5.1. Taigen: 5.1.1. Koostis: Nisujahu 5,0kg Pärm 0,15kg Suhkur 0,2kg Margariin 0,3kg Sool 0,05kg Vesi ~2,5kg 5.1.2. Valmistamine: Toorained segatakse omavahel seni kuni saadakse ühtlane taigen. Jäetakse käärima 40- 50 minutiks 30-40 kraadi juures. 5.2. Vormimine: 5.2.1. Täidise koostis: Porgand 3,5kg Muna 13tk/0,65kg Suhkur 0,1kg Creme 0,25kg Sool 0,03kg 5.2.2. Vormimine: Nisujahu 0,2kg 5.2.3. Kirjeldus: Täidis: 1. Porgand pesta, keeta, koorida, peenestada 2. Munad keeta, hakkida 3. Margariin sulatada ja kõik segada kokku ja maitsestada Vormimine: 1. Vormitakse ümara kujuga kuklid, kaaluga 60g, kergitatakse 2
valmistatavaid g portsjoneid 1000 kokku 1 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 1 bruto 1 neto 1 kanakints kg 0.750 0.750 0.750 0.750 2 vesi l 1.500 1.500 1.500 1.500 3 mugulsibul kg 0.079 5 0.075 0.079 0.075 4 porgand kg 0.026 5 0.025 0.026 0.025 5 juurseller kg 0.026 5 0.025 0.026 0.025 6 porrulauk kg 0.105 5 0.100 0.105 0.100 7 küüslauk kg 0.007 5 0.007 0.007 0.007 8 sool 0.000 0.000 0.000 9 loorberileht 0.000 0.000 0.000 10 valge pipar (tera) 0
2 seajalga 1. Pese liha ja pane külma veega keema. 2 seakooti Kui vedelik on keema tõusnud, eemalda 500 g kondist (noore) loomaliha vaht. 3 keskmist sibulat (koorega) 2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana. 1 küüslaugu küüs 3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa 2 porgandit sibul, küüslaugu küüs ja porgand. u 1012 tera pipart Porgandirattad võid eelnevalt kuival pannil 5 tera vürtsi kergelt pruunistada. Sibulal lõika ära tipp ja 2 loorberilehte kand. soola 4. Keeda tasasel tulel, kuni liha kontide vett küljest lahti lööb. 5. Sool ja vürtsid lisa 1015 minutit enne
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Ya...
Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Keetmise kestvus oleneb liha liigist, jaotustükist, looma vanusest, rammususest (1,5-5 tundi). Umbes tund enne valmimist pannakse puljongisse röstitud 3-5 cm suurused maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. 10-15 min.enne keetmise lõppu vürtsid, ürdid. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Jahutada kiirelt jahutuskapis. Pruun põhikaste: Pruun põhikaste ehk sauce espagnole oli Prantsuse kõrgema kokakunsti kastmete alustala. Keedeti kaks kolm päeva rammusast pruunist puljongist ning paksendati pruuni rpux seguga. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse erinevaid pruune puljongeid ja pruuni puljongi
Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust,
1.09.2012 Krabimaitseline riisisalat Mägi Saue 10.11.2012 "Fazer" viilutatud kodusai Mägi Saue 8.09.2012 Hollandi juust Piirsalu Keila 29.01.2012 Salami Piirsalu Keila 9.12.2012 Vitamiinisalat Piirsalu Keila 1.07.2012 Vitamiinisalat Küünemäe Saue 8.09.2012 Kartul "Ants" Piirsalu Keila 9.12.2012 Porgand Piirsalu Keila 12.02.2012 Hollandi juust Bachmann Tallinn 20.10.2012 Kreeka salat Bachmann Tallinn 8.04.2012 Kasukas Bachmann Tallinn 12.02.2012 Sünnipäevasalat Bachmann Tallinn 20.10.2012 Vitamiinisalat Bachmann Tallinn 8.04.2012 Pere leib Bachmann Tallinn 20.10.2012 "Tere" maasika jogurt Bachmann Tallinn
