.. ja kui on surnud, siis pole õige solk olnud · Tervitus-, soovi- ja tänuvormelite naljatavad jätkud või paroodiad Ela hästi, sure püsti, surres pane jalad risti! Hea laps, lambasilm, saba vaja, saksa koer! (naljatav- tögav vormel eriti last tänades) Head aega, mul pole aega! Head teed... ja suhkrut sisse! Jumalaga, julgad taga (teise tee peal tilgad taga)! Jätku leiba, jälle sööte! Ole meheks lubamast, jumal hoidku nägemast! Puhka rahus, porgand ~ kahvel kõhus! Sinu terviseks minu sisse! Suur kiitus, jäme tänu! Suur tanu ja pikad paelad! Tere hommikust, tulin tammikust (tõin teile sooja sepikust)! Tere õhtust, mis sul kõhtus? Tere, tere, vana kere! (vastus tervitusele) · Ütlused, mis võivad olla jätkuks või kommentaariks mõnele muule sõnale, repliigile, kõneaktile, situatsioonile Appi, appi, kass läks kappi, perenaise piimapütti! Asi on niisukene, armas Liisukene...; Eks ta ole,
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
Kõhukinnisuse parim ravi on selle ennetamine. Kõhukinnisus võib tekkida ühekülgse ja liigselt kuiva toidu söömisest. Ka liiga magus ja rammus toit võib olla põhjuseks. Valida tuleks mitmekülgne ja eale vastav toit. Lapsele tuleb anda roojamassi suurendavaid toite. Kindlasti andke iga päev putru, millele lisage kliisid jääkainete hulga suurendamiseks. Hästi sobivad müsli või maisihelbed jogurtiga nii hommikul kui ka õhtul. Juurde sobivad riivitud porgand, ploomi mehu ja pirnid. Laps peab saama vedelikku piisavalt. Pakkuge juua toitmise vaheaegadel. Ära võiks jätta banaanid ja õunad. Vältida tuleks ka sooletegevust aeglustavat mahlakisselli mustikast, pohlast või sõstrast. Kõhukinnisuse korral ei sobi valge sai ja kakao. Piimajoomist tuleks ka piirata, hapendatud piimatooted sobivad paremini. Kui kõhukinnisus kestab üle nelja päeva, rääkige kindlasti arstiga. Põhjusteks võivad
oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab
oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete
imelik juua sinna kõrvale punaveini. 4.1 Veini maitsed Magus magusat maitset tunneb keele tipuga. Magusust leidub eelkõige veinis jääsuhkru näol, mis on jäänud kääritamata. Magusad maitsenüansid avalduvad veinis aromaatsete üleküpsenud puuviljade maitsena. Magusana maitsevad ka tammevaadis küpsemisel tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda magusat maitset, on mais, puuviljad, herned, kapsas, porgand ja kaalikas. Hapu haput tunneme keele mõlema küljega. See on naturaalne ja tähtis maitsekomponent nii valges kui ka punases veinis. Avaldub maitses värske ja elava happena, mis "äratab" kogu suuõõne. Kõige ehedama hapu maitse annab sidrun. Toiduainetest leidub seda loomulikult enamikus tsitrulistes, õuntes, ploomides, kirssides, kõigis kergemates punastes marjades, granaatõunas ja rabarberis. Enamikus värsketes puuviljades on hapet ja samas ka magusust.
