ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsim...
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
Campania maakond veini kultuur Kaart: Campania on maakond lõuna-Itaalias Pindala 13,595 km² populatsioon 5,8m Pealinn - Napoli Lipp on neil sinisel taustal asuv valge vapp, millel on diagonaalne punane joon. Põhitekst: Campania maakond on tuntud oma muusika, arhidektuuri, toidu ja ka veini poolest. Maakonna nimi Campania tuleb ladinakeelsest sõnast Campania Felix, mis tähendab viljakat maad ja seda Campania ka on! Campanias asub palju viinamarja istandusi Ajalugu: Kvaliteetse veinivalmistamise oskuse olevat Campaniasse toonud vanad kreeklased. Umbes 4000 aastat tagasi kasvatasid kohalikud elanikud viinamarju ja valmistasid veini oma tarbeks, oma maitse järgi, nii nagu välja kukkus. Sajand enne Kristust oli Campania maakond esimeseks Vana Rooma piirkonnaks, kus olid dokumenteeritud nn.Grand Cru ehk äramääratletud alade ja marjasortidega, kõrg-klassi veiniaiad: Amalfi rannikul, Pompei ja Napoli ümbruses, Cap...
võimalus olla valitud uuringu valimisse. Juhuvalikuga valimi koostamise eelis on see, et valimi tulemused on üldistatavad suurele üldkogumile. Probleemiks on see, et uurijal peab olema kogu populatsiooni isikute nimekiri ja neile juurdepääs Mittetõenäosuslik valik (Nonprobability sampling) on meetodid, mis ei kasuta formaalseid juhuslikkuse printsiibil põhinevaid meetodeid valimisse kaasatavate Populatsioon – on teatave sarnaste tunnustega uurimisobjektide koguhulk. Randomiseerimine [Randomization] – indiviidide määramine gruppidesse juhuslikkuse alusel. Juhuse variatsiooni piirides peaks randomiseerimine tagama kontroll- ja katsegruppi ühetaolisuse uurimise alguses ning tagama, et uurija isiklik hinnang ja eelarvamused ei mõjuta gruppidesse määramist. Tuleb tähele panna, et juhuslik paigutus järgib ettekirjutatud plaani, mis on tihti koostatud
wikipedia.org/wiki/Kangaroo_meat wikipedia LÕVILIHA Kasvatatakse tsirkustesse, loomaaedadesse ja eksootiliste loomade entusiastidele Väga vanad loomad tapetakse, saadakse karusnahk ja liha müüakse edasi metsik liha on tavaliselt tihkem ning ei muutu nii lihtsalt grillil pehmeks Kahel viimasel aastakümnel on Aafrika lõvide populatsioon langenud 30 % U.S. Fish and Wildlife Service soovitab lõvid loetleda ohustatute hulka Oht väljasurmisele Kasutatud materjal: http://www.popsci.com/science/article/2010-11/some-people-prefer-more-exotic-meats Arnold, Dave. ,,Why I eat lion and other exotic animals?" November 8 2010. http://www.organicauthority.com/you-can-still-eat-african-lion-meat-in-the-u-s-but-not-f or-long/ ALLIGAATORILIHA
nad on tuntud ka kui merilehmad, oma harjumuste ja käitumise poolest. Dugongid söövad taimi ja on leebe olekuga. Nad võivad kasvada kuni kolme meetri pikkuseks ja keskmiselt elavad nad sama kaua kui inimesed. Dungonite väljasuremuse peamiseks põhjuseks on salaküttimine. Veel võib lahest leida korallirifte. Nende elutseminel lahes on tähtis osa veeorganismide liigirohkusel. Korallide tervis peegeldab otseselt ka lahe puhtust. Viimastel aastatel on korallide populatsioon suurel määral kahanenud. Ühest külejest on see globaalse soojenemise mõju, kuid suuremalt osalt põhjustavad seda Araabiamaadelt vette sattunud jäätmed nagu rehvid, tsement ja mitmesugused keemilised tooted. Lisaks korallide elu kahjustamisele on jäätmed ohtlikkud ka teistele elusorganismidele. Peale eelmainitu on laht koduks paljudele lindudele, delfiinidele ja 700 kalaliigile, kusjuures rohkem kui 80 protsenti kaladest on seotud korallrihfide eluga. Keskkonnaprobleemid
