Elu omadused bioloogia on teadus mis uurib elu elusolendid on ainuraksed ja hulkraksed organismid elus organismid on keerulise ehituse ja talitlusega Elusolendid jagunevad kahte suurde gruppi: Autotroofid (taimed) Heterotroofid (loomad) energia allikas on päike ja saavad energiat toidust valgus.Fotosünteesi käigus ehk toitainetest (rasvad, on vaja vett ja süsihappe- valgud) gaasi. Püsiv sisekeskond Homoostaas paljunemine(suguline,mitte suguline) vegetatiivne paljunemine eoseline paljunemine oma keha osa kaudu valmivad 1 rakulised(seened,samblad) Suguline paljunemine Mitte suguline paljunemine (õun,tomat vili,) (kartuli mugul,tammetõru) Organism -anatoomia uurib organismi ehitust -populatsioon Liigi tase -ühesugused kombed -etoloogia -evulutsioon Õkosüsteem -äkoloogia uurib seoseid keskkonnaga -biosföör uurib maailma ökosüsteemi Organiseerituse t...
arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumireegel 5. Kas väide on tõene või väär? "Kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist
Leia E(X2): 02x0,8+12x0,1+32x0,1= 1 1 Jaotusfunktsiooni abil on raske otsustada juhusliku suuruse käitumise üle mingi punkti ümbruses. Seetõttu kasutatakse lisaks jaotusfunktsioonile ka sellest tuletatud tihedusfunktsiooni. 2 4. Populatsioon ja valim, standardviga Populatsioon on kõigi objektide, isendite, esemete, nähtuste või seisundite kogum, mille kohta soovitakse järeldusi teha Populatsiooni neid objekte, mida on vaadeldud või uurimiseks välja valitud, kutsutakse valimiks Valimit, kus uuritava tunnuse jaotus on samasugune kui populatsioonis, nimetatakse esindavaks valimiks Standardhälve- ruutjuur dispersioonist (dispersioon pt.2) standardviga = uuritava tunnuse standardhälve / ruutjuur valimi suurusest
Anatoomia-Tegeleb organismi ehituse uurimisega Bioloogia-teadus,mis uurib elu Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Füsioloogia-teadusharu,mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon-Talitluste reguleerimine veres hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel Loodusseadus-teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia-bioloogiaharu ,mis uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi abil elundite ja elundkondade regulatsioon Populatsioon-ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Pärilikkus-eluslooduse seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega Teaduslik fakt-teadmine,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teaduslik hüpotees-oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslik meetod-lähenemine,mida...
(konservid, muda) b) aeroobid - vajavad hapnikku hingamiseks( kõikjal , kus esineb hapnik) c) ülemineku vormid, kes võivad elada mõlemal pool. Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused : a) optimaalne temperatuur. b) niiskus. c) õige pH tase. d) lahustunud kujul toitaineid. e) hapniku olemasolu või puudumine. f) fotosünteesivad bakterid vajavad valgust. g) jääkainete vähesus. Bakterpopulatsiooni kasvukõver( joonist näitan tunnis) : I kohanemisfaas(toiduallikatega) - populatsioon väike. II kiire paljunemine. III statsionaarne faas (suremus = paljunemine) - populatsioon suur. IV suremisfaas (toitainepuudus, jääkained kuhjuvad). *bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : a) paksud kestad. b) vähene veesisaldus (15%) c) allasurutud ainevahetus. d) erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. e) elu säilib pikka aega. NB
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest
6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9
1. RIIGI RAHVASTIK Uuritakse, kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, vanuselist koosseisu, inimeste haridustaset, tervislikku seisundit. Riigi rahvastikku teades saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandusliku ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1.1. Riigi rahvaarv Mina valisin oma uuritavaks riigiks Kameruni. Kameruni populatsioon 2016. a juuli seisuga on 33,655,786. Kamerun on maailma suhtes väikeriik, järjekorras 53. Sarnase rahvaarvuga riigid on veel Põhja-Koera (25,115,311), Madagaskar (24,430,325), Taiwan (23,464,787), Austraalia (22,992,654) (1). 1.2. Rahvaarvu kasv Kameruni rahvastiku kasvutempo oli 1970 aastani suhteliselt sujuv, kuid sellest edasi hakkas kiiremini tõusma. Kiire rahvastiku tõus on näha ka graafikul. 2025 aastast kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu tõusu 20 miljoni võrra
Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud
Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9. Liik (sarnased tunnused, geenid, nõuded elutingimustele ja annavad sigimisvõimelisi järglasi ) 10. Kooslus (nt taimekooslus järves) 11. Ökosüsteem = elukoosolus + eluta osa 12. Biosfäär
28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification)
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V
Tsehhi Vabariik Tsehhi asukoht Euroopas Riigihümn Kde domov mj Pealinn Praha Pindala 78 866 km² Riigikeel tsehhi Rahvaarv 10 287 189 (31.12.2006) Rahvastiku tihedus 130 in/km² Riigikord parlamentaarne President Václav Klaus Peaminister Mirek Topolánek Iseseisvus Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 SKT 236,536 miljardit USD SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): Hradec Králové maakond Karlovy Vary maakond Kesk-Tsehhi ...