Reguleerib kaltsiumi ja fosfori piimatooted. ainevahetust ning mõjutab Tekib päikese toimel nahas. seega loote luude ja hammaste arengut. Vitamiin E Tugevdab veresooni. Õlid -nisuiduõli, päevalilleõli ja 10-11 mg Antioksüdant seemned, maapähklivõi, kaer, oder, majonees, porgand. 11 Mineraalained Mineraalainete tähtsusest keha elutegevuses on alles hiljuti teadlikuks saadud, nimelt sellest, et mineraalainete vaegus põhjustab paljusid haigusi, mille all inimkond kannatab. Meie keha vajab mineraalaineid üliväikestes kogustes. Oluline on mineraalainete tasakaal. Ei ole sugugi tarvis jälgida, et iga päev oleks tagatud vajalik
erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Nii kasvab Tsiili keskosas üle 1500 taimeliigi, mis on omased just sellele regioonile. Näiteks kasvavad seal palmid ning arvukad kaktused. Aafrikas Kaplinna ümbruse 6000 taimeliigist on enamik levinud just sellel maa-alal. Nendest on tuntumad prootead. Väga paljud meie toalilled pärinevad just Lõuna-Aafrikast. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. MULLASTIK Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. LOOMASTIK Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI...............................................
pitää (= tykätä) meeldida pitää (= täytyy) pidada (on vaja) pizza pitsa pohjoinen põhi poika poiss poikaystävä meessõber, poiss, kavaler poimia korjata pois ära polku teerada polttaa põletada; suitsetada pomo ülemus, boss porkkana porgand porkkanalaatikko porgandivorm Porvoo (kaupungin nimi) Porvoo (linna nimi) posti post postikortti postkaart postimaksu postimaks postimerkki postmark postipaketti postipakk postitoimisto postkontor potilas patsient pudota kukkuda
nurmenukk) mitmeaastastel Juuremuudendid rohttaimedel. Vananedes lühenevad ja tõmbavad taime talvituva osa külma eest sügavamale maapinda. Säilitusjuured- (nt peet, porgand, kaalikas) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad viljad. Ronijuured- (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida vart ja lehti maapinnast Õhujuured- (orhidee) iseloomulikud kõrgemal
antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Alles ligikaudu nädala möödudes viiakse utt üle imetavatele uttedele ettenähtud ratsioonile. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Sobivad söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, porgand, mida võib sööta 1...3 kg päevas. 9) Lammaste karjatamine Karjamaarohi on lammaste peamiseks söödaks, mida lambad tarbivad pika perioodi jooksul (7-8 kuud) aastas. Poollooduslike rohumaade saagikus jääb alla kultuurrohumaade saagikusele ning ka rohu toiteväärtus on madalam (9,59,7 MJ/kg/ka) kui kultuurrohumaade karjamaadel. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv
toimib taimede valmimine. Riknenud tooted eritavad eriti palju etüleeni ja seetõttu on vaja nad kohe eraldada tervetest viljadest. Etüleeni tekitavad ja etüleeni suhtes tundlikud viljad hoida üksteisest võimalikult kaugel. Etüleeni toodavad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, banaan, maitseroheline, salatid, spinat, seller, porrulauk, mangostan, melon, papaia, avokaado, granadill, tomat. kurk, porgand, kapsad, kartul, hurmaa, kiivi, herned 28. Kohvi liigitamine ja erinevate kohvide valmistamiseks kasutatavad toorained. Lahustuv kohv mis on peamine tooraine. Röstimine. Arabika ja Robusta erinevus. Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel: · Kohvipuu liigi järgi Etioopiast pärit araabia kohvipuu Coffea arabika (saadus araabika kohv) ja Kongo kohvipuu ehk Coffea canephora (saadus robusta kohv).
ploom, kirss. sõstrad. Neid nim. ka kaltsifiilseteks ehk lubjalembesteks kultuurideks. (sobiv pHKCl 6,5...8) · tundlikud happesuse suhtes suvi- ja talinisu, oder, kaunteraviljad, ristikud, raps, mais, sibul, kurk, salat, õunapuu, pirnipuu, maasikas. Optimaalne pHKCl 6...7. · vähemtundlikud happesuse suhtes rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand. Optimaalne pHKCl 5,5...6. · happelist mulda eelistavad lupiinid, mustikas. Optimaalne pHKCl 4,5...5. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid
Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: 1. Keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades 2. Keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed 3. Keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed 4. Aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures 5. Aegreaga ja selle tasandamise juures Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus ...
