Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema ...
New York. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija. Uuema aja kunstnikest on Jeesust ristil väga ilmekalt kujutanud katalaan Salvador Dali (1904-1989), kuid ka
ka musta, mida impressionistid üldse ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. Tema kuulsamaid maale on "Eine Murul" (1863) ja "Olympia" (1863). "Olympia" tekitas publikus suurt pahameelt, kuna mitu detaili viitas sellele, et kujutatud on kõrgema klassi prostituuti. Prostituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Teos "Eine murul" on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis erines Manet d Gustave Courbere st. 1882. aastal almis Manet i viimane maal "Baar Folies Bergere is. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi
õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI't.Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis. See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea. Egiptlased maalisid hauakambrite seintele, et luua surnule meeldivat keskkonda. Skulptuurikunstis võib eristada kindlalt kahte suunda
Indiassesõitja arvab, et maa on lame nelinurk. Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne_euroopasse üleolevalt ja vaenuga. Slaavi maadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants iseäranisti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavitähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik. Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia. - Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3
Vaaraosid hakati matma maa-alustesse hauakambritesse. Hauatempleid raiuti Niiluse jõe graniitkaldasse: Abu Sinbel, Hatsepsut. Egiptuse templid olid omapärased. Põhiplaaniks oli ristkülik ning ümbritsetud kõrgete sammastega. Ainult 1/3 oli katus. Seal paiknesid jumalate kujud. Lihtrahvast sinna ei lastud. 2 suurimat on Luxon ja Karnak. Egiptlased taotlesid skulptuuridel välissarnasust. Vaaraod olid alati veatud. Kujutati pühasid loomi. Maalikunst - Inimesi kujutati kindlas poosis. Egiptuse poos: pea on otsevaates, alates vöökohast on ülakeha profiilis. Teadus Trumpala oli arstiteadus. Hiljem jõudis lähedale Hiina. Egiptlased hakkasid keskmise riigi ajal balsameerima ja tipphetk oli Uue riigi ajal. Võttis aega 3 kuud. Inimest hoiti kanges soolalahuses. Eemaldati siseorganid, 20cm lõige nabapiirkonda. Konksudega tõmmati sisikond välja, lõigati tükkideks, pandi savinõusse ja pitseeriti vaiguga kinni. Laipa hoiti mitmetes lahustes: lõhnalahuses.
Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a
Maalija reljeefikunst olid väga lähedased, kuna egiptlased tegid väga madalat reljeefi. Reljeeof oli madal ja värviline ning tervikuna kutsutakse pinnakunstiks. Iseloomustab: selgus ja ülevaatlikkus, mida selgitatakse hieroglüüfidega. Valitses kindel väljakujunenud süsteem. Pinnakunstis perpektiivi ei tuntud. Valitsejaid kujutati kõige suuremana, siis ametnikud ja seejärel lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati tingimata Egiptuse poosis. Profiilis oli nägu, jalad ja alakeha, käed. Otsevaates ülakeha, õlad, silm. Plastikas eristatakse 2 gruppi: 1. vaaraod ja ülikud. Seisvad figuurid käed lõdvalt või üks rinna peal risti, pea püsti, vasak jalg eespool, kontraposti ei kasutatud. [kontrapost tugijalg] Istuvad kujud. Jalad teineteise kõrval, käed põlvedel või üks rinnal risti. 2. Rahvalikud figuurid. Palju elavamad, erinevad pisiskulptuuridena. § 8. Vana riigi periood.