on väga palju ja kohti pole lihtsalt kõigile saada. Seal kus oled eluaeg elanud on üsna lihtne elada, kuna keel on selge ja ei pea nullist alustama vaid on kõik olemas kodu, perekond, töökoht jms. Erinvad on välismaal ka maksud, need on väiksemad ja elu on ka odavam. Töökohad ja võimalused kodumaal töötamiseks on üsna kehvad, kuna Eestis on ka majanduslikult raske olukord. Inimesed ei ole rahul om töökoha või palgaga ja seetõttu kolivad nad kodumaalt välja ja populatsioon meie riigis väheneb. Eesti riik peaks garanteerima oma inimestele normaalset sissetulekut, turvalisust ja vanaduspõlves sellist pensionit mis võimaldab inimväärset väljateenitud pensionipõlve. Mujal maailmas on kindlasti keeruline ka sellepärast elada, sest seal pole neid võimalusi, mis on kodumaal. Kui oled harjunud metsas käima või kuskil lihtsalt vabas looduses, siis ei pruugi seal neid võimalusi olla, kuna seal on paljud asjad kontrolli all. Inimesed seal on võõrdunud
Kindlasti on kellelgi selle vastuse leidmiseks tekkinud mõte kloonida niigi suurte võimetega inimest, et siis tema klooni veel rohkem treenida ja arendada. Milleks ikkagi see kõik? Minu kindel seisukoht on, et tuleks kasutada ressursse olemasoleva arendamiseks: leida üles ja toetada andekaid. Guinnessi rekordite raamat muutuks sellest paksemaks, aga meil ju juba on üks Usain Bolt. Kloonimisel ei puudu ka negatiivsed küljed. Teadlased on rääkinud reaalsest ohust, et terve kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Me oleme erinevad, mõne immuunsüsteem on tugevam, mõnel nõrgem leidus ju seagripipaanika ajal rohkelt neid, kelle see viirus pikaks ajaks maha murdis, osade puhul kahjuks ka otseses mõttes, kuid ka selliseid, kes vapralt koolis-tööl edasi käisid, saamata külge isegi nohu või köha. Edaspidi tuleb kindlasti ette veel viiruspuhanguid, võib olla ohtlikumate viirustega. Suure rühma
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloom...
Rakendamise süsteem hõlmab taktikaid, mis nii öelda manipuleerivad pinnasega ja taimestiku ruumilise planeeringuga. Üldiselt liigitatakse need taktikad kolmeks: paljas (bare - eemaldatakse kõik umbrohi), multš (mulch-lubab vähest mulla häirimist), mitte maaharimine (no till - ei luba mulla häirimist). Mitte maaharimine (no-till) Eesmärk on säilitada umbrohuseeme mulla ning säilitada kiskjate (hiired, põrnikad ja linnud) populatsioon ja elupaik põllul. Kiskjate mõju umbrohuvähendamisele ei ole täpselt teada lisaks kasutatakse selle meetodi juures- tärkamiseelset umbrohutõrjet kuuma veega, auru või taas töödeldud kuuma õhuga. Umbrohu kasvu saab alla suruda konkureerivate kultuuride, jääkide, rohelise multši või katte materjalidega. Umbrohtu aitavad vähendada külvi aja planeerimine, juba olemas oleva umbrohu puhul saab seda rullida, tükeldada, ümber paigutada
KORDAMINE GEOGRAAFIA ARVESTUSEKS. SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil. RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo. RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad. MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks. MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. MAJANDUS: Kondratjevi lained. MAJANDUS: Fordism ja Toyotism. MAJANDUS: Kõrgtehnoloogia. MAJANDUS: Rahvusvahelised organisatsioonid. ——————————...
(Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad, siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal
Arktika jää paksus - Ühendriikide allveelaevade poolt tehtud mõõtmised Külma sõja ajal näitavad, et teatud paikades on jää paksus vähenenud koguni 40%. Täpsed andmed terve jääkatte kohta puuduvad, kuid keskmiselt on jää paksus vähenenud umbes 15%. Arktika jää on loomulikuks elukeskkonnaks jääkarudele ja teistele loomadele ning kaitseb rannikuasulaid merelainete hävitava mõju eest. Arktikaga piirnevatel aladel elavatele pärismaalastele oluline viigerhülge populatsioon, kuid see on jääkatte vähenemise tõttu langemas. Sama on juhtunud ka jääkarude populatsiooniga. Uuringud näitavad, et Hudsoni lahe jääkarud võivad aastaks 2012 paljunemisvõimetuks muutuda. Aastaks 2050 prognoositakse jääkarude populatsiooni vähenemist kahe kolmandiku võrra. Jää sulamine polaaraladel mõjutab omakorda ka sealset liigirohkust. Ühe lüli kadumine toiduahelas mõjutab kaudselt terve planeedi looduslikke protsesse. Mida madalamal kohal see lüli toiduahelas on,
Poliitikas etendasid suurt rolli kunin Nike ülestõusuni Tsirkuseparteid - sinised, rohelised valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi). Sinised ja rohelised olid tähtsamad. Tsirkuseparteide sotsiaalne koosseis oli kirju. Sinised esindasid kaupmeeste ja ergasterionide omanike huve. Sinised olid ortodoksid ning rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga Demograafia II saj. p.Kr saavutas Rooma Impeeriumi populatsioon oma suurima arvu-60 miljonit ning sellest ajast peale aina vähenes pidevate sõjade, katkude tõttu mis iseloomustasid tollast kriisi. Siinkohal toon Notitia dignitatum alusel koostatud tabeli : Regioon Populatsioon miljonites Britannia 0,7 Gallia ja Rein 2,6
· hormoonid humoraalne regulatsioon Teadused: anatoomia (organismide ehitus), füsioloogia (talitlus), etoloogia (loomade käitumist, mis põhineb instinktidel), psühholoogia (käitumine)' jne... · Organism = isend = indiviidid 7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel viljakaid isendeid · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon Teadused: zooloogia (loomad), botaanika (taimed), mammoloogia (imetajad), mükoloogia (seened), mikrobioloogia 8. Ökosüsteemi tase (ja koosluse tase) · Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseid ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena.
Valisin selle teema just sellepärast, et mulle maitseb hülgeliha väga ja tunnen hüljeste vastu huvi. Tahtsin teada kuidas käidi hülgeid püüdmas, milliseid toite hülgelihast valmistati ja kas kõik korrad lõppesid hülgepüügil käies hästi. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeneses peatükis on vaatluse all see, millised näevad hülged välimuselt välja, kui suured nad on ja kui suur on nende populatsioon. Teine peatükk käsitleb seda, millest hülgekütid ise merel olles toitusid ja kaua nad hülgepüügis olid. Kolmas peatükk räägib hülgelihast- kuidas tavaliselt valmistati, milline näeb hülgeliha välja ja millal hülgeliha valmistati. Neljandas peatükis on juttu ühest õnneliku lõpuga õnnetusest, kui kihnu mehed tormi kätte jäid. 4
Birnie on asustamata korallsaar (kerkinud atoll) Vaikse ookeani keskosas Mikroneesias, vikseim Fniksisaartest. Ta paikneb Abariringa saarest 80 km lunakagus, Enderbury saarest 67 km edelas, Rawaki saarest 90 km lnes, Manra saarest 100 km phjaloodes ja Orona saarest 120 km loodes. Kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid tisminutitele mardatuna on 335'S, 17131'W . Saare pindala on 0,72 km. Et saar on madal ja halvasti nhtav, on laevad seda enamasti vltinud, et ra hoida karile jooksmist.[4] Saar on madal. Suurim krgus merepinnast on idakalda rannaharjal (4 m).[1] mbritsev riff on kitsas, vlja arvatud saare phja- ja lunaotsas.[4] Saare edelaosas paiknevas vaos on suure soolasisaldusega jrv, mis kujutab endast laguuni jnuseid. Kuigi jrve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ra.[1] Jrve sgavuseks on mdetud kuni 6 jalga (1,8 m).[4] Saar on kaetud madala taimkattega. Saare phjaosa on tasane ja sile ning kaetud htlase taim...
