hajuvad keskmise ümber. Variatsioonrea ulatus tunnuse suurima ja väikseima väärtuse vahe, xmax-xmin. Hälve tunnuse väärtuse ja aritmeetilise keskmise vahe (d=) Keskmine hälve hälvete aritmeetiline keskmine. Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Standardhälve ruutjuur dispersioonist, iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on hajuvus. Üldkogum ehk populatsioon, selle all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad. Valim väike objektide grupp, mis valitakse üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Nõuded valimile peab olema küllalt arvukas, igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Usaldusvahemik väärtuste vahemik. Usaldusnivoo näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku.
Suremus: 10,74 surnud/ 1000 elanikkonnast (Juuli 2010) Portugal kuulub inforiiki. PORTUGALI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)- liige alates 1995 Euroopa Liit (EU)- liige alates 1986 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)- liige alates 1961 RAHVASTIK Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Rahvastiku tihedus: 115,4 elanikku/km2 (2009) Portugal on keskmine riik. Populatsioon Portugalis Aasta Kokku Muutus Aasta Kokku Muutus 1864 4,188,419 - 1960 8,851,240 4.0% 1890 5,049,729 20.5% 1970 8,648,369 -2.3% 1911 5,969,056 18,2% 1981 9,833,041 13.7% 1920 6,032,991 1,1% 1991 9,862,540 0.3% 1930 6,825,883 13.1% 2001 10,355,824 5.0% 1940 7,722,152 13.1% 2010 11,317,192 9.3% 1950 8,510,240 10.2% 0-14 aastat: 16,3% (meessoost 912,147 / naissoost 834,941)
organisatsioone loodi, et edasi anda nende ideid erinevates ühiskonna gruppides aga siin kasutati ka jõudu ja sunniti seda vastu võtma. Samal ajal, kui nende mõjutamise ja terrori kampaania levis, müüsid mitmed farmerid oma maada maha ja otsisid varjupaika Alziirist ja teistest Alzeeria linnadest. Pärast mitmeid suvalisi veriseid massimõrvu ja pommitamisi Alzeeria moslemite poolt linnades, hakkas prantsuse populatsioon nõudma Prantsusmaalt tugevat vasturünnaku,põhjuseks riigi hädaolukord ja poliitilised kuritööd. Korraldati mitmeid strateegilisi rünnakuid, et kinni püüda terroristidest moslemid aga need ei avaldanud suurt mõju. Lõpuks saadeti Alzeeriasse Jascques Soustelle, et taastada rahu ja lõpetada konflikt. Prantsusmaa valitsus keeldus algul mis tahes läbirääkimistest mässulistega ja saatis nende mahasurumiseks sellesse Loode-Aafrika riiki pool miljonit Prantsuse sõdurit
Kõrge vanuseni Lakkab 45-55 eluaastal Loomsed koed: 1. Epiteelkude - katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel, näärmeepiteel 2. Sidekude - rasvkude, luu- ja kõhrkude, veri, tihe sidekude, kohev sidekude 3. Lihaskude - vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude 4. Närvikude Biosfäär Ökosüsteem Populatsioon Taimorganism e isend Loomorganism e isend - Organsüsteem e elundkond (seedeelundkond jne) Organ (juur, vars, leht, õis, vili) Organ (kops, süda, silmad jne) Kude (katte-, tugi-, juht-, põhikude) Kude (epiteel-, närvi-, side-, lihaskude) Rakk
Brasiilia metsaseadus ja -poliitika Üldinfo · Pindala 8 515 767 km2 · Populatsioon 193 946 886 · Presidentaalne vabariik · SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915
elamisvõimaluste poolest. · Sama liigi erinevad alamliigid, kui saarte elamisvõimalused on samasugused, aga isendid ei saa enam kohtuda. 4. Mis erinevus on liigi ja populatsiooni vahel? Liik on looduses reaalselt olemasolev organismide rühm, kes sarnanevad üksteisega väga palju. Populatsiooni kuuluvad organismid, kes kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Liigid võivad asetseda laiali üle Maa, populatsioon asub ühes piirkonnas. 5. Mis tagab looduses liikide suhtelise püsivuse? Populatsiooni sisene ristumine. 6.Nimetage neli evolutsioonitegurit, mis viivad uute liikide tekkele. · Mutatsioonid · Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel: liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär
4. Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (nt. lihaskude), uurib histoloogia 5. Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (nt. kops), uurivad anatoomia ja füsioloogia 6. Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (nt. hingamiselundkond), uurivad anatoomia ja füsioloogia. NB! taimedel puudub. 7. Isend ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (nt. inimene), uurivad anatoomia, geneetika ja füsioloogia 8. Populatsioon samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (nt. putukad niidul), uurib geneetika 9. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma leviala ja geenifond (nt. halljänes), uurib nt. halljänese anatoomia 10. Kooslus eri liiki organismide kogum, kes elavad ühisel alal (nt. mets), uurib ökoloogia 11. Ökosüsteem isereguleeriv tervik, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest (nt. mets), uurib ökoloogia 12
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb
Scherreri „Genocide and crisis in Central Africa: conflict roots, mass violence and regional war.“ Elektroonilistest allikatest näiteks Rwanda UNAMIR-i missioonile keskenduva internetilehekülje http://www.un.org/en/peacekeeping/missions/past/unamirFT.htm. 3 1. Ajalooline taust ja Rwanda kodusõda Rwanda peamise elanikkonna moodustavad hutude ja tutside etnilised grupid. 1994. aastal koosnes Rwanda populatsioon 85% ulatuses hutudest ja 14% oli tutsisid, lisaks veel 1% twa hõimu esindajaid.1 Kahe peamise etnilise grupi vaheline rivaliteet ulatub kaugele ajalikku ning Belgia koloniaalvõimu all aastatel 1919 – 1962, mil saavutati iseseisvus, olid soositud ja kõrgematel ühiskonnakihtides esindatud just tutsid. 1950-ndate keskel hakkasid aga hutud, paljuski Euroopa misjonäride üleskutsete mõjul, relvastatud vastupanu osutuma
peal nt. kivide või kändude alla. Nad hoolitsevad oma noorte eest, kullesed jäävad oma isa seljale mitmeks nädalaks kuni moondumine on lõppenud. Selle liigi isendite arv on kukkunud umbes 88% aastatel 1996-2001. Tänu erinevatele leidudele, on võimalik väita, et selle põhjuseks oli haigus Chytridiomycosis, mille põhjustab seen Batrachochytrium dendrobatidis. Alustatudon paljundamis programmiga, mis toimub Aucklandi loomaaias. Selle eesmärk on kasvatatda populatsioon piirini, kus nad saavad ise paljuneda vabas looduses. Uus-Meremaa Pärismaiste Konnade Taastamise Grupi (Native Frog Recovery Group) üks põhi eesmärk on uurida viise, mis takistaksid nende konnade uut väljasuremise lainet. See liik on IUCN (Rahvustevaheline looduskaitseliit) poolt kirjas kui kriitiliselt ohustatud. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html, 04.10.2009) Joonis 1. Leiopelma archeyi levila (http://en.wikipedia
karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas 40 - 80 metskitse. Praegu on Eestis ainuke maakond, kus ilvestel pole aastaid järelkasvu olnud, Saaremaa, mujal Eestis on neid piisavalt ning pole ka näha, et nende populatsioon lähitulevikus langeks.1 1 Suurulukid. -http://www.ejs.ee/sulukid.html (10.10.08) 8 3.1. Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri Hunt on Eesti metsade kõige kardetum kiskja. Siin elab umbes 190 isendit. Suurim kütitud hunt kaalus 82 kg. Hunt, nii nagu loomad ikka, on pika evolutsiooni vältel elanud läbi palju
vanem Bilateraaösümmeetriline kehaehitus – organismi saab keskel pooleks teha nii, et vasak ja parem pool on sümmeetrilised (sitikas) NÜÜDISAEGSETE ELUVORMIDE KUJUNEMINE 15. Tead peamisi aegkondasid ja oskad nimetata loomi/taimi, kes sel perioodil elasid ning peamsi muutusi, mis igas aegkonnas toimus (kliima, kokkupõrked jne.). OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK 16. Mis on olelusvõitlus, populatsioon ? Olemusvõitlus – organismide reageeriine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele Populatsioon – ühe liigi isendid, kes elavad ühes kohas samal ajal ja on võimelised saama viljakaid järglasi 17. Milline erinevus on otsesel ja kaudsel olelusvõitlusel? (+näited). Otsene olelusvõitlus – otsese kontaktiga võitlus (hirvede jõuproov) Kaudne olelusvõitlus – ressursside pärast võitlus (toit) 18