TOIDU NIMETUS segasalat portsjoni 0,15 kg kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind Retsepti kaal Valmistamise kaal 18% ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 porgand kg 0,025 0,020 0,050 0,040 14,50 kr 0,36 kr 25 naeris kg 0,011 0,008 0,021 0,016 6,00 kr 0,06 kr 20 nuikapsas kg 0,010 0,008 0,020 0,016 22,00 kr 0,22 kr 10 lehtsalat kg 0,009 0,008 0,018 0,016 10,00 kr 0,09 kr 30 juurseller kg 0,011 0,008 0,023 0,016 15,00 kr 0,17 kr punane
Laupäev, 27.02.2016 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kohvikoor 10g, suitsuvorst 42g, pagari-rööst (Eesti Pagar) 52g, juust (Eesti Juust) 32g, muna praetud õliga 40g. Vahepala: õun 237g, juust (Eesti Juust) 16g. Lõunasöök: tatrapuder rasvata veega 120g, hakklihakaste segahakklihast õliga 40g, keefir R 2,5% 180g. Vahepala: keefir R 2,5% 180g. Õhtusöök: peedisupp 300g, hapukoor R 10% 3g. Muu toidukord: mandlid kooritud 10g, maitsevesi (Aura Fruit) 200g, beebi porgand 47g. Pühapäev, 28.02.2016 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kohvikoor 10g, muna praetud õliga 40g, juust (Eesti Juust) 32g, pagari-rööst (Eesti Pagar) 52g, tomat 90g. Vahepala: tee suhkruta 35g. Lõunasöök: peedisupp 400g, hapukoor R 10% 3g. Õhtusöök: seafilee praetud õliga 35g, porgandisalat kastmeta 30g, kartul keedetud soolata 128g. 7 Esmaspäev, 29.02.2016
Vitamiin E ehk E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasv lahustuvad ühendid .Vitamiini E vormid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited RRR- või d- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt ühte S tähte sisaldav eesliide või eesliited dl- ja all-rac-. Vitamiin E looduslikke vorme on kaheksa. Inimene saab vitamiin E järgmiselt. Taimsete produktide koostises seedekulglasse sattuvad tokoferüülestrid lõhustatakse pankrease esteraaside toimel. Tokoferoolid imenduvad passiivse difusioonina peensoole keskosast ja satuvad totaalses enamikus lümfi. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, sapphapetest. Imendumist soodustab seleen pankrease töö soodustamise kaudu. Imendumist häirivad raualiigsus, kloriididerikas joogivesi, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, mitmed antibiootikumid, o...
Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest. Üle...
Pühapäev Õhtu: lambaliha, seller, kurk, tomatid, tee Neljapäev Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee Lõuna: 2 muna, spinat, kohv Lõuna: kana, tomatid, porgand, kapsas, greipfruut, kohv Õhtu: 2 muna, kodujuust, 1 tükk röstsaia, kapsas Õhtu: külm kanaliha, tomatid, greipfruut Muu alkohol keelatud, aga päevadel, mil dieedis on liha,
Üldine ja lihtne teadmine tervislikust toitumisest. Üldiselt on soovitatav süüa 4-6 korda korda päevas(hommik, enne lõunat, lõuna, peale lõunat ja õhtu poole vajadusel) ning pöörata tähelepanu eriti sellele, et vahepalad oleksid täisväärtuslikud. Süües tihti, väikeses koguses täisväärtusliku toitu, hoiad ainevahetuse kiire ning väldid tühja kõhuga mõttetut ahmimist, mis põhjustab rasvumist. 1. Hommikuks võib süüa põhimõtteliselt kõike head mida soovid, sest keha vajab ärkamiseks energiat(kuigi tuleks alati võimalusel vältida rasvaseid toite). Müslid, pudrud, võileivad jne. 2. Enne toekamat lõunat võiks olla väike vahepala puuviljade näol. 3. Lõuna ajal söö korralikult sooja toitu ning jälgi, et see sisaldaks võimalikult palju salateid jm. aedvilju(50% portsijonist). Söö kõrvale 1-2tk leiba ja joo võimalusel pärast sööki. 4. Peale lõunat võid lubada endale väikse maiuse(küsist, sh...