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik
68. chronisch- krooniline 69. die Leukämie, -e -leukeemia (verevähk) 70. der Humangenetik- inimese geneetika 71. autosomal- autosomaalne 72. dominant- dominantne 73. die Erbgang, -e -pärandumine 74. die Phenylketonurie- fenüülketonuuria (haigus) 75. homoligisch- homoloogiline 76. die Hämophilie- hemofiilia (vere hüübimatus) 77. multifaktoriell- multofaktoriaalne 78. die Blutgruppe, -en -veregrupp 79. der Mutation, -en - mutatsioon 80. die Keimzelle, -en - idurakk 81. der Population- populatsioon 82. die Pleiotropie- pleiotroopia 83. der Taubstumm, -e -kurttumm 84. homozygot- homosügootne 85. die Wahrscheinlichkeit- tõenäosus 86. diagnostizieren, -te, ge.. diagnostima 87. immunisieren- immuniseerima 88. das Abstammung- sugupuu 89. der Genpool, -e - geenilomp 90. die Membrane, -en -membraan 91. die Cytoskelette, -en - tsütoskelett 92. die Metastase, -en - metastaas 93. die Karzinome, -en -kartsinoom, kasvaja 94. die Hormontherapie, -en -hormoonravi 95. der Kodex- koodeks 96
muutumist)Põlengud,maavärinad. Loodusliku valiku vormid,tüübid. 1.Stabiliseerivvalik-kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi kekmiste tunnustega isendite ülepaljunemist suhteliselt püsivates keskkonna tingimustes./valgusüntees,kood,fotosüntees) 2.Suunav valik-seisneb tavaliselt vormist mingil viisil erinevate isendite eelapljunemisel.Erinevus võibolla kvalitatiivne v kvanitatiivne.Toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral v populatsioon asub uude keskkonda(uued 3.Lõhestav valik-seisneb kahe keskmise erinnevate tunnustega isendirühma eelpaljunemises võrreldes nende hübriididega./inimrassidm,liigiteke.Hakkab tööle kui sellel territooriumil on erinevad elupaigad,elutingimused. Kohastumine Evolutsiooni adapsioon.Kohastumine-protsess.Kohastumus-kindel tunnus omadus. Genotüübile mõjuvad erisugused tunnused abiootilised ja biootilised tegurid. Fenotüüp-muutub samuti,kontrollib fenotüüpide sobivust tingimustega.
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega ekspo...
· Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär · Atmosfääris puudus vaba hapnik · Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Stanley Miller: · Tõestas 1953 aastal, et nt. H2, H2O, NH3, CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Evolutsiooni mehhanismid · Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. · Üksikindiviidid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon (populatsiooni moodustavad ühte liiki kuulavad organismid teatud maa-alal) · Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. · Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi e. genofondi Genotüüp: · Ühe isendi kõik geenid kokku · Geenil võib olla 1, 2 või mitu alleeli · Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide
LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast • kõigi liikide isendite paljunemisel teki järglasi rohkem, kui saab ellu jääda Tagajärjel kehastuvad liigid elukeskkonnaga (kui mingi liigi populatsioon satub senistest erinevatesse tingimustesse, võib kujuneda uus liik) EV vormid 1. Füüsikaline •Maa teke (tähtede, galaktikate teke, areng) (ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite teke ja areng) 2. Keemiline •orgaaniliste ainete teke (aminohapped) •polümeeride teke (valgud) (keemiliste molekulide teke, aatomite ühinemine molekulideks
TÕLKIMINE ITAALIAST Mariete Presmann 10B MAA-ALUNE LINN Mõistatuslikud pühamud, saladuslikud vahekäigud ja ununenud hauakambrid võivad küll kõlada otsekui pildina Indiana Jonesi võtteplatsilt, kuid needsamad objektid asuvad Napoli valjude ja määrdunud tänavate varjus. Maa-alune Napoli on üks maailma põnevaimatest imelinnadest; vaikne, enamasti avastamata labürint toomkirikulaadsete veepaakide, kitsaste kanalite, katakombide ja kõiksugu iidsete varemetega. Speleoloogide ehk nö koopateadlaste hinnangul umbes 60% Napoli elanikest elavad ja töötavad ülalpool seda võrku, mida teatakse Itaalias kui sorrosuolo (all-ilm). Alates Teise Maailmasõja lõpust on sealt leitud vähemalt 700 süvendit, alates Vana-Kreeka ajastust päritevatest maa-alustest hauakambritest kuni paleokristlike matmiskambriteni ja Bourboni põgenemistunneliteni. Ekspertide hinnangul on see alles algus avastamata on v...
KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, k...
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
· ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid · Keskkonnaökoloogia: *uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele *uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele *uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. · Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum · Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolenditepopulatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku.
ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia. Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega. Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Organisatsioonitasemed Geen, Rakk, Kude, Organ, Organism/isend, Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Bioom, Biosfäär Mõisteid DNA: Desoksüribonukleiinhape, sisaldab organismi kogu pärilikku informatsiooni. Kromosoom: DNA molekul, mis kannab geene. Geen: kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärilikkustegur, mis määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Genoom: kõigi geenide kogum ühes liigiomases kromosoomikomplektis; iseloomulik kromosoomide
Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia Rakk=>kude=>organ=>organsüsteem=>organism=>populatsioon=>kommuun/ühiskond=>ök osüsteem=>maastik=>bioom=>ökosfäär. 3. Selgitage populatsiooni mõiste erinevaid aspekte. Populatsioon: rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalne aspekt, geneetiline aspekt, territoriaalne aspekt. Eristub geograafiline ja ökoloogiline populatsioon. Liigi mõiste on inimese jaoks- looduses eksisteerivad populatsioonid. 4. Ökoloogiliste tegurite liigitus Biootilised(liigisisesed ja liikide vahelised) ja abiootilised(klimaatilised, edaafilised jne,); Looduslikud ja antropogeensed, Maa rütmidega seonduvad: esmasperioodilised,
(Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad, siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
sajandil seotud evolutsiooniteooria laienemisega erinevatele tasanditele /uuringud isendilt kõrgematele taksonitele ja madalamatele kuni geenide pärandumiseni, geenide evolutsioon) · Eelkõige mikroevolutsiooni teke · Tänapäevane evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades · Üksikindiviid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon o Ühe liigi elamine ühes kohas · Genofond - kõikvõimalikud geenid ja nende alleelid mingi liigi kohta · Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe · Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendest tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna o Nn ideaalpopulatsioon isendite arv on lõputult suur puuduvad mutatsioonid
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...
Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed . vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Pikemat aega tasakaalus püsinud populatsioonide arvukust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks. ÖKOSÜSTEEMIDES TOIMUVAD MUUTUSED lk 148-152 Ökosüsteemi iseregulatsioon hoiab süsteemi tasakaalus! Kui see lakkab, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukus. Stabiilne populatsioon suremus ja sündimus on enam-vähem võrdsed. Populatsiooni arvukus püsiv. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremuse. Populatsiooni arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus on suurem kui sündivus. Populatsiooni arvukus langeb (joon lk 149). Populatsioonide arvukuse muutumise põhjused: 1. Kliimategurid maavärin, põud, temperatuuri suured muutused jne. 2. Teiste organismide mõju parasiitide arvukuse kasv. 3. Antropogeenne (inimtegevus) tegur lageraie,
toitumissuhe. q Leidke organismidevaheliste suhete võimalustele vasakust tulbast sobiv näide ja paremale tooge ise näiteid. Näide Organismide vaheline suhe Oma näide Põder ja mänd sümbioos Inimene ja solkmed kommensalism Kuusk ja kuuseriisikas kisklus Kaks kaske herbivooria Hai ja haihoidja konkurents Lõvi ja antiloop parasitism Ø Populatsioon Igal liigil on oma levila e areaal. Levila võib olla osadena. Erinevas piirkonnas elavad liigikaaslased ei pruugi kokku puutuda. Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad. Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse
Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935
hundid võitlevad territooriumi või toidu pärast - ERINEVATE LIIKIDE VAHEL - kiskja ja saaklooma suhe ; parasiidid ja peremehed - KAUDNE isendid ei mõjuta üksteist otseselt, kuid konkureerivad sama resursi nimel - Näide: Üks isend sööb kõik ära, teine jääb seetõttu tühja kõhuga ; lõvid ja gepardid söövad samu saaklooma liike. Kui lõvisid on palju, jäävad gepardid nälga. Looduslik valik populatsioonis - Populatsioon ehk asurkond on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal koos samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglaseid - Nt: ahvenad ühes järves ; männid ühes metsas - Isendid erinevad üksteisest välimuse, elutegevuse ja käitumise poolest - Konkurentsivõimelisemad on need isendid, kes keskkonnaga paremini sobivad (erinevus tuleneb osaliselt alleelide esinemisest) need jäävad kindlamini ellu ja annavad järglasi Looduslik valik
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud,
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
saavad, et jahti pidada. See muutub aga lähedalasuvatele küladele ohtlikuks, kuhu karud võivad söögi saamiseks ekslema minna. Ohtu põhjustas ka küttimine. Tuhandeid aastaid küttisid varem artikas elanud inimesed jääkarusid naha ja liha pärast. Karude küttimine oli nende kultuuri tähtsaks osaks. Tänapäevak kontrillitakse küttimist pidevalt. Lisaks oli peale II Maailmasõda järele läänud vaid 5000 isendit. Nüüdseks hinnatakse jääkarude populatsioon umbes 25 000 isendile. Kuna jääkaru on suurim kiskja maismaal, siis looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. Huvitavaid fakte · Jääkarudel pole vaja juua, kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. Tavaline aeglane tempo on 3-6,5 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu
Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng Inkad Koostas: Merilyn Meeder Asukoht Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina. Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi üheksas valitseja Pachacútec Yupanqui, kes oli võimul aastail 14381471. Ühiskond Rikas ja kõrgelt arenenud impeerium.
ja seal on just meie vana-tori hobuse genofond verevärskendamiseks väga vajalik ja hinnatud. Iseloomult on vana-torid rahulikud, töötahtelised ja tugeva närvikavaga. Ideaalne kaaslane hobuse sõbrale.Vana-tori hobune on loodud tori hobuse TA tõuraamatu baasil, kuid et selgelt eristada neid omavahel veresuselt väga erinevaid hobuseid, kes antud tõuraamatus on, tuli anda uus nimi ja ka uus koht vana-tori hobusele. Kuna nii väike populatsioon vajab verevärskendust, sellepärast on lubatud kuni 25 % vana-hannoveri põlvnemine, sest võrreldes tänapäevaste hannoveridega olid vana-hannoveri hobused raskemad, seega välimikult sarnasemad tori hobusele. Kuid eesmärk on vähendada võõrvere osakaalu populatsioonis. Vana-tori hobust tuleks säilitada sellisena nagu ta oli seda oma loomise ajal, tema ajalooline ja kultuuriline väärtus kahaneb iga ristamisega võõra tõuga. Töö väärtus
Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon. Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed Toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, imendumine, jääkainete eritamine Kusesüsteem - neerud, põis, kuseteed Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon. 10. Populatsioon samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Liik üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.
