"porgand" - 532 õppematerjali

EESTI KULTUUR

Vanaaja toit Toit oli väga ühekülgne ja kasin. 19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvusköök Põhitooraineks teravili ( oder, rukis, kaer, tatar ja kaunviljad, herned, läätsed, põlduba, nisu on kõige hilisem) Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks. Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu. Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk. 19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal Peet, kõrvits, 20saj. algul ka tomat. Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat Kala söödi värskelt valmistatult, soolatult, kuivatatult, suitsutatult Liha söödi harva, tavaliselt soolatult, kuivatatult, suitsutatult Omal kohal oli ulukiliha. Piimatooted tulid karjakasvatusega

VITAMIIN A

A-Vitamiin SISSEJUHATUS A-vitamiin on rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluv antioksüdantsete omadustega biomolekul, mis omab positiivset efekti naha- ja limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks ja silmanägemise teravustamiseks ning paljdue teiste rakkude kasvuks ja arenguks. Lisaks ka organismi viljastusvõime tagamiseks. A-vitamiini leidub nii loomsetes kui ka looduslikes saadustes nt porgand, paprikas, piimatooted, maks jne. Ka inimorganism suudab ise A-vitamiini sünteesida. A-Vitamiini vajalikkus on viimastel aastatel kasvanud, kuid suuremat defitsiiti A-vitamiinist normaalse toitumisharjumustega inimestel üldiselt ei teki. A-vitamiini toksilisust toidust saadud a-vitamiinidega ei ole võimalik saada, siiski on võimalik saada A-vitamiini toksiline kogus toidulisandite ületarbimisel. A-VITAMIINI ERINEVAD BIOAKTIIVSED VORMID

Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes

4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused? · Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi.

Kasulikud toiduained

kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja ­ leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. A vitamiin Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna Kõrvitsa viljalihas on suhkruid ja mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, kaltsium, raud, vask, fosfor ja koobalt. Vitamiinidest leidub kõrvitsas A, B, E ja Cvitamiini ning niatsiini. Lisaks on kõrvitsas rohkelt karoteeni ja seda sageli isegi rohkem kui porgandis. «Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karoteeni. D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel

Töö planeerimine

Teema Töö planeerimine Ülesanne Õpik Toiduvalmistamine suurköögis Lk.50 Töövahendid suurköögis 1. Loetle vastavalt kasutusotstarbele töövahendite rühmad ja sinna kuuluvad töövahendid, määra kasutamise eesmärk: Mõõtevahendid: mõõtekannud, kulbid, termomeetrid. Eeltöötlusvahendid: koorimisnoad, köögiviljanoad, üldnuga, lihanuga, kokanuga, fileerimisnuga, leivanuga, lõikelaud, lihavasar, köögiköörid, riiv, sõel, kastmesõel, vahukulp, sidrunipress, kausid, vormid, tainarull, lõikurid, pintslid, visplid. Kuumtöötlemisvahendid: Potid / Keedunõud, kastrulid, (prae)pannid, kastmekastrulid, pannilabidad, üintsetid. Loetle plastikust lõikelaudade värvid ja kasutamine tooraine ja toidu töötlemisel  Sinine- Värske kala.  Punane- Tooresliha  Kollane- Küps liha  Roheline- Salat ja puuvili  Valge- Leiva- ja piimatooted 2. Millised noad võiksid kuuluda koka töövahendite põhikomplekti?  Üldnuga, k...

Hiina rahvusköögi esitlus

Riisi ja nuudliroad Riis erineva liha ja chilliga , nuudlid /kanalihaga /köögiviljadega Kastmed Magushapu kaste ja terav küüslaugu kaste Kanaroad Krõbekana, meekana või Pekingi kana  Retsept ­ kananuudli vokiroog Valmistamine : Vaja : 1. Sibul ja küüslauguküüned hakkida väikesteks 1 väike sibul tükkideks. 2. Porgand ja seller lõigata ühesuurusteks 3 küüslauguküünt õhukesteks ribadeks. 1 suur porgand 3. Kanaviilud lõigata samuti peenteks ribadeks. 4. Krevetid pesta ja tupsutada rätikuga kuivaks. 100 g mugulsellerit 5. Sibul, küüslauk ja aedvili hautada 200 g kanaliha viile maapähkliõlis wok'is pidevalt segades