Arutelu, millest luuletus jutustas, mis aastaajast oli jutt?! Õige sügis. Õ/m "Mida sügis meile toob?" (lisas) Kunst: Vaatleme sügis pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid). Mõiste: lehed on ,,kirjud". Arutaelu- sügisannid, sügisrõõmud, linnud lendavad soojale maale, milline on sügisene ilm(loodusnähtused) jne. Lapsed joonistavad ühispildi sügisest (rõõmud, nähtused).V: guass, vesivärvid. Kokanduses (V. U) lapsed teevad toorsalatit või pooli. V: õunad, pirnid, porgand, kapsas jne. Õ/m ,,Arva ära!" (silmad kinni, maitsmine, tajumine, mis puu-või juurviljaga on tegu). Sügis pildi vaatlus. Võrdlemine suve pildiga. Erinevused ja sarnasused. Kirjaharjutuskeskuses: Käemäng ,,Vihmasadu" (lisa õ/m). Kirjuta sõnu (ise v. ärakirjas), mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga (nt. suvi: soojus,......, sügis: vihm,.....). Kolmapäev: Hommikuringis nukk Mai loeb luuletuse ,,Lumehelves langeb tasa, sajab lumevaiba maha." Arutelu, mis aastaaeg see on!
Vajalikud masintunnid 1 200 400 200 Masintundide maksimaalne maht on 1 200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? Näide: Köögiviljatalu planeerib tootmist järgmiseks hooajaks ja küsib nõu optimaalse tootemixi kohta tulevaseks aastaks. Jooksva aasta andmed: Kartul Kaalikas Peet Porgand Külvipind (aaker) 25 20 30 25 Saak t/aaker 10 8 9 12 Tonni müügihind 100 125 150 135 Muutuvad kulud aakrile Väetis 30 25 45 40 Seemned 15 20 30 25
Vilja tervikuna nim kaksikseemniseks. Vilja pinnal tekivad mitmesuguse läbilõikekujuga harjad roided, mis sisaldavad juhtkimpe ja õlikäike; roiete arv ja ehitus on oluline tunnus selles sugukonnas. * Lõhnavate eeterlike õlide tõttu kasut paljusid sarikalisi toitude maitsestamiseks ja parfümeerias. Paljusid liike kultiveeritakse ammustest aegadest juurvilja-, sööda-, maitse- ja lõhnataimedena. Rohkesti kasut sarikalisi ka ravimtaimedena. Perek porgand Perek petersell Perek karuputk Perek mürkputk Kasvat toiduks, Kasvat lehtede ja Mõned liigid Sisaldab mürgiseid tooraineks vitamiinide juurte saamiseks, mürgised, annavad alkaloide. On teada valmistamisel. maitseainetaim, rikkalikult haljasmassi, massilisi kariloomade aedpetersell. siberi karuputk (1 m mürgistuse juhtumeid,
Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemid oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. B rühma vitamiinid Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud
c) lipiiide sisaldavad Plastiidide üleminekud Kloro-; kromo- ja leuko üleminek 1. kloroplast läheb üle kromoplastiks viljade küpsemine,nt. Roheline tomat läheb kollaseks või punaseks. 2. Kloroplast läheb leukoplastiks rohelised taimed muutuvad pimedas. Näiteks suvel muru peal oleva nõu all on teistsugune muru. 3. Kromoplastid lähevad kloroplastideks taimede säilitusjuurte eksponeerumine. Näiteks porgand, kaalikas naeris, aga peet ei lähe. 4. Leokoplastid kloroplastideks kartuli mugulad valguse käes nii kasvu ajal kui ka pärast saagi korjamist.(kartulid muutuvad roheliseks ja neid ei või süüa, sest tekivad mürgised alkoloidid: solaniin ja sakoniin( klorofüll pole mürgine). Rakutuum · Juhib elu tegevust · Vastutab palju nemise eest Mõlemat ülesannet täidab üks tuum. Näiteks erandiks on kingloom, seal on 2 tuuma:
