1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2. Liigne põldude väetamine Ära saab hoida ka kui: 1. Vett keemiliselt töödelda 2. Reguleerida veekogu sisse- ja väljavoolu 3. Eemaldada põhjamuda 3) Mis on keskkonnamahutavus? Keskkonnamahutavus on populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad. 4) Nimetage jäätmete ümbertootmise viise. Mis on erijäätmed? Ei oska Arvan, et erijäätmed on jäätmed, mida tuleb eriliselt töödelda. V3 1) Säästev tootmine ja selle kasumlikkus? Säästev tootmine on: a. puhtamate tehnoloogiate kasutamine b. täpsem arvepidamine, parem hooldus c. lekete vähendamine jms. d. tootmisprotsessi kaasajastamine e
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase Sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel elvila, annavad omavahel viljakaid järglasi. Liikide nimed on 2-osalised. Teadus: ökoloogia Näiteks: pruun karu, harilik mänd Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil 2.8. Ökosüsteemi tase Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismi koos eluta keskkonnaga. Ökosüsteem on isereguleeruv. Seal valitsevad toitumisahelad. Eluta keskkond – ökotoop Näiteks: Läänemeri, Peipsi järv, kõik okasmetsad. 2.9. Biosfääri tase Biosfäär kui kogu maakera eluslooduse kiht. Erinevates sfäärides ja ökotoopides.
.................. 8 8 Keskmine protsent (protsentides)............... 0.7 0.2 Aasta keskmine kasv (protsentides)............. 1.2 0.6 Keskmine eluiga (years)........................ 77.6 80.5 Imikute surm 1,000 sünni kohta................. 5 4 Midyear Population Estimates and Average Annual Period Growth Rates: 1950 to 2050 (Populatsioon tuhandetes, kasv protsentides) Aasta Populatsioon Aasta Populatsioon Periood Kasvu suurus 1950 2,963 2005 4,016 1950-1960 -0.5 1960 2,832 2006 4,062 1960-1970 0.4 1970 2,950 2007 4,109 1970-1980 1.4 1980 3,401 2008 4,156 1980-1990 0.3 1990 3,508 2009 4,203 1990-2000 0.8
väide ekslik: Memdeli seadustele näiteks ei allu ei mitokondraalsete geenide ega kloroplasti geenide pärilikkus - st ei allu genoomid, mis ei paikne tuumas. Ja enamgi - Mendeli seadustele ei allu ka näiteks Y kromosoomi päritavus. Seda kõike tuleb teada ja silmas pidada, sest siit tuleneb olulisi praktilisi järeldusi. Väga oluline oli 20 - 30 aastail tekkinud arusaamas, et liik ei ole mitte morfoloogiline tüüp (paraku - hulk biolooge ei saa sellest siiani päriselt aru), vaid varieeruv populatsioon, mis on reproduktiivseks isolaadiks - st. seisab lahus teistest liikidest reproduktiivses mõttes. Eriti olulise mõjuga oli populatsiooniteooria areng. Kuulus ja siiamaani keskne Hardy- Weinbergi teoreem (tasakaal) tuletati juba 1908 - siis, kui geneetikud olid parajasti enamuses loobunud darvinistlikust evolutsioonikäsitlusest. H-W tasakaalu tõestas Chetverkikov 1926, kuid veelgi põhjalikumalt ja sõltumatult ka Fisher, Haldane ja Sewall Wright 1930-1932
SV tulemusena on edukad ka sellised tunnused, mis ei mõjuta isendi edukust võitluses resursside nimel. See-eest võivad need tunnused järglaste edukuse kaudu suurendada emase kohasust (nt isane osaleb kasvatamisel). LV ei eemalda SV-d, sest see on juba juurdunud sugulises valikus ebaedukad ei saa järglasi ja need teatud ebaedukad surevad välja populatsioonis. Geneetiline triiv geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. ***kõrvalmärkus : genotüüp + keskkond fenotüüp*** 2. Olulisemad etapid h
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
39 enimkasutatud terminit seletustega keskkonnast, alates bioindikatsioon ja lõpetades ökoloogilise amplituudiga.. mõned on märksõnades, kõike ei viitsinud kirjutada
kontsentratsiooni muutumisele (vähenemisele): · Puhastamata reovesi sisaldab juba iseenesest suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevadki ühe osa isepuhastusega lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. · Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. · Asjaosalisi bakterite tüüpe (füsioloogilisi rühmi) on palju ning paljud neist on spetsiifilised (näit. nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne. · veekogu puhastub ka allohtoonsetest bakteritest (näiteks patogeenidest). 12
Tootjad on bakterid, taimed ja vetikad. Tarbijad on teistest organismidest toituvad organismid, kelle hulka kuuluvad herbivoorid, kiskjad ja parasiidid. Herbivoorud on taimtoidulised loomad kelle kaudu taimede toodetud ained jõuavad kiskjateni. Raipesööjad ja lagundajad muudavad taimedele anorgaanilise aine kättesaadavaks, et need saaksid uuesti orgaanilist teha. 8. Selgita mõisted: Isend – üksikolend, -organism, indiviid Populatsioon – rühm ühe liigi asendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja suudavad omavahel paljuneda Kooslus – ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodutuv ühtne isereguleeruv tervik Kuidas on nad omavahel seotud? Need on suurenevas järjekorras üksused. Isendid moodustavad
