N2iteks Vana Rooma Pyha Peetri kirik. Maalikunst Maalikunstis kasutati k6ige rohkem seinamaali ja mosaiiki millega kaunistati apsiid ja keskl66v.Mosaiigis kasutati v2ikse erksav2rvilisi klaasikuubikuid mis peegeldasid valgust.Nendest moodustub konarlik pind,m6jus erakordselt intensiivse ja mittematerjaalsena.V2rvides domineerisid heleroheline,kuldne,helesinine ja violetne(lilla).Kujutati syndmusi piiblist ja pyhakute elust ja sammuti katakombidest tuttavaid symboleid.Figuurid olid tardunud poosis ja pyhaliku ilmega.T2htis oli atripuutika,mis iseloomustas kindlat figuuri.Figuurid olid alati kaunistatud kuna paljast keha peeti patuseks.Kristus oli erandiks.K6ige rikamikult oli kanistatud altari esine.Kristust kujutati karjusena v6i kalana.Pyha vaim on valge tuvi,surematuse symbol on paabulind. Skulptuur Skulptuuri peaaegu yldse pole,kuna varasemad rahvad olid kummardanud kujusid siis ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaned.1000 aastat ei valmistatud kujusid. Bytsantsi kunst
Muuseumisse hakkab Mõttuse kujutlustes pääsema vaid päikeseloojangust päikesetõusuni, et aduda ohtu ja salapära. Saarele viib paadimees, kellele tuleb pileti ulatamise asemel öelda õige parool. Punkermuuseumi eksponaadid on suurelt jaolt juba olemas - kõik originaalid ja metsavendlusega seotud. Mälestusmärk kõikidele metsavendadele 1. Saun asub 3 m kaugusel Vaidva jöest. Sauna ees on korralik purre kust vöib igas poosis jökke hüpata. Sügavus 3 meetrit. Ebakainetel soovitav kasutada päästeveste (kohapeal olemas). 2. Saunas on kaks leiliruumi puukütega, elektriküttega; pesuruum ja riietusruum. 3. Riietusruumi mahub korraga kuni 6 inimest. 4. Puuküttega leiliruumi mahub korraga lavale 2 inimest. 5. Elektriküttega ruum 18 m3, elektrikeres 21 kW. Lavale mahub kuni 6 inimest. Kuumus väga stabiilne. 6. Pesuruumis kaks aegreleega dushi ja kaks kraanikaussi. 7. Suvel suur läbilaskevöime
templis, kus ta oli tegelikust seitse korda suurem. Kuju välimuse kohta on infot saadud ainult leitud müntide pealt. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa
inimese hing hiljem selle kuju äratada. Egiptuse skulptorid kasutasid materjale mida oli raske töödleda, kuid samas need olid tugevamad kui tavalised kivimid. Nt. graniit, basalt ja dioniit. Portree skulptuurid olid natuge üldistatud. Egiptuse kunstis kujunes reljeefidel ja maalidel omapärane kujutus viis, egiptuse poos. Seda kujutus viisi kasutasid ka Vana-Mesopotaamia kunstnikud, kuid eriti iseloomulik oli see Egiptuse kunstile. Egiptuse poosis oli kujutatud keha kahes vaates: jalad küljelt, keha eest, pea küljelt ja silmad samuti eest. Egiptuse kunstis tekib juba Vana Riigi, 3 at. eKr - 23. saj. eKr, ajal range reeglistik e. kaanon kuidas kujutada inimkeha. Kujutavas kunstis on kõige tähtsamad perioodid Vana ja Uus Riik, 16.-11. saj. eKr. Kaanon nõuab valitsejat kujutada kas rangelt istuvana või pidulikult püstisena seismas.
