immigratsioonist rahvaga otse, et suruda läbi patuoina leidmise meetodi, sest viha ja hirm ühendab. Kõigepealt ässitatakse viha, kuid probleemi lahenduse leidmine jääb teisejärguliseks. Populistlikud probleemi lahendused omakorda on absoluutselt riigivõimu kukutavad ja ebaõiglased. Sellistest kriisidest tõusevad välja end ülesupitanud poliitikud, kes võidavad lihtrahva tähelepanu sõu, kollektiivse agressiooni ja illusiooniga. Populistlik liikumine nõuab võimu – ainuvõimu – ja meenutab Teise maailmasõja poliitilist situatsiooni, kus on diktaator, kes tahab majandust edendada ekstreemsete meetmetega ja rassi puhastada. See on uskumatu, et selline situatsioon on küsimärgi all 21. sajandil, mil oleks aeg õppida eelkäijate vigadest. Olen tugevalt veendunud, et populistlike vaadetega inimesed peab võimult kukutama ja tõstma tähelepanu demokraatia kohta. Angela Merkel ütles ''Wir schaffen das
Järgnevalt on tähelepanu all üks näide. Poliitlingvistilise analüüsi tegemine näide Esimene aste. Kõnealloleva probleemi eelneva teavega tegelemine Poliitlingvistiline teadusuuring algab analüüsija huvist poliitilise probleemi vastu lingvistilisest või muust laialivalguvamast aspektist. Koondades tähelepanu näite puhul populistlikule retoorikale Austrias, uuritav teema võiks kõlada järgmiselt- Kas parempoolne populistlik retoorika on ohtlik Austria demokraatiale või võiks olla nii ? Olles teadlik teemast uurijad püüavad juurde pääseda vastavale kirjandusele probleemi uurimiseks. Püütakse läheneda aste astmelt. Esimene teoreetiline uurimine lubab teadlastel visandada uuritava teema kohta diferentseeritult küsimusi a.Mida olemasolev kirjandus koondab termini alla 'populism'? b. Mida kujutab endast parempoolne populism vastavalt loetud raamatutele ? c
Muusika on ju niivõrd lai mõiste, et igaüks võib teha sellest omasid järeldusi. Millest selline nimi tegelikkuses sündis, teavad vaid need, kellele ta ise seda öelnud on. See kogemus, mida sellise stiil kuulmine mulle andis, oli midagi erakordset. Ma pole kunagi varem tundnud huvi taolise muusika vastu, sest see on ühiskondlikult minuvanuste isikute seas maha laidetud. Kuid tegelikkuses on see imeline, kõvasti parem kui tänapäeva populistlik muusika, sest loodu on tehtud hinge ja armastusega ning see paneb ka sügavalt mõtlema, mis on totaalne vastand tavapärasele noortemaitsele.
Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond) tegevuse järgi: massipartei(tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid Survegrupid on legaalselt tegutsevad ühiskonnarühmad, mis püüavad suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Liigid: Istitutsionaalsed grupid(kirik) Assotsiatsioonid (talupidajate keskliit, Linnade liit) Edendamis- ja vetogrupid(Autojuhtide Liit)
2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega) Need erakonnad elavad kerges nõukogude nostalgias, esindavad rahulolematute seisukohti
arendaja ja inimeste harija. Riik ei taha muuta inimese elamise vorme, vaid tema elu sisu, inimest ennast, tema iseloomu ja usku. Sellepärast on fašistliku riigi sümboliks Vana Rooma riigi liktorite vitsakimp sinna peidetud kirvega - ühtsuse, jõu ja õiguse sümbol. Sõna "fašism" tuleneb ladinakeelsest sõnast "fasces" (loe: fastses), mis tähendab vitsakimpu Itaalia fašismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Antiigile orienteeritud trratitsioonist, mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku
argust ohvrimeelsusele. Ainult sõda viib inimenergiad maksimaalse tõusuni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on võõras fasismile; samuti kui on võõrad fasistlikule vaimule (kuigi vastuvõetavad selle osalise hüve pärast, mis nad teatud poliitilistes situatsioonides võivad omada) kõik internatsionalistlikud ja sotsietaarsed konstruktsioonid. Fasismi tunnusjooned · Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega,üliinimese kultus.Riigi huvide seadmine esikohale. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) ohter tarvitamine.