läbilõikavad viled ja piuksatused. Sinivaal on hävinemisohus. Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded. SINIVAALA PÜÜK JA KASUTAMINE Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Vaala on ajaloo jooksul püütud tema liha pärast, kuigi vaalaõli on alati olnud kõige tähtsam produkt. Jaapanis peetakse delikatessiks vaalasaba, mida süüakse toorelt. Kõhurasva müüakse kui "vaalapeekonit". Kuigi sinivaale populatsioon on katastroofiliselt kahanenud, püütakse seda liha pärast edasi. Paljud riigid korraldavad kampaaniaid, et keelustada vaalapüüki. Kuidas vaalaliha süüakse? Seda valmistatakse nagu loomaliha, seda võib grillida või praadida õlis. Jaapanis serveeritakse vaalaliha sushina. 6 Kokkuvõte
väiksemaks hulgaks taandamise (redutseerimine) tulem. Töötatakse välja valimi koostamise ranged eeskirjad, mida järgides püüeldakse selle poole, et valimil oleksid kõik populatsiooni tunnused. Valim peab populatsiooni kõigis selle osades esindama. Piltlikult öeldes, valim peab olema populatsiooni minimudel. Kvalitatiivse suundumusega uurimustes on valim populatsiooni tunnuste järkjärgulise otsimise ja ühendamise tulem. Populatsioon pole ette määratud. Valimi väljaarendamine toimub senikaua, kuni saavutatakse valimisse haaratavate populatsiooni tunnuste küllastumine, s.o kuni ei selgu enam uusi tunnuseid. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Valimi koostamiseks kasutatakse nii tõenäosuslikke (probability sampling) kui ka mittetõenäosuslikke (nonprobability sampling) valimi koostamise meetodeid. Tõenäosuslike
Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Saksamaal elab 82,060,000 inimest (31. dets. 2008. a seisuga), mis teeb sellest riigist suure riigi. · Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. Perioodist 1965-1970 on rahvaarvu hüppeline kasv, st et ligikaudu 4000 inimese võrra suurenemine. Alates 1975. aastast kuni 1985.ndani on riigis populatsioon vaikselt alanenud. 1985 aastast alates on aga populatsioon uuesti kasvanud. Saksamaa rahvaarv on 82 060 000. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne
monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused. nomaadlik karjatamine loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid- ainult ühest toiduobjektist toitujad (spetsialistid)·Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest ·Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,·halvemates paikades(mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja. AÖS-d on inimese poolt muudetud ökosüsteemid, kus domineerivad ühe-, mitmeaastased või mõlemad põllukultuurid. Globaalne bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia: 1)Säilitamine globaalse BM strateegia aluseks on säilitada koosluste : ökoloogiline koosseis (liigilise, geneetilise
Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. Ammensalism on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta negatiivset mõju. o Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur. Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne) Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist soodustavate tegurite olemasolu jne) Migratsioon Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning seksuaalne haritus Haigused Sõjad Muud tegurid o Intensiivne ja mahepõllundus (erinevused ja sarnasused) Mahepõllundus- seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate
kohastunud uute toksiinidega; • on patogeenide ja parasiitide kandjateks – elukeskkonda lisandub tundmatuid parasiite, millega kohalikud liigid ei oska toime tulla; • hübridiseerumine lähedaste liikidega – tugevamad võõrad geenikombinatsioonid muudavad kohalikku geenibaasi ja võtavad selle lõpuks üle; • muteerumine – uued liigid nõrgendavad kohalike populatsioonide geneetilist kohastumust, uue geneetikaga populatsioon on vähem vastuvõtlik uutele haigustele ja parasiitidele, mis annab neile ellujäämiseelise ning senine kohalik liik hääbub. [11] Mõned Eestis elavad võõrliigid Kõige ohtlikumad võõrad taimeliigid on invasiivsed puud, sest nad võivad seniseid kooslusi ja edaspidi koguni terve ökosüsteemi ulatuslikult ümber kujundada, muutes elutingimused paljudele eri elustikurühmadest kohalikele liikidele ebasoodsaks. [12] Kõige tuntum selline