Kalkulatsioonialused toitlustus

Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Pikitud veiseliha: 1. veiseliha kg 0.20 0.190 1.0000 0.950 2. suitsuliha kg 0.02 0.020 0.1000 0.100 3. mugulsibul kg 0.00 0.004 0.0200 0.018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0.024 6. kuivatatud rosmariin kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 7. jahimehe maitseained kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 8. sool kg 0.00 0.001 0.0060 0.006 Kartuli-kaalikavorm: 9. kartul kg 0.06 0.045 0.3000 0.2 10

Referaadi tiitelleht

Tere Põhikool (kooli nimi) Aastaajad(referaadi nimi) Referaat Kalle Kartul(koostaja nimi) 9.klass(klass) Külli Porgand(Juhendaja) 2011(aasta millal töö tehtud) 

Mahu mõõdud, toidu valmistamine

MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5...

Avaldus õppepuhkuseks

Härra Priit Porgand AS Karikakar tegevdirektor 28. veebruar 2012 AVALDUS Palun mind lubada õppepuhkusele 10 kalendripäevaks alates 07. märtsist kuni 16. märtsini 2012 k.a. Tiina Tamm Tiina Tamm Assistent Lisa: TTÜ kiri 01.02.2012 nr 3-7 / 1234 

Gertu Taimekasvatu s Loomakasvatus  Köögivilja- kasvatus Teravilja- ·Kapsas, kasvatus Kartuli- · porgand, kasvatus ·peet, jne. ·Nisu ·Kaer ·Mais TOIT ·Tatar ·Oder Loomad Inimesed ·rukis  seakasvatus Linnukasvatu Veise- s kasvatus Kalandus Kana ·Muna Vutt

Eesti rahvustoidud

1 tkSibul Sool Fourth level Petersell Fifth level Valmistusviis Pane liha koos leotatud hernestega külma veega keema. Keemahakkamisel eemalda vaht, lisa sibul ja keeda herned pehmeks. Enne keetmise lõppu lisa riivitud porgand, sool ja hakitud petersell. NB!Kui valmistad hernesuppi soolalihaga, siis keeda kõigepealt herned mageda veega eraldi pehmeks ja lisa koos keeduleemega lihaleemele. SÜLT Valmistusviis 1. Pese liha ja pane külma veega keema. Kui Click to edit Master text styles vedelik on keema tõusnud, eemalda vaht 2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana. Second level 3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa

Bioloogia kontrolltöö

Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksv...

Pooltoodete tabel

välis- ja tükid Hautatud ristluutükk Suuretükiline liharoogade lisandid Pikitakse ribadeks lõigatud toiduainetega(nt porgand, peekon) Sealiha, 1,5 kg suurused Hautatud, 2-3 lõiku portsjonis välisfilee, tagaosa tükid küpsetatud Hautatud Suuretükiline liharoogade lisandid Pikitakse ribadeks lõigatud toiduainetega

Köögiviljaroog ja hakkmassist valmistatud roog kus on kasutatud vähemalt kahte kuumtöötlusmeetodit

Kuumuta rasvaine pannil ning lisa sinna hulka tükeldatud sibul. Prae 2-3 minutit, seejärel lisa pannile tükeldatud seened. Prae senikaua kuni seened on kulinaarselt valmis. Maitsesta soola ja küüslauguse ürdimaitseainega. Lisa sibula-seenesegu hulka nisujahu, kuumuta kergelt. Lisa vedelik ning lase kaste keema. Keeda madalal kuumusel 5 minutit. Serveeri koos kuumade kartulitega. Lasanje 250 g lasanjeplaate (nt Italpasta omi) Hakklihakaste: 500 g hakkliha 2 hakitud sibulat 1 riivitud porgand 1 kimp hakitud peterselli 400 g purustatud tomatit 1 puljongikuubik 2 dl vett soola ja musta pipart 1 tl punet Juustukaste: 50 g võid 60 g nisujahu (1 dl) 1 l piima soola ja musta pipart 100 g riivitud juustu (2 dl) Valmista hakklihakaste: Pruunista pannil hakkliha, sibul ja porgand. Lisa petersell, tomatid, puljongikuubik ja vesi. Maitsesta soola ja pipraga. Hauta kastet kaane all 10 minutit, maitsesta punega. Valmista juustukaste: Sulata potis või, lisa jahu