Vaaraode kirstud ja hauapanused on kadunud, ainsana seisus puutumatuna Tutanhamoni hauakamber 20. sajandini Vana-Egiptuse kujutav kunst / Ehnaton Kunsti kujutamise ülesanded: · Hauataguse elu kindlustamine · Jumalale keha andmine Skulptuurikunstis: Kujutised vaaraodest ja jumalustest, mõnikord liidetud arhitektuuriliste ansamblitega, nt sfinks Giza väljal, looma ja inimeste kehavorme liidetud Vaaraode täisfiguurid: · Tardunud poosis, käed kindlalt kõrval rusikas/vahel üks käsi rinnal, vasak jalg samm eespool (Mykerinos) · Pilk suunatud kaugusesse üle vaataja pea · Ka istuvad vaaraofiguurid(Chefren troonil) Skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist, proportsioonid paigas Kujunes välja kaanon, mis kasutas moodulina nn väikest küünart kaugust küünarnukist pöidla tipuni Reljeefkunstis: · Enamasti madal- või süvendreljeef · Tihti eredalt värvilised
. Zeusi kuju Poleponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime - kreeka silmapaistvaima skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Zeusi hiigelkuju kõrgus Zeusi templi peasaalis, olles elusuurusest seitse korda suurem. Kuju välimusest teame ainult ühe Elises välja antud mündi ja Pausaniase mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind - kotkas. "Ka jumala sandaalid on kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on," märkis Pausanias.
Egiptuse kunst Ligi 5000 aastat tagasi liitusid viljakatel Niiluse aladel umbes 40 riiki ühtseks Egiptuseks. Valitsesid vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid jumalaid) religiooniga. Usuti elusse pärast surma, vaaraod palsameeriti muumiateks, hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel, savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiidi kõrgus on umbes 140 meetrit ja põhja pindala üle 5 hektari, seal on üle 2 miljoni korrapärase mitmetonnise kiviploki
EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Kunst on olnud pikka aega reeglite täpne järgimine. Hea kunstnik tegi seda võimalikult täpselt. Maali- ja reljeefikunst olid hästi sarnased. Kokku kutsutakse pinnakunstiks, kuna reljeef oli äärmiselt madal ja värviline. Reljeefi näide : ,,Linnujaht". Piltidega kõrvuti kasutati hieroglüüfe. Nende kirjutamise harjumuse tõttu oli arvatavasti ka väga detailiderohked pildid. Kindel reeglistik. Valitsejad ja tähtsamad tegelased suuremad, egiptuse poosis (pea, käed, keha alumine osa ja jalad olid profiilis. Otsevaade rindkere, silm.) Lihtrahva puhul see ei kehtinud. Perspektiivi ei kasutanud. Skulptuurikunst Valitsejad või ülikud. Pooside valik piiratud. Kujud mõjuvad tardununa. Seisev kuju: pea sirgelt püsti, käed ripuvad otse alla või üks käsi rinnal. Vasak jalg ettepoole asetatud. Õpik lk 37: Kontraposti ei tuntud. (tugijalg) Istuv kuju: Jalad teineteise kõrval. Käed põlvedel. Harva ka rinnal risti.
Zeusi kuju Poleponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime - kreeka silmapaistvaima skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Zeusi hiigelkuju kõrgus Zeusi templi peasaalis, olles elusuurusest seitse korda suurem. Kuju välimusest teame ainult ühe Elises välja antud mündi ja Pausaniase mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind - kotkas. "Ka jumala sandaalid on kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on," märkis Pausanias.