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
läände. Ehkki osa hobuseid suri teel karmide tingimuste tõttu, jäi ellu piisav hulk, et tõug säiliks. Tänapäeval kasvatatakse trakeene taas samas piirkonnas, kust tõug pärit on, ja ka teistes maades. 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast. Eesti trakeenide populatsioon ongi peamiselt välja kujunenud 1960.- ndate aastate keskpaigast kuni 1985. aastani Venemaalt imporditud trakeeni tõugu märadest ja täkkudest ning nende järglastest. 05.08.1999. Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku Koosolijad otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele. 2004
tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15
Populatsioonide ümberasustamine – tõmmu käpp; nõmmnelk, aasnelk, laialehine neiuvaip Koosluste taastamine In situ (looduses) ja ex situ (loodusest ära, tehistingimustes). Üheks taastamise võtteks on elupaikade taastamine, samuti tuleks tunda liigi bioloogiat ja elupaiganõudlust. Liigid peavad olema geneetiliselt mitmekesisesd, et looduses ellu jääda. Peab olema geograafiliselt lähedane materjal. Hiljem tuleks teha seiret. Kas populatsioon on pikas perspektiivis taastootev ning kas uus populatsioon on sama mis hävis. Taastamiseks oleks vaja võimalikult lähedast materjali, ilmastikutingimuste võrdlus doonorpaiga ja taastatava ala vahel. • Enamasti pole võimalik täpselt endist kooslust taastada • Negatiivse mõjuteguri eemaldamine • Igal kooslusetüübil on oma juhtiv keskkonnategur – Peamine seda kooslust kujundav tegur, mille mõju tuleb taastada •
mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki. Nimeta need a) harilik mänd b) harilik kuusk c) harilik jugapuu d) harilik kadakas 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a) hapniku tekkimine fotosünteesi tagajärjel b) hukkunud taimede lagunemisest tekkinud mullakiht 12. Sõnasta mõisted: 12.1. populatsioon - ühe liigi isendid mingil territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. 12.2. geenisiire - geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 12.3 geenifond - on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum 12.4. homosügoot – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed) 12.5
On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. 7)Mis on biotsönoos? Biotsönoos (ehk elukooslus) on kõikide liikide populatsioonide kogum antub territooriumil. 8)Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem Humoraalne regulatsioon regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel 7. Populatsioon ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia 8. Liik liiki piiritletakse paljude tunnuste abil nt. iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elukeskkonnale 9. Ökosüsteem ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta loodusega. Ökosüsteeme uurib ökoloogia 10
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
5. Mõisted: Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused Elund- organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitusüksus Elundkond sama ülesandega seotud elundite kogum Organism elav terviklik rakuline süsteem Populatsioon rühm samast liigist organisme, kes elavad ühisel territorriumil Elukooslus sardaste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum (kõik populatsioonid sel kindlal alal kokku) Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhte kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär Maad ümbritseb elusloodust sisaldav kiht 6. Nimeta elusorganismides esinevad põhilised keemilised elemendid.
· Spirillid e kruvibakterid · Spiroheedid e keeritsbakterid · Niitjad bakterid · Jätketega bakterid A batsill, E spirill, B,C,D - kokid Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku Koloonia bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna. Bakterite tähtsus looduses: · Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid. · Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. · Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. · Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. Bakterite kasutamine biotehnoloogias: · Antibiootikumide tootmisel (nt tetratsükliin)
Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes elavad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga (ökoloogia) suurim: biosfäär ! Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase ! Peamised eluslooduse organiseerituse tasemed: · Molekulaarne · Rakuline · Organismiline · Liigiline · Ökosüsteemne Elus looduse hierarhiline süsteem Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust).
