Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. 13.Mille poolest erinevad lihtrahva skulptuurid vaaraode omadest?Nim. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust 14.Millised muudatused toimisid Ehnatoni ajal?Kauaks? 15.Mida tähendavad polüteism ja monoteism ning mis jumalat kummardati Ehnatoni valitsuse ajal? Polüteism- paljusid jumalaid tunnistav usundivorm Monoteism- usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. 16
Vältimaks selle vee alla jäämist, saeti kalju koos templi ning selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 6. Miks võeti kasutusele kuningate oru kaljuhauad? Milline neist on tuntuim? Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Tuntuim on Tutanhamoni haud, kuna see oli ainuke mis säilis puutumatuna. 7. Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Ranged ja suursugused kujud nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal, nägudel võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus, pilk suunatud kaugusesse. 8. Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraode kujudest? Milleks neid vajati? Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest, tihti puidust ning
Kristus, juurde koonduvad nii maali kui ka söögisaali arhidektuuri perspektiivjooned. See tekitab illusiooni, nagu maal oleks ruumi tegelik pikendus ning legendi figuurid viibivad otse söögisaalis. Teose aluseks on lugu Kristuse legendist. Maalil kujutatakse sügava ehmatusega hetke, mil Kristus viibib oma jüngritega õhtusöömal ning on lausunud sõnad: ,, Üks teie hulgast reedab mind." Kõik jüngrid peale Juudase väljendavad erutust, see väljendub nende näoilmes, poosis ja liigutustes, mida vararenessansi maalijad ei tundnud. Kuna Leonardo suure katsetajana kasutas freskomaaliks mitte vastupidavaid materjale, hakkas maal tuhmuma juba tema eluajal. Üks täiuslikumaid portreemaale renessansiajastu kunstis on Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa". See kujutab kaunist nais lahtisel terassil istumas unistusliku maastiku taustal. Tema suunurkades on vaevumärgatav naeratus. ,,Mona Lisa" on antiikajast arvates esimene vabas asendis portree, milles käed on nähtavad
Nendest moodustatud pisut konarlik pildipind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti ka külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, mitmesuguseid piiblilugusid illustree- rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti, kuna tähtis oli pühakute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuuris on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldub juba uue religiooni suhtumine patuse keha kujutamisse, mis saab üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Vana-Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel, vahel üks rinnal; püsti seisval figuuril vasak jalg pisut ees, käed ripuvad alla, vahel hoidis üks keppi. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset
Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 3 pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Skulptuuride Jõud
Kontrolltöö küsimused Vana-Egiptus 1. Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu? Vaaraode dünastiate järgi 2. Millal olim Egiptuse kunsti kõrgaeg? 2700-1000a eKr 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Siseelundite eemaldamine ja keha töötlemine säilitamise eesmärgil 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad? heopsi ,Chephreni ja Mykerinose ja Kairo lähedal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum? kaljuhauad võeti kasutsele, sest loodeti, et siis on vaarao hauad röövijate eest kaitstud. Tutanhamoni haud on neist kõige tuntuim 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?Lihtrahvakujud olid elavamad, vaaraod olid kujutatud alati sama moodi(vasak jalg ees, käsi rusikas) 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism
Vanakreeka kunst (skulptuur, keraamika) Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. Sajandil e.kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjaliks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algeliselt värvilised. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailine ajajärk Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis,kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes . Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk
suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole
Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Arheoloogid on leidnud hulgaliselt pitsatsilindreid. Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja. Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.
Ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamine sama moodi. Religioon oli polüteistlik, st et usuti ja austati paljusid jumalaid. 13.Vaaraod lasid endale püramiide ehitada ka eluajal, sest nende tegemine võttis väga kaua aega. 14.Hauakambreid kaunistati värviliste maalingutega, pandi kaasa varandust. 15.Vaaraode skulptuurid olid sellised, mis kujutavad vaaraode ja jumalusi – need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud. Vaaraosid kujutati tavaliselt sirges poosis, vasak jalg eespool, rusikasse tõmmatud käed vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. 16.Egiptuse seinamaalid olid kujutatud kindlate keha asenditega, tähelepanu pöörati rassilistele tunnustele ja eripäradele. Värvid: ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid kaunid. Kasutati ruumilist illusiooni kahemõõtmelisel pinnal. 17.Ehnaton korraldas usuelus ümber selle, et nüüd usuti ühte jumalat. Monoteism. Ainujumal Aton. 18
võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega. Egiptuse skulptuuris võib eristada kahte suunda, millest üheks oli vaaraode ja jumaluste ning teiseks lihtrahva kujutamine. Esimesi neist kujutati tavaliselt rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult, samas kui lihtinimesi kujutati elavamalt ja loomulikumalt. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest oli üks käsi rinnal. Pilk oli tihti suunatud üle vaatajate peade. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Tavaliselt oli tähtsaim inimene suuremalt kujutatud. Egiptuse skulptuur ja kunst üldse sai uue pöörde, kui hakkas valitsema vaarao Echnaton, kes püüdis nõrgendada preestrite mõjuvõimu ja kehtestas riigis ainujumala, kelleks oli päikesejumal Aton
baroki mõjud. Tuntum barokistiili näide on Talvepalee. Kadrioru loss Tallinnas on samuti tugevalt barokist mõjustatud. Skulptuur. Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Endiselt ei kaotanud populaarsust portreebüstide tegemine ja laialdase levikuga oli linnamonumentide püstitamine. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega uhkeldamine sobis suurepäraselt baroki paraadliku ja detailidest üleküllastatud stiiliga. Barokkskulptuuri kuulsaim skulptor oli itaallane Lorenzo Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili.
mis vanaaja kriitiku meelest on südantsoojendav see peitub marmori säras, mis peaaegu, et kumab pinna alt Lysippos ´´Kaapija´´ U 330 e.m.a Rooma marmorkoopia Tugevalt isikupärane, kuid samas üsna uudses, ruumi sisemusse küünitavas poosis kuju on äärmiselt eluline ning tabatud puhkehetkel pärast pingutavat treeningut Skopas ´´Amatsoonide võitlus kreeklastega. U 355- 330 e.m.a Reljeef Halikarnassose mausoleumi friisilt. Monumenti kaunistanud kolmest reljeefpannoost on see Skopasele omistatud
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik. Ainult harva heitis ta va...
(9) LORENZO BERNINI oli barokkskulptuuri kuulsaim meister. Enam ei rõhutatud kaunist ja täiuslikku siluetti vaid rahutuid ja liikuvaid masse. (10) Bernini peamiseks huviobjektiks olid liikumine ja muutumine. Tema kujud lasevad tunda ümbrust ja ruumi. Skulptorid eelistasid selliseid motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat (võitlus- ja röövimisstseenid). Bernini portreed on alati liikuvas, juhuslikus, kuid väga ilmekas ja efektses poosis. Bernini kujutab Taavetit otseselt võitluses. Koljatit pole näha, kuid Taaveti pilk ja poos teevad vaenlase kohalolu tajutavaks. Apollonis ja Daphnes on imetlusväärne, kuidas marmoris on edasi antud hoogne liikumine ja õrna inimkeha moondumine puukooreks ning juuste muundumine oksteks. ,,Püha Teresa ekstaasis" on marmoris kujutatud mitte ainult pühaku ja ingli figuurid, vaid ka pilv. Püha Teresa näos peegeldub nn. ,,magus valu", mis olevat teda täitnud, kui ta oma nägemuses kohtas
tähtsaimale naisele Neferetile. Atoni Templid Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Jumalakujukesed puudusid. Kui surnute riik asus varem loojangu suunas (Niiluse läänekaldal), siis nüüd tehti kalmistu päikesetõusu suunas (Niiluse idakaldal). Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Skulptuur Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks:
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE SKULPTUURIKUNST Mesopotaamia, jõgede vaheline maa, asus tänapäeva Iraagi aladel. Mesopotaamiat ümbritsesid kaks jõge: Eufrat ja Tigris. Egiptuse tsivilisatsioon aga tekkis Niiluse jõe ümber. Niilusel on iga aasta üleujutused, mis andis võimaluse tegeleda põllumajandusega. Mõlemad riigid tekkisid kõrbealadele ehk neile oli vaga vajalik vee lähedus. Mesopotaamias olid kultuuri kõrgajad 1) Vana Babüloonia suurriigi ajal(2. Aastatuhande 1. Pool eKr), 2) Assüüria impeeriumi ajal(1. Aastatuhande 1. Pool eKr) ja 3) Uus Babüloonia ajajärgul(7.-6. Sajand eKr). Egiptuse kultuuri kõrgaeg oli 1) Vana Riigi ajal (1.-6.dünastia 2850 2263.a.eKr), 2) Keskmise Riigi ajal (11.-13.dünastia u.2050-1652.a.eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- e...