Valgamaa Kutseõppekeskus Sille Ivanova PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Valga 2011 Menüü Menüü põhjendus Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine : Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Töövahendid ja nõud Köögi sisustus Kogus Elektripliit Auru- konvektsioonahi või küpsetusahi Plaatgrill või salamander Vahustaja Juurviljatükeldaja(köögiviljakombain) Hakklihamasin Käsimikser, sausegur Kaalud (elektron vm) Külmkapp Sügavkülmkapp Töölauad Mikrolaineahi Nõudepesukohad(masinad) Kraanikausid Väikevahendid Kastrulid 1l, 2l, 3l Auru-keedukastrul Pannid: (wok-pann, malmpann, teflonpann, portsjonpann Kausid 0,5l, 1l, 2l...
Toidu nimetus: Ühe portsjoni kaal: Vajaminev kogus (portsjonite arv): Sisesta brutokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 10 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % NETO BRUTO 1 NETO 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 ...
7) Vahvli tort 8) Kodujuustu pakk 9) Kallilt odavaks 10) Kreekerid 11) Õhtusöök 12) Pähklid 13) 2 2 piimatoodete osakonda 14) Purk hapukoort 15) , , Porgand, peet, petersell 16) Kommi karp 17) / Väike/suur raha 18) See ei ole minu suurus 19) Ma ei seda omale lubada 20) See on liiga kallis 21) Tänan ostu eest 22) Maksma sulas 23) , Saslõkk on söödav/maitsev
väljatulek (kg/l) 0,266 käibemaks 20% 12,50 1 portsj. 1 portsjoni väljatulek (kg/l) 0,266 müügihind 75,00 Portsjonite arv 1 TEHNOLOOGIA: 1. Puhasta, pese ja haki porgand 2. Koori ja haki sibul 3. Puhasta ja haki kapsas 4. Puhasta austerservikud 5. Kuumuta pann ja pruunista sellel porgand, kapsas, sibul ja austerservikud 6. Maitsesta pruunistatud porgand, kapsas, sibul ja austerservikud teriyaki kastmega 7. Kuumuta potis vesi ja maitsesta vesi soolaga 8. Asete riisipaberid kuuma vette ja lase mõni minut liguneda 9. Tõsta seejärel riisipaberid külma vette tahenema 10
35. Valgepeakapsas porgandiga 80/20 1 4 12 90 36. Hapukapsas sibulaga 80/15 3 15 14 190 37. Redis hapukoorega 80/20 4 8 3 107 38. Vinegrett taimeõliga 95/50 1 5 13 104 39. Marineeritud seened sibula ja õliga 100 4 10 4 131 40. Peedisalat 100 1 4.7 9 35.4 41. Toores porgand 100 1.3 0.1 7.2 34 42. Toores kaalikas 100 1.2 0.1 7.4 34 43. Apelsin 100 0.9 0.2 8.1 40 44. Sidrun 100 0.9 0.1 3 33 45. ÕUN 100 0.4 0.4 9.8 45 46. Melon (250 gr), arbuus (100 gr = 38 250 1.2 0 19.1 83 kcal) 47
· vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
Kolme käiguline menüü Porgandi-õunasalat portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta ToiduainedÜhik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h porgand kg 0,025 20 0,02 0,05 0,04 0,00 kr õun kg 0,017 12 0,015 0,034 0,03 0,00 kr õli l 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr maitseained kg 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr apelsinimahl l 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr Kokku: 0,057 ...