c. programmilised eesm. - katse teost. pikaaj. rahv arenguprog. miks on sõjaväelised reziimid harva efektiivsed? - olles võimul muutuvad sõjaväelased pürokraatideks. - sõjaväelased ei tunneta poliitika iseseisvat tähtsust. - sõjaväelased eelistavad administreerivat juhtimist (keelud, käsud) - poliitiline ebakompententsus muudab nad sõltuvaks tsiviilvõimust. - sõjavägi ei vastuta kellegi ees. - võimu püütakse kasutada enda huvides. II POPULISTLIK REZIIM: 1. ilmub siis, kui rahvas ilmutab huvi poliitika vastu. 2. ei anna võimalust inimestel osaleda poliitikas. 3. rahvahulgad saavad ainult kiita valitsust. 4. reziim ilmub koos demagoogiaga. (kohe, korraga, kõik) 5. ühiskonnas valitseb tavaliselt ühepartei süsteem. 6. reziimi eesmärgiks kuulutatakse rahvuslik õnn. 7. poliitilineterminoloogia on natsionalistlik. (rahvulik) 8. maailma kujutatakse võitlusprotsessis 9. vormiliselt eksisteerivad kodanikuõigused. 10
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning endine Eestimaa Rahvaliidu esimees (2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva. RAHVALIIT Eestimaa Rahvaliit on Eesti suurim erakond, omades ~9400 liiget. Arnold Rüütel Rahvaliidu auesimees Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner
muinsuskaitseliste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks põhitegevusele riiklik järelevalve, toimus mitme aasta vältel mälestiste kirjade ülevaatamine, mis oli väga aeganõudev tegevus, sest kõike tuli vaadata ka natuuris, seadusest lähtuvate alamastme õigusaktide koostamine ja kehtestamiseks esitamine. Riigi kokkuhoiupoliitikast lähtudes korraldati alates 1. detsembrist 1997. aastal Muinsuskaitseamet ümber Muinsuskaitseinspektsiooniks, mis oli suurelt jaolt populistlik lähenemine. Esimene haldusleping muinsuskaitseliste riiklike kohustuste täitmise kohta sõlmiti Haapsalu linnaga 1998. aastal. 5 21. sajand 2001. a taheti muinsuskaitse seadustes muudatusi teha likvideerida Muinsuskaitseinspektsioon. Alternatiivina pakuti kolme muinsuskaitseametniku koha moodustamist Kultuuriministeeriumis ja maakonnainspektorite jaotamist maavalitsuse vahel. Seejuures oli seadusemuudatusi
mõlemad on oma mõtlemises tegelenud sarnaste teemadega. Eksistentsialismist mõjutatuna on selle ühekülgset polarisatsiooni püüdnud ületada nt Paul Ricoeur. Mõnikord eristatakse nendel alustel eksistentsialismi ja eksistentsifilosoofiat. Viimane on erinevalt eksistentsi ja subjekti absolutiseerivast "ismist" neutraalselt määratletud filosoofia, mis eksistentsi mõistet teatud otsustaval määral kasutab, kuid pole selles suhtes normatiivne või populistlik (angazeeritud). TÄNAPÄEV Eksistentsialism pole tänapäeval enam selline filosoofiline moevool nagu ta oli Teise Maailmasõja ajal ja järel. Eksistentsialistideks on end pidanud paljud kunstnikud, kirjanikud, luuletajad, muusikud 20. sajandi teisel poolel. Tänapäeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast, eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta globaliseerunud hüperkultuuri eklektilisele elutunnetusele
peagi formalistlikuks. Mõned rahvuslikud kunstiteemad leidsid Moskva silmis ootamatult heakskiitu. Eesti kuvandiga sobis kokku kalurite temaatika ja tunnustamist leidis Richard Uutmaa, kes jätkas sõjaeelset põhjaranniku elulaadi romantiseerivat suunda. Katseid lepitada sotsrealismi modernismiga leiab Elmar Kitse mitmekülgsest loomingust. "Natüürmort aedviljadega" (1945) valmis eesti kunsti esitluseks Moskvas, Tretjakovi Galeriis. Kitse inspireeris motiivi valikul populistlik "rikkaliku laua" teema, mis käibis sotsrealismis hea elujärje rekvisiidina. Kits sidus motiivi kokkukuhjatud aiasaadustega impressionitliku aknalaua ja valguse teemaga, eksponeeris oma nägemismulje artistlikkust ja varjundirohket, õhulist maalimaneeri. Kitse järgnev käekäik on tollele ajale iseloomulikult täidetud kontrastidega, tal tuli ennast võimude ees lakkamatult tõestada, ent ta säilitas kriitilise suhte toimuvasse. 1949. aastal maalis ta huvist
ohvrimeelsusele. Ainult sõda viib inimenergiad suurima tõusuni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on võõras fasismile; samuti kui on võõrad fasistlikule vaimule kõik internatsionalistlikud ja sotsietaarsed konstruktsioonid. Fasism tähendab samuti oma lähedaste hoidmist. Fasismi doktriini juurde kuulub oma perekonna ja vanemate austamine ning nõrgemate austamine. Itaalia fasismi tunnusjooned · Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm juhikultusega. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse
· Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata. Kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest. · Kvoot parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär · Massipartei parteid jagunesid 1950.-60.aastatel äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele · Populistlik partei väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve · Survegrupp legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel · Sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmeke...
Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti d...
vihased, nende valijad pettunud“ (J.W. Müller) • Kriitiline hoiak eliidi suhtes on vajalik, kuid mitte piisav tingimus populismis süüdistamiseks, lisaks peab ilmnema ka pluralismivastasus, mis on ohuks demokraatiale ja vähemuste õigustele, kuid ka iga pluralismi vastane pole populist. Raske on piiritleda, kus lõpeb demokraatia ja algab populism, milline erakond või poliitik on vähem või rohkem populistlik, sõltub asjaoludest • Populism on poliitiline demagoogia • Populism on mingil tasemel populaarne, soosib kehvemaid ja toob väljatõugatud poliitikasse, kõnetab rahva nimel • Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas - põlisrahvas, lihtrahvas, ristirahvas, pärisrahvas jms 4.2. Populismi liigid • Parempopulism- rohkem vabadusi ja õigusi rahvale (tavainimestele);
samuti oma lähedaste hoidmist. Fasismi doktriini juurde kuulub oma perekonna ja vanemate austamine ning nõrgemate austamine. Mussolini edu põhjused: Itaalia oli juba pikemat aega olnud kriisis ning tavapärased majanduslikud ja poliitilised lahendused ei taganud enam edu. Teiseks, tekkinud uus ideoloogia avas Mussolinile tee võimule. Kolmandaks, poolehoidjaid oli palju, sest olemasolevas korras oldi pettunud.9 Itaalia fasismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm juhikultusega. Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse
põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Totalitaarne riik Demokraatlik riik · Ainupartei · Üks ideoloogia · Partei kontroll Seaduseloome, sotsiaalsete suhete üle Parteide klassifitseerimine Tegevushaarde järgi · Kaadripartei väikesearvuline parlamendipartei · Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti Laiahaarde partei e. Populistlik partei kaadri ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, lubadused seinast- seina ja korruptsiooni materdamine. Ideoloogia järgi Erakonna vahendid oma eesmärkide saavutamiseks · Materialsed vahendid: 1. liikmemaksud 2. eraannetused 3. eraldised riigieelarvest · inimressurs
4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks
· kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu, eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide reformimine sobivaks demokraatlikule turumajandusele · Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le poliitikute valimiseelsed lubadused Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine, toetuste maksmise korraldamine jms.) · Välismaiste ekspertide nõuanded (ebapädevad), sest ei analüüsitud Eesti olukorda · Nüüdseks on Eesti ise SRÜ riikide nõuandja!
rassiprobleemid, eriti tasakaalupoliitika affirmative action jätkamine, mis sundis Clintoni vastaseid oma ridu koondama. 1994. aasta Kongressi valimistel saavutasid vabariiklased suure võidu, esimest korda aastakümnete jooksul sai partei enamuse Esindajatekojas. Ja nii nagu kõikidel järgnevatel valimistel, ilmnes ka 1994. aasta valimistel suur sooline erinevus parteide vahel: demokraadid muutusid üha enam naiste ja vähemuste parteiks. Clintoni- vastaste meeleolude ajel tekkis uus populistlik konservatiivide liikumine, mis levis kõigepealt äärmiselt populaarsete raadio talk-show'de kaudu. Kümnendi keskel hoogustus valitsusvastane tegevus veelgi, kui levisid kuuldused korruptsiooniskandaalidest, millesse mõlemad Clintonid olevat olnud segatud oma Arkansase-aastate jooksul: enamus süüdistusi keerles maaga seotud tehingute ümber, mis olid omakorda seotud kahtlaste hoiu- ja laenuasutustega
1. 1812. Sõda USA ja SB vahel · USAs levib Kanada vallutamise plaan (karusnahad!) · 1812 USA kuulutab sõja SB-le ! · ,,Mr. Madisoni sõda" (president 1809-1817) / USA ,,II vabadussõda" · Toimub maailma meredel ja Suure Järvistu aladel: puudub ühtne rindejoon · 1814 inglased hävitavad pealinna Washintoni · USA-s üldine patriootiline vaimustus! Kangelane Andrew Jackson (USA tulevane populistlik president) · Paralleelselt soimub Indiaanisõda: 1811 pealik Tecumseh üritab rajada indiaanlaste konföderatsiooni liidus SB-ga · Aasta 1812. Sõda (1812-1815) · Pildil pealik Tecumseh · Suhtumine sõtta: Lõuna ja Lääne pooldavad sõda ja Uus-Inglismaa (nt Mass.) pooldab rahu · Föderalistide ,,riigireetmine" · Dets. 1814: Genti rahuleping USA välispoliitika 1810. Aastatel · USA ja SB: mõlemad arvavad, et nad on võitnud sõja: piirimuutusi ei ole