Rohunepp Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja...
Alusest Samba tüübid · Protodooria sammas · Lootossammas · Papüürussammas suletud pungkapiteelidega · Papüürussammas avatud õiskapiteelidega · Palmkapiteelidega sammas Maal, Reljeef · Vana riigi ajastust säilinud palju reljeefe · Reljeef on madal - kujutise kontuurid oli süvendatud, tihti maalitud · Perspektiivi ei tuntud · Vaaraod egiptuse poosis Jalad ja pea profiilis, keha ja silm otse · Line ja loomi kujutati loomutruult · Sageli olid hierolglüüfid kõrval, mis seletasid sisu Skulptuur · Suurejoonelised portree skulptuurid · Uskumuse kohaselt elas kaitseingel, kuni säilis surnu portree kujutis · Raiuti kiviblokkidest · Skulptuuride põhi asendid seisev ja istuv · Seisvas vasak jalg ees, käed all rusikas, emotsioonid puuduvad
Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil 313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutus...
Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena. Zeus käitis temaga halvasti, pettis teda sageli, kuid Hera oli truu, suunates oma raevu pigem Zeusi armukeste pihta. ZEUS Kuningas, olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Üks esimestes jumalatest, Kronose ja Rhea viimane laps. Tal oli palju naisi nii jumalate kui surelike seas ning veel rohkem lapsi. Tal oli tugev vastuseis oma isa, Kronose vahel, kui lõpuks pääses Zeus troonile ja sai peajumalaks. ARTEMIS Jahijumalanna, Apolloni kaksikõde. Tema isa oli Zeus. Oli loomade valitsejanna ning parim kütt jumalate hulgas. Sümboliteks olid vibu ja nool
Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile. ,,Isenheimi altar" Matthias Grünewald 1512-1516 Unterlinden Museum, Colmar, France GRAAFIKA Vanim trükitehnika oli puulõige. Kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega Graafika oli usuline ja õpetliku sisuga. Esile tõusid poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Lisaks õndsalt rahulikele madonnadele ja fantastilistele pühakulugudele on
taha kallutatud ja parem käsi oli merele vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Rhodose kolossil oli käes suur tõrvik ja peas suur kiirtekroon.Ta oli 37 meetrit kõrge. Iga sõrm pidi olevat nii jäme,et kahekäega ei ulatanud sellest kinni võtta. Rhodose koloss oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna enese võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Kuju paiknes valgest marmorist alusel sundimatus poosis, vaadates üle sadama. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli ja tema parem käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsioone. Valgusega ei ole kolossi ehitamisel mängitud. Rhodose välispind on pronksist. Järelikult see on metallist ja suure läikimisega. Suur läikivus näitab, kui suursugune, võimas ning hiiglaslik on koloss. See oli silmipimestav pronkskuju.