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Päevane vajadus meestel 0,8-1,1 mg ja naistel 0,75-0,85 mg. Olulisemad allikad: kala- ja loomamaks, või, karotenoidid. Vitamiin D Kaltsiumi metabolismi ja luude arengu regulatsioon; Päevane vajadus nii meestel kui ka naistel 0,005-0,008 mg. Olulisemad allikad: kalarasv, munakollane, või ja pärm. Vitamiin E Lipofiilne naturaalne antioksüdant; Kofaktor/koensüüm; Päevane vajadus meestel 8-13 mg ja naistel 7-10 mg. Olulisemad allikad: porgand, kapsas ja taimsed õlid. Vitamiin K Vajalik koensüümina mitmete valguliste vere hüübimisfaktorite sünteesiks/aktiveerumiseks; Päevane vajadus nii meestel kui ka naistel 0,07-0,013 mg. Olulisemad allikad: kalasaadused, spinat, kapsas, herned ja linnaseleib. 23 Maris Kallus KKS 2010 3
lisatakse pähklid või seemned. Müügil erinevate kujudega. 9. AEDVILJAD, PUUVILJAD, MARJAD, SEENED JA PÄHKLID. 9.1 Aedvili. Aedvili ehk köögivili on üldkeelne nimetus kultuuris kasvavate taimede kohta, mille osi või tervet taime kasutatakse söögiks. Koos puu- ja teraviljadega moodustab köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat,
186 TOITE FOOLIUMIS KÜPSETAMISEKS Fooliumiga küpsetamisel on igaühel võimalik endale ise toitu valmistada: hambur- gereid, röstleiba või -saia, praemuna, pannkooke, grillitud juustuvõileibu. FOOLIUMIS KÜPSETAMINE Keera portsjonid fooliumi sisse (ära suru komponente väga tihedalt kokku). Küpseta hõõguvate süte sees või kohal. Kasuta tange, et eemaldada valmis toit sütelt. Fooliumis küpsetamiseks sobivad: hakkliha, õhukesed kartuliviilud, porgand, sibul riis, kanaliha, paprika, sibul, porgand sink, õhukesed kartuliviilud, puuviljad. Juurde võiks pakkuda ketsupit, majoneesi, salatit. Küpsetamisaeg sõltub sellest, kui kuumad on söed ja mida küpsetatakse. Tavaliselt küpsetatakse 15-20 minutit. Õun fooliumis 1 õun igale inimesele suhkrut kaneeli, pähkleid, rosinaid Lõika tervest õunast südamik välja ja puista sinna suhkrut. Paki õun fooliumisse ning aseta sütesse 10-15 minutiks küpsema
hape) arenguks. kaunviljad, täisteravili, mälu nõrgenemine. nisukroov, brokoli, seened, tomat. B6 Vajalik valkude, rasvade ja Maks, munakollane, Väsimus, isutus, (püridoksiin) süsivesikute ainevahetuses. pähklid, kala, kanaliha, ärrituvus, depressioon, Tugevdab immuunsüsteemi. porgand, täisteratoidud, veresuhkru langus, Terved punalibled, igemed, kaunviljad, sibul, unetus, masendus, veresooned. banaan, seemned, kaalukaotus. paprika, kartul. B8 (inosiit) Kolesterooli ainevahetus, Neerud, kartul, mais, Ekseem, juuste vajalik luukoe normaalseks pärm, idud, oad, väljalangevus ja
Populatsiooni kogu geneetilise informatsiooni, tema genofondi moodustab kõikide selle populatsiooni isendite geenide (genotüüpide) kogusumma, kõikide alleelide kogum. 63.Populatsioon isetolmnevatel ja risttolmnevatel kultuuridel. Enamik köögiviljakultuuridest on risttolmlevad putukate ja tuule abil. Isetolmlevad on aedhernes, tomat, aeduba ja salat, teraviljadest nisu ja oder. kaer, kartul. Risttolmlejad on rukis, mais, ristikhein, porgand, ristõielised köögiviljad ja söödajuurviljad, kurk jne. Risttolmlemine on bioloogiliselt kasulikum ja sellepärast on taimeriigis palju kohastumist risttolmlemiseks. (Isetolmlevatel põhjustavad viljastumise samas õies valminud tolmuterade emakasuudmele sattumisel tekkinud spermiumid. Risttolmlejatel peavad aga emakasuudmele sattuma teise taime tolmuterad). Sortide segunemise vältimiseks tuleb risttolmlevate kultuuride sordid ja omavahel