Keemia poeskäik

Toiduaine 1kg hind kogus summa liha 84,00 110g 9,24 kala 54,50 119g 5,995 piim 12,90 0,5l 6,45 juust 105,00 30g 3,15 või 15,50 20g 0,31 õli 25,90 20g 0,518 kartulid 4,50 250g 1,125 sai 29,70 6g 0,178 leib 42,50 6g 0,225 suhkur 11,90 30g 0,357 juurviljad(porgand) 6,50 200g 1,3 puuviljad(banaan) 21,90 250g 5,475 Summa: 34,32 

KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID

toidust. Ühekülgne toitumine võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli, põldmarjad, rosinad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, küüslauk, mereannid, valged seened. RÄNI Räni on vaja kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. Kuigi räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes. Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused

Smuuti retsepte

Smuuti retsepte Ananassi-spinati smuuti 1 suur peotäis ananassitükke 1 suur peotäis spinatit 1 küps banaan 1 klaas vett või taimset piima Kookose-mango smuuti 1 mango 1 porgand 1 banaan peotäis mustikaid 3 spl maitsestamata jogurtit Kookosvesi Banaani-mustika smuuti 1 banaan peotäis külmutatud mustikaid 1 spl mett 1 väiksem pirn 2-3 jääkuubikut Banaani sokolaadi smuuti 1 banaan 1 spl sokolaadi siirupit 1 klaas piima ½ klaasi jääd

''Poola köögist ja riigist ''

15g kuivatatud seened Eelmisel õhtul panna seened kaussi, lisada 1.25 dl soe vesi vesi ja leotada järgmise päevani. Leotatud seened ja leotusvesi panna potti, keeta 0.5 dl Odrakruup vaiksel tulel umbes 40 minutit, kuni seened 6.25 dl veiselihapuljong on pehmed. Seened nõrutada, puljong hoida 1 sl mage või alles. Seened tükeldada ja panna kõrvale. 0.5 tk Porgand Odrakruubid keeta puljongis pehmeks (umbes 45 minutit), lisada või, segada ja 0.5 tk Varsseller panna kõrvale. Porgandid koorida ja 0.38 dl hapukoor tükeldada, sellerivarred tükeldada. 0.7 sl nisujahu Keedunõus kuumutada veidi puljongit keema, lisada porgand ja seller, kuumutada 1 sl värske hakitud till keemiseni. Lisada seened ja

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

rosinad, siirup. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja teistest enam rauda sisaldavad toiduained. Kas mõni oluline rauaallikas on puudu? Maks, teraleib, sepik, rosinad, ploom, uba, suitsukala, sealiha, kanaliha, päevalilleseemned. Puudu on linnuliha, kuivatatud puuviljad, loomaliha. Märkida järgnevas loetelus ära head vitamiin C allikad. Jogurt piim juust jäätis kanamuna sealiha kanaliha maks keeduvorst viiner verivorst teraleib röstsai sepik maisihelbed mesi toores porgand õun keedukartul kartulikrõpsud rosinad pirn banaan apelsin kiivi tomat ploom paprika sibul salat uba hernes kurk päevalilleseemned sokolaad metsapähklid rapsiõli seened suitsukala limonaad Selgitage, miks sportlase toidus süsivesikutest kunagi puudu ei tohiks olla? Kuna süsiveskid on energiallikaks eriti kõrge intensiivsusega lihastööl. SV aitavd hoida käigus rasvade oksüdatsiooni. SV on energiaallikaks närvisüsteemile ja erütrotsüütidele.

Menüü

Menüü Külmad eelroad Tuunikala magusas tomatikastmes Vasikalihatarrend Täidetud praneeritud kana Juurviljavalik (lillkapsas, porgand) Dipikaste Soojad eelroad Täidetud soolaforelli rull kurgiga Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas Puuvili Puuviljavalik Joogikaart Vahuveinid Riesling Sekt Halbtrocken Alvice Lancieri Prosecco Ekstra dry Piiritusjoogid Viin: Viru valge Rumm: Bacardi Black, Bacardi White Kuumad joogid Kohv Tee...