Rasvkude kaitseb nahka Rasvad koosnevad rasvhapetest Kolesterool- vajalik ühend, mis on olemas meie organismis, kuid liiga suur kolesterooli sisaldus on kahjulik Vesi Kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida VESI moodustab inimese kehast 60% Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest Veepuudus võib olla ohtlik! Päevas saame toidu ja joogiga 2-3 l vett Veerikkad toiduained on: · Porgand, · Kurk, · Maasikas, · Piim Väga veevaene on õli Vitamiinid Vajame normaalseks arenguks ja elutegevuseks Poest ostetud vitamiinid ei ole toiduasendajad Vitamiine saame peamiselt toidust Põhilisi vitamiine on 13 Vitamiinid jagunevad: 1. Vesilahustuvad vitamiinid - C-vitamiin ja B-vitamiin 2. Rasvlahustuvad vitamiinid - A-, D-, E-, ja K-vitamiin Mineraalained Põhilisi mineraalaineid on 22 Tõhustavad: 1) Rasvade, süsivesikute,valkude ainevahetust
Juust Eesti 22,90 Kaaliumnitraat, kaaliumkloriid Kalapulgad Eesti 13,90 E621 Makaronid Tsehhi 10,50 Majonees Eesti 15,60 Naatriumbensonaat, kaaliumsorbaat, beetakaroteen Peenleib Eesti 12,50 Farmi piim Eesti 9,60 Pelmeenid Eesti 24,90 E621 Jäätis Eesti 14,20 Emulgaatorid E322, E476 Pestud porgand Eesti 14,20 Pizza Saksamaa 13,50 E451 Jogurt Eesti 14,50 E163, naatriumtsitraat Mahl Eesti 9,90 E330 lõhna-ja maitseained Kartulivahvlid Eesti 9,90 E471,E222,E249,E635,E1450,E330,E270 Küpsised Läti 6,00 E471, E472e, E160a, E202, E330, E500, E503 Captain Morgan Jamaika 256 Sulajuust Eesti 13,90 E450, e452, e339
punanupp ja sibul. Seedimisele vajalike peptiidide moodustamist soodustavad ja kõhunäärme rakke stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele mõjuvad hästi aedviljad: kapsas, spargel, salat, maasikas, maapirn, roheline uba, artiokk, porgand, sibul, küüslauk, kurk, kõrvits. Maitsetaimedest on kasulikud till, petersell, seller, basiilik, prantsuse estragon; laukudest küüslauk ja porrulauk; ka sidrunmeliss ja salvei. Valkaineid saab piimatoodetest, nagu kodujuust, toorjuust, jogurt, keefir, hapupiim, kuid ka pähklitest ja avokaadost.
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
pool pannile, sega kiirelt 1 spl sulatatud võiga läbi ja prae segades ühtlaselt krõbedaks ja kuldpruuniks. Prae samal viisil teine portsjon. Pane pannile veidi õli, kuumuta pann kõrge kuumuseni ning prae broilerifileeribad pidevalt segades pruuniks. Rebi salatilehed tükkideks ja sega kastmesse. Lisa jahtunud broileriribad ning sega hästi läbi. Tõsta salat madalasse kaussi, puista peale saiakuubikud ja serveeri kohe. Hiinapärane kanasupp Koostisained 250 g kanafilee 200 g Porgand 1 tk Harilik sibul 1 küünt Küüslauk 1 l Kanapuljong 150 g külmutatud või värsked herned 0 sool 0 Must pipar 50 g Munanuudlid 0 Petersell 0 Karri Marinaad 0.5 tk sidruni mahl 1 tk punane tsillipipar 1 tk roheline tsillipipar 1 küünt Küüslauk 4 sl Õli Sega kokku marinaad, pane kanafileed sinna mõneks tunniks kuni terveks ööks. Puhasta ja koori porgandid, lõika viiludeks. Haki sibul ja küüslauk. Võta kanafileed marinaadist, kuivata, lõika viiludeks ja pruunista õlis
