eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. 7. Arhusi konventsioon 1998.a.Keskkonnainfo laialdane kättesaadavus ja kohustab ametiasutusi kaasama avalikult otsustusprotsessides varajases etapis , kui kõik on otsused on veel lahtised ja neid võimalik mõjutada, võimaluse piires arvestada üldsuse kommentaare ja tehtud otsust tuleb põhjendada. 8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur · Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. · Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asutustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. · Tihedusest sõltumatud tegurid mõjutavad populatsiooni sõltumata asutustihedusest ja
Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mardikat või vastset on võimelised ühe taime täielikult paljaks sööma, arvukam populatsioon aga tühejendab põllu mängleva kergusega. Kartulimardikas eelistab kartulilehti, ent toitub ka muudest maavitsalistest taimedest. VAENLASED. Kartulimardika suurim vaenlane on muidugi inimene, kes peab teda üheks suurimaks kahjurputukaks. Kasutusele võetud keemilised vahendid mardika populatsioone kahandanud pole. Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii kiiresti, et talle ei mõju isegi kõige kaasaegsemad kahjurite vastu võitlemise meetodid
Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine. Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog, aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. . Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. Eksaminand teab:
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub" (Mati Unt) Praeguseks hinnatakse maailma rahvaarvu 6,8-6,9 miljardi hulka. Faktid on näidanud, et populatsioon kahekordistub iga kolme- või neljakümne aasta järel. Lood on niigi halvad, aga kas võib minna hullemaks? Inimesed on eksisteerinud ligikaudu viimased viis miljonit aastat, tekitamata probleeme endale ja teistele tema ümber. Möödunud viie kümnendi jooksul on mõistetud, et oleme muutunud üsnagi tülikaks. Ei leidu vist inimest, kes poleks kuulnud kisa ja kära keskkonnaprobleemide üle. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et sü...
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
ilma surmata? Surm iseenesest ei ole hirmus asi , kõigil uskudel on oma vaatenurk mis saab hauataguses elus. Mõningad religioonid usuvad, näiteks Hindud, usuvad et pärast surma hing väljub vanast kehast ning siseneb uude. Kuid kas need inimesed kellele tehakse eutonaasiat taaskehastuvad, kuna maailmas ei olda kindel millega on tegemist. Kas mõrvaga või halastatakse inimesele kes ei suuda enam kannatada. Elu ja surm käivad käsikäes, muidu oleks Maa arvatavasti hukule määratud, sest populatsioon kasvab ja kasvab ning varsti poleks kuskil elada või söögivarud lõppeksid. Nii siis surm on vajalik, aga kas seda saavad kõik ise otsustada millal minna või ütleb meie organis ise üles. Iga inimene teenib enda haigused ja probleemid, tänu sellele mida on ta teinud teistele ja endale. Nii mõningadki on tugevad ning tulevad sellest välja. Kuid osad kannatavad nädalate, kuude või aastate kaupa valudes, ilma et mingi rohi leevendaks nende vaevu. Raske on jääda
Samal ajal on Tsaadis meestest kirjaoskajaid 40.8% ja naisi, kes kirjutada oskavad kõigest 12.8%. See on väga madal näitaja. Musta Aafrika rahvastiku kesised elutingimused on põhjustatud ebasoodsatest looduslikest teguritest, ajaloolistest sündmustest (koloniseerimine), paljudest levivatest haigustest ja viirustest (malaaria, HIV jms), inimeste rohkusest. Kuna paljud Aafrika riigid jäävad isemajandamisega hätta, tuleb neil loota välisabi peale. Sahara-taguse Aafrika populatsioon on 2007 aasta seisuga 800 miljonit inimest. Ennustuse kohaselt on 2050. aastaks see näitaja küündinud 1,5 miljardi inimeseni. Demograafiline siire Mustas Aafrikas on alles algusjärgus, sündimus veel väga kõrge ja suremuse langemisjärgus. Nõnda on loomulik iive väga kõrge, rahvaarv kasvab ülikiiresti. Ainult viimase aja katastroofid on hakanud suremust tõstma ja selle arvelt ka iivet langetama (AIDS'i epideemia, põuad, näljahädad).