Sisekeskkonna stabiilsus on tunnus. Paljunemine- suguline ja mittesuguline. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Arenemis- ja kasvamisvõime.- Otsene ja moondeline areng. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. Reageerimine ärritusele. Keerukas organiseerituse tase- molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. Populatsioon ongi orgaismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. TEADUSLIKUD FAKTID- probleemi püstitamine, taustinformatsiooni kogumine, hüpoteesi sõnastamine, kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine,
Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, Lõuna...
Korea Kristiina Vassiljeva 11.klass Andmed Suurus: 219,140 km2 Populatsioon 2010 seisuga 73,000,000 inimest Asukoht: venemaa ja Hiina Lähedal Ajavöönd: +9 Pealinn: Seoul 2.8% Koreast on kaetud veega. Vaatamisväärsused Gyeongbokgung Asukoht: Lõuna-Seoulis Lõuna-Koreas Ehitati aastal 1394 ja renoveeriti aastal 1867 Ehitise looja: Joseon Dynasty. Ingliskeelne nimetus: "Palace of Shining Happiness." 20 sajandil hävitasid Jaapanlased peaaegu kõik sellist laadi ehitised, säilinud on 40% hoonetest. Seoraksan'i mägi
Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS Inimtegevusest Ühisel terriotooriumil Lihatoiduline loom, kiskja. Organismidele mõju tulenevad tegurid, mis elavad ühe ja sama avaldavad eluta looduse avaldavad mõju liigi isendid KARNIVOOR tegurid. organismidele. ANTROPOGEENSED POPULATSIOON ABIOOTILISED TEGURID TEGURID
Punane raamat, õpikust lk. 163-166 Milliseid liike kaitsta? Milliseid nüansse arvesse võtta? Eelkõige tuleks kaitsta ohustatuid liike, mis on punases nimestikus, haruldasi liike ning ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike. Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel? A populatsiooni suuruse vähenemine B väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D väike populatsioon või piiratud levila E kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda:
Bioloogia mõisted Histoloogia- uurimisvaldkond, mis uurib kudede ehitust jne. Süstemaatika- uurib elusolendite rühmitamist taksonitesse Viroloogia- uurib viiruseid Mikrobioloogia- uurib baktereid Mükoloogia- uurib seeni Lihhenoloogia- uurib samblikke Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis ...
Devon Üldiselt Devoniks nimetatakse geoloogilist perioodi mis leidis aset Paleosoikumi ajastul ning kestis 419.2 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi. Nimi, Devon, pärineb kohast Inglismaal, kus uuriti esimest korda kivimeid sellest perioodist. Devoni periood on jaotatud kolmeks alakatekooriaks: 1) Varasem Devon (419.2 miljonit kuni 393.3 miljonit aastat tagasi) 2) Keskmine Devon (393.3 miljonit kuni 382.7 miljonit aastat tagasi) 3) Vanem Devon (382.7 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi) Kliima Devoni perioodi kliima oli suhteliselt soe ning ilmselt puudusid kõiksugu liustikud. Temperatuurivahemik ekvaatorist poolusteni polnud nii kõrge kui tänapäeval. Kliima oli lisaks sellele ka väga kuiv ning rohkesti oli põuaperioode, eriti ekvaatorialadel. Keskmine merepinna temperatuur oli 30°C. Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna...