ridade-veergude ristumiskohas paiknevast lahtrist; iga indiviidi inbriidingukoefitsient on valemist (9) avaldatuna leitav, lahutades vastavast diagonaallahtris paiknevast kordajast arvu üks. Mudelitest jmt Aretusväärtuse hindamine järglaste keskmise erinevusena eakaaslaste (populatsiooni) keskmisest (millal on mõistlik kasutada?). Aretusväärtuse hindamine selektsiooniindeksi näol (mida see eelnevale juurde annab? millal on mõistlik kasutada?). Juhul kui kogu selektsioonialune populatsioon paikneb sarnastes keskkonnatingimustes, piisab geneetiliselt parimate indiviidide välja valimiseks iga indiviidi (ja/või tema sugulaste) fenotüübiväärtuste võrdlemisest populatsiooni keskmisega1 Kõik need fenotüübil mõõdetud erinevused koondatakse sobivalt valitud kordajatega kaalutuna ühte võrrandisse. Sellist looma aretusväärtuse (või geneetilise väärtuse) määramiseks konstrueeritud võrrandit nimetatakse selektsiooniindeksiks. BLUP – mis asi see on.
Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Mono...
Bambuskaru kuulub väljasuremisohus olevate liikide hulka looduses elab neid loomi vähem kui 1000 isendit. Aeglane sigimine Bambuskarud toovad elu jooksul ilmale vaid mõned järglased. Emased poegivad tavaliselt üle kahe aasta. Kahe poja ilmale tulek pole küll haruldane, aga ema ei jõua reeglina mõlemat poega üles kasvatada. Aeglasel sigimisel on koos elupaikade hävimisega inimasustustest lähtuva häirimisega oma osa bambuskaru loodusliku populatsioon kokkukuivamises. Seni pole õnnestunud ka loomaaedades bambuskarusid edukalt paljundada.
Üksnes sel moel oli lootust pürg kui liik päästa täielikust väljasuremisest. Arvukuse taastamine oli keeruline ja aeganõudev töö, see toimus esialgu Biaùowiea ürgmetsa Poolale kuuluvas osas ja Euroopa loomaaedades, hiljem Kaukaasias ja Askania-Nova looduskaitsealal Ukrainas. Teise maailmasõja tõttu arvukuse taastamine katkes. Pärast sõja lõppu tööd jätkusid ja praegu elavad euroopa pürjad looduslikult Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal. Suurim looduslik populatsioon elab Biaùowiea põlismetsas, mis on peaaegu muutumatuna säilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt kõrged ja vanad puud, eriti tammed jäänukid muinasajal üle Euraasia laiunud segametsavööndist. Kaukaasia pürgadest suudeti päästa vaid üks loom. Tänapäeval elavad Kaukaasias tema ja euroopa pürja hübriidsed järglased ning pürja ja ameerika piisoni hübriidid. Tänapäeval on pürjad tüüpilised metsaloomad, mägedes eelistavad nad
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10
.40 tuhat aastat tagasi. Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline TOHUTU SUUR Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine. Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad. 7 - 8 milj. a. tagasi asus üks primaatide populatsioon rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut: 1. kliima 2. kahel jalal käimine 3. üleminek loomtoidulisusele 4. infovahetus 5. neoteenia 6. tööriistade valmistamine 7. ajumahu suurenemine
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad objektid määratakse katseplaani järgi. Kõikne valim, valim langeb ühte üldkogumiga. Valim peab olema:*küllalt arvukas *igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Objekt-tunnustabel saab kasutada:* andmed õpilaste kohta* riigiakadeemiasse sisseastumiskatsed. Arvulised tunnused:*Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (kasv, ...