Euroopas, tundmatu. panid tähele sündide arvukuse langemist allapoole surmade arvu terves riigis kahe maailmasõja vahelisel perioodil mõned Euroopa riigid, sh Prantsusmaa ja Rootsi. Ka Eestis oli majanduskriisi järgsetel aastatel 30ndate aastate alguses mõnel aastal loomulik iive negatiivne. Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastikku, tema arvu, koostise ja arengu seisukohast, samuti kvalitatiivselt väljenduvaid üldtunnuseid. Rahvastik ehk populatsioon kõik mingil territooriumil asuvad elanikud Demograafia Käsitleb inimelu valdkondi, mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega uurib sünde, abiellumist, rändeid, suremust, vananemist, eluiga ja iivet kui massinähtusi Rahvasitikuregister- andmekogu Põhimõisted Aasta keskmine rahvaarv pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast Demograafilised sündmused sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne
ümbritseva keskkonna temperatuurist.(linnud ja enamik imetajad) kõigusoojasus- on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist.(kalad, roomajad, kahepaiksed) kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt eoste kaudu.(taimed) kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehasiseselt, kahe elusolendi vahel. (imetajad) elupaik- tähendab kohta või kohatüüpi, kus mingi organism või populatsioon looduslikult esineb.(rohumaad, sood, metsad) keskkond- on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.(looduslik keskkond, ökoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond) areaal- levila, on mingi liigi isendite esinemisala.(pesitsusala, talvitusala) algtüüpide lahknemine- geen- on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivus tegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu, DNA lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni.(alleel)
TÄNAPÄEVA EESTLANE Raske on rääkida tänapäeva eestlasest teadmata eestlase ajalugu, sest muidu ei tea milliseks eestlased üle aja on muutunud. Eestlased olid maarahvas ja ma olen kindel, et mõned ikka veel on, kuid tänapäeval, kui tehnoloogia areneb, peab ka inimene arenema ja sellega nad muutuvad. Näiteks võib tuua rahvariide mida vanasti kanti ja austati, kuid nüüd on see unustatud kuskile kapi nurki ja harva võib näha seda inimese seljas, välja arvatud mõnedel pühadel. Rahvustunne on samuti paljudel kadunud. Inimesi ei huvita, kust nad pärinevad või kust on tulnud, sest praegu nad on kuskil kohal ja neile meeldib see. Inimesed võivad armastada isamaad, kuid rahvustundest jääb puudu. Eestimaa pole väga suur maa, kuid see on koduks paljudele eestlastele ja lisaks ka teisele inimestele võõrriikidest. Iga aasta jääb eestlasi millegi pärast vähemaks, kuigi maailmas populatsioon tõuseb ja sellest on raske aru s...
Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga.Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Harvem võib Euroopa naaritsas segamni ajada nugisega. Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja. Naaritsa arvukus Eestis on peaaegu olematu, kui neid leidub, siis ainult mõned üksikud isendid. Hiiumaale on rajatud Euroopa naaritsale viimane pelgupaik, kuhu neid on taasasustatud. Hetkel on sealne populatsioon elujõuline. Naaritsad elavad looduses tavaliselt 34 aastat, vangistuses kuni 10. Jooksuaeg on naaritsatel märtsist maini (kõrgaeg aprilli lõpus). Pojad sünnivad mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 34 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Nägema hakkavad pojad umbes kuu vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10nädalaselt. Noorloomad iseseisvuvad sügisel ja on võimelised järglasi tooma juba kevadel.
maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Minnesota 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioon Norra peamistes jõgedes on poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastab hape mürgiseid metalle, mis varem olid setteis, näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist. Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida-Lapimaa.