3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust) Inimene näiteks: luuüdi, luu, süda jne Taim näiteks: leht, vars, õis jne 5. Organdsüsteemid ehk elundkond 6. Organismi tase Teadusharu- etoloogia (uurib loomade käitumist), ökoloogia (organismide ja keskkonna suhteid uurib) 7. Populatsioon Moodustavad näiteks ühe liigi isendid, kes asustavad ühe kindla territooriumi. 8. Liik Teadusharu- etoloogia (uurib loomade käitumist), ökoloogia (organismide ja keskkonna suhteid uurib) Liik- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega organismid, kes asustavad ühte kindlat territooriumid ja võivad omavahel vabalt ristuda ning anda viljakaid järglasi. 9. Elukooslus Siin tasandil saame rääkida ainult elusorganismist. 10. Ökosüsteem Biosfäär- kogu maa
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond
eellastest õnnestus kunagi saarele saada. Ning tänu isolatsioonile võivad saarel evolutsioonilised muutusedtoimuda kiiresti, kaaludes üles selle mõju, mida võiks omada geneetilise materjali vahetus saarel elava populatsiooni ja selle maismaa populatsiooni vahel, millest saare populatsioon tegelikult alguse on saanud. Bioloogide järgi kuuluvad indiviidid ühte liiki siis, kui nad annavad omavahel järeltulijaid, vahetades vabalt geneetilist materjali ja andes elujõulisi järglasi. See populatsioon muutub homogeenseks. Reproduktiivne isolatsioon (hobu + eesel = muul), mille käigus 1 eelastest liigist võib areneda 2. (nt viinamarjakärbes)
Rajaja efekt Tuleneb populatsiooni asutamisest väga väikese arvu isendite poolt. Võib tekkida uus liik Stabiliseeriv valik Toimub stabiilses KKs, kõige rohkem eelistatakse keskmise tunnusega isendeid. Suunav valik Populatsioon muutub vastavalt KKle. Reaalne kliimamuutus või eemale kolimine. Lõhestav valik Mingi KK tingimuse muutuse tõttu jaguneb populatsioon kaheks. Suure tõenäosusega tekivad uued liigid. Läänemeres kaks alamliiki sügis- ja kevadräim.
muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik – kui keskkond ei muutu, säilitab liigid, kohastumused süvenevad, (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jne.) 2. Suunav valik – keskkond muutub, viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni(jäsemete teke, aju areng, 3. Lõhestav valik - Eelistatud on kaks või rohkem keskmisest erinevate tunnustega rühma Kui populatsioon on jaotunud erinavatesse keskkondadesse(rasside nahavärv) EVOLUTSIOONI MEHHANISMID Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi. Ühe kindla populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi erinevad populatsioonid.
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel
populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad
järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia; · (c) energia; · (d) tsükkel; · (e) populatsioon e. asurkond; · (f) biotsönoos e elukooslus; · (g) ökosüsteem; · (h) biosfäär. · 1) perioodiliselt korduvate sündmuste või protsesside jada (d); · (2) teadus, mis uurib elusorganismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid (a); · (3) kõikide elusorganismide kogum planeedil Maa (h); · (4) teatud territooriumi asustavate ühte liiki kuuluvate organismide kogum (e) ; · (5) võime teha tööd (c) ; · (6) inimese poolt mõjutatud ökosüsteemide uurimine (b) ;
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna...