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
veebuari 1994. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et Loviise Seppel võttis esindajat pole võimalik saata." Kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Kuna istungile üle pärast oma abikaasa Karl Seppeli surma 2. aprillil 1940. a. Tallinnas Lääne tee 3 (end. Lääne tee linnavaraameti esindajat ei kutsutud ja teda seal ka ei olnud, siis ta ei saanud asja kohta midagi 244) asuva krundi ja elamu omandiõiguse. Avalduse sellise fakti tuvastamiseks esitas Helle Porgand, ütelda. Kohus rikkus kohtulike tõendite vahetu uurimise printsiipi, mis tähendab seda, et kellele Loviise Seppel oli vanatädi. protsessiosalised kuulatakse ära vahetult kohtuistungil ja ei kuskil mujal. Toimikus ei ole esindaja volitusi tõendavat dokumenti ega ole teada, kes oli pr. Reidi
piima, liha ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud 97 Prantsuse köök Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Prantsuse köök jagatakse tinglikult kolmeks: Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök Peamised toiduained : Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad. Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid
" Mida vanaisa vastab? "Ei ole veel valmis." Vanaisa küsib: "Kas kompott on valmis?" Mida vanaema vastab? "Jaa, kompott on valmis." Need on ploomid, ploomid on kausis. Kauss on laual. Ploomid on sinised. Palun värvi ploomid siniseks! Need on pirnid. Pirnid on kastis. Kast on põrandal. Pirnid on kollased. Palun värvi pirnid kollaseks! Kus on kartulid? Kas kartulid on korvis? Palun värvi kartulid pruuniks! Kus on peet? Kas peet on laual või põrandal? Kus on kapsas? Kus on porgand? · Jutustades osutab õpetaja pildil olevatele puuviljadele ja aedviljadele. · Õpetaja esitab küsimusi ja vastab nendele teksti järgi ise, kordamisel vastavad lapsed. · Lapsed värvivad kuulamise ajal. Õpetaja jälgib, kas lapsed valivad õiged värvid aedviljade ja puuviljade värvimiseks. Kõnelemine · Lapsed nimetavad puu- ja aedvilju õpetaja osutamise järgi. · Õpetaja osutab pildile ja ütleb vale lause, lapsed parandavad teda. Õpetaja küsib: Kas on õige
Leukoplast: Täidavad säilitusfunktsioone; peamiselt tärklis, harvem õli Leiduvad viljades ja muundunud võsudes Teatud tingimustel lähevad plastiidid üksteiseks üle Üleminekud: kloroplastid- kromoplastid- leukoplastid 1 (kloroplastid kromoplastideks) viljade valmimine 2 (kloroplastid leukoplastideks) pikka aega varjus olnud taimed 3 (kromoplastid kloroplastideks) porgandi säilitusjuured valguse käes. Porgand on sarikaline. Roheliseks värvunud porgandeid võib süüa, aga nende maitse võib olla muundnud 4 (leukoplastid kloroplastideks) kartulimugula värvumine roheliseks; mugulates alkaloidide solaniini ja sakoniini süntees, kuumutamisel ei lagune, inimese (püsisoojase) jaoks on mürgine. Ka seale ei anna söögiks. Vanu kartuleid, millel paar korda idusid murtud on, ei tohi rasedad süüa. Rakutuum
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