Sõnad4

piima tetrapakend leivaviil moosipurk hernekonserv kilo viinamarju küpsisepakk limonaadipudel kahvel supitaldrik nuga lusikas mitte kunagi tavaliselt matemaatika (lüh) kehaline kasvatus õppeaine unine loodusõpetus üles tõusma igav matemaatika vahetevahel ajalugu huvitav ärkama inglise keel muusika alati seen õun banaan sest ananass viinamari hernes sidrun naaber ploom melon porgand kiivi tibu suhkur liha puuviljamahl sink või muna vorstid kohvi kook virsik kartul kapsas maasikas aprikoos pirn sõrmused apelsin salat täna tomat kirss arbuus pirukas piim küpsised juust vesi moos jäätis tee sai, leib kala supp 

Töökohapõhine ülesanne - konservid

Lihatööstus. Peamised kaubamärgid on Rannarootsi ja Frank Pott. 1.2 Tootjad pakendavad oma konserve erinevatesse pakenditesse. Pakendamisel arvestatakse kliendi vajadusi, näiteks pakendi suurust, avamise mugavust jms. 1.2.1 Rannarootsi Kanaliha omas mahlas – konserv tuleb avada konserviavajaga Koostisosad: Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), želatiin, maitseained, säilitusaine E250. Toote kaal 240g Säilivusaeg 3 aastat Säilimistemperatuur +0 ... +25 100 g toodet sisaldab: Energiat 149kcal Valke 17g Rasvu 9g

Köögi- ja puuviljad

mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid.  Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller,  petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed)  Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks

Toidukaup

Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul  Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas

Koostada kahekäigulise lõunasöögimenüü nädalaks

valmistamismeetod Hautamine Praadimine Praadimine Aurutamine ahjus Hautamine Põhilisand Riis Tatar Pasta Kartul Riis (tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas 2 köögivilja Porgand Tomat Hiinakapsas Kurk Redis Pakutava pearoa Kanakaste riisi ja Kotletid tatrapudru ja Hakklihakste pasta ja Ahjulõhe keedukartuli ja Pilaff kaalika-redise nimetus magushapu kapsa- tomati-kurgi salatiga hiinakapsa-peedisalatiga värske kapsa-kurgi salatiga porgandi salatiga salatiga

Toitumisõpetus

Kiudained seovad palju vett ja tekitavad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust. 2.4 Vitamiinid Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna. D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel

Vitamiinid

gused kasvajate ekseem väljalangemine, tekkeks, seniilsus jms Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad,

Kujundlik keel Harjutused

7. vaene nagu kirikurott______________________________ 8. kadunud nagu vits vette____________________________ 9. kõveras nagu koerakirp___________________________ 10. kaval nagu rebane, kapsauss_____________________________ kassipoeg, vaha, purikas, haavaleht, kapsauss, vits vette, kass, samet, karusitt, rebane, koerakirp, kirikurott, tallesaba, öö, siid, seebivesi В 1. laisk nagu porikärbes, lambasoolikas______________________________ 2. paljas nagu porgand, püksinööp_____________________________ 3. aeglane nagu tigu____________________________ 4. haiseb nagu tõhk, sikk_____________________________ 5. näljane nagu hunt_____________________________ 6. tujukas nagu aprillikuu ilm____________________________ 7. kõhn nagu piitsavars, pilbas______________________________ 8. terane nagu naaskel, nirk_____________________________ 9. pikali nagu postmark_____________________________ 10. ilus nagu ladvaõun, pilt_______________________________

E-vitamiin

E-vitamiin E-vitamiin E-vitamiin ehk Vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel ...

Menüü analüüs

Anabel Annama TOITUMINE MENÜÜ ANALÜÜS 2014 Juhendaja: Katrin Jurs Ühe päeva menüü HOMMIKUSÖÖK 09.30 Krõbinad jogurtiga Tee mega Banaan LÕUNASÖÖK 12.00 Friikartulid grillvorstiga,leib Vesi 250 ml Limonaad 250ml VAHEPALA 13.30 M&M kommid Vesi 100ml 18.00 Jalutuskäik väljas värskes õhus 1h Vesi ÕHTUSÖÖK 19.30 Vesi Toorsalat, keedukartul, kanasnitsel,leib Vesi 20.00 Näksimine- Kurk, porgand,viinamarjad Vesi TOIDUPÜRAMIID ANALÜÜS Ma arvan, et minu toitumine on üsna mitmekesine, söön mõõdukalt ja peaaegu kõike. Võiks rohkem süüa liha,kala. Arvan, et võiksin vähem süüa rämpstoitu ja rohkem puu-ja juurvilju. Arvan,et liigun piisavalt aga alati võiks rohkem. Kindlasti peaksin vältima rohkem soolaseid toite, st kasutama vähem soola toitudes jne.