Galaktikate värv on kollakasvalge, mis kasvab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad- mõhnad on pisut punakamad spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Selgub, et tähed jagunevad kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi ehk populatsiooni. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesega ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhnade tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide (raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Lisaks tähtedele on galaktikas üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis,
mitme SNP tõttu DNA kodeerivas piirkonnas (ka indel-id). Polümorfisme piimavalkude geenides saab tuvastada restriktaaside kaasabil . Muutliku DNA lõigu paljundamine. Restriktsiooni reaktsioon. Restriktsioonifragmentide tuvastamine elektroforeesiga seos jõudlusega (piima kg, v% ...) ·mõju piima tehnoloogilistele omadustele ·mõju inimtoidule (sh allergeene) 2. Põlvnemisandmete kontrollimine (ülesanne) 3. Populatsioon. Panmiktiline/ideaalne/geneetilises tasakaalus (Hardy-Weinbergi tasakaaluseadus). Panmiktilises populatsioonis, mis on geneetilise tasakaalu seisundis, püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti konstantsed. Alleeli- ja genotüübisagedused on omavahelises sõltuvuses. Populatsioon püsib geneetilises tasakaalus seni, kuni talle ei toimi geeni- või genotüübisagedusi muutvad faktorid. - a. Isoleeritud- geneetiline tasakaal on püsiv, b. Panmixis c
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Iirimaa Andmed · Populatsioon - 4 109 200 · Pealinn Dublin · Keeled Iiri ja Inglise · Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp · Valitsus vabariik; demokraatia · Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paek...
.. 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool populatsioonide vahel: b)vähendab nende erinevusi. 14.mürgiastlaga putukad: c)on ereda värvusmustriga. 15.lamarkism: a)o aegunud evolutsiooniõpetus. 16.liigi uusi kohastumusi kujundab: b)olelusvõitlus täitke lünk sobiva sõnaga: 17.väikseim evolutsioneeruv üksus on POPULATSIOON. 18. populatsiooni isendite kõigi geenide/...GENOFONDIKS. 19.evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad MUTATSIOONID 20.geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste JUHUSLIKES muutustes. 21.loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on GENOFONDIDE SAGEDUSTE TÕUS. 22. sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab SUGULINE valik. 23. kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi OTSTARBEKAS muutumises. 24. liigitekke peamiseks tüübiks on ? liiigiteke.
Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häir...
Mida suuremaks kasvab emakala seda suurem on ta muna rakkude hulk Nt nr 2: Eksperimendi tulemusena saadi pärmseene populatsiooni kohta alljärgnevad graafikud. Sõnastage antud uuringu hüpotees ning tehke tulemuste alusel kaks erinevat järeldust. Millised tingimused pidi eksperimendis jätma samaks? Pärast 25dat tundi lõppeb massiline pärmseene populatsiooni kasvanemine. Pärast 25dat tundi kasvab pärmseene populatsioon minimaalselt, võrrledes 25 eelneva tunniga. Kaheksandal tunnil hakkab pärmseente intensiivne paljunemine, mis kestab ca 10 tundi. Seejärel paljunemine aeglustub ja lõpuks pidurdub.
keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste
erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). *Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud,
Bioloogia uurib elu Koostas:M.Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime v...
sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10. Valkude süntees toimub ribosoomides. 11. Eluslooduse organiseerituse tasemed: molekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, organism, populatsioon, ökosüsteem, biosfäär. 12. Mutatsioon muutus rakukromosoomide või geenide strukutuuris või arengus. Mutatsioone põhjustavad mutageenid. 13. Mutageen mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. 14. Biosfäär on maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. 15. Sugukromosoomid isendi soo määrav kromosoov, mille arv on erinevatel sugupootel erinev
Sellele järgneb; 2)Sissekäigu uks, kuna võib eeldada, et enne tuppa sisenemist ei pesta käsi ja väliskeskkonnas on toimunud kokkupuuteid erinevate mustade pindade ja objektidega, nt bussis käepidemest kinni hoitud. Ning viimasena; 3)Kööki viiva ukse link lihtsalt võrdluseks ja vaatlemiseks, kas köögis kulinaariat praktiseerides on bakterite tase kõrge. Bakterite kolooniate populatsioonid on uurimisnädala keskel kõige kõrgemad, peale mida hakkab toitainete vähesuse tõttu populatsioon kas langema või stabiliseerub. 5 Uurimise metoodika Selleks, et tulemusi saada, kasutasin järgmisi vahendeid: 1.3 petri tassi, mille põhi on kaetud agaraga. 2.Vatitupsud, et võtta ukselinkidelt proove. 3.3 ukselinki. 4.Maalriteip ja marker, et märgistada erinevatest keskkondadest kogutud bakterite petri tasse. 5.Valgendaja, et hiljem bakterid hävitada.