A. Kuidas on evolutsiooniteooriate kujunemisega seotus Georges Cuvier? Milles seisnes tema katastroofiteooria? Ta viis läbi olulisi geoloogilisi uuringuid, mille käigus tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Katastroofiteooria - kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ning tänapäevased jäid ellu. B. Kes esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria? Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, lood...
valimisse sattuda, mis aga eeldab liikmete täielikku nimekirja. Peab arvestama, et kui näiteks uurimuse jaoks valim moodustatud tallinlastest, siis Eesti kohta järeldusi teha ei saa. Süstemaatiline valik (systematic sampling) sarnane juhuslikule valikule, kuid juhusliku mustri asemel valitakse uuritavad teatud kindla süsteemi järgi (nt. iga kümnes nimekirjast) Stratifitseeritud valim (stratified sampling) populatsioon jagatakse näiteks soo, vanuse jne alusel homogeensetesse rühmadesse, kus iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuslikult garanteerides, et rühmad saavad võrdse esindatuse. Klastervalim (cluster sampling) valimi saamiseks moodustatakse teatud muster. Mittetõenäosuslikud valimid: Mugavusvalim (convenience sampling) valimisse valitakse need, keda lihtne uurimusse saada (õpilased, tuttavad õpetajad). Rangeid üldistusi sel juhul teha ei saa.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastiku loodusteadlikud käsitlused Essee Tartu 2016 Minu arvamus maastikust ühtib Viivi Luigega, kes on öelnud, et maastik on kõik, mis inimesest väljaspool elu- või tööruumi seinu ümbritseb. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). See on kõige lihtsam ja arusaadavam tõlgendus, mille sellest raamatust leidsin. Nimelt saab kogu maapinda, millel ei asu asulaid ega suuri veekogusid minu meelest nimetada maastikuks. Kui maastikus esinevad järved või tiigid on need osa maastikupildist, kui aga on tegemist mere või ookeaniga pole maastiku näha. Kui maapinnal asuvad üksikud majad ja talukompleksid on need osa maastikupildist, kui on aga tegemist linnaga, on maapinnale rajatud ...
Kordamine arvestustööks 1. Mis on üldkogum? Üldkogumehk populatsioon huvialuste objektide hulk (lõpmatu). on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi 2. Mis on valim? Esinduslik valim. Valimmõõdetud objektide hulk (lõplik). on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Igal üldkogumi elemendil peab olema võrdne võimalus valimisse sattumiseks Esinduslik valim
kohanemine elutingimustega- omastatud kohastumused päranduvad järglastele C. Darwin- Sünteetiline evolutsiooniteooria liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub edasi.- Liikide muutumise põhjus on Looduslik valik: järgalsi tekib rohkem, kui saab ellu jääda.( toidu, elukoha nappus) Tugevneb olelusvõitlus- konkurents Pärilik mitmekesisus, mille parema eelisega isendid jäävad ellu annavad tekkinud tunnused järgalstele tagajärg- populatsioon kohastub L. Pasteur- kõik elus pärineb elusast paleontoloogia- fosiilid Suhteline vanus-mis eksisteerisid varem, mis hiljem Absoluutne-tegelik, (radioaktiivsed elemendid, isotoop) Võrdlusmeetod: feneetilised võrdlused- anatoomia, elutegevus, embrüonaalset arengut süstemaatika takson: Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves Inimene: Riik- Loomad Hõimkond- keeöikloomad
7. Arhusi konventsioon. Århusi konventsioon käsitleb kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele; õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjus. Avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal keskkonnaministrite 4. konverentsil Taanis Århusis. 8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas, suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asustustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. (biootilistest tegurid: parasiitlus, kisklus ja konkurents). Populatsiooni vanuseline struktuur: Kasvav populatsioon, Püsiv populatsioon,
