muutumine immigrantidega ristumisel. Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus. Mutageen- mutatsioone tekitav organismiväline tegur. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajaja- ehk asutajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma. Alleel- geeni erivorm. Geen- bioloogiline pärilikkustegur. 2. Mitu erinevat alleeli võib olla ühel geenil? Too näide. Ühel geenil võib olla mitu erinevat alleeli. Pruunide silmade alleel dominantne ja siniste silmade alleel retressiivne. Isend A heterosügoot e
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
juhtunud. Alates 1999 kuni 2009 on kulla hind tõusnud 248%, kuid kaevanduste tootlus langenud 6,6% kulla hind ronib järjest kõrgemale, kuid kaevandustest pole midagi saada. Kui üha rohkem inimesi soovib osta metalle, kuid varud ei kasva, mis juhtub pakkumisega? Vaatame nüüd kui suurt nõudlust on oodata? Üks viis selle ennustamiseks on võrrelda praegust varade protsenti kullas viimase tõusva turu protsendiga. Tuleks arvesse võtta ka seda, et populatsioon on praegu 35% suurem. Selle joonise põhjal on põhjust uskuda, et hoolimata suurest nõudlusest kullale täna võib see veelgi kasvada tulevatel aastatel. Siin on mõned mõtlemapanevad faktid kullast täna.... · The Rand taastöötlus Lõuna-Aafrikas on üks suurim maailmas, nad ennustasid oma selle aasta müüki 1 millioni untsini. Kõlab nagu väga suur hulk, kuid see polegi nii suur kui mõelda sellele, et 1974 kuni 1984 vahes müüsid nad stabiilselt 2
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus – eluvormide rohkus Maal, mis on kujunenud evolutsiooni käigus (3,8milj. a.) Elurikkuse tasemed: Geneetiline mitmekesisus – geenide, geenialleelide mitmekesisus ühe liigi piires. Tagab liigi kohanemisvõime erinevates tingimustes (keskkonna muutused, haigused, uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus:
Bioloogia kontrolltöö 1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades rakuga. 1)Rakk 2)kude 3)elund 4)isend 5)populatsioon 6)kooslus 7)biosfäär 2. Valige järgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiga. molekul - 5-RNA kude - 2-ribosoom organsüsteem - 8-veresooned ja süda organism - 1-ahven populatsioon - 7-Võrtsjärve ahvenad ökosüsteem - 9-Võrtsjärv 3. Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. D – Võrtsjärve kalaliikide määramine A – viiruse genoomi uurimine B – kromosoomide lahknemise uurimine C – hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 4. Võrrelge hulkraksete ja üherakuliste organismide elutegevuse iseärasusi. Leidke kolm sarnasust. 1) Mõlemad toituvad, 2)hingavad 3)kohanevad väliskeskkonnaga. 5. Kolmest esitatud väitest üks ...
Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia Rahvastik Eeldatav Austraalia populatsioon on 22,893,487 inimest, kasutades informatsiooni, mis on saadud 2. maist 2012. See on suurriik, populatsioonilt 50. maailmas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. Pildi pealt on võimalik näha, et iga 10 aastaga rahvaarv suureneb vähemalt miljoni inimese võrra. Graafikut vaadeldes on võimalik näha, et 1901. aastal elas Austraalias 3.98 miljonit inimest. 2010 elab Austraalias üle 22
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste ...
Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 esimene rahvuspark Yellowstone USA 1972 Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) järeldus maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja medi...
Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. ·Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerib... ·sisefaktorid-konkurents, migratsioon ·välisfaktorid- haigustekitajad, kisklus
t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone
Nt kalal ja vaalal on mõlemal voolujooneline keha. -) Liik elusorganismid, kelle elutingimused on sarnased ja kellel on võimalik vabalt ristuda ning kes omavad üht levilat ehk areaali. -) Makroevolutsioon liikidest väljaspool toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Mikroevolutsioon ühe liigi siseselt toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Palentoloogia teadus, mis uurib möödunud aegadel eksisteerinud organisme. -) Populatsioon ühe liigi isendite kogum kindlalt maa-alal, kus on võimalik nende vaba ristumine (nt. Saaremaa rebased). -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub kindlate piiridega rakutuum ja piiritletud membraansed organellid. -) Rudimendid ehk vestigaal mandunud elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni ja pole täielikult välja arenenud. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p)
sigimine, migratsioon, toitumine, füüsiline ja psüuhiline ruumi vajadus) 2) populatsiooni suurus- mitu isendit kuulub ühte populatsiooni. 3) populatsiooni hajuvus- see iseloomustab populatsiooni kuuluvate isendite paiknemist maastikul. 4) populatsiooni vanuseline struktuur- iseloomustab erinevate vanusega isendite arvukust populatsioonis. See on nende tuleviku ennustamiseks. 5) sugude suhe populatsioonis- näitab, palju on seal isendeid erinevast soost. Tuleviku ennustamiseks, kas populatsioon hävib või püsib. 15. Miks on väikesed populatsioonid eriti ohustatud? Kuna väikeses populatsioonis võib sugude tasakaal olla väljas, toome näiteks selle kui on populatsioonis 5 isast ja 1 emane, siis selle populatsioon võib väga kergesti välja surra. 16. Mis on liik? Liik- teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, bioloogiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm (populatsioon). Sageli on liikide sees erinevate tunnuste osas suur varieeruvus
Afganistaan 28 150 000 43000 1269000 Usbekistan 27 488 000 1268000 553000 Saudi-Araabia 25 721 000 6361000 591000 Põhja-Korea 24 051 706 37000 356000 Ghaana 23 837 000 1669000 757000 Jeemen 23 580 000 265000 846000 Eesti 1 340 021 202000 14000 Populatsioon Klasside arv 19,74889026 Variatsiooni kordaja 205,32% Klasside laius 67604303,9 68000000 Mean 118256430,96 Standard Error 34337359,309124 Ülemine piir Sagedus Median 49546822,5 35340021 16 Mode #N/A 103340021 23 Standard Deviation 242801796,155206 171340021 6
GEOGRAAFILINE ISOLATSIOON- eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. HARDY- WEINBERGI SEADUS- populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. ISOLAAT- liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. KOHANEMINE- indiviidi elu kestel sobitumine elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. KOHASTUMINE- bioevolutsiooni peamine protsess; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KOHASTUMUS- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist.
LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk). 7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon).
praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende. Kalakotkas kuulub looduskaitse alla. 3 Kalakotka levik ja arvukus Eestis Levik. Kalakotkas on levinud põhiliselt Euroopas ja Aasias (peale tundrate), kuid pesitseb ka Põhja-Aafrikas, Austraalias, Põhja-Ameerikas ning mitmel Vaikse ookeani saarel. Talvitub Indias, Indo-Hiinas ja Põhja-Ameerika lõunaosas (Poole 1989). . Euroopa populatsioon talvitub Lääne-Aafrikas ja mõned ka Vahemere lääneosas. Meil pesitseb kalakotkas eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid järjest sagedamini tuleb tema kohta teateid Pärnu- ja Läänemaalt, mis on märk selle liigi levimisest lääne poole (25 aasta eest pesitses kalakotkas üksikute paaridena vaid Kirde- ja Lõuna-Eestis) Vt joonis 2. Selgunud on ka see, et suguküpseks saanud kalakotkad tavatsevad valida pesapaigaks koha, kus läheduses mõni paar juba pesitseb
populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsioon suurendab kohanemust. konstantse väliskeskkonna korral on LV just status quo hoidjaks.