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusli...
liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
50 miljonini. Niisiis on veel kirjeldamata tohutu hulk liike, kuid iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki erinevatest elustikurühmadest. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on Geneetiline Ökosüsteemide Liigiline mitmekesisus mitmekesisus mitmekesisus Liik riik Biosfäär Populatsioon Hõimkond Bioloogiline regioon Isend Klass bioom Kromosoomid selts Maastik Geenid Sugukond Ökosüsteem nukleotiidid Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon
küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki Uus-Meremaal ainult üks imetaja -nahkhiir. Paljud sealsed linnud on kaotanud lennuvõime "tänu" vaenlaste puudumisele . Uus-Mermaa rahvuslind on väike, pika nokaga kiwi. Lindudest leidub palju ka kohalikku jultunud papagoid Kead. Viimasel 50-nel aastel on sinna toodud palju uusi loomaliike: jäneseid, kitsesid, sigasid, veiseid ja lambaid. Eesmärgil hoida looduslikku tasakaalu. Uute liikide populatsioon on nüüdseks väga suur, mõnede liikide populatsioon on kasvanud isegi liiga suureks. Veevarad Siseveed katavad kõik Uus-Meremaa vajadused. Saartel on palju kärestikulisi jõgesid ja vulkaaniliste tegevuste järel tekkinud järvi. Uus-Meremaal asub kogu Okeaania suurim järv Taupo. Taupo on tekkinud vulkaani nõkku pärast vulkaani purset. Tema pindala on 612km`,
Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida. Sellises ökosüsteemis on iga populatsiooni arvukus püsiv. Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Põhjustajad: kliimategurite järsud muutused, paduvihm, põud, maavärin, erakordselt madal või kõrge temp, kiskjate ja parasiitide rohkus Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi siseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle
paleogeen kiire imetajate evolutsioon neogeen esimesed inimese eellased, tänapäevale sarnane elustik kvaternaar jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 8. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? 9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon. Evolutsioneeruvad geenivoolu, kombinatiivse muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku abil. 10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus
kümblemas ja vett joomas käivad. Kuna vesi on nii reostunud, levivad seal mitmed haigused, mis tervistaotlevatele hindudele hoopis karuteene teevad. [1] 3. Reostuse põhjused Gangest on tabanud meeletu reostus, mis aastate vältel aina suureneb. Reostuseni on viinud mitu tegurit: religiooniga seotud rituaalid, India populatsiooni kasv, inimeste matmine jõkke ning jõe heakorrast niivõrd vähe hoolimine. 3.1 India populatsioon Üheks suurimaks reostuse põhjuseks peetakse India rahvaarvu meeletut kasvu. Iga tund kasvab India populatsioon 1815 inimese võrra.[2] 2011 aasta rahvaloenduse seisuga küündis rahvaarv 1,21 miljardi inimeseni. [3] Kõigele lisaks on kiirenenud urbaniseerumine ja industraliseerumine. Need tegurid kokkuvõttes on asetunud Gangese järeleandmatu surve alla. Jõe kallastel elab 400 millionit inimest ning kogu kanalisatsiooni reovesi suunatakse
võrdlused6)kultuurtaimede/loomade aretusEvolutsiooni geneetlised alused:Mutatsioonid muutused pärilikus aines(tulevad juurde uued geenid DNA muutub)Kombinatiivne muutlikkus geenid kombineeritakse ümber(uusi geene juurde ei teki),Viljastumine,Kromosoomide ristsiire.Geeni siire eri populatsiionide vahel järglaste andmine ja saavad juurde uusi geene.Geenitriiv Geeni sagedus muutub põlvkondade vaheldumisel.Pudelikaelaefekt kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga.Looduslik valik:Olelusvõitlus organismide vahel tekib konkurents, tugevam jääb ellu,Isendi eripära omadused,Looduslik valik (olelusvõitlus; isendi omapära)Loodusliku valiku vormid:Stabiliseeriv valik säilitab liigid, kohastumused süvenevadSuunav valik Eelistatud on keskmise suuna valik.Lõhestav valik Eelispaljunevad keskmisest erinevate tunnustega isikud.Kohastumine-organismirühmade pöördumatu sobitumine uute