kohtupäev" 10. Millele keskendusid oma töös Veneetsia maalikunstnikud? Mis eraldab neid Firenze või Rooma maalikunstnikest? Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvidele, Roomlaste püüdluseks oli kombinatsiooni matemaatiline täiuslikkus ja plastiline ilu. 11. Nimeta töö, mis tõi kuulsuse Giorgiole, milline meeleolu sellel teosel valitseb? ,,Magav Veenus" Valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit, maalil on graatsilises poosis Veenus, kes magab diivanil. 12. Nimeta töö, mis tõi kuulsuse Tizianile, milline meeleolu sellel teosel valitseb? ,,Maarja taevaminek" Maalil valitseb salapärane ja kurb meeleolu. Maali keskesl on Madonna ning tema ümber on palju lapsi, naisi ja mehi, kes kõik vaatavad tema poole. 13. Manerism, Kuidas sellesse suhtuda, mis seda iseloomustab? El Greco ja Tinotoretto Mannerism oli mitme palgeline ja vastuoluline nähtus osaliselt rakendus see
Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks: 1) vaaraode ja ülikute portreed kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed 2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma
toretsev ja jõuline. Tema pildid: “Leukip pose tütarde röövimine“ „Pariisi karistus“ „Vee ja maa ühendus“ Anthonisvan Dyck •17. saj kuulsamaid portretiste. •Paraadportree rajaja. Paraadportree–inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör. •Paremates portreedes avab aristokraatide peidetud hingeelu. •Inimesed vabas, juhuslikuna mõjuvas poosis. •Nende iseloomustamiseks kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendit. •Palju portreid Inglismaa kuninga Charles I õukonnast. Anthonis van Dyck’i autoportree Peamised žanrid •Olustikumaal–kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. •Portreekunst(sageli grupiportreed). •Natüürmort– kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. •Maastikumaal–eriline koht
väljak, Talvepalee, Versailles`i ning Belvedere loss. Barokkskulptuur Skulptuurid kaunistasid nii hoonete sisemust kui ka fassaade. Olid mõeldud dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ansamblite juurde. Neid püstitati ka parkidesse. Skulptuuridel pandi pearõhk kaunile ja täiuslikule siluetile, mis on kaunites lehvivates rüüdes või hoopis alasti. Kujud on liikumises, kuid väga efektses ja ilmekas poosis, välistes joontes on palju pehmust ja ümarust. Valitsejate hulgas oli ka populaarne lasta end eluajal pronksi valada või kivisse raiuda. Kuulsaimaks meistriks oli itaallane Lorenzo Bernini. Maalikunst Maalikunstis hakati suuremat tähelepanu osutama kaasajale, ümbritsevale maailmale. Eri maades arenes see iseseisvalt, peegeldades selle maa ühiskondlikke olusid, rahvuslikku eripära. Maalides peegeldub nii toretsemine, idealiseerimine kui ka lopsakas loomutruudus, isegi naturalism.
Laia leviku üheks põhjuseks oli usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Omane oli eriline sünge, üleinimlik toredus. Selline skulptuuriteos on ka sfinks inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza püramiidide juures. Siis leiama ka vaaraode täisfiguure nad on tardunud sirges poosis, vasakjalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käedtihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel on pisut nagu üleolev naeratus, kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhub veelgi kujutatava tähtsust. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride
hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride
Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlu. Mosaiik Uri valitseja hauast. Üks esimesi ratta kujutisi ajaloos. Ehituskunstis peamine materjal päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Leiutati võlvid ja kuplid. Kujutav kunst seotud arhitektuuriga. Maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. Skulptuuri arengut takistas kivi puudumine. Figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist. Vabaplastikas figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass.
· Losside seinad olid puitkarkassiga savitellistest, väljast kivipalaatidega kaetud ja laed puust. · Puust olid ka Kreeta lossidele omapärased allapoole peenenevad sambad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kujutav kunst. · Seinamaalingud freskod, keraamika, väikesed skulptuurid. · Kasutatakse rõõmsaid ja heledaid värve. · Kujutatakse pidulikke sündmusi, jumalannasid, naispreestreid, taimi, loomi. · Vahel kohtame ka figuure egiptuse poosis, aga nad mõjuvad vabamalt, on kujutatud elavalt, mänglevalt ja maaliliselt. ,,Pariisitar" Stseenid sõnnide ja akrobaatidega Keraamika oli väga hästi arenenud. Vanemad näited on tumedal põhjal heledamate abstraktsete mustritega savinõud. Uuemad kirjeldavate piltidega, keerukate inimese ja loomakujutistega. Nn ,,akvaarium vaasid" Suuremõõtmelist skulptuuri ei olnud. Väikesed terrakotast, fajansist ja pronksist jumalannakujukesed: jumalannad madudega