Sõnastage selle katse hüpotees: Kirjutage iga klaasaluse sisse, mida katse läbiviimisel sinna panete. I II III IV V 1. 2. 3. 1.4 Elu organiseerituse tasemed Alustades madalaimast on elusloodust võimalik jaotada järgmisteks organiseerituse tasemeteks: g. Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. h. Liik Üks peamisi eluslooduse organiseerituse
(kaitsekorralduskava) Jõeforelli asustamine Kirjeldatud jõe omadused on sobivad jõeforellile, kes vajab eluks kiiret voolu, jahedat ning hapnikurikast vett ja ka varjumisvõimalusi. Ometigi pole andmeid, et seal see kala looduslikult elutseks. Aastatel 1992-1994 asustas Ervin Pihu jõe alamjooksule kuuel korral jõeforelle. Kokku asustati 219 kala, kes olid pärit viiest Eesti veekogust. Introduktsioon kandis vilja, ning kujunes püsiv, paljunev populatsioon, nelja kilomeetrisel lõigul Suure- Kambja paisjärvest kuni suudmeni.(E. Pihu) Idaoja Idaoja on 11 kilomeetrit pikk ja selle valgala on 48,8km2 . Lisaoja suubub Peeda jõkke 4km enne porijõge. Idaoja saab alguse Põlvamaalt, Maaritsast. Tema langus on 5,3m/km. Aastal 1992 oli oja vesi eutroofne ning mõõduka fosforireostusega. Idaoja on Peeda jõe lisaoja, mis toob jõkke sisse suurel hulgal jahedat vett. Olgugi, et tema vooluhulk on suurem, kui Peeda
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 10. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat?
hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse. Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi). Õpik lk. 21 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet. Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid
abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
Olelusvõitlus ja looduslik valik Evolutsioon- Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu, kestab tänapäevani. Olelusvõitlus- Isenditevaheline konkurents ellujäämise pärast.Peamine võit on järglaste andmine. Looduslik valik- Protsess, mille käigus jäävad ellu vaid kõige tugevamad ning edukamad. Liikide teke Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid tekivad siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest isoleeritud osadeks.Liik hakkab erinevalt kohastuma ning muutuma ning lõpuks on samal liigil nii erinevad omadused, et kohtudes tekib ristumisbarjäär, mis tähendab, et on tekkinud uus liik. Veel tekivad rändamisel, leviala laienemisel ning füüsilisel tõkkel. Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid
ORGANELL (ribosoom, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks jne.) RAKK (lihasrakk, erütrotsüüt, närvirakk ehk neuron, naharakk) KUDE Taimedel: (katte-, juht-, tugi- ja põhikude) Loomadel: (epiteel-, side-, lihas- ja närvikude) ORGAN e ELUND Taimedel: (juur, vars, leht, õis, vili, okas) Loomadel: (neerud, kopsud, magu jne.) ISEND Taimedel: elundkond puudub, Loomadel (seede-, hingamis-, ehitus- ja sigimiselundkond) Nt kala POPULATSIOON Nt Peipsi järve ahvenad LIIK Nt punakala, ahven KOOSLUS Nt Peipsijärve kalad ÖKOSÜSTEEM Nt Peipsi järve kooslus (üldnimetavalt nt Endla järv) BIOSFÄÄR Nt biosfäär
inimestele tunnused -midagi ei muutu hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued kohastumused -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline -bakterid, viirused maismaaselgroogsete vormist mingil viisil muutumine jäsemed erinevate isendite -kui populatsioon -kalasisalikel, eelispaljunemises) asub uude keskkonda vaalalistel, kalataoline kehakuju Lõhestav Populatsiooni asula -valik toimib -musta valge rassi (seisneb 2 keskmisest jaotub elutingimustet hübriidide vastu ja kujunemine erinevate tunnustega erinevateks kujundav ristumist -läänemere räime 2
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõ...