Piirkond on olnud pidevalt metsaga kaetud mitu tuhat aastat ja bioloogiliselt maailma mitmekesisemaid paiku Selles metsas elavate gorillade juurde on võimalik ka minna aga pääs nende karjade juurde on äärmiselt kallis Kibale rahvuspark on rahvuspark, mis asub lääne Ugandas ja ta kaitseb niisket igihaljast vihmametsa Park külgneb kuninganna Elisabethi pargiga ja on oluline ökoturismi ja safari sihtkoht, populaarne simpantsite ja 12 muud liiki primaatide poolest Sealne elevantide populatsioon rändab Kibale rahvuspargi ja kuninganna Elisabethi rahvuspargi vahel, ja samuti ka teised loomad, kes elavad pargis nagu näiteks leopardid ja saarmad Aitäh kuulamast!
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
Lusika kasutusele võtmiseni läks aega veel algselt nagu lusikat peamiselt toidu paarsada aastat. Lusika põhifunktsiooniks oli ettetõstmiseks. Algse kahvli kuju erines ka endale toidu ettetõstmine. XXI sajandil said tänapäeval igapäevaseks saanud köögiriistast. alguse nn. uued tuuled ja kasutusele võeti liuad Kahvli ajalooline eelkäia oli kahe haruline. Kahvli toidu serveerimiseks. Suureks sõpruse märgiks populatsioon algas Prantsusmaalt XVII sajandil. peeti ühissöömist ühelt suurelt liualt. Ligi sajand kulus enne kui ürikutest võime leida ladinakeelest tuleneva sõna (restaure kosuma ja karastama) restoran. Legendi järgi müünud mees nimega Boulanger Pariisis
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel geenmutatsioonid avalduvad mõnedes tunnustes: tiivad, kehavärvus, silmavärvus, peakuju
4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. 5. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooselust ja ökotoobist. 6. Populatsioon on ühist territooriumi asutavate samaliigiliste isendite isendite kogum. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
Tänapäeval on palju harituid inimesi, kes teavad, millised on Eesti ja ka välismaailma keskkonna probleemid. Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine
2) bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3) polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 12. Kiiremini evolutsioneerub: see, mille liikmed paljunevad suguliselt Põhjendus: evolutsiooni aluseks on geneetilised muutused 13. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõtteks uute liikide tekkele, nimetatakse mikro -evolutsiooniks. 14. Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. 15. Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleantoloogilised uuringud Selle uurimismeetodi käigus uuritakse kivistisi, mis on saadud erineva vanusega maakoore kihtidest. Varasematest kihtidest pärinevad organismide on lihtsama ehitusega. 2. Molekulaarbioloogilised Organismide sarnasus molekulaarsel tasandil (eelkõige valkude
* Nt. klounkala ja meriroos / takjas ja imetaja/ samblik ja puu PARASITISM : * Üks saab kasu teine kahju * Nt. inimene ja paeluss / inimene ja puuk KISKLUS : * Kahe eri/samaliiki looma suhe saaklooma ja kisklooma vahel * Nt. lepatriinu ja lehetäi / hunt ja jänes / rebane ja siil HERBIVOORIA e. taimetoitlus (taime ja looma vaheline suhe) * Nt. pambus võrsed ja hiidpanda / eukalüptilehed ja koaala. * * ÖKOTOOP - elupaik / keskkond * KOOSLUS - eri liigid ühel alal * POPULATSIOON - ühe liigi isendid ühel ala, peavad vabalt ristuma. (nt. uruhiired) * TOIDUAHEL moodustavad toitumise seoste alusel reastunud organismid (parasitism, herbivooria, taimtoitlus) Taim taimtoiduline loom loomtoiduline loom tipp kiskja * TOIDUVÕRK moodustavad ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad. Rohutirts konn uss/madu kotkas TODUAHELATE ERI VORMIS : * NUGIAGEL e. parasiittoiduahel * Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela erineval lülil.