Toidukalorsuse arvutamine

Toidukalorsus Magushapu Kanapada Toiduaine Kogus Valgud Rasvad nimetus retseptis 100g retseptis 100g kanafilee 400 21 84 6,3 õli 50 0 0 80 küüslauk 10 3,5 0,35 0,5 porgand 160 0,92 1,472 0,37 sibul 170 1,2 2,04 0,2 paprikas 180 1,3 2,34 0,5 veiniäädikas 50 0,4 0,2 0 suhkur 14 0 0 0 tomatipasta 30 2,1 0,63 0,4 maisitärklis 10 1 0,1 0

Kilodžaulide vajadus

37kr Virtuosso Või Saaremaa või 96.57kr 20g 1.93kr Kartul Vanaema oma - 25g - Sai Kirde sai 17.58 6g 0.10kr Leib Tallinna 20.84 6g 0.12kr peenleib Suhkur Cukrus Rimi 9.80 30g 0.29kr eritellimus Juurvili Porgand 3.20 250g 0.8kr Puuvili Banaan 17.50 200g 3.5kr 20.66kr Isik Elukutse Kalorite vajadus Summa Mina Õpilane 11600 718,96kr Ema Pakendaja 10000 619,8kr

Juur ning erinevad juure tüübid

Juur Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena. Enamus juurtega taimedel on juured ka selleks et taime maa küljes kinni hoida ent osadel taimedel ongi juured ainult selleks eesmärgiks. Näiteks mangroovid mis elutsevad pehmes mullas nii et neil tekivad mööda külgi alla lisajuured et nad maas püsiksid. Juurestik e. juuresüsteem (sammas, narmas) ...

15 – 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS

Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse.(2) Vitamiinid aitavad hoida inimese organismi tervemana ja rohkem kaitsta haigust eest, sest inimene on tänu vajalikele vitamiinidele tugevam. A-vitamiin: maks, munad, piim, rasvased kalad; A-eelvitamiin ( beeta-karoteen ): porgand, rohelised lehtköögiviljad, spargelkapsas, kõrvits, paprika ja teised kollased-punased aedviljad-marjad jm. C-vitamiin: värsked puuviljad, mustad sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, maasikad, tsitruselised, tomatid, kartulid, paprika, mädarõigas, petersell, till, kapsas (eriti palju lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid,

Vitamiinid

Erinevad B-rühma vitamiinid parandavad üksteise toimet, vitamiin D suurendab kaltsiumi omastamist jne. Kõige paremini omastab inimene toiduaines naturaalsel kujul sisalduvad vitamiinid ja mineraalained. Tabel 8. Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika), või, kala- ja loomamaks, rasva sisaldav piim Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned Vitamiin B1 täisteravilja tooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks Folaadid rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks, Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened

Näomaskid

kolm suurt porgandit ja tambi pudruks. Lisa hulka kaks supilusikatäit mett, üks supilusikatäis oliiviõli ja kaks supilusikatäit vett ning sega ühtlaseks kreemjaks massiks. Kui mask jääb liiga tihe, lisa vett juurde. Puhasta nägu sooja veega ja kanna mask 20 minutiks näole, kuni see hakkab tahenema. Loputa sooja veega. Seda maski vähemalt korra nädalas tehes ennetad kortsude teket ja tasakaalustad rasust nahka. Näomask rasusele nahale Koori, hauta ja tambi üks suurem porgand pudruks. Lisa segule pool supilusikat mett ning sama kogus oliiviõli. Rasu reguleerimiseks tilguta juurde umbes pool supilusikat sidrunimahla. Kanna mask näole ja lase toimida 10­15 minutit. Lihtsaim tee jumekama nahani Tupsuta vähemalt paar korda nädalas nahale porgandimahla ­ jume muutub ühtlasemaks. Segades omavahel porgandi- ja apelsinimahla ning masseerides sellega nägu vahetult enne meikimist, paraneb jume ja ühtlustub nahk. Nii jääb ka meik kenam!