Ühel päeval ta pakib asjad ja otsustab minna Vargamäele, teisisõnu jätta perekond maha. Kuid teel rongile leiab ta tänavalt purupurjus äiapapa, kes tarvis koju talutada. Siis meenub talle laetud revolver kodus ebakindla luku taga. Teades naise tasakaalutust, otsustab ta selle ära tuua, nii igaks juhuks. (Voorimehele müüa/anda või midagi) Kuid kui ta koju jõuab, istub tema naine tema kabinetis teise mehega, kuidagi ebasiivutus poosis isegi vist. Indrek võtab revolvri ja tahab sellega otseteed välja jalutada, sõnagi ütlemata.Karin tänitab: "Keda sa n ü ü d tapma lähed?" ? ja saab kuuli. Kõlab lahedalt, ah? Tegelikult tulistab Indrek viis korda ja Karin jääb ikkagi ellu, veetes vaid mõne aja haiglas. (see nüüd oli viide sellele, et Indrek rääkis Karinile oma ema surmast lähemalt). Kohtus selgitab Indrek ausalt, mis pani teda naist tulistama (avaldades seega oma
lihtsalt Karinist eemale saada. Ühel päeval ta pakib asjad ja otsustab minna Vargamäele, teisisõnu jätta perekond maha. Kuid teel rongile leiab ta tänavalt purupurjus äiapapa, kes tarvis koju talutada. Siis meenub talle laetud revolver kodus ebakindla luku taga. Teades naise tasakaalutust, otsustab ta selle ära tuua, nii igaks juhuks. (Voorimehele müüa/anda või midagi) Kuid kui ta koju jõuab, istub tema naine tema kabinetis teise mehega, kuidagi ebasiivutus poosis isegi vist. Indrek võtab revolvri ja tahab sellega otseteed välja jalutada, sõnagi ütlemata.Karin tänitab: "Keda sa n ü ü d tapma lähed?" ? ja saab kuuli. Kõlab lahedalt, ah? Tegelikult tulistab Indrek viis korda ja Karin jääb ikkagi ellu, veetes vaid mõne aja haiglas. (see nüüd oli viide sellele, et Indrek rääkis Karinile oma ema surmast lähemalt). Kohtus selgitab Indrek ausalt, mis pani teda naist tulistama (avaldades seega oma suurima/koledaima
Kantavad osad: Talastik, mis koosneb toetuvast arhitraavist. Selle peal püsib friis. KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid stiil üsna puine ja abitu. Tugevad olid idamaade mõjud. Olümpiast leitud pronksplaat puhtkreekapäraste kujutiste kõrval Oriendi motiive (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas). Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis.uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina, reljeefid peamiselt lubjakivist. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor. Vanimad marmorfiguurid on leitud Deelose saarel (Artemise kuju jumalanna kannab pikka lihtsalt kitooni, juuksed langevad lokkidena õlgadele, seisab puiselt ja tardunult, käed vastu külgi surutud, voldistikust pole jälgegi), seivate figuuride kõrval ka istuvad.
tähtsamat detaili; seejärel küsimus järgmise detaili kohta, mis on oluline jne. Kui vastust selles tunnis ei tulegi, siis jätkatakse õppeprotsessi ja vastuse leidmist teises tunnis/treeningus. Selle meetodi rakendamise tulemusena jäävad õpilastele ülesanded paremini meelde, teeb õppimise huvitavaks ja kaasahaarvaks. Küsimused: 1. Attitude tuuri harjutades kasutage erinevaid käte positsioone (mis me oleme õppinud) ja leidke millises poosis on kõige parem tuuri sooritada enamus pakub III positsiooni - ,, selle positsiooni jätame võistluskavasse!". 2. 3. 4. 5. 2. Divergentne meetod lahenduse leidmisel tuleb lähtuda õpetaja ette antud parameetritest. Nende parameetrite raames tuleb leida lahendusi ja neid võib olla palju. lahendamine toob välja õpilaste tunnetuslikud ja teadmuslikud võimed. Miinuseks võib
Impressionistid Impressionis mi e elkäijaks loetakse kunstnikku Édouard Manet. Õppis École des BeauxArts`is tuntud akade misti juures. Alles vane mas eas o mandas i mpressionistliku maali mislaadi. Puhtast i mpressionis mist eristab Manet`d ühtlane pintslikäsitlus, suure m vor mikindlus, tumeda m koloriit. Maalis pea miselt figuraalko mp ositsioone, portreid, natüür morte. Esi mene kuulsam ja kõmulisem töö: Eine roheluses. Olympia Maalil kujutatud lama mas neiu väärikas poosis nagu m õni ju malanna. Jalge e es must kass, taamal neegritar lilleki mbuga. Claude Monet Teda on m õjutanud C ourbet ` loo ming, hilje m Manet. Nooruses maalis pea miselt figuraalko mp ositsioone, hilje m maastikke. Talle on o mased puhtad, heledad v ärvid, sidumata pintslitõ mbed, suur valguse intensiivsus. Monet` e es m ärk oli loodusest saadud mulje terviklik jäädvustamine maalis, tabades õhu, valguse, värvide mängu peeni maid varjundeid.