Lahknemisseaduste rakendusvõimalused 1. Mendeli esimene (ühetaolisuse) seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine (lahnemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. 2. Alleel- ühe geeni erivorm. Dominantne tunnus- tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral. Pärilik tunnus- tunnus, mis kandub järglastele edasi (näiteks silmade värv). Homosügootsus- Geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (Näiteks: AA, aa). Heterosügootsus- Geenipaari seisund, mille puh...
Rääkimata reaktsioonidest või instinktidest. Senikaua, kui kestab teadmatus meie iseenese kohta, on meil ka raske iseennast jäljendada. Kuid kes teab, ehk mingil määral pimedas kompimise läbi, üritades luua tehisintellekti, leiame me ennast olukorra eest kus oleme endale teadmata rajanud tee, mis aitab meil mõista nii iseennast, kui ka luua täiuslik tehisintellekti. Minu arvates on robotid jätkusuutliku arengu üks tähtis komponent. Ilma abita ei suudaks üha kasvav populatsioon ennast ära toita või majadesse paigutada. Aja jooksul on otsitud viise kuidas rakendada masinaid ning hõlbustada inimese töötegemist. Nüüdseks mil need robotid on lahutamatuks osaks meie igapäevaelust on hakanud inimesed kartma, et ehk neid ei olegi ühel päeval vaja. Olgugi, et tehisintellektid on vaikselt pead tõstmas, ei oma see minu arvates ohtu inimkonnale. Peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et me ei suuda arendada midagi
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
Kodutöö: Looduskaitse. Globaalökoloogia. Vasta ja esita vastused (Moodles, lae üles omanimelise failina Kodutööde esitamine nr 1): 1) Ökoloogiline jalajälg. Vasta Ökojalajälje kalkulaatori küsimustele (http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ ) ning: 1.1. kopeeri oma saadud tulemuste diagramm siia kodutöö vastuseks. 1.2. analüüsi lühidalt, miks on kalkulaatoris uuritud inimeste tarbimist just nendes valdkondades (Kodu; Transport; Söök ja jook; Kaubad ja teenused). Kuna arvatavasti on need ju inimese igapäevaelu kõige olulisemad asjad, me kasutame transporti liikumiseks, sööki-ja jooki et elada ja kodu on koht kus me saame puhata. Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida. 2) Keskkonnakaitse konventsioonid. Loe Keskkonnaministeeriumi kodulehelt rahvusvahelise koostöö, riikide mitmepoolsete lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisem...
Argentina 1.RIIGI RAHVAARV-RIIGI POPULATSIOONIKS ON 42,192,494 MILJONIT INIMEST 2012.AASTA JUULI ANDMETE JÄRGI.ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on pra...
Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
Nt: harilik kuusk. Kuuse oks – 1 tüvest lähtuv oodul. Kui oks end ise ei suuda ülevad pidada (on varjus/kahjustunud) siis lastakse oksal ära kuivada. 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia Isendid samast bioloogilisest liigist moodusavad populatsiooni. Üksi isendid hakkama ei saa, ja kui saavadki – surevad varsti vlja. Populatsioon... 1) ... vabalt ristuvate isendite kogum DEEM – ehk pammiktiline populatsioon 2) ...mingi liigi isendid mingil ajal mingis kohas. Operatsiooniline populatsioon Populatsioon võib seega olla ka klassiruum, kus toimub info vahetus, puudub aga vaba ristumine. Metapopulatsioon – Omavahel aktiivselt geneetilist materjali vahetav populatsioon. Nt: erinevad rabad, kus kasvavad jõhvikapopulatsioonid. Geenid levivad õietolmuga, loomade väljaheidetega jne.