"Paddington 16:50" Agatha Christie Elspeth McGillicuddy tuleb sotimaalt, et külastada tema vana sõpra Jane Marplei. Tee peal, ta nägi kuidas naist kägistatakse mööduvas rongis. Ainult Miss Marple uskus tema lugu kuna pole mingit tõestust juhtunust. Esimene ülessanne oli tuvastada kuhu laip võis olla peidetud. Mõrva faktide, rongi ajaplaani ja kohaliku geograafia võrdlemine viitas Rutherford Halli krundile: see oli eraldatud ümbritsevast ühiskonnast, rongitee ümbruses jne. Miss Marple pöördus palvega tuttava poole, Lucy Eyelesbarrow, kes oli professionaalne majapidajanna, ning tunnustatud oma kokkuhoidlikuse organisatoorsete oskuste poolest. Lucy nõustus võtmast positiooni Rutherford Hallis, et leida laip. Elspeth McGillicuddy tuleb sotimaalt, et külastada tema vana sõpra Jane Marplei. Tee peal, ta nägi kuidas naist kägistatakse mööduvas r...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
Klassikalise kuppelehitise näide Pariisis:Pariisi Pantheon.Triumfikaar:eeskuju saadi antiigist(nt Tituse kaar Roomas),oli Napoeloni tellimustöö.Rokokoo valitseja:Louis XV.* Rokokoo nimetus tuleneb prantsuse keelsest sõnast rocaille- merekarbi poolmikku meenutav motiiv, nn orvand, mida kasutati arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH
kuid hiljem ehitati kogu teater kivist. Tänaseks on säilinud ainult varemed. Skulptuur Skulptuuride loomiseks kasutati marmorit ja pronksi. Kõige väärtuslikumaks peeti krüselefantiintehnikat. Selle tehnikaga loodi 5. saj eKr Athena kuju ja samuti ka Zeusi kuju. Tavalised skulptuurid olid alasti meesfiguurid või riietatud naisfiguurid. Skulptuuris on märgata Egiptuse kunsti mõju. Algselt olid skulptuurid tardunud poosis, kuid hiljem muudeti kujud juba rohkem Kettaheitja Delfi vankrijuht Kasutatud allikad Kunstikultuuri ajaloo õpik 10. klassile http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka-jumalad http://www.slideshare.net/guest2a25f0e/jumalad-rituaalid http://kunstiabi.weebly.com/templid.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/teater3.htm Täname kuulamast!
1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? – Praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, linnades. (arvati et pärit Väike-Aasiast või siis Itaalia põlisasukad) 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? – Haudade abil. (Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane) Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. (suur looduselähedus) 3. Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? – Pronks, puit. 4. Maini paar tuntud etruski skulptuuri? – Sõjajumal Mars, Emahunt. 5. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? – Lubimört, mis võimaldas kasutatada uusi konstrukstsioone (kaari, võlve ja kupleid). Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 6. Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid? – Hiigelhoonete välissei...
Egiptuses olid ümarplastika skulptuuris inimesed keerulisemates poosides ning nägid palju realistlikumad välja kui Mesopotaamias. Egiptuses domineeris samuti reljeef. 4. Mesopotaamias kasutati ümarplastikat hoonete kaunistamiseks kui ka väravate juures seisvates kujudes. Egiptuses kasutati aga ümarplastilisi skulptuure templite sees ning ka väravate juures ja ees pool. 5. Mõlemas kunstis kujutati valitsejaid alati lihtrahvast ja teistest suuremana ning Egiptuse poosis. Mesopotaamias kujutati rohkem võitlustseene kui Egiptuses. Egiptuses kasutati ebaloomulikke kehaasendeid, inimene astub pikka sammu, jalad küljelt nähtaval, rind otsevaates, pea ja käed profiilis ning silm otsevaates. Loomi, linde ning orju kujutati vähem detailselt ning vabamalt. Mesopotaamias kasutati pitsat kivi motiive hästi palju. Anatoomialt kujutati isikuid ebaloomulikult. Egiptuses kui
Samba osad kinnitatakse metallklambriga. Friis koosneb samuti ühest katkematust mustrist või pildist. Kolmnurk pantoonil antiikmütoloogiaga seotud teema. ATEENA AKROPOLI (pilt) EHITS; ERECHTHEIONI TEMPEL; Omapärase teistest keerulisema põhiplaaniga Joonia stiilis tempel, kus ebatavaline eeskoda, mille tallastiku kannavad sammaste asemel noorte neidude marmorkujud. ARHAILINE AJASTU SKULPTUURID; ISELOOMUSTUS; Algelises poosis, tihti ebaproportsionaalselt, kus tüüpiline sirge jäik asend, üks jalg ees, käed külgedel rusikasse surutud. Näol kummaline arhailine naeratus. SKULPTUURID; Alati noormeeste kujud-KOURUSED. Rikkalikult volditud rüüdes naise figuurid- KORED. KLASSIKALINE AJASTU SKULPTUURID; Toimub skulptuuri arengus tohutu hüpe. Kasutusele võetakse kontrapost, hakatakse kujutama liikumist, kujud vaadeldavad mitmest küljest, näod emotsioonitud kaunid. Emotsioon kajastub liikumises
Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid
Istumisala nimi on teatron. Sõõri südamikus, all orus asus avar väljakl orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga oli skene(kr.k. telk). Skenest kujunes välja terve arhidektuur. Näitlejad kasutasid ka ruuporeid ja olid ka kõnekoorid mitu näitlejat rääkisid samat asja. Kreeka skulptuur Kore riietatud naisfiguurid. Kuros alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus
Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist,
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklas...