Elu Tunnused on : · Rakuline ehitus · Aine- ja energiavahetus ehk metabolism · Stabiilne sisekeskkond (püsi- ja kõigusoojased) · Paljunemine (suguline ja mittesuguline) · Arenemine (otsene ja moondega) · Reageerimine ärritusele 2) Looduse riigid on : · Taimed · Seened · Loomad · Bakterid · Protistid 4) Elu organiseerituse tasemed on : BIOSFÄÄR Ökosüsteem Populatsioon TAIMORGANISM LOOMORGANISM * organ(juur) *organisüsteem * kude(kattekude) ehk elundkond (seedeelundkond) * organ(kops) * kude(lihaskude) 5) Makroelemendid on elemendid, mida iga organism vajab suhteliselt suurtes kogustes ja nad esinevad orgaaniliste ainete koostises. Põhibioelemendid organismides on : C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on elemendid, mida organismid vajavad suhteliselt väikestes kogustes. Kuid
kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemioma päraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.[5] Peamiseks mureküsimusteks on osoonikihi kahjustus ja kaitse, atmosfääri ja maailmamaere reostus ning looduskeskonna reostus tervikuna. Teiseks tähtsaks valdkonnaks on demograafilised probleemid, inimkonna kasv ja loodusressursside ammendumine. [1, lk 145] Maailma populatsioon 1970. aastatel arvestati, et Maal elab 3.7 miljardit inimest, 1995. aastal arvati inimesi olevat 5.7 miljardit ja aastal 2012 7 miljardit inimest ning rohkem kui 90% rahvastikust elab arengumaades.[2, lk 9] Maailma rahvastik koondub linnadesse. Linnastumine on kiirem arengumaades, kus on kujunenud megapolised. Linnastumise tulemusena konsentreeruvad keskkonnaprobleemid piiratud maa-alale.[2, lk 10] Rahvastiku piiramise abinõud:
On ju ka teisi asju, mida tuleb rõhutada. Sealhulgas haridust, majandust, eestlaste populatsiooni hoidmist. Eks tegelikult ole haridus seotud keele ja kultuuriga. Kui puudub haridus, siis ju ei osatagi oma keelt. Samuti käib hariduse alla oma kultuuri tundmine, sest iga uue asja õppimine on ju mingil määral hariv ja haridus seda just hõlmabki. Niisiis käib haridus tihedalt koos keele ja kultuuriga. Lisaks ka eestlaste populatsioon. Õige eestlane tunneb oma kultuuri ja keelt, seega on haridus ja eestlased isikuliselt Lennart Meri mõtte sees. Kuidas aga majandusega? See ei käi väga tihedalt koos teiste mainitud teguritega, kuid on samuti väga oluline. Seda seepärast, et kui majandus käib alla, põgenevad eestlased välismaale ja Eesti olemus kaob. Nii et lisaks Lennart Meri mainitud tugevale keelele ja kultuurile on meil ka vaja tugevat majandust, et meie riik püsima jääks.
Biogeograafia Biogeograafia käsitleb organismide ja nende koosluste levimist maakeral nii ajas kui ruumis. Areoloogia Populatsioon ja liik Populatsiooni ehk asurkonna moodustavad kõik ühte liiki kuuluvadisendid, kes asustavad mingit kindlat territooriumit. Kohaliku ehk deemi moodustab hulk mingi kohaliku liigi isendeid, kes pikema aja jooksul asustavad mingit kindlat territooriumit ning mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sam...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
Kala kuulub kahepaiksete hulka.Sellel kalal on võimalik mööda maad kõndida.Se on üks tüüp salamandreid.Alguses olid nad ookeni kalad siis arenesid välja maapeale.Nad arenesid välja rhipidistiast. Narval Narval ehk Monodon monoceros on kõige arktilisem vaal.Pikkus on 4,2- 6,1m.Isastel on 3 m pikkune kruvijas piikhammas.Nende klass on imetajad selts on vaalalised ning alamselts on hammasvaalalised.Sugukonda kuuluvad 2 perekonda kus on 2 liiki.Nende populatsioon on umbes 75000 isendit. Goody tarantala Goody tarantula ehk poecilotheria metallica kuulub looma riiki.Nende hõimkond on lülijalgsed perekond on theraphosidiae ning selts arana.Nad on 15-20 cm pikkad ning nende jalgade pikkus on 6-8 cm. Neil on ka mürk mis võib tekkidada väikest südamelöögi sagetust, higistamist, peavalusid, krampe ning paistetust.Sümptomid võivad nädal aega kesta. Kookos krabi Kookos krabi ehk virgus latri
Ja tuletame meelde, et 3TC resistentsuseks oli vaja ühte mutatsiooni. See tekib iga päev! Ja ravi alustamisel sõelutakse kiiresti välja. mutatsioonid on juhuslikud ega tüüri evolutsiooni mingis kindlas suunas Mingis suunas toimuvate muutuste korral on suunavaks teguriks valik, mitte mutatsioon. Vastupidine masinavärk: organism tunnetab keskkonna muutust ja tekitab vastavaid mutatsioone on keerukam ega oma tõendusmaterjali. (küll aga on näidatud mehhanismi kus bakteri populatsioon tunnetab keskkonna muutust ja hakkab kiiremini muteeruma. Mutatsioonid ise on aga ikkagi juhusliku suunaga (enamus kahjulikud). Lihtsalt protsess aktiviseerub.) Mutatsioonide juhuslikkus ei tähenda seda, et kõik positsioonid ja muutuste kombinatsioonid ACGT vahel oleksid võrdväärselt tõenäosed (e.g. transitsioonid/transversioonid, metüleeritud CG - TG) Mutatsioonid on juhuslikud kohasuse suhtes! A G C T Kokkuvõte: 1
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ROOTSI Juhendaja: -- KL-13 Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja ...
samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga. Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav kilpkonnaline, endeemne liik Galápagose saartel. Eri saartel on kujunenud erinevad alamliigid, keda on eristatud 15 (5 väljasurnud). 10 alamliigi esindajaid on kokku umbes 14 000, suurim populatsioon Isabela saarel Alcedoni vulkaani kaldeeras (ca 5000 isendit). Varasemad ladinakeelsed nimed on Geophile elephantopus, Testudo nigra, Testudo elephantopus, Chelonoidis nigra ja Chelonoidis elephantopus. Täiskasvanud kilpkonnad kaaluvad üle 300 kilogrammi ning on umbes 1,2 meetrit pikad. Nende eluiga arvatakse olevat 200 aastat. Nahkkilpkonn (Dermochelys coriacea) on nahkkilpkonlaste sugukonda nahkkilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsole...
Liigse radiatsioonikiirguse mõju: USA läänerannikul on radiatsioonikiirgus üha tõusev. Mõjutab toiduahelaid, mutatsioonid, erinevad haigused (vähk). Nt California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist, liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone, nende lühike elutsükkel võimaldab geneetilistel muutustel esile tulla varem kui inimestel või teistel imetajatel. Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud Kanada läänerannikul on hakanud kalad lõpustest, kõhust ja silmamunadest veritsema. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suur hulk radioaktiivseid rususid on ülatanud Vaikse ookeani ning jõudnud USA läänerannikule.
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
SINIRAAG (CORACIAS GARRULUS) Üldandmed •Tiiva pikkus 18...20cm •Tiibade siruulatus 66-73cm •180-200g •Kehapikkus 29-32cm Välimus Linnu pea koos kaelaga ning rinnaesine koos alakehaga on rohekassinised. Sinirao „õlad“ lillakassinised ning hoosuled ja keskmised sabasuled on mustad. Selg on linnul punakaspruun. Isas- ja emaslind on välimuselt sarnased. Noorlinnud on tuhmimate värvidega ning nende kael ja rind on pruunikasroosa. Segi võib ajada... Eestis on raske muu liigiga segamini ajada. Ehk ainult vähese valguse puhul, sest siluett meenutab varest või hakki. Oma sirgjoonelise lennu poolest võib teda kaugelt veel segamini ajada õõnetuviga. Levik ja rändamine •1950-ndatel ja 60-ndatel oli Siniraag Eestis väga levinud haudelind. •Alates 1970-ndatest, mil intensiivistus põllumajandus ja võeti kasutusele rasketehnika ja putukamürgid, hakkas siniraagude arv kiiresti kahanema. •Praegu võib siniraagu kohata ainult Lõuna-Eestis, peamise...
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kisk...
................................................................................................................................. 64 3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON RAKK 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe lehe DNA leht harilik luuderohi
.................................................................................. 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe luuderohud DNA leht lehe põhikude harilik luuderohi Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti A) molekulaarsel tasandil B) raku tasandil C) liigi tasandil D) ökosüsteemi tasandil
kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, näiteks hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine.