kohalt punnis (tühi kusepõis ei tohiks olla palpeeritav), kas alakõhu palpeerimine tekitab valu või urineerimisvajadust (põis ei tühjene täielikult). Eesnääre Eesnäärme uuringut teostatakse tavaliselt uurimise lõpus, palpeerides seda pärasoole kaudu kinnastatud käe nimetissõrmega. Uurimise kohta kasutatakse lühendit TPR (touch per rectum). Uuringule tulevad patisendid, kellel on urineerimishäired. Uurimisel võib patisent olla kahes poosis: 1. küünarnukk-põlv-asendis, lamada külili, jalad põlvedest ja puusast kõverdatud (pääseb uurima kõige sügavamalt, hea kasutada kui patsient on tüse). 2. seista ettekummardatult, toetades uurimislauale. Kinnastatud libestatud sõrm viiakse ettevaatlikult pärasoolde ning samal ajal palpeeritakse kogu anaalkanalit ja pärasoole palpeeritavat osa. Eesnäärme kaudaalne serv on palpeeritav kohe pärast anaalrõngast
tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti huvitav on tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. (Pease, 1994) 5 3. Kehahoiakud Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase ja treenitus. Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes kogu päeva kummardab töö käigus klientide kohale, võivad tekkida längus õlad. (Pease, 1994) 3.1 Zestid Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal. mis tehakse kas teadlikul,
ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, Jean Siméon Chardin (1699-1779) salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia, diagonaalne kompositsioon, hajuvad piirjooned, figuurid tantsisklevas poosis, sinakaskollane ja roosa toon Skulptuur: pehmed, õrnad ja ümarad vormid, portselanist pisiplastika, koketeeriva maiguga Prantsusmaa skulptuur: voolav painduvus,
Miks? Miks sul nii palju hambaid on? Miks sul nii suur suu on? MIKS küsimus tundub meile ülevoolav ja sellepärast pole soovitav seda esitada. Pange tähele, kuidas ma varieerisin ka hääletooniga. MIKS küsimuse ajal me tavaliselt ütleme selle konkreetsemalt. Võrus on töö üks noorsootöö politseinik ja tema tööski on, nii et miks sa seda tegid? Miks sa nii tegid? Miks sa nii ei teinud? Ta ei vaata inimesele otsa, kellega ta räägib. Ta on pidevalt niimoodi käed kinni, suletud poosis. Ja ta kordab MIKS küsimust. Eelmine aasta oli üks õpilane, kel oli temaga probleeme olnud. Ta ütles, et ta käitub siiamaani samamoodi. Mina puutusin selle inimesega kokku 10 aastat tagasi, siis kui ta alustas politseis tööd. Siiamaani ta jätkab oma süsteemi. Küsimuste esitamise oskus on oluline. Oluline on esitada AVATUD küsimusi, kui me tahame tulemuseni jõuda. KAS küsimusi ilma KAS sõnata nimetakse ukseavajaks. Tahad sa rääkida? KAS küsimus ju tegelt
tavalised, pronkskujukesi aga leidub vähe. Pildil olev ,,Tantsiva tüdrukuna" tuntud kuju kannab suur hulka käevõrusid, mis oli omane naistele kõikidest Induse ühiskonnakihtidest. (McIntosh, J., Twist, C. 2002: 64) Harappast leitud istuvad mehe figuurid. Seda, miks nad sellises poosis on pole kahjuks selgitatud. www.harappa.com/indus/49.html 5 Induse oru elanike käsitöö kaunimateks näideteks on erinevad ehted, mida kandsid nii mehed kui naised. Need aasta tuhanded tagasi valmistatud esemed näitavad tolleaegse tsivilisatsiooni kõrget arengut ning ka inimeste ilumeelt. Varajstest tsivilsatsioonidest ülevaadet andev J. McIntosh'i ja C
· See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks · See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks · Pheidiast süüdistati kullavarguses · Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias · Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina · Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal · Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud · Kettaheitja on ka väga kummalises poosis · Hästi on välja töödeldud sportlase lihased · Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine · Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti · Kuju püstihoidmine on oluline probleem kontraposti küsimus · Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks · Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid · Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos
loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1
mida suurem on sideme energia, seda tugevam on keemiline side võrdne energiaga, mida on vaja kulutada keemilise sideme lõhkumiseks 9 "Kuidas sellest aru saadakse, pole meie asi!", Juha Ehrlich, 26. X. 2002 10 "Niisugune ... piiisikene r-ikene!", Juha Ehrlich, 26. X. 2000, r 0 tahvlile maalides 11 Juha Ehrlich, 26. X. 2002, Vana-Rooma triumfil kiiduavaldusi vastuvõtava väepealiku poosis CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 6 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 5. Kovalentse sideme tekkemehhanism. "Et olemusest aru saada vaatame, kuidas tekib H2 molekul!"12 Selleks tuleb lahendada Schrödingeri võrrand sellise süsteemi jaoks, mis koosneb kahest lähenevast vesinikuaatomist.
loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1
asetses jumala kuju/sümbol. Kõige kuulsamad templid olid Luksonis ja Karnakis. Hästi kuulus tempel on ka Ramasseuri tempel (134 sammast) =Ramses II Kaljutemplid- kõige kuulsam Abu Simbelis KUJUTAV KUNST Egiptuses oli maali-ja reljeefikunst väga sarnane. (Reljeef=kivi sees kujutatud madal/sügav, poolkujudest tehtud????? WTF) MÕLEMAD VÄGA VÄRVILISED Järgiti ranget etiketti, nimelt ülikuid ja vaaraosid kujutati alati Egiptuse poosis (nägu, jalad ja alumine kehaosa, käed=profiilis;õlad ja silm=otsevaates; perspektiiv puudus) VAATA VIHIKUST!!!! 13. märts LADINA KEEL 27.märts PIIBEL 3. aprill MÜTOLOOGIA 10. APRILL KUNSTITÖÖ + KONSPEKT SUMERI-AK(K)ADI PERIOOD Kunstist on säilinud hästi vähe, sest peamiseks materjaliks oli savi (savi +: odav, kergesti modelleeritav, savi-: ebapüsiv), mis on küll säilinud pitsatikividena (kivist: marmorist/vääriskivist
käitumist (ka eneseületamist)– inimene teeb seda, millega arvab end hakkama saavat; teiselt poolt kujuneb enesehinnang tegude tulemuste põhjal. Selline nähtus kehtib ka inimestevahelistes suhetes– teistega lävides inimene panustab ja leiab ennast üheaegselt. 2. Inimene väljendab alateadlikult enesehinnangut oma mittesõnalises käitumises. Tegelik suhtumine iseendasse võib avalduda näiteks värisevas hääles, üleolevas poosis, närvilistes käeliigutustes või vilavas pilgus. 3. Enesehinnang on püsiv, ent arenemisvõimeline. Väljakujunenud suhtumist endasse on raske muuta, kuid mitte võimatu: see toimub pikaajalise protsessina. Lühiajaline ja kiire enesehinnangu muutus võib aset leida tugevate emotsioonide ning inimest vapustavate kogemuste ajel. Muutus saab teoks tänu asjaolule, et enesehinnang on õpitud mitte pärilik. 4
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
kujutamisviis, püüdis edastada inimtundmusi ja liigutusi. SLAIDID Ruccelai Madonna (Jeesuslaps kui Gorbatshov) Siena toomkiriku peaaltari fragment "Neitsi Maarja kroonimine" 3 4. Simone Martini - 1284-1344, Giotto kõrval olulisemaid trecento maalijaid, ühendas oma loomingus itaalialikud ja prantsuslikud elemendid, tugev s-kurvatuur. SLAIDID "Kuulutamine" - Uffizi galeriis. Kuldne koloriit, väärakas poosis Maarja, detailne. "Ratsanik" - hobune ja mees on rombidega kaunistatud "Trooniv madonna" 5. Pietro (1280-1348) ja Ambrogio (1290-1348) Lorenzetti - järgisid Duccio ja Giotto stiili, religioossed mehed, linnavaate leidlik kompositsioon. Kartoon - suureformaadilist kunstiteost ettevalmistav samas mõõtkavas ja detailitäpne söe- või kriidijoonistus. Kartooni tagakülg kaetakse lubjapuruga või söetolmuga ning krihvliga vajutades kopeeritakse kujutise jooned pildikandjale. SLAIDID
allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
esimene ülikool. Geograafias oli hästi tuntud Idamaad, head looduskirjeldused. Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne-Euroopasse üleolevalt ja vaenuga. Slaavi maadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants iseäraliku mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. 7)Feodaalsuhete olemus. Põhineb senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vastu said nad maad kasutada. Nad olid kohustatud senjööri ustavalt teenima ning senjööri kutsel pidid nad sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis senjöörile truudusvande. Kuid aja jooksul tekkis ustavusega probleeme, eriti vasalli vasalliga, kuna kõige