eelkõige aruannetega valitsusele, keda omakorda kontrollib parlament. Selliselt on aruandlus reguleeritud ka Eestis, kus vastavalt ProkS § 11 lõikele 1 esitab riigi peaprokurör kord aastas justiitsministrile prokura- tuuri tegevuse koondaruande. Paljudes riikides on ette nähtud peaprokuröri aruandekohustus parlamendi ees. Sellises süsteemis nähakse aga ka ohtusid: „Risk ei ole mitte ainult selles, et parlamendis kasvab nii populistlik surve arutada konkreetset kriminaalasja, vaid ka selles, et aruandekohustus parlamendi ees võib avaldada kaudset survet prokurörile vältida ebapopulaarset otsust või võtta vastu otsus, mis eeldatavasti meeldib seadus- andjale.“*63 Seejuures on oluline mõista, millistes prokuröri töö aspektides on sõltumatus eriti vajalik. Olulisem ele- ment selles valguses on prokuröri otsus konkreetses asjas esitada süüdistus või sellest loobuda ja see otsus
keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia o Survegrupi koostöö erakonnaga Otsene surve o Konkreetselt tööalane kontakt parlamendi valitsuse liikmega o Lobitöö Erakond organisatsioon, milles on kindel liikmeskond, kes tahavad teostada poliitikat. Tüübid: 1) Kategooria parteid 2) Massi parteid 3) Populistlik partei Sotsiaalne liikumine - probleemipõhine inimeste ühendus, kus puudub kindel liikmeskond ja juhtimine ning selle eesmärgiks on probleemile tähelepanu tõmmata. Kui probleem on lahendatud, siis liikumine läheb laiali. Poliitilised ideoloogiad Poliitilised ideoloogiad erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. NB
päästnud Liidu, mille lagunemine polnud üldse möödapääsmatu. Selle rikkus ära augustiputš. Gorbatšov tunnistab, et ta jäi kompartei reformimisega sotsiaaldemo- kraatlikus vaimus hiljaks, ei suutnud piiramatu võimuga harjunud üleliidulise bürokraatia tiibu kärpida ja tegi majanduspoliitilisi vigu. Ta tõmbab selge piir- joone perestroika, s.o iseenda ja Jeltsini “avantüristliku poliitika” vahele, mis tema sõnul oli populistlik pettus. Otsene süüdlane Liidu likvideerimises on Jeltsin, kes tõmbas kaasa ka Leonid Kravtšuki (Ukraina) ja Stanislav Šuškevitši (Valgevene). Samas paneb Liidu ainus president imeks, et keegi ei reageerinud: “...ei ajakirja- nikud, ei kuulsad professorid-demokraadid, ei intelligents, ei noorsugu, ei naised, ei armee, ei kommunistid, kes püüdsid ja püüavad nüüd õigustada oma toetust GKTšP-le Liidu päästmisega. Vene NFSV, Ukraina ja Valgevene ülemnõukogud
restruktureerimist ja kes nüüd 2013a tagasi astus. 2011a saatis president Zalters parlamendi laiali (oligarhide liigse võimu pärast) ja toimusid erakorralised valimised. - Leeuds tekkis vasak-ja parempoolse erkaonna vahel uute populiastilke jõudude esilekerkimin., kes 2003a presidendivalimiste toetasid Vilniuse linnapead Rolandas Paksast, kes võitis, kuid sattus rahastusskandaali, astus tagasi ja sai 2004a uuesti presidendiks Adamkus. 2004a seimivalimsitel võitis taas populistlik Viktor Uspasskihhi Töölispartei, PM-ks aga Brazauskas. Põhiline: vasak- ja parempoolsuse vaheldumine. 2009a sai presidendiks Dalia Grybauskaite. Majandusreformid - Oma raha: Vähi üleminekuvalitsus läks 1992 kroonile, mis seotud Saksa margaga. Lat,Lit oli rublaga paralleelne rahaühik revlis ja talonas, kuid 1993a läksid üle latile (seotud rhv valuutakorviga) ja litile (seotud USA dollariga).
otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) ideoloogiate järgi Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui
4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