Köögiviljad ladina keeles

1. Aedhernes ­ pisum sativum 2. Aedrõigas ­ raphanus sativus 3. Aedsalat ­ lacuta sativa 4. Aedtill ­ anethum graveolens 5. Aeduba ­ phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas ­ rumex acetosa 7. Harilik sibul ­ allium cepa 8. Hiina kapsas ­ brassica chinensis 9. Kaalikas ­ brassica napus 10.Kabatsokk ­ cucurbita pepo 11.Kartul ­ solanum duberosum 12.Kurk ­ cucumis sativus 13.Kõrvits ­ cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas ­ sabauda 15.Köömen ­ carum carvi 16.Küüslauk ­ allium sativum 17.Lehtkapsas ­ acephala 18.Lillkapsas ­ botrytis 19.Murulauk ­ allium schoenoprasum 20.Mustjuur ­ scorzonera armoracia 21.Mädarõigas ­ cochlearis armoracia 22.Naeris ­ brassica rapa 23.Nuikapsas ­ gongylodes 24.Petersell ­ petroselinum crispum 25.Punane pipar ­ capsicum annum 26.Porgand ­ daucus carota 27.Porrulauk ­ allium porrum 28.Põlduba ­ vicia faba 29.Rabarber ­ rheum rhaponikum 30.Redis ­ raphanus sativus 31.Seller ­ apium graveolen...

A-VITAMIIN

A-VITAMIIN Miks valisin? Tahtsin välja uurida, kust seda leidub ja milleks see vajalik on. Vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks ja seetõttu tahtsin rohkem teada nendest. Mis on a-vitamiin? Üks tähtsamaid vitamiine. On kasulik luudele, hammastele, juustele, silmadele, nahale. A-vitamiini puuduse tunnused on kuiv nahk ja vananenud välimus. A-vitamiini on vaja: naha ja juuste tervise tagamiseks. kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu. kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks. suguorganite arenguks. luudele ja hammastele. vereloomele. Kasulik teadmine: A-vitamiini piisav tarbimine vähendab vähiriski. Samuti liigne A- vitamiin võib põhjustada luude hõrenemist. Saamine A-vitamiini saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest, kollastest ja oranzidest puu- ja köögiviljadest (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Soovitatav päevane...

KÖÖGIVILJATOIDUD, KARTUL

KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette.

Puu-ja köögiviljad

parkained ­ maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained ­ teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll ­ roheline; karotiin ­ oranz, oranzikaspunane, likopiin ­ punane Lämmasikained ­ tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid ­ valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad ­ väga väikestes kogustes, erandiks pähklid ­ 50-70% Vitamiinid ­ värsketena kõige vitamiinrikkamad toiduained. Eriti C- vitamiin ­ sibul, petersell, mädarõigas, mustad sõstrad, kaunpipar, tsitruselised, kiivi, nektariin. Põhilise C- vitamiini saab inimene kartulist, natuke vähem kapsast

Iirimaa

· Kindlasti peab külastama iiri pubisid, loodust, erinevaid ajaloolisi paiku ja kirikuid, väga vanu ja ilusaid losse, kloostreid ning keldi muistisi jne. · Kindlasti peab külastama Iirimaa pealinna Dublinit. · Väga soovitan minna Carrantuohilli Iirimaa kõrgeima mäe tippu.  Iirlased söövad hästi ja palju. · Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad. Kartul, porgand, naeris ja pastinaak. · Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Kaladest on ohtralt saadaval makrelli, lõhet ja jõeforelli. · Peaaegu must ja kange õlu Guinness. · Iiri kohv on segatud kangest kuumast kohvist, iiri viskist ja rõõsast koorest.  Iiri keel ja muud huvitavat. · Iirlaste põhikeelteks on iiri ja inglise keel, vähem gaeli keel. · Iiri kultuuris on tähtsalt kohal elav muusika, on

Põllumajanduse areng

liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllumaa jaotati kolme ossa. Ühele kolmandikule külvati sügisel talivilja (rukis või nisu). Teisele kolmandikule külvati kevadel suvivilja (kaer, oder, kaunvilju). Kolmas osa jäi kesa alla.

Toiduallergia ja toidutalumatus

kõhuhädadega. Tekkimise tõenäosus Kui kummalgi vanemal pole allergilisi haigusi on tõenäosus 1030% Kui ühel vanemal on allergiline haigus, on tõenäosus 50% Kui mõlemal vanemal on allergiline haigus on tõenäosus 80% Emapoolne allergia on tugevam riskifaktor kui isapoolne. Seda esineb Toiduallergiat esineb peamiselt väikelastel piimale, munale ja nisule Vanematel lastel ka kalale ja pähklitele Ka toored puu ja aedviljad põhjustavad toiduallergiat Näiteks: porgand, maasikas, õun, mustsõstar, viinamari Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes. Toidutalumatus ei ole allergia, laktoositalumatus ega tsöliaakia. Toidutalumatuse avaldumine Toidutalumatus avaldub näiteks diabeedina, liigesepõletikuna, kilpnäärme põletikuna, naha probleemidena, migreenidena, depressioonina ja krooniliste peavaludena. Toidutalumatuse avastamine Toidutalumatus on raske avastada, kuna ei teata, et