nagu india joogid. Seda enam üllatavad meid itaalia kõrgrenessansi kunstnikud, kes oma piltidel kujutavad tusameelse eraku asemel sensuaalset noorukit, kellele pole kaugeltki võõrad maised rõõmud. Louvre'i muuseumis on kaks Leonardo da Vinci (14521519) maali Ristija Johannesest. Ühel neist näeme vaid noore mehe paljastatud ülakeha, parema käe nimetussõrm suunatud kõrgusse. Teisel maalil istub sama noor mees ülemeelikus poosis, niuete ümber midagi nahkvöö taolist. Siin osutab Ristija parema käe nimetussõrmega vasakule. Mõlema taiese sõnum võib ehk olla: "Ennäe! Messia on tulekul!" Tõenäoliselt poseeris nende piltide tarbeks Leonardole noor ilus mees, kes algselt meenutas kunstnikule Johannest, kuid töö käigus omandas pildil kujutatu ka modelli iseloomujooned. Praegu vaatab meile kahelt Leonardo maalilt vastu pigem kreeklaste rõõmsameelne veinijumal Dionysos (roomlaste
peegeldasid valgust. Neist moodustub pisut konarlik pildipind, mis ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika poleks selleks ka sobinud. Pole oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi ja selles paiknevaid objekte; tähtis isikute äatuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine.Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole üldse tunda. Tegelasi võib ära tunda mitmesuguste tingmärkide põhjal.
Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguuride kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. Myroni kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks Pheidias. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka
Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. Astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Püramiidi tippu pandi lihvitud plaadid. Giza püramiidid: Kõige tähtsam ja suurem Cheopsi püramiid. (Chefrenile, Mykerinosele) Egiptuses ka palju templeid, mida iseloomustavad sambad, mis meenutavad enamasti taimi. (nt. päikesetemplid) Skulptuur: Palju vaaraode täisfiguure- tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Jäsemed ei ole kehast eraldatud. Nende nägudel võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Reljeefkunst läks sujuvalt üle maalikunstiks. Maalikunsti iseloomustab dekoratiivsus ja Egiptuse poos
selged, võlivad nad oma maalilise ilu ning värskusega, naiive ning vahetu loomulikkuse ja suurejoonelise lihtsusega; ülimalt kaasakiskuv on neis meistri karakteriseerimisjõud. Davidi varasemates portreedes on tunda kerget rokokoo hõngu Keskperioodis tekkis rida töid, milles lineaardekoratiive ja stiliseeriv joon paigutus tugevasti esile tuleb. Siia kuuluvad Monsieur Seriziat´ ja Madame Seriziat´ portree aastast 1795, samuti Madame Recamier´ portree lamavas poosis aastast 1800. Vahest kõige haaravam keskperioodi portree on konvendi liikme Gerard´i ja tema perekonna grupiportree; kõik sellel maalil on lihtne, poosita, kuid sügavalt tundeküllane. Davidi geniaalseim portree on Madame Morel de Tangury portree kahe tütrega. Teos on maalitud halastamatu realismiga. Maal on loodud Belgias, kuhu David kui konvendi endine liige oli sunnitud asuma 1816. aastal. See on vaid väike osa Davidi portreedest.