Iason ja Medeia on sagedased tegelased vanakreeka vaasi- ja seinamaalingutel (Pompeji seinamaalid). Uuema aja kunstnikest saab Louvre'is näha suure prantsuse romantiku Eugène Delacroix' (1798-1863) väga õnnestunud õlimaali "Raevunud Medeia". Kui te aga juhtude Kopenhaagenisse, siis käige ära taani klassitsistliku skulptori Bertel Thorvaldseni (1768-1822) muuseumis, kus võib näha väga ilusat Iasoni marmorskulptuuri. Täispikkuses heeros seisab uhkes poosis, kuldvillak üle ühe käsivarre, teises käes hoiab ta mõõka. Kuju loomisel on skulptor lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Kindlasti olid talle eeskujuks kas Pheidias, Myron, Lysippos või Praxiteles. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Miks ei saanud Iason üles kasvada oma sünnikodus? Kes oli tema õpetaja? 2. Miks oli Iasoni lellele vaja kuldvillakut? 3. Kreeka keeles on Dardanellide väin Hellespontos. Miks? 4. Kus asus Kolchis? 5
(Eldridge Cleaver, "The Allegory of the Black Eunuchs", Soul on Ice, 1968, lk 162) Kuna Tema on kulutamisvõimekuse embleem ja peamine kulutaja, on ta ühtlasi ka selle maailma kaupade kõige mõjukam müüja. Kõik kunagi ette võetud uuringud, on näidanud, et atraktiivse naise imidz on kõige efektiivsem reklaamivõte. Ta võib istuda kaksiratsi uue auto poritiival või juveelidest lõõmavana sellesse astuda; Ta võib lamada mehe jalgadel, paitades tema uusi sokke; Ta võib väljakutsuvas poosis hoida bensiinipumpa või aeglaste liigutustega üle metsavälu tantsida, uue shampooni tõttu hiilates; ükskõik mida Ta teeb, Tema imidz müüb. Meie tsivilisatsiooni günolaatria on kirja pandud plankudele, kinoekraanidele, TV-sse, ajalehtedesse, ajakirjadesse, konservikarpidele, pakenditele - kõik pühendatud valitsevale jumalusele, feminiinsele fetishile. 8 Tema dominioon ei too siiski kaasa naiste valitsust, sest Tema ise ei ole naine. Tema läikivad huuled
Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest on tema kuju eluline ja sundimatus poosis, lisaks on Taavet väga peene tehnilise teostusega, siluett on terviklik ja kütkestav. Seoses isiksuse kujutamise tähtsuse kasvuga suureneb oluliselt ka portreekunsti viljelemine, samuti leiab oma taassünni monumendikunst, kus pioneeriks on taas Donatello, kes on esimese uusaegse ratsamonumendi, püstitatud palgasõdurite pealikule Gattamelatele Padovas, autoriks. Ratsamonument on idealiseeritud portree, niisugune nagu vanad roomlased neid tegid oma keisrite jäädvustamiseks.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
kallutab keha taha, pea ette ning piidleb silmanurgast või üle prillide. Varjatumad ja vähem märgatavad liigutused on nimetissõrmega kõrvataguse või kaela sügamine ning nina puudutamine ja hõõrumine. Kõik umbusku, kahtlustamist ja tõrjuvust väljendavad sõnumid ütlevad: "Ma ei ole teiega nõus." (Nierenberg 1997: 55). Kõige selgem salatsemise tundemärk on zestiklastri kokkusobimatus. Kui inimene sõjakas poosis naeratab, püüab ta vaenutundeid sõbraliku naeratuse abil varjata. Nii püüavad mitmed inimesed oma tundeid peita. Samal ajal räägib nende keha tõtt (Nierenberg 1997: 22 ). Hindamine Hindamisliigutused on mitmesugused käeliigutused näo juures. hindamisliigutused teavitavad kas negatiivsest või positiivsest suhtumisest. Nierenberg 1997: 45 50 Ruumivöönd Enamikku loomi ümbritseb teatud ruumivöönd, mida nad peavad oma territooriumiks. Kui kaugele see ala ulatub,
ning oli tema ajaks tõusnud 7,22 meetrit. Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind-kotkas. "Ka jumala sandaalid olid kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on,"märkis Pausanias.