Tudengi nimi: Auditi kindluse mudel, olulisus, valimid Leidke alljärgneva lähteinfo põhjal: a) Auditi läbiviimise (planeerimise) olulisus b) Kontrollisüsteemide testi valimi suurus (tegevuskulud) c) Detailide testi valimi suurus (tegevuskulud ja varud) Lahendus: 1) Materiality: 2,5mln*0,1=250 000 eur Performance Materiality: 250 000*0,8=200 000 eur 2) Valimi suurus = kindluse koefitsient / kõrvalkaldemäär = 1,2/0,05 = 24 3) Valimi suurus = Populatsioon/LV olulisus*kindluse faktor 3.1 Valimi suurus = 25 000 000 / 200 000 * 0,8 = 100 3.2 Valimi suurus = 3 000 000 / 200 000 * 3 = 45
Campania maakond (veini kultuur) Dolores Eamets Kaart ja asukoht Pindala: 13,595km2 Populatsioon: 5,8m Pealinn: Napoli (ing. Lipp Denominazione di Origine Controllata Ajalugu Vesuuv Viinamarjaistandus Vesuuvi külje all Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: DOCG Fiano di Avellino (valge vein) DOCG Greco di Tufo (valge vein) DOCG Taurasi (punane vein) DOCG Fiano di Avellino DOCG Greco di Tufo DOCG Taurasi Kasutatud kirjandus http://www.veinimaailm.com/index.p hp/itaalia/campania https://en.wikipedia.org/wiki/Campa nia
omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast jaglaskonda. 11. Seleta, mis on pudelikaelaefekt! Kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Näiteks võib toimuda mingi looduslik katastroof, mille elab üle vaid väike arv isendeid, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofondi. 12. Looduslik valik. Milles seisneb? Milleks vaja? Valiku vormid: stabiliseeruv, suunav, lõhestav. Milles seisnevad? Vastava valiku graafik ära tunda! Looduslik valik on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas
2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. 1.) morfoloogiline liigimääratlus populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest 2.) bioloogiline liigimääratlust looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel 4. Geograafilise liigitekke etapid, sh bioloogilise ristumisbarjääri (isolatsiooni) näited. Geograafilise ehk allopatrilise ehk erimaise liigitekke etapid: 1
Trinidad ja Tobago Üldandmed 2 Saart. Iseseisev riik aastast 1962 Pindala u 5 000 km2 Üldandmed Keel Inglise ja hispaania. Kohati dialektiga. Tobago Tuntud, kui Kariibimere juveel. Elatub peamiselt tehastest. Vähe turismlust. Rahvused ja populatsioon 22% - Hindud. u 11 000 Britti 8% - Anglikianid. 4 100 Hispaanlast 26% - Rooma katolikud. 4 000 Prantslast 5% - Moslemid. 2 700 Portugaallast 4% - Turistid. 2 700 Sakslast 600 Judaismlast(jew-i) Loodus Peamiselt mets. Väga viljakas. Ilus. Mägine. Soe ja juumusrikas. Trinidad ja tobago on Limbo sünnikoht. Seal on ka maailma parimad Limbo tantsijad.
Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.(selle kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku). Iseregulatsioon- iga toiduahela lüli e. troofiline tase regleerib eelmise arvukust.(nt.füto-ja zooplankton). Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Isereg. toimib kõigi järj. tasemete vahel, seet. püsib pop. arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim. stabiilseks pop. kasvav pop. - sündimus ületab suremuse. kahanev pop. - põhjuseks võib olla kliimateg. järsud muutused; teiste organismide(kiskjate ja parasiitide) arvukus. Kui iseregulatsioon enam ei toimi võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Koosluste vahetumist ajas nim. suktsessiooniks. pöörduv või pöördumatu.
Naiste keskmine eluiga on 23,6 ja meestel on see 22,6, mis on üsna madal. See rahvastik ei vanane, sest noorte ja tööealiste ülekaal on väga suur. Iga tuhande inimese kohta sünnib 24,98 inimest ja sureb 4,98. Imikuid sureb iga 1000 kohta 18,75. Läbi aegade on see vähenenud, sest näiteks 1990. aastal sündis iga 1000 inimese kohta 32 uut elanikku ning suri 7. 2000. aastal sündis 1000 inimese kohta 27,85 ning suri 6,13. Linnastumine Filipiinide suurimad linnad on Manila (pealinn, populatsioon 11,449 miljonit), Davao (populatsioon 1,48 miljonit), Cebu City (populatsioon 845 000) ja Zamboanga (populatsioon 827 000). Pildil on näha nende asukohad. 2010. aasta seisuga elab 49% filipiinlastest linnades. 8 Energiatööstus Filipiinidel toodetakse aastas elektrit 64,16 miljardit kWh. 66,1% sellest toodetakse fossiilkütustega, 21,1% hüdroenergiaga ning 12,8% teiste taastuvate energiaallikatega.