Eestis looduslikult ainult 4 liiki.Nimeta need a)harilik jugapuu b)harilik kadakas c)harilik kuusk d)harilik mänd 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik 12. Sõnasta mõisted: 12.1. populatsioon- populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. 12.2. geenisiire- geenisiire on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 12.3 geenifond - geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum 12.4. homosügoot - Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse homosügoodiks. 13 .Vali õige vastus 13.1
37. DNA replikatsioon : DNA helikaas (ensüüm) keerutab DNA ahela lahti, mõlemad molekuliahelad peavad dubleeruma. DNA polümeraas sünteesib mõlemale ahelale komplementaarse DNA ahela. 38. Mitoosi tsükkel, selle faasid : profaas, metafaas, anafaas, telofaas 39. Rakutsükli kontroll: olemas on kontrollpunktid, kus kontrollitakse kas rakk on piisavalt suur, kas DNA on korras, kas eelnev faas on lõppenud 40. Rakkude populatsioonid täiskasvanud organismis : staatiline rakkude populatsioon, stabiilne rakkude populatsioon, uuenev raku populatsioon. 41. Rakkude diferentseerumine : Diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal, õiges hulgas. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist avaldumist. 42. Tüvirakud, nende ülesanded, uuenemine tüvirakkude abil : Diferentseerumata rakud, nendest tekivad rakud, mis ise ei pooldu. 43. Asendamatud rakud: need on rakud, mis on tekkinud embrüonaalses eas. nt
ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus- teatud ühetüübilist maa-ala (ka vee-ala) asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. 8. Bioloogiline liik- organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. 10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13
d.ii. Levimus ajaperioodil võtab arvesse juhud, mis on olemas vaadeldava ajaperioodi alguses, ja samuti juhud, mis lisanduvad vaadeldava ajaperioodi jooksul. e. Haigestumus = TEKKESAGEDUS. näitab uute juhtude tekkimist populatsioonis kindlaksmääratud ajaperioodil (uute leeprahaigete arv Malawis, kes reg ajavahemikul 01.01-31.12.96) e.i. Levimus ja haigestumus vajavad, et oleks määratletud: juht, populatsioon, ajaraamistik:ajahetk(levimuse korral) ja ajaperiood(haigestumuse korral) e.ii. Haigestumusrisk uute juhtude osakaal, mis tek esialgselt tulemivabas (mittejuhtudest koosnevas) populatsioonis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Nt populatsioonis x diagnoositi 6 uut insuliinisõltuva diabeedi juhtu 100000 in kohta vahemikus 1.01-31.12.97. Loendab uusi haigusjuhte populatsioonis kindla
uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näiteks kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse , sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. 21. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näiteks indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. 23
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
loend · Eesti kahepaiksed Eesti roomajad · Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik Evolutsioon · Elu teke · Darvinism · Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid) · Inimese evolutsioon · Paleontoloogia Ökoloogia · Ökoloogia · Biosfäär, Aineringe · Populatsioon · Biogeograafia · Keskkonnakaitse · Kooslused · Fenoloogia Bioloogia ajaloost Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames. Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta.
ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda, tähtsaim eluavaldus on suguline paljunemine. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat ehk elektrimootorit ja sisepõlemismootorit. Võib näida ülemäärane, et raisatakse nii palju aega ja raha, et arendada ökonoomsemaid autosid alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone
· arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) Organelliline mitokonder Molekulaarne tasand: Rakuline rakk Kude sarnased koed-organ -> elundkond Rakuline tase : Organismiline tase: Isend Liik Populatsioon Olulisemad on rakk ja isend , kuna need suudavad eksisteerida iseseisvalt Ökosüsteem Biosfäär Ökosüsteeme tase : Liik ilves Perekond- kass Sugukond kaslased Selts kiskja
on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmeta nõrega emapiimaga. Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad 150 miljonit aastat tagasi- LINNUD Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Sugutult sigivate organismide N: paljude taimede puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- mis ütleb, et liik on populatsioon või polulatsioonide rühm, mis oluliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon- liigi bioloogilised iseärasused mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Ristumist takistavad tegurid: Ökoloogiliselt eraldatus Ajaline isolatsioon Signaaltunnused Sugurakkude biokeemiline sobimatus Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon nim liigist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