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
kompositsioonile. Sambakapiteelid jäljendasid taimseid vorme – papüürust, lootosõit nii suletuna kui avatuna, palmi. Uue riigi perioodil ilmusid ka jumalanna Hathori näo kujutistega sambakapiteelid. Dekoratiivsetest vormidest pöörati tähelepanu ka ornamentaalse mustriga karniisile. Templiarhitektuuris nii eksterjööride kui ka interjööride kaunistamisel domineeris valitseva vaarao võitude kujutamine. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis, mida nimetatakse egiptuse poosiks. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa ja õlad on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid
Lucanus nimetab ära kohalikud jumalanimed: Teutates = Mars (sõjajumal) Taranis= Jupiter (walesi keeles kõmri keeles taran tähendab päikse) (ühes käes ratas, teises käes välk) Esus= Mercurius (viljakusjumal, keda seostatakse taimekasvatuse, kaubanduse ja kunstiga) Apollo= Belenus Minerva= Belisama, kehastas emadust, viljakust Cernunnos suur viljakusjumalus, kujutati hirvesarvedega metsa ja viljakusjumalus, istub jalad risti, natuke lootose poosis Grannus tervise- ja päiksejumalus Sucellus allilma, surma jumalus, teda kujutatakse vasaraga (lühikeses riietuses, lühike) Dagda iirlaste päiksejumal Epona üks jumalate liik, kes olid loomade kaitsjad, kujutati loomadena või koos loomadega Gundestrupi katel hõbeplekist nõu jumal Teutatese kujutis Emajumalataril laps süles Epona hobusega Vuntsidega Böömimaalt mehike Interpretatio celtica austasid keldid Interpretatio romana austasid roomlased??? Ohverdamine
andekat noormeest ja sai minna. Suutis seal endale varsti ateljee hankida ja kujurina läbi luau. Tahus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi või abstraktsete ideede allegooriaid. Mõned kujud oli mõeldud paarikaupa vatandama erinevaid printsiipe (tihti on nendes idee väljendamise püüe liiga pealetükkiv). Soov palju jutustada viis naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees. 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. 1864. aastal oli tema esimene personaalnäitus EEstis. • 1890 – 1914 Peterburis • 1914-1921 Tallinnas - Tartuga seob teda, et tema pere ja suguvõsa on sinna maetud. Seal on ka tema valmsitatud skulptuur. Peaks olema kabeli lähedal. Alustab tislerpoisina. Berliini õpingud lõppesid, kuna seal ei saanud stipendiumit.
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 ...
osata teha. Kui neid õpetada, oskavad nad ka seda tajuliiki ära kasutada, kuigi on probleeme. Väike mahajäämus tavalastega ikkagi on. Kinesteetilise taju probleemid. Võimaldab meil tajuda oma keha ruumis, mis positsioonis keha parasjagu on. Ainuke tajuliik, mis saab infot keha seest, ülejäänud tajuliigid keskendunud sellele, et saame infot väljastpoolt. Kinesteetilise taju alusel saame otsustada, kui kiiresti me parasjagu liigume, mis positsioonis oleme ja mis poosis. On leitud, et kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus. Füüsilises arengus ei pruugi tõsiseid probleeme olla. Aga liigutuste sujuvuse eest vastutab suuresti kinesteetiline taju. Kui VAA laps jälgida, võib vaatluse teel tuvastada nende liigutuste kohmakust. Kasutavad nt ebaadekvaatset jõudu. Ei taju kehasiseselt tulevaid signaale õigesti. Vajadus ka füüsilise arendamise järgi. Et laps õpiks oma keha
Tavalise, kooskõlas suhtlemise puhul on suhtlejad kallutatud ühele poole Rääkija on kallutatud ettepoole, kuulaja tahapoole, rollide vahetudes ka poos muutub. Üksteise poole kallutatud partnerid on tihti konfrontatsioonis, samas üksteisest eemale kallutatud partnerid on kaotanud huvi üksteise suhtes. Ettepoole kallutamine kaasneb ka lahkumiseks märguandmisega. Nii et suhtlemisel partnerid liiguvad, vahetavad poose, nende zestide rütm muutub. Sarnases poosis ja samas rütmis liikuvatel suhtlejatel on kergem saavutada üksteisemõistmist. Näiteks ristiasetatud jalgadega partnerile on võimalik reageerida käsi sulgedes või need risti pannes, õlakehitusele reageerida kerge pealiigutusega jne. Mõttekas on tabada ka liigutuste , zestide rütmi. Liiga aeglane ja kiire suhtleja leiavad ühise keele raskustega. Rütmuri puhul ei ole zest staatiline, vaid liigub kindlas rütmis, ta on ka tavaliselt kuhugi suunatud.
hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni
käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.” Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest! Dresen vaatas fotosid ja pakkus, et see on Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Kuidas Dresen sellisele järeldusele jõudis? Seda ütles talle käilakuju ise – nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel. “Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen. Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis. Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19.
Kulm kortsus, pidev hukkamõistev silmside Käed rinnapeal risti Näpuga näitamine Kehtestava käitumise mitteverbaalne käitumine Kindel hääletoon, mis on aalti rahulik ja sõbralik. Ladus eneseväljendamine, mis seisneb enda mõtete ja soovide selges esitamises ja lausete korrektses lõpetamises. Näomiimika on kooskõlas väljendatavate emotsioonidega, kuid ülejäänud ajal neutraalne. Kehahoiak on sirge, käed avatud poosis (ei ole rinnal risti). Vestluspartneriga on pidev silmside. Merlecons ja Ko OÜ 226 JALGRATTUR Juhend jalgratturile ja vaatlejale Vaatleja rollikirjeldus Teie ülesanne on jälgida, millised on Välikohviku pidaja erinevate suhtlemisviiside kasutamise efektiivsus tulemuse saavutamise seisukohast: kas Jalgrattur on nõus jalgratta teise kohta viima. Samuti jälgige, kuivõrd muutub sõnumi mõte, kui
Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Eeposes on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
Skulptuur täitis vaid üht ülesannet surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus. Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest.
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They ...
22. Kooskõlas ja konfronteerunud poosid Rääkija on kallutatud ettepoole, kuulaja tahapoole, rollide vahetudes ka poos muutub. Üksteise poole kallutatud partnerid on tihti konfrontatsioonis, samas üksteisest eemale kallutatud partnerid on kaotanud huvi üksteise suhtes. Ettepoole kallutamine kaasneb ka lahkumiseks märguandmisega. Nii et suhtlemisel partnerid liiguvad, vahetavad poose, nende zestide rütm muutub. Sarnases poosis ja samas rütmis liikuvatel suhtlejatel on kergem saavutada üksteisemõistmist. Näiteks ristiasetatud jalgadega partnerile on võimalik reageerida käsi sulgedes või need risti pannes, õlakehitusele reageerida kerge pealiigutusega jne. Mõttekas on tabada ka liigutuste , zestide rütmi. Liiga aeglane ja kiire suhtleja leiavad ühise keele raskustega. Rütmuri puhul ei ole zest staatiline, vaid liigub kindlas rütmis, ta on ka tavaliselt kuhugi suunatud.
Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Eeposes on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl
tavaliselt linnu kuju. Kui matusetseremoonia viidi läbi korralikult, suutis hing võtta mistahes kuju. Päeval ta lahkus hauda ja rändas nii taevas kui ka allmaailmas. Ka on omalaadne kaitsevaim, mis annab inimesele elu, õnne, tervise, rõõmu ja eluea. Selle vasteks on heebrea mõiste "vaim", mis erineb "hingest". Teised uurijad arvavad, et ka on inimese keha teisik. Arvututel seinamaalingutel ja reljeefidel esineb topeltkujutisi, üks täpselt teise taga, ühesuguses poosis, sarnases väljanägemises. Teine kujutis on iga kord ka. Kui inimene suri, lahkus ka tema kehast, kuid ei lakanud selle vastu huvi tundmast. Mõnikord ta isegi äratas keha jälle ellu. Mitte inimese hing (ba), vaid ka oli vastutav surmajärgse elu ees. Keha balsameeriti eelkõige kad silmas pidades, et see oleks igal ajal kasutatav. Just ka pärast olid egiptlaste hauad nii hästi varustatud toidu, joogi ja kõige eluks vajalikuga - isegi mugavustega
188 tasa. Mis aga Florianisse puutub, siis arvas ta ise, et ta 0n ainult kõva kuulmisega. See oli ka ainus loovutus avalikule arvamisele ses suhtes ja see sündis avameelsuse ja oma isiku kaine hindamise silmapilkudel. Kui ta juba küllalt Quasimodo asja oli mäletsenud, heitis ta pea selga ja sulges poolenisti silmad, et paista majesteetlikumana ja erapooletumana, kuigi ta sel moel oli samaaegselt kurt ja pime. Mõlemad tingimused on ju vajalikud eeskujulikule kohtunikule. Säärases ametlikus poosis alustas ta ülekuulamist. «Teie nimi?» Kuid nüüd oli tegemist juhtumiga, mida polnud «seaduses ette nähtud», nimelt, üks kurt hakkas teist kurti üle kuulama. 1 0 8 Quasimodo, kel aimugi polnud, et tema poole küsimusega pöördutakse, vaatas nagu ennegi kohtunikule teravalt otsa ega vastanud midagi. Kuid kohtunik, kel aimugi polnud, et kohtualune ka kurt on, arvas, et talle juba vastati, nagu seda harilikult kõik süüalused teevad, ja jätkas mehhaanilise ja juhmi enesekindlusega:
aadlikule.» «Olen teie käsutuses,» ütles Athos kohale asudes. «Ootasin ainult teie korraldust,» vastas d'Artagnan ja ristas mõõga. Vaevalt jõudsid aga rapiirid kokkupõrkel heliseda, kui kloostri nurga tagant ilmus salk Tema Eminentsi kaardiväelasi de Jussaci juhtimisel. «Kardinali kaardiväelased!» karjatasid Porthos ja Aramis ühest suust. «Mõõk tuppe, härrad! Mõõk tuppe!» Aga oli juba hilja. Kahte võitlejat oli nähtud poosis, mis ei lubanud kahelda nende kavatsustes. «Hei!» hüüdis de Jussac nendele lähenedes ja oma meestele märku andes talle järgneda. «Hei! Musketärid! Ma näen, siin võideldakse? Ja milleks antakse siis edikte?» «Te olete väga suuremeelsed, härrad kaardiväelased,» 58 vastas Athos raevukalt, sest de Jussac oli üks üleeilsetest kallaletungijatest. «Kinnitan teile, et kui meie näeme teid võitlemas, hoidume hoolega teid selles takistamast. Laske
ähvardavalt. ,,Mis? Sina keelad mul seda ära? Mida? Nimeta ometi kord! Või kes oled sina, et tuled mulle midagi keelama? Keelamiseks on siin majas teised mehed olemas." ,,Aga näe just mina olen see mees, kes sulle seda keelab: mina, Tigapuu, eesnimega Karl." ,,Sa oled aru kaotanud, Karl Tigapuu!" hüüdis Indrek, püüdes nagu naljatada, aga Tigapuu jäi endiselt tõsiseks ja ütles: ,,Tähendab, sa tahad ikka seda suust välja ajada?" Ta jäi Indreku ette ähvardavas poosis seisma ja vahtis talle põrnitsedes näkku. ,,Jah, ikka laulan ma Midli-Madli, Kidli-Kadli, kui see mulle meeldib," vastas Indrek. ,,Isegi selle keelan ma sulle ära, kas kuuled?" ,,Kuidas sa seda teed, ma tahaksin teada?" küsis Indrek. ,,Ah kuidas?" küsis Tigapuu vastu. ,,Vaat' nõnda!" ja ta pistis rusika Indrekule nina alla. ,,Saad pähe, kui rusikaga tuled," ütles Indrek. ,,Igal pool pole lauaklapid lahti," muigas Tigapuu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