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahh...
· Kilu ja räime noorjärgud on püügis nn segakoondistena, seetõttu toimib noore räime väljapüük kilu kaaspüügina põhjustades varjatud kalastussuremuse 3 Liivilahe räim Arvukas!!! Ja põlvkonnad on varieeruvamad, sõltudes 1) talve karmusest 2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv. · Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a
Tasmaania TAS 0,5 milj Hobart Austraalia ACT 0,4 milj Canberra Pealinnaterritoorium Põhjaterritoorium NT 0,2 milj Darwin Rahvastik ja demograafia Austraalia on läbi aegade silma paistnud oma populatsiooni kasvu ja eriti riigis elavate välismaalaste osatähtsuse poolest. Riigi populatsioon olnud peaaegu pideval tõusujoonel juba aastakümneid. Alates 1998. aastast, kui riigi populatsiooni kasv protsentuaalselt oli 1.045%, kuni tänase päevani on kasv aina suurenenud, küündides praeguseks 2,1%-ni. Vahepealsel ajal on küll kasv natukene kahanenud 1,57% peale 2010. aastal ja 1,4% peale 2011. aastal, kuid 2012 aasta septembri seisuga on populatsiooni kasv taas tõusnud 1,7%-ni. Märkimisväärselt väike on rahvastiku tihedus ühe ruutkilomeetri kohta
6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. ...
teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuv regulatsioon. 14. KUDE sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. 15. MORFOLOOGIA teadus, mis uurib organismide välisehitust. 16. MÜKOLOOGIA teadus, mis uurib seeni. 17. NEUTRAALNE REGULATSIOON närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi. 18. ORGAN E. ELUND kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. 19. POPULATSIOON samal ajal ühiselt territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. 20. TSÜTOLOOGIA (rakuõpetus) teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 21. VIROLOOGIA teadus, mis uurib viirusi. 22. ÖKOLOOGIA teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid. 23. ZOOLOOGIA teadus, mis uurib loomi. 24. AIDS - omandatud immuundefitsiidi sündroom, mida põhjustab HI- viirus
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Ühe firma jaoks on masinatöö odavam kui inimtöö, aga ühe inimese jaoks võib olla töökoha kaotus laastav. Samuti toob arenev masinatööstus maailmas ka teisi muutusi, nimelt rahvaarvu kasvamist. Kuna igapäevaselt on meile kättesaadav masstoodang, siis on sellega meie elu kindlustatud ja rahvaarv on hakkanud järsult kasvama. 20. sajandi esimesel poolel oli maailmas vaid 1,6 miljonit inimest, kuid 20. sajandi lõpuks oli juba populatsioon kasvanud 7 miljonini. Olukord on läinud nii kaugele, et rahvaarvu kasvades on suurenenud ka maavarade kasutamine, nagu nafta, väärismetallid, väärisgaasid, ning nede pideva tarbimisega tekitame ökosüsteemi häireid ja reostust. 2003. aasta ulmefilm ,,The Core'' räägib sellest, kuidas suure reostustaseme tõttu hakkasid atmosfäris tekkima suured magnettormid ja Maa tuum jäi seisma. Grupp Ameerika teadlasi saadeti puurlaevaga Maa tuuma, et seal