saj. e.m.a. kui kreeklased need alad vallutasid. Egeuse arhitektuurist on kahtlemata kuulsaim Knossose loss, mis on osaliselt tänapäevalgi säilinud. lossi põhiplaan on väga keeruline ja mitmekorruseline,sellest ilmselt tuleneski hiljem kreeka mütoloogiasse legend labürindist. Omapärased on selle kultuuri ehituskunstis ka sambad- need olid altpoolt peenemad kui ülalt, tavaliselt erksatesse toonidesse värvitud. hoonete seinu kaunistasid maalingud, kus inimesi kujutati tihti egiptuse poosis. 15.saj e.m.a. läks võim egeuse merel ahhailaste kätte, kes ehitasid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns, mis asusid praeguse Kreeka aladel. Sissepääsu Mükeene kungisse linnusesse ehivad kaks reljeefset lõvi kunagise Lõvivärava kohal, see nn. Mükeene lõvivärav on tuntumaid ahhailaste kunstiteostest.
Loe, mitu jalga on sellel müstilisel olendil? 5 jalga. 25.Kellele võiks kuuluda pea? Sargon II. 26.Palun kirjeldage täpsemalt kaht assüüria reljeefi (vt eelmisi slaide)? Assüüria kuningas Assurbanipal jahil. Reljeef tema paleest Ninives. Kuningas lööb oda lõvile kõrri. Assüüria kuningas Assurbanipal võitleb lõviga. Reljeef tema paleest Ninives. Kuningas ja lõvi on justkui sõbrad. 27.Kuidas kujutatakse inimesi (võrrelge sumerite kujutusviisiga)?Kuidas kujutatakse loomi: millises poosis, tõepäraselt või mitte (vt järgmist slaidi) ? Reljeefid on täpsemad ja tõepärasemad. Loomi kujutatakse palju tõepärasemalt aga nende poosid ei ole tõesed. 29.Mida tegid tiivulised härjad Sargon II palee väravas? Mis oli neis iseäralikku? Sargon teise väravat valvasid tiivulised härjad, kelle ülesandeks oli kaitsta paleed kurjade jõudude eest. 30.Millise riigi valitseja oli Assurbanipal ja mille tõttu ta kuulsaks sai? Asüüria
ehitatud kiviplokkidest ja tipp oli tihti kullatud. 18. Templi osad- Püloonid, sambad, müürid, õu, sammassaal, hämarad ruumid, sammaste kapiteelid. 19.Benben kiviplokkidest tornid, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Obelisk- päikesejumala auks püstitatud nelinurksed kiviplokkidest sihvkad teravatipulised ausambad 1570 1070 ekr 20.Seisval figuuril on vaarao tardunud sirges poosis, vasak jalg ees, rusikasse tõmbunud käed vastu külgi surutud. Nägudel on võimukas ja üleolev naeratus. Sfinks on Vaarao pea ja lõvi kehaga. 21. Polüteism asendati monoteismiga, ainujumalaks sai Aton. Vaaraod kujutati lõdvana, pehmena, elavalt, isegi haiglasena, mitte ilustatult ega üldistatult. Nofretete büst poole meetri kõrgune kuju Nofretetest, näojooni on realistlikult kujutatud. (aeg: 1365 eKr.) 22. Egiptuse pinnakunst reljeef ja seinamaal.
See leiti 1922 a. ja andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole
Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon) Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks, Hatsepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel. Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Tuntumad jumalad
naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaalidega pinnakunstiks. RELJEEF JA MAAL Põhiliselt kujutati inimesi nn egiptuse poosis: Nägu külgvaates Silmad otse Õlad otse Jalad külgvaates Puudusid varjud ja heledalt tumedale üleminekud. Täname tähelepanu eest
Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