kohtame neid valdavalt eksikülalistena. Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki. Nende peamine eluala on põhjapoolkeral Atlandi ja Vaikses ookeanis. Peale selle elavad omaette pringlipopulatsioonid Mustal merel ja Tsiili rannikuvete lõunaosas. Põhja- Atlandil ja Põhjameres elab hinnanguliselt 350 000 pringlit. Seevastu Läänemeres, seespool Taani väinasid, Saksamaa ja Poola rannikute lähistel, elab umbkaudu 600 pringlit. Läänemeres on maailma väikseim pringlite populatsioon. Pringlid elavad külmades meredes, teda võib kohata nendes merepiirkondades, kus keskmine temperatuur on alla 15°C. Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades. Ent ka lahtedes ja jõesuudmetes; nad võivad siseneda isegi jõgedesse ja kanalitesse. Läänemeres toituvad nad peamiselt räimest, kuid nende menüüsse kuulub ka teisi kalaliike (kilu, tursk, angerjas ja lest) ja kalmaare. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala.
163-166 Milliseid liike kaitsta? Milliseid nüansse arvesse võtta? Eelkõige tuleks kaitsta ohustatuid liike, mis on punases nimestikus, haruldasi liike ning ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike. Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel? A – populatsiooni suuruse vähenemine B – väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C – väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D – väike populatsioon või piiratud levila E – kvantitatiivne väljasuremise riskianalüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda:
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................
mitte. Y-kromosoomi DNA pärandub isa liini pidi. 2. Põlvnemisandmete kontrollimine 1)meetod, mis põhineb lineaarsel seosel sugulaste vahel, võimaldab looma produktiivsust ennustada tema sugulaste andmete põhjal; 2) meetod, mis põhineb geneetiliste faktorite dispersioonanalüüsil; 3)meetod, mis põhineb vanemate ja järglaste vastava tunnuse omavahelise seose arvutamisel lihtsustatud meetoditega, sageli ilma variatsioonstatistilist meetodit kasutamata. 3. Populatsioon Populatsioon on ühte liiki kuuluvate ja omavahel paarituvate isendite kogum teatud territooriumil. Isendid ristuvad üksteisega ja elava geograafiliselt samas kohas. Populatsiooni tunnused: võimelised iseseisvaks evolutsiooniks suhteline püsivus vaba paaritumine populatsioonis – panmiksis Panmiksis e. vaba ristumine, vabapaarumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost isendiga
Kude on üks elu organiseerituse tase, mille moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Inimesel epiteel-, närvi-, lihas- ja sidekude. Organ on kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. Organ on elu organiseerituse tase. Organid koonduvad elundkondadesse e organsüsteemidesse. Elundkond on elu organiseerituse tase. Sisekeskkonna stabiilsus tagatakse elundite ja elundkondade koostööga. Populatsioon- ühel asustus alal elavad sama liiki organismid. Populatsioon on järgmine eluslooduse organiseerituse tase. Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadusharu. Liiki määratletakse ehituse, talitluse ja nõudluste järgi elukeskkonnale. Ökosüsteemi moodustavad omavahel toitumissuhetes organismid + eluta keskkond. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem ja see on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi
Toiduvõrk võrk, mille moodustavad omavahel läbipõimunud toiduahelate kogumid Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi seisund, kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena; näiteks kisja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses: kui ilves sööb kõik jänesed ära, siis vartsi jääb ta ise nälga Muutused: 1)kasvav populatsioon sündimus suurem kui suremus, 2)kahanev arvukus langeb, põhjuseks mingi välistegur: üleujutus, 3)stabiilne isendite arv püsib samal tasemel Muutuste tagajärg: kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus; üks ökosüsteem võib asenduda teisega Populatsioonilained populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne
Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromo...
vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10
suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. 24) Eurütoop-elupaika vähevaliv(organism). Eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop-elupaigatruu, kindlattüübilist elupaika valiv, kindlas bitoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 25) bioindikatsioon-keskkonnaseisundi ja olude muutumise isel. Organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhja. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon. A)otsene bioindikatsioon ehk otseindikatsioon B)kaudne bioindikatsioon ehk kaudindikatsioon. Bioindikatisoon- nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid-väljendavad keskkonas toimuvaid muutusi ning aiotavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik,
BIOLOOGIA I TERMINID ; Bioloogia teadusharu mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus Morfoloogia teadus mis uurib organismi taset Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ehk organ Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon Humoraalne reaktsioon reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel Autotroof organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad Heterotroof organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid Populatsioon ühes kohas elutsevad sama liiki organismid Biotsönoos sama elupaiga taime ...
2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jagunevad epiteelkudedeks, lihaskudedeks, närvikudedeks, sidekudedeks. Ökosüsteemil on eluta ja elus pool.
Elu omadused bioloogia on teadus mis uurib elu elusolendid on ainuraksed ja hulkraksed organismid elus organismid on keerulise ehituse ja talitlusega Elusolendid jagunevad kahte suurde gruppi: Autotroofid (taimed) Heterotroofid (loomad) energia allikas on päike ja saavad energiat toidust valgus.Fotosünteesi käigus ehk toitainetest (rasvad, on vaja vett ja süsihappe- valgud) gaasi. Püsiv sisekeskond Homoostaas paljunemine(suguline,mitte suguline) vegetatiivne paljunemine eoseline paljunemine oma keha osa kaudu valmivad 1 rakulised(seened,samblad) Suguline paljunemine Mitte suguline paljunemine (õun,tomat vili,) (kartuli mugul,tammetõru) Organism -anatoomia uurib organismi ehitust -populatsioon Liigi tase -ühesugused kombed -etoloogia -evulutsioon Õkosüsteem -äkoloogia uurib seoseid keskkonnaga -biosföör uurib maailma ökosüsteemi Organiseerituse t...
arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumireegel 5. Kas väide on tõene või väär? "Kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist
Leia E(X2): 02x0,8+12x0,1+32x0,1= 1 1 Jaotusfunktsiooni abil on raske otsustada juhusliku suuruse käitumise üle mingi punkti ümbruses. Seetõttu kasutatakse lisaks jaotusfunktsioonile ka sellest tuletatud tihedusfunktsiooni. 2 4. Populatsioon ja valim, standardviga Populatsioon on kõigi objektide, isendite, esemete, nähtuste või seisundite kogum, mille kohta soovitakse järeldusi teha Populatsiooni neid objekte, mida on vaadeldud või uurimiseks välja valitud, kutsutakse valimiks Valimit, kus uuritava tunnuse jaotus on samasugune kui populatsioonis, nimetatakse esindavaks valimiks Standardhälve- ruutjuur dispersioonist (dispersioon pt.2) standardviga = uuritava tunnuse standardhälve / ruutjuur valimi suurusest
(konservid, muda) b) aeroobid - vajavad hapnikku hingamiseks( kõikjal , kus esineb hapnik) c) ülemineku vormid, kes võivad elada mõlemal pool. Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused : a) optimaalne temperatuur. b) niiskus. c) õige pH tase. d) lahustunud kujul toitaineid. e) hapniku olemasolu või puudumine. f) fotosünteesivad bakterid vajavad valgust. g) jääkainete vähesus. Bakterpopulatsiooni kasvukõver( joonist näitan tunnis) : I kohanemisfaas(toiduallikatega) - populatsioon väike. II kiire paljunemine. III statsionaarne faas (suremus = paljunemine) - populatsioon suur. IV suremisfaas (toitainepuudus, jääkained kuhjuvad). *bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : a) paksud kestad. b) vähene veesisaldus (15%) c) allasurutud ainevahetus. d) erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. e) elu säilib pikka aega. NB
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