Kokkuvõte Tasmaania on Austraalia ainus saar-osariik. Tasmaania on hoopis teistsugune kui mandri-austraalia. Puutumata loodus meelitab vaatamata jahedale kliimale siia igal aastal hulgaliselt nii sise- kui välisturiste. Tasmaania on pikka aega arenenud mandrist sõltumatult, ka paljud taimed ja loomad on ainuomased ainult siinsele keskkonnale. Kuigi Austraalia suurim teadaolev kiskja Tasmaania tiiger suri eelmise sajandi algul välja, on saarel säilinud väike populatsioon Tasmaania kuradeid. Tervelt kolmandiku kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid, milledest paljud on oma unikaalse looduse tõttu kantud UNESCO maailmapärandisse. 7 KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Tasmania http://et.wikipedia.org/wiki/Tasmaania_saar http://et.wikipedia.org/wiki/Tasmaania http://wapedia.mobi/et/Tasmaania http://www.hot.ee/rohelinemanner/tasmaania_kurat.html
35. ÖKOLOOGILINE NISS (ÖKONISS) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 36. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 37. ÖKOLOOGILINE SUKTSESSIOON on ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas. 38. PARASITISM on kooseulvorm, mis on ühele kasulik (parasiidile) ja teisele kahjulik (peremeesorganismile). 39. POPULATSIOON ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. POPULATSIOONITIHEDUS ehk asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 41. PRIMAARPRODUKTSIOON ehk algtoodang ehk esmane toodang on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi. Sellel baseerub kogu elusloodus. 42. PRODUTSENT ehk tootja (rohelised taimed), mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. 43
Toitumine: Peamiselt rohi. Häälitsused: Möirgamine, vali ja kaugelekostuv vingumine. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Samasse sugukonda kuulub veel kääbusjõehobu (Choreopsis liberiensis). Esinemine Jõehobu elutseb kogu Aafrikas. Arvukaim on ta Rift Valleys Ida- ja Lääne-Aafrikas. Kaitse Hetkel pole jõehobu ohus, vaid mõnedes piirkondades on nad ülemäära paljunenud ja tekitavad suuri kahjusid taimestikule, mistõttu jahimehed tulistavad nende pihta. Populatsioon reguleerib oma arvukust madala viljakusega iseenesest. 5 JÕEHOBU ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Kuju poolest suurepäraselt kohastunud vees viibimiseks, silmad, kõrvad ning ninasõõrmed paiknevad selle ülaosas. Hambad: Alalõualuust välja kasvavate kihvade pikkus on 50 cm. Jõehobud võivad nendega vastastikku tekitada surmavaid vigastusi. Nahk: Paks, selle pinnal paikneb arvukalt näärmeid, mis eritavad
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vas...
Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit) Õp. lk 73 Bakterite paljunemine · Pooldumine Generatsiooniaeg · ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks · mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid paljunevad Koloonia · bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel (laboris) ühe raku järglaskonnana · Ühes koloonias 10 astmel 9 rakku Bakterite tähtsus looduses Bakterite toitumine · Kasutavad süsiniku allikana CO2 · Autotroof 1. Kemosünteesijad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil (väävli-, rauabakter) 2. Fotosünteesijad kasutavad valguse energiat ja saavad energia H2S(tsüanobakterid, rohe- ja purpurbakterid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