Vähene häiritus=väike liigirikkus, tugev häiritus=väike liigirikkus, max liigirikkus=populatsiooni kasvu ja häirituse vahel tasakaal. 23. Diversiteediteooriad: tasakaaluline, mittetasakaaluline diversiteedi käsitlus. Konkurentide kooseksisteerimise võimalikkus. Tasakaaluline diversiteedi käsitlus Wilsoni ja MacArthuri saarte teoorias. Mida kaugemal, seda raske immigreeruda. Mida väiksem populatsioon, seda suurem on mingi populatsiooni väljasuremisrisk (populatsiooni taastootmine raskem). Mittetasakaalulised diversiteedi teooriad konkurents ja konkurente väljalülitamine jäid küll tsentraalseks mehhanismiks, kuid eeldatakse, et homogeenses piiratud ruumis on stabiilne konkurentsi tasakaal paratamatu juhul kui süsteem on ajas stabiilne. Konkurentide kooselu homogeenses stabiilses keskkonnas on võimalik kui tugevamate konkurentide
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid), kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits), stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib
füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Sajandi keskpaigaks on maailmas miljard näljahädas inimest. USA tippteadlase sõnul võib 21. sajandi keskpaigaks olla nii kliima kui ülerahvastatuse tõttu maailmas ligi miljardi jagu neid inimesi, kes vaevlevad näljahädas.Näljahäda on tõenäoline maailmas, kus kliimamuutus on kahjustanud toidukasvatamist ning populatsioon tõusnud üheksa miljardini. Praegu on rahvastikuarv kuue miljardi lähedal, kuid sajandi keskpaigaks ennustatakse selle kasvu üheksani. Ülerahvastumisele lisandub ka temperatuuride tõusmine, mis põhjustavad mitmel pool maailmas põllumajanduse kadumist. 2003. aasta kuumalaine ajal hävines maailmas 20-25 protsenti Prantsusmaa viljapõldudest ning ilmselt toimub sama efekt temperatuuride tõusmisel ka mujal maailmas.
Vere vormelemendid: Erütrotsüüdid punased verelibled, ülesanne on hapniku transport. Leukotsüüdid valged verelibled, ülesanne on osaleda immuunsussüteemi töös. Trombotsüüdid vereliistakud, ülesanne on osaleda vere hüübimisel. Emofiilia veri ei hüübi. Plasma raku vaheaine, mis seob kõik verekomponendid ühtseks tervikuks. 3. Organ e elund on kudede kogum. 4. Elundkond- organsüsteem. Taimedel pole elundkondi aga organid on. 5. Populatsioon ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. Nt Hiiumaa rebased. 6. Liik paljud ühe liigi populatsioonid kokku. 7. Ökosüsteem ise reguleeruv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aine ringluse kaudu seotud nii elusorganismid kui ka keskkond. Nt mets, järv, raba, linn. 8. Biosfäär kõige suurem ökosüsteem. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS
Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsiooni isendite Milj a. Aegkond Ajastu Algus (milj. A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2 Paleogeen 65 41 Keskaegkond e Kriit 144 79 Katteseemnetaimed
suuresti oopiumimooniga, pole enam mingi saladus. Lääne abi uimastitootmise poolt ahistatud riikide valitsustele ulatub igal aastal miljarditesse dollaritesse. Miljoneid kulutatakse ka vangistatud seaduserikkujate üle kohtu mõistmiseks ja vanglate ülalpidamiseks. 11 KOKKUVÕTE Colombia kuulutas end iseseisvaks aastal 1810. Colombia populatsioon on kasvanud viimase 19 aastaga jõudsalt. Põhilised loodusvarad on nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaak, nikkel, kuld, vask, smaragdid ja hüdroenergia. Peamised keskonnaprobleemid on raie, pinnase ja vee kvaliteedi kahju liigse putukamürgi tõttu, õhu saastatus (eriti Bogotas), sõidukite heitegaaside tõttu. Colombias sündis 2009 aastal viimaste andmete järgi keskmiselt iga 1000 inimese kohta 19,6 inimest, ning sureb 5,5 inimest iga 1000 inimese kohta.