f) n=113+76+12=201 Alleelisagedused: p=(113+76/2)/201=0,7512 q=(12+76/2)/201=0,2488 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5644 2pq=0,3737 q2=0,0619 GT sagedused: P=113/201=0,5622 Q=76/201=0,3781 R=12/201=0,0597 JAH Need, mis ei ole tasakaalus, nende puhul on tegemist kas loodusliku valikuga või mittejuhusliku ristumisega. Võib olla ka liiga väike populatsioon või mutatsiooni tekkest on liiga vähe aega möödas. 2) Milline on retsessiivse a alleeli homosügootse genotüübi vastu suunatud valiku koefitsient (s), kui dominantse A alleeli sagedus kasvab ühe põlvkonna jooksul 0.5784-lt 0.6-ni? Kui see s püsib kui suur on A alleeli sagedus veel viie põlvkonna möödudes? s=? s = p/p'q2 p=0,6-0,5784=0,0216 q2=(1-p)2 =(1-0,5784)2=0,1777 p'=0,6 s= 0,0216/0,6*0,1777=0,2025 1) p=0,6 p' =? p'=p/(1-sq2)
· kiskahel- ahel, milles eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. · nugiahel- ahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid. · laguahel- muudetakse organismide elutegevusejäägid ja surnud organismide orgaanilesed ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. · leviala- loomadele/taimedele sobivate tingimustega esinemisala. · kooslus- populatsioon + teisteliikide isendid. · ökosüsteem - looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. · looduslik tasakaal- ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. · loodusliku tasakaalu muutus- looduse areng mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. ·
Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellesama teadvuse pinnalt, mis selle loonud on. (A. Einstein) Ühe inimese mõtete kasutamine on plagiaat, paljude inimeste mõtete kasutamine on teadus. bioloogia - teadus, mis uurib elu selle omaduste kaudu tsütoloogia -------------------rakkude ehitust ja talitlust histoloogia -- ---------------- kudede ehitust ja talitlust füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. anatoomia - Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja siseehituses...
BIOMOLEKUL-orgaanilise aine molekulid, mida leidub vaid elusorganismides , nt. Sahhariidid RAKK-kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused AINURAKSED-organismid, mis koosnevad ühest rakust HULKRAKSED-organismid, mis koosnevad paljudest rakkudest KUDE-sama talitlusega ja sarnastest seotud rakkudest koosnev organi osa ELUND/ORGAN-kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus ELUNDKOND/ORGANSÜSTEEM-kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum POPULATSIOON-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni LIIK-looduslik organismirühm , kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja neil on oma levila ELUKOOSLUS-ökosüsteemi elusosa BIOOM-samatüübiliste ökosüsteemide kogum ÖKOSÜSTEEM-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud BIOSFÄÄR-kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht HÜPOTEES-oletatav vast...
Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik, mis asub Lõuna-Ameerika idarannikul. Ühest küljest piirab Brasiiliat Atlandi ookean, teistest külgedest on Brasiilial ühine piir kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega, v.a Tsiili ja Ecuadoriga. Brasiilia pealinnaks on Brasilia, riigikeeleks portugali keel, mida on arvukate välismaalaste poolt on sõnavaraliselt laiendatud ning mida kõneleb seal ligikaudu 190 miljonit inimest. Brasiilia populatsioon moodustab ühe kolmandiku Ladina-Ameerika populatsioonist. Brasiilia loodus on niiske ja soe, troopiline. Selles riigis asub suurem osa Amaszonase jõest ning seal paikneb ka maailma suurim vihmamets. Kõrbesid ega kõrgmäestike seal ei leidu. Brasiilia tulutoovamateks majandusharudeks on kaevandamine, tootmine ja põllumajandus. Brasiillaste haridustase on suhteliselt madal, kuid üha enam pannakse rõhku noorte haridusele, sest mida kõrgem haridus, seda rohkem teenitakse
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg:...
rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000 • Traditsioonilised majanduse alustalad olid metsandus, puidutoodete eksport ja kalandus. • Apelsinide kasvatamine, Shōchū destilleerimine ning turism on hetkel peamised sissetulekuallikad. • Üle poole Yakushima saarel kasutatavast elektrienergiast on saadud hüdroenergiast. Üle jäävat energiat kasutatakse vesiniku tootmiseks väikeses Kagoshima ülikooli katsejaamas. Looduskaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