värskusega, ilu ja loomulikult suursuguse lihtsusega. Davidi karakteerimisjõud on tõeliselt märkimisväärne. Varasemates portreedes on rokokoo hõngu. Keskperioodis tehtud töödes 37 Priimägi 2005: 940 38 Vaga 2004: 683 11 võib näha lineaardekoratiivne ja stiliseeriv joon. Sellised maalid on nt „Monsieur Seriziat’“ ja „Madame Seriziat’“, „Madame Recamier’ portree lamavas poosis 1800. aastast. Kõige haaravamaks selle aja portreeks on tõenäoliselt konvendi liikme Gerard’i ja tema perekonna grupiportree; see maal on lihtne, poosita, ent sügavalt tundeküllane. Geniaalseim halastamatu realismiga maalitud teos „Madame Morel de Tangry portree kahe tütrega“, mille ta maalis Belgias.39 Kuigi David on kuulus oma maalide poolest, maalis ta neid valmis võrdlemisi vähe. Ta valmistas alati oma töid ette joonistades. Nii muutis ta jooned ja vormid, kontseptsioonid ja
2) minna kiirgusallikast eemale kiirgusallika mõju väheneb kauguse ruuduga; 3) ehitada kiirgusallika vastu kilp võtta tarvitusele ekraneerivad või absorbeerivad materjalid.! Eriti oluline kaitsta inimest seal kus ta viibib enam aega ARVUTIÖÖ: 1.Kas töökoha kujundamisel tuleks üritada saavutada või vältida selgroo nn S- kurvituuri? Miks? Saavutada, sest s-kurv on selgroo loomulik kuju, pea säilib normaalses asendis, küünarnukid on loomulikus poosis, õlad pole pinges, randmed ühele liinile käevartega. 2.Mis on valguse räigus? Miks see ebasoodne on? Mida saab arvutitöökohas ette võtta valguse räiguse vähendamiseks. Valguse räigus on otsene või peegelduv pimestav valgus, vähendab oluliselt inimese nägemisvõimet (lambid ja valgus õuest, mis kumab ekraanile, segab lugemist), väsitab silmi, vähendab töötootlikkust ja põhjustab ebamugavust. Vähendamise jaoks: Suuna kuvarid akendest eemale Hajutitega valgustid
2) minna kiirgusallikast eemale –kiirgusallika mõju väheneb kauguse ruuduga; 3) ehitada kiirgusallika vastu kilp –võtta tarvitusele ekraneerivad või absorbeerivad materjalid.! Eriti oluline kaitsta inimest seal kus ta viibib enam aega ARVUTIÖÖ: 1.Kas töökoha kujundamisel tuleks üritada saavutada või vältida selgroo nn S- kurvituuri? Miks? Saavutada, sest s-kurv on selgroo loomulik kuju, pea säilib normaalses asendis, küünarnukid on loomulikus poosis, õlad pole pinges, randmed ühele liinile käevartega. 2.Mis on valguse räigus? Miks see ebasoodne on? Mida saab arvutitöökohas ette võtta valguse räiguse vähendamiseks. Valguse räigus on otsene või peegelduv pimestav valgus, vähendab oluliselt inimese nägemisvõimet (lambid ja valgus õuest, mis kumab ekraanile, segab lugemist), väsitab silmi, vähendab töötootlikkust ja põhjustab ebamugavust. Vähendamise jaoks: ● Suuna kuvarid akendest eemale ● Hajutitega valgustid
Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni
· Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale surnu hinge asupaik · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses · Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena · Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena · Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos · Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis · Valdasid täielikult looduslähedast kujutamist, proportsioonid täiesti loomulikud (raiuti kivitahukast, mitte silindrist)
Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju. See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks. See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks. Pheidiast süüdistati kullavarguses. Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias. Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina. Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte original. Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud. Kettaheitja on ka väga kummalises poosis. Hästi on välja töödeldud sportlase lihased. Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine. Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti. Kuju püstihoidmine on oluline probleem kontraposti küsimus. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid. Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos. Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud
Temaatika keerles eelkõige vaarao elu ümber. Egiptuse jumalate, vaaraode ja ülikute kujud olid suuremõõdulised ja ranged, lihtinimesi kujutavad skulptuurid on aga väikesed, väljendusrikkad ja reeglitest vabad. Seoses surnutelt maskide võtmisega tekkis portreekunst, mille kauneimaks näiteks on kuninganna Nofretete (Nefertiti) pea. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Maalidel puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Samuti ei osatud edasi anda ruumi. Sellele vaatamata mõjusid egiptuse maal ja reljeef väga dekoratiivselt. Religioon Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõtestasid maailma müütide ja usu alusel. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid (neid oli üle 700)
piltjutustutsega. Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. 1. Teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi (eriti ranged, suursugused ja üldistatud). Sellele oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Mõnikord olid skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline on ka sfinks. Egiptuses on ka teisi, sfinksisarnaseid kus ühendati inimese ja looma kehavorme. 2. On tehtud vaaraode täisfiguure, nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, mõnikord üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, üleolev naeratus. Kuhude pilt on suunatus üe vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava tähtsust ja igavlikulisust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Inimeste kujutamiseks kujuned välja kindel kaanon, mis
valitud isikuga, issanda asemikuga patuse maa peal. Keisri troon oli kahe istekohaga. Üks keisri ja teine Kristuse tarvis. Teine tool hoiti alati tühi juhuks, kui Kristusel tuleb ootamatult tahtmine istuda oma maapealse kolleegi kõrvale. Rahva ette ilmumisel pidi keiser kullaga tikitud ja vääriskividega kaunistatud rõivaid kandma. Pidulike tseremooniate aegu tuli keisril seista mingil alusel või kõrgendikul, nii et ta näiks pidulikus poosis raidkujuna. Troonikõne ajal varjati tema jumalikku palet eesriidega, mille tagant kostis valitseja hääl. Keisri võim ei olnud algul pärandatav ja ei olnud välja kujunenud ka dünastiat. Iga uue keisri troonile saamise ümber toimus suur võimuvõitlus. Keisriks võis saada iga bütsantlane, tema edukus ei sõltunud mitte tema päritolust vaid tema reaalsest võimekusest. Lihtrahvast põlvnemist ei peetud mingiks takistuseks. Mitmed kõrgele ametikohale
Colmar. Prantsusmaa. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York. Uuema aja kunstnikest on Jeesust ristil väga ilmekalt kujutanud katalaan Salvador Dali (1904-
- rumala mängimine) 2) KÜSIMINE Suunab vastama„Miks sa seda tegid?“ Probleemi eest põgenemine kiituse, lohutamise, naljatamise kaudu. - Süüdistamine - Moraali lugemine (kasvatamiseks) - Tõlgendamine - Nõu andmine (halvakspanu) - Interpreteerimine 3) SOODUSTAJAD - kogu keha kuulab - vaadatakse teisele otsa - noogutatakse - ollakse tähelepanu poosis - näidatakse ka verbaaselt välja, et kuulatakse - „ukseavajad“ : soovid sa sellest rääkida (nali) 2 osa: Suhtlemispratnerit abistab rääkimisel „kaja“ kasutamine kuulaja poolt. Ümbersõnastamistehnika – oma olemuselt lihtne, tunnetena, väljaütlemata (tunnete /partnerite öeldut peegeldatakse sellisena, mida ta pole välja öelnud, kuid mis välja paistab) 08.03.2012
on neil selles kultuurivallas, mille põhjal mõõdetakse kogu kultuuri taset: kunstivallas. Seepärast räägitakse täie õigusega iseseisvast hetiidi kultuurist ja samuti ka iseseisvast hetiidi kunstist. Hetiidi kultuuri esimesed mälestusmärgid, millega hetiitide impeeriumi avastajad kokku puutusid, olid hetiidi jumalate raidkujud. Need sirgetes ridades mehed, peas kõrged teravatipulised mütsid kaljutempli seinal Yazilikayas, olid jumalad; poksija poosis mees, kes valvas Böghazköy väravat, oli jumal. Hetiidi panteon, mille koosseisust me tunneme umbes 10 %, on kirju segu assüro- babüloonia-sumeri, luvi, hurriidi ja eriti hatti mitmesugustest elementidest; see kõik tuleb lisada neile jumalatele ja kultustele, mida hetiidid oma algkodust olid kaasa toonud. Hetiidi üheks peajumalaks ( ainukest peajumalat neil ei olnud) on Hattusa linna kõuejumal, kelle