inimese organismis valmistatakse Avitamiini. GMtaimed meditsiinis Taimed on võimelised sünteesima väga laia molekulide hulka ja seetõttu üritatakse geenitehnoloogia abil panna taimi tootma ka ravemeid Võõrvalke on proovitud GMtaimedes toota väga mitmel viisil, näiteks: * Taime lehtedes ja vartes müürlook, tubakas, lutsern, spinat, kartul * Veetaimedes väike lemmel * Seemnetes riis, sojauba, mais, tubakas * Viljades tomat, vaarikas * Juurtes(juurviljades) porgand * Üherakulistes vetikates Chlorella ja Chlamydomonas * Viirusvektorite abil sel juhul nakatatakse taime GMtaimeviirusega ja viiruse paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või
Nüüd võib igal teisel päeval jälle süsivesikuid tarbida nii juur- kui ka puuviljana. Energiavaru suureneb aeglaselt. Ära muretse, kui kaal seisma jääb, jätka plaani kohaselt. See võib olla sellest tingitud, et keha kogub endasse vett. Menüü: - Kombineeri liha ja kalatoitudega järgmisi köögi- ja juurvilju: spargel, brokkoli, kurk, kapsas (kõik sordid), seller, sibul, paprika, kõrvits, spinat, salat, redis, sojaoad, suvikõrvits, tomatid, porgand, peet. - Seened - Väldi kartulit, riisi, maisi, herneid, ubasid, läätsi ja avokaadot. Põhimõtteliselt võib süüa nii palju erinevaid köögivilju kui isu on. Söö võimalikult aeglaselt. Lisareeglid: - Tarbi nüüd kaks suurt lusikatäit kaerakliisid. - Kõnni iga päev tempokalt vähemalt 30 minutit. - Jätka faasiga seni, kuni oled oma ideaalkaalu saavutanud. 3. Kindlustusfaas Kolmandas faasis tohib jälle leiba, makarone ja helbeid süüa. Mõnikord
...... . 2. Mida tuleb köögiviljadega enne söömist teha? ..................................................................................... 3. Milliseid köögiviljad on punased, rohelised ja muud värvi? Täida tabel! PUNASED ROHELISED MUUD VÄRVI 4) Millised on neist üheaastased köögiviljad? (õigetele vastustele tõmba joon alla) kapsas tomat redis hiirekõrv porgand kaer kõrvits aedmaasikas nartsiss punapeet 5) Ühenda joonega taim ja tema söödavad osad. till kurk roosakapsas tomat porgand seller spinat aedmaasikas
varre ja lehtede viimine valgusele lähemale ronijuured (luuderohi) 6. taimede paljunemine juuremugulad, juuretükid (daalia, ohakas) juure abil kinnitub taim mulda. Juure abil saab taim mullast vett ja toitaineid. Juured kujundavad mulda. Juur võib säilitada varuaineid. Juuremugulate ja juurevõsude abil taim paljuneb. Inimene kasutab juurt toiduks, ravimiteks, tööstuse tooraineks, maitseaineks. Taimede juurte abil kinnistatakse liivaluited, takistatakse mulla ära uhumist. Toiduks: porgand, naeris, kaalikas, redis Ravimiteks: palderjan, maikelluke, tedremaran, kalmus, nurmenukk, takjas Maitseaineks: mägarõigas, petersell, seller, pastinaak, aedvaak Loomasöödaks: suhkrupee Tooraineks: suhkrupeet suhkruks Nõsu Nõsu on taime maapealne osa (vars, lehed, pungad). Lehepngad sisaldavad lehe algemeid. Pungi katavad pealt punga soomused. Asukoha järgi varrel jagunevad pungad: 1. ladvapungad, millest võsu kasvab pikekmaks 2
elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud Harilik Elupuu `Smargad` 11tk Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk Lehtpuud Harilik Arukask 5tk Lilled Hosta `Paul's Glory` 7tk Südajas aktiniidia 10 tk Tarbeaed Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik, sibul, murulauk, till. Puuviljad Punalehine kirsipuu 3tk Ploom `Julius` 2tk Õunapuu `Valge klaarõun` 2tk Marjad Mustsõstar `Intercontinental` 2tk Punasõstar `Viksnes` 2tk Mustikas `Northblue` 9 tk Maasikas `Kent` 34 tk Vaarikas `Glen ampel` 40tk Köögiviljad ja maitsetaimed Kartul `Anti` Redis `Saksa` Porgand `Imperator` 7 Lehtsalat `Mamma mia` Jääsalat ` Regina dei Giacci` Basiilik `Karlik` Harilik sibul Till `Alligaator` Murulauk `Prazska`