probleemid. Nimelt on levinud arvamine, et kõrgema eluvormi pole eetiliselt õige ning sellega sekkutakse jumala tegudesse 2. Kloonimisega kaasnevad ka tõsised ohud. Peale uduselt formuleeritud eetika ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele. Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, teakib seda kloonides reaalne oht, et kogu kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Kuna aga loodus meie ümber pidevalt muutub võib mingi uus tundmatu viirus tappa kogu selle populatsiooni. [ 2; 2010, 07,03 ] 3. Bioloogiliste organismide kloonimisel on evolutsiooniprotsessi käigus leidnud aset geneetilise materjali kontrollimatu segunemine, mis on liikide mitmekesisuse paratamatuks eelduseks. Katse see peatada ja luua monokloonseid (geneetiliselt
kes sinna ei kuulu? Inimesi sünnib siia maailma järjest rohkem. Sündivus levib maailmas ebaühtlaselt. Mõnes piirkonnas on sündivus üle igasuguse mõõdu ning teises piirkonnas jällegi ei sünni inimesi piisavalt rahvuse säilimiseks. Mõnel pool paneb rahva kiire juurdekasv, aga muretsema, sest rahvastiku tihedus kasvab. Seal kus aga rahvastiku tihedus kasvab kiiresti, aga toitlus olukord ei parane, jääb populatsioon tervikuna nõrgemaks. Paljud eestlased arvavad, et meie riik vaevleb töö puuduses, inimeste elu on kehv ja et riik ei suuda oma probleemidega toime tulla. Tegelikult kuulume me nö ,,kuldse miljardi" hulka. Need riigid, kes sinna kuuluvad on arenenud, jõukad, suurte teadmiste-ja meedia ruumiga. Ülejäänud 6 miljardit inimest on üks suur häda ja viletsus, sest inimesi sureb üle 100 000 igapäev nälga, paljud pole elu sees raha käes hoidnud ega tea ka midagi telefonidega helistamisest
millionit, 2005. aastal ~141 miljonit inimest. Praeguste andmete (2009) kohaselt elab Bangladeshis üle 162 miljoni inimese. 2015. aastaks on prognoositud ~168 miljonit elanikku. Prognoos on tehtud 2008. aastal. Kuid rahvaarv on tõenäoliselt suurem, kui 2009. aastal oli see juba üle 162 miljoni inimese. Kõige suurem rahvaarvumuutus toimus 1960. 1970. aastatel. 1 Aasta Populatsioon 2000 132,150,767 2001 134,477,534 2002 136,869,840 2003 139,305,030 2004 141,734,400 2005 144,138,736 2006 146,517,110 2007 148,893, 738 2008 151,289,991
Santa Fe 9. Formosa 22. Santiago del Estero 10. Jujuy 11. La Pampa 23. Tulemaa 12. La Rioja 24. Tucumán Fakte · Pealinn: Buenos Aires · Pindala: · Ajavöönd: maailmaaeg 3 Kokku 2 766 890 km2 · Üladomeen: .ar Maapinda 2 736 690 km2 · Maakood: 54 Vett 30 200 km2 · Populatsioon: 40 482 milj. Inimest · Kõrgeim punkt: 6 962 m Madalaim punkt: 43 m merepiirist · Asustustihedus: 14,6 in/km² · allpool · Ametlik keel: hispaania · Pikimad jõed: · Rahaühik: peeso (ARS) Rio de la Plata jõestik · Etniline jaotus: Rio Negro Eurooplasi 90% Bermejo · Suurimad järved: Mestiitse, indiaanirahvaid 7 %
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
9. adaptatsioon organismide ehituse ja talitluse muutumine, et sobituda keskkonna ja elutingimustega. (nt kaladel ujupõie arenemine) 10. varjevärvus pigmendid looma kehakatetes on kujunenud nii, et sulanduksid keskkonna taustal raskesti nähtavaks. (nt. jänese karvastiku muutumine valgeks, et talvel lumes näha ei oleks) 11. kohastumine protsess, mille tulemuseks on kohastumus. (nt lindude tiibade arenemine) 12. liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikidega ning ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. (nt metskits) 13. bioloogiline isolatsioon (ehk ristumisbarjäär) bioloogilised omadused, mis takistavad ristumist ühel alal elavate liikide vahel. (näiteks erinevad sigimisajad. must leeder õitseb tunduvalt hiljem kui punane leeder) 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