17. Vali 2 darvinismi ja mendelismi peamist ühendajat 1930. 40. aastatest ja kirjelda kummagi panust eraldi? R.A. Fisher pidevate tunnuste pärandumist seletab Mendel, eeldades, et geenidel on polümeerne koostoime. Kuidas LV väikese efektiga geenide puhul mõjutab populatsiooni aeglast muutumist. S. Wright inbriiiding ja juhuslik geneetiline triiv. Kohastumine on seda efektiivsem, mida väiksemateks alampopulatsioonideks populatsioon jaguneb valiku ja triivi koostöö. Rääkis seostest geno/fenotüüpide ja kohasuse vahel. 18. Mida kujutab endast evolutsiooniteooria moodne süntees? Millised olid põhisaavutused/põhiseisukohad? Millised olulised küsimused jäid vastamata? Moodne süntees ühendab darvinismi ja mendelismi. Põhiseisukohad: mendellik geneetika on LV alus, adaptsioone teeb ainult LV, varieeruvus säilib ja ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta varieeruvust otse, mutatsioonid on juhuslikud
kujuneda . Levimus (prevalence) - protsess, mis näitab kõigi (uute ja Epidemioloogia definitsiooni komponendid sagedus, levimine, nähtuse vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. Antakse kuupäeva tõepärasuhe LR determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks.) Kiirhinnangu meetod- on rate)-arvväärtused 0 ja 1 (0% ja 100%) vahel. kellele või millele üldistatakse uurimuse tulemusi. Valim uurija intensiivne meeskonnapõhine uurimismetoodika, kasutatakse esmase Kumulatiivnehaigestumus ehk CIR- isikute propotsioon, kes mingil käsutuses olevate objektide hulk. Objekt uurimisalune ühik,
kutsuda neg. Mõju Ohu määratlemine- mõjuri ohtu iseloomu omaduste ja ohuallikate kirjeldus PEC- stressori eeldatav kons PNEC- stressori suurim kons, mis kk ei ohusta Riski ohjamine- tegevus mil risk hoitakse vastuvõetaval tasemel Riski analüüs- õnnetuste puhul tekkivate riskide väljaselgitamine ja hindamine Olulisus suhe- PEC-PNEC suhe- ökoloogilise riski väljendav suhtarv Ökoloogiline risk- kkriski liik kus siht on kooslus populatsioon või ökosüst. KKRH algatamine-teaduslikud andmed tuleb muuta riski ohjajale kasutatavaks teabeks, mis näitab inimtegevuse tagajärgede ja kkk eesmärgi seost Kavandamine toimub riski ohjaja, hindaja ja huvipoolte diskusioonina. Ohjaja teatab, milliste otsuste toetamiseks on riski hindamist vaja ning millist teavet sellest oodatakse. R hindajad selgitavad millisele teabele võib riski hindamisel tugineda ja millised on
Strateegiliselt on võimalik arvutada, kas linn kuulub linnastunud loovaks linnaks või mitte. Arvutuse eesmärgiks on leida populatsiooni väärtus. Valemis kajastatud märkide tähendused: Pr = vaatluse tulemus r = järk, arv, tulemus, väärtus k = kindel konstant (milleks on alati ja kõikide linnade puhul 3) q = populatsiooni muutumise/leviku astendaja [Skeem 3: Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 366-367] Kui vastav tulemus on suurem, siis on kõrgem ka populatsioon. Õige tulemuse saab siis, kui vaatlus annad madalama tulemuse, sellisel juhul väärtus on suurem. Kõrge populatsiooni puhul tekib linna negatiivne hierarhia, mis võib kaasa tuua ülerahvastamise. Olulist rolli mängib linna majanduslik mitmekesisus. Suuremad linnad tulevad paremini toime linnas toimuvaga ja täidavad paremini linnaks vajaminevaid eluolulisi asju. Väiksematel linnadel ei toimi antud süsteem. Teiseks mängib siin olulist rolli ka eelpool matemaatiliselt teel arvutatud
keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. 38. Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. 39. Parasitism kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. 40. Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul 42. Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43
Siin saab eristada 2 faasi: · Paljunemine (jagunemisstaadium) · Interfaas (vahestaadium) 23) Mitoosi etapid profaas, metafaas, anafaas, telofaas 24) DNA replikatsioon - 25) Milleks on vajalikud rakutsükli kontrollpunktid? - Rakutsükli kontrollpunktid tagavad selle, et järgmine faas ei käivitu enne, kui eelmine pole lõpetatud. 26) Rakupopulatsioonid täiskasvanud organismis - 1. Staatiline rakkude populatsioon - edasi ei jagune (närvirakud) - jagunevad väga harva (skeletilihas) 2. Stabiilne rakkude populatsioon - suhteliselt madal mitootiline aktiivsus - jagunevad "vajaduse" korral - kudede reparatsioonivõime - jagunemistsüklist väljunud 3. Uuenev rakupopulatsioon - regulaarne mitootiline aktiivsus (vererakud, epiteelirakud) 27) Rakkude diferentseerumise põhireeglid - 1.Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