Pearoog Mee ja aniisiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu-ürdikartuli, mee-porgandi ja besamell kastmega Pearoaks pakun ma kliendile mee ja aniisi marinaadi broilerifileed, kuna see kõlab isuäratavalt ning maitsed lähevad ideaalselt kokku ja värvus on ka ilus. Mee ja aniisi kooslus annab kanale ergu maitse. Ürdikartul on üks tavalisemaid lisandeid igapäevastel praadidel, aga selle eest maitsev ja toitev. Mee-porgand annab roale ilusa erksa värvi ning see on hapukalt magus ja porgand aitab hoida silmanägemise korras ning besamell kaste annab roale vimase lihvi oma pehme värvi ja koorese kooslusega. Magustoit Kreem brülee maasika-mündisalsaga 4 Magustoiduks tahan pakkuda midagi lihtsat, kuid see-eest maitsvat ja klassikalist. Lisaks valisin midagi värvikat ja maitsvat, sest kellele siis maasikad ei meeldi. Kreem brülee kõrvale sobivad maasikad nii maitse, kui ka värvi poolest. Joogisoovitus
soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ( näiteks B, C, P ) ja rasvaslahustuvateks ( A, D, E, K ). Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna. D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel
2. PÄÄSUSABA 2.1. Paljunemine Kui pääsusaba valmik kevadel välja koorub, hakkab ta partnerit otsima. Järeltulijate muretsemiseks on tal aega vaid umbes kuu aega. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. Emane liblikas muneb järk-järgult ühekaupa kerakujulised munad ning kinnitab need taimelehtede külge, millest röövikud väljakoorumise järel toituvad. Harilikult on nendeks taimedeks soo-piimputk, porgand või till. Kahe kuni kümme päeva möödudes kooruvad munadest väikesed röövikud, kes hakkavad kohemaid sööma. Pääsusaba röövik järab taimelehti vahetpidamata. Söömine ja toitainete omastamine, selleks et kasvada ja areneda, on rööviku ainsaks eesmärgiks. Rööviku elueaks on kuus-seitse nädalat, mille järel ta lõpetab söömise ja kinnitub siidiniidi abil keha ülaosa taime külge. Seejärel vahetab ta viimast korda kesta ning nukkub. Liikumatus kookonis leiab aset rööviku
7 KOKKUVÕTE Kokkuvõttes võin öelda, et Vladimir Majakovski oli väga eriline inimene. Tema elulugu huvitas mind isegi rohkem kui tema looming. Tema elus oli selliseid seiku mida ei oleks osanud oodatagi. Kõige huvitavam oli kindlasti lugeda tema stiilist- just see kuidas ta riides käis. Kui paljud tänapäeva kirjanukest või luuletajatest käiks jaki rinnataskus lille asemel porgand. Vastus on ilmselgelt mitte keegi, kuid Majakovski seda tegi ning see eristas teda tugevalt teistest. Tema loomingus meeldis mulle kõige enam see, kuidas ta inimesi samastas näiteks jälkide loomadega. Algul lugedes tundus see nii jube ning ma arvasin, et luuletaja oli vist oopiumi uimas. Kuid kui lugesin luule näidet, siis see ei tundunutki enam nii jube, vaid hoopis midagi uut ja huvitavat. Hämmastav tema luuletuste juures ongi see, et iga luuletus erineb teisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