varasemad autoportreed - visandid ja käeharjutused,et tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega Piibel kui raamat minevikust, olevikust ja tulevikust. Kogu elu jooksul nõudis tõde taga aktides, zanrimaalis, piiblistseenides ja portreedes. Oskus seostada naruralismi ja peenelt kavandatud majesteetlikke kompositsioone. Tema naturalismile oli tasakaaluks, isegi teadlikuks kontrastiks, rõõm riietada oma inimesed maalilistesse või romantilistesse kostüümidesse või kirjutada neid kaksikrollis nii, et
* Pikk tüves * Baas 5.Vana-Egiptuse kujutav kunst 34-37 Kujutav kunst: * Kujutav kunst - suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. * Skulptuurikunstis võib eristada erinevaid suundasid : 1 teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi range, suursugune ja üldistatud nt sfinks (inimese pea ja lõvi keha, seisab Giza püramiidide juures. Sageli leiame vaaraode täisfiguure tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, näol võimukas ja salapärane naeratus. Egiptuse kujud on suured tüübiportreed. Egiptuse kujus ei lähtunud aga mitte koonuse vormist, vaid kivitahukast, mille eri külgedele joonistati kavandatud kuju erinevad vaated. Kogu Vana- Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumata. Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest tihti värvilised ja puust,
virtuooslik valitsemine -kunstnike individualismi ja isikupära otsimine Iseloomulik maalile: Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Parmigianino (1503-1540) "Pikakaelaline Madonna" Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis" El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad"
Taastunud kontakt kodumaaga, mure tema saatuse pärast rasketel, keerulistel sõjapäevadel lõid pinnase selliste lehtede sünniks, nagu ,,Eesti neiu" (1942, pehmelakk ja värviline akvatinta), ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), mille vaimsus ning tähendus eesti kunstis on võrreldavad Kristjan Raua teostega. Viiralti tolleaegsetest töödes on satiirilise värvinguga õieti vaid ,,Istuv daam" (1941, metsotinto), kelle poosis ja peenutsevas kätehoius on midagi tõusiklikku. 1930. aastail lemmiktehnikateks muutunud kuivnõela ja pehmelaki kõrval teeb Viiralt nüüd ka mõned lehed metsotintos, mille vastu hakkas huvi tundma juba Pariisis. ,,Noorele araablasele" ja ,,Istuvale daamile" järgnes Viiralti hiilgeteos selles tehnikas ,,Monika" (1942), mis on õieti kolmikportree ühest ja samast modellist. ,,Istuvat daami" luues olid tal eeskujuna silme ees
kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne popillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. 2.2 Kehahoiakud7 Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Kujutlege näiteks erinevaid kehahoiakuid, mis võib esitada ööklubi uksel valves olev väljaviskaja, hotelliportjee, ema, kes kohtab kooliväravas oma last, närviline isa, kes ootab oma lapsukese sündi, asutuse retseptsionist, politseinik. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu 7 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN
värvitoonid.. · Kuigi ka tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt- mõjudes nii teatrietendustena või kujutavadki näitlejaid. Francois Boucher rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. Eeskätt dekoratiivsed maalid, mis kohaldatud rokokoo- interjöörile. Teemad enamasti allegoorilised, kuid lahendus teine: · Jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). 8 III. Kapitalistlikud ja protestantlikud riigid, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. · Piirkond, mille keskuseks oli Holland. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