Toidukaupade pakendamine ja säilitamine

2.8. Keedetud kala 2.9. Praetud kala ja kalavorstikesed küpsetatud kala, röstitud kala 2.10. Kuumsuitsu kalarullid 2.11. Kuumsuitsukala 3. PIIMATOOTED 3.1. Kuumtöödeldud kulinaartooted kohupiimast, vormiroad jt 4. KÖÖGIVILJAD, KÖÖGIVILJATOIDUD, MARJAD JA SEENED 4.1. Kooritud sulfiteeritud toores kartul 4.2. Keedetud kooritud kartul 4.3. Keedetud tükeldatud kartul 4.4. Toores tükeldatud kapsas ja porgand 4.5. Toores puhastatud peet, porgand, mugulsibul, küüslauk, selleri, peterselli ja pastinaagijuur 4.7. Keedetud puhastatud peet ja porgand 4.8. Keedetud tükeldatud peet ja porgand 4.9. Keedetud puhastamata köögivili 4.10. Keedetud põldoad 4.11. Hautatud hapukapsas 4.12. Mulgikapsad 4.13. Hapukapsasalat 4.14. Kuumtöödeldud toidud värskest kapsast (kapsarullid, värskekapsahakklihahautis, magushapud kapsad jt) 4.15

E-Vitamiin

Mis asi on E-vitamiin? E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime,

Kontroltöö toiduained

KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili

Eesti rahvusköök „Saaremaa“

vahel kuivemaks). Sega riivitud kartulid, praetud suitsupeekon ja sibul, muna ja odrajahu. Suru küpsetuspaberiga kaetud väiksemale ahjuplaadile. Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 30 minutit.  SÜLT Valmistusviis 1. Pese liha ja pane külma veega keema. Kui vedelik on keema tõusnud, eemalda vaht 2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana. 3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa sibul, küüslaugu küüs ja porgand. Porgandirattad võid eelnevalt kuival pannil kergelt pruunistada. Sibulal lõika ära tipp ja kand. 4. Keeda tasasel tulel, kuni liha kontide küljest lahti lööb. 5. Sool ja vürtsid lisa 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist. 6. Liha lõika terava noaga sobivateks tükkideks, sega kurnatud leemega ja kuumuta veel kord hetkeks keema. Maitsesta lõplikult. 7. Tõsta kaussidesse või vormidesse ja pane jahedasse hanguma.

Porgandihullus

suurema porgandi. Siis Toomas kallas kotist suure hunniku porgandeid välja. Jänes tuli kohe tema juurde lähemale ja hakkas minema, kui ta kuulis häält. Ta vaatas mis see on ja tuli välja, et suur veok, mille sees istus Toomas. Sealt tuli kohe hunnikute viisi porgandeid välja ja jänes läks kohe tema juurde. Aga Georg tegi porgandikoogi mis oli kolmekihiline ja jänes läks jälle tema juurde. Siis Toomas mõtles ja mõtles, tal tuli idee ja ta kutsus telefoniga helikopteri kohale. Porgand, mille helikopter tõi, oli kuusepuu pikkune ja jänes oli nii õnnelik. Georg oli väga pahane ja viskas porgandi temale, aga Toomas püüdis porgandi kinni ja viskas selle talle suhu. Georg oli väga vihane ja hakkas sõda. Nad kaklesid ja tulistasid porgandirelvadest. Jänes oli rahulikult seal ja sõi seda suurt porgandid kui röövlind tuli ja viis ta minema. Filmi saad vaadata : http://www.symbaloo.com/mix/animatsioonid Carrot Crazy Rasmus Lind

Tehnoloogilised kaardid

Murulauk, värske pott/kg 1,000 0,001 2,000 0,002 Must pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,000 Peensool 0,000 0,000 0,000 0,000 0,117 0,214 Lisand: 20 Porgand kg 0,050 0,040 0,100 0,080 10 Mugulsibul, valge kg 0,050 0,045 0,100 0,090 Mesi kg 0,005 0,005 0,010 0,010 Tüümian, värske pott/kg 1,000 0,001 2,000 0,002