Kaupo-liivlaste mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste poolele Ymant-tappis piiskp Bertholdi (torkas odaga selja tagant läbi) Lembitu-eestlate ovanem, kes koondas suurt väge, et minna vaenlase tagalasse; ta suri ühes lahingus Läti Henrik-preester,kes kitjutas Liivimaa kroonika ( seal kirjeldatakse eestlaste ristimist) Valdemar II-taani kuningas, kes vallutas Tallina ja alustas Põhja-eesti ristimisega Tabelinus-Pudiviru vanem,taanlased poosid ta üles, sest ta lasi end sakslastel ristida. Vesse-saarlaste juht,kes hukati orduväe poolt Kihelkond-osa küladest ja maast Maakond-osa kihelkondadest Vanem- Muinas-Eesti ülik Arbuja-ennustaja,keda peeti hingede ja elavate maaima vahendajaks Mõõgavendade ordu-loodi 1202.aastal ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu;ülesanne oli paganatega sõdimine Linnus-tugev ja vaenlaste eest kaitsev varjupaik; need olid ehitatud looduslikult(ehitati vall ümber) Malev-
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. 2. Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roomas, Peetri kiriku ees olev väljak ja
Klassikaline ajastu-kujurid lõid jumalakujusid ja kaunistasid templeid reljeefidega. Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja" (Myron)," Odakandja"( Polykleitos), ,,Athena ,,(Pheidias). Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed.
saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid gootilikult jäigad, domineeris juba alasti figuur; loodus ja interjöör tähtsad; olulisemaks tööks: Püha Kolmainsus perspektiivi ja kolmnurk kompositsiooni!! Teine osa töödest on freskod San Clemente kiriku kabeli kaunistamiseks; Uccello eelkõige lahingustseenid; San Romano lahing; teadusliku perspektiiviõpetuse rajaja; Veneziano koloriidi probleemide uurija; helge ja elurõõmus värv, idealistliku suuna esindaja; Fra Anglico ideal-konserv
''Püha söömaaeg'' ''Mona Lisa'' Raffael- ilumaalija ''Sixtuse Madonna''- 2 inglit all, pilvedes ''Paavst Leo X portree''- lauataga 3 mees, raamat laual Skulptuur: Kujutamisviis on maaliline, dünaamiline ja emotsionaalne Saksamaa ja madalmaad (teemad valitakse vastavalt), liikuvad ilmekad poosid Graafika tähtsuse tõus (trükk) Bernini: Albrecht Dürer- sakslane, tema teosed tunneb ära teosel oleva ''Taavet''- liikuv, rakulkaga, emotsioon näos märgi järgi ''Nelja jõe purskaes''- hobune keskel, 2 meest '' Jänes'' - Puu ja vase kravüüre, esimene graafika virtuoos ''Apollon ja Daphne''- ''tuulest viidud'', naine muutub puuks Teemad:
Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest Silmside Ühega saab kompenseerida teiste osade puudujääki, ent mitte täielikult! Hääl 3 Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala
Maneristlikus maalikunstis mõjuvad pildid kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid looduskauged, lillakad, väävelkollased, mürkrohelised. Sageli kasutatakse ka musta. Ruumi kujutamisel esineb läheduse ja kauguse vastandamist. Kaugemad pinnad on sageli tunduvalt tumedamad kui lähemal asuvad pinnad. Mis puutub kristliku teema kujutamist, siis sisu väga ei muutunud, küll aga oli see jõulisem ja dramaatilisem. Väga mõjukalt mõjusid figuuride poosid ja eriti ülepaisutatud miimika. Tavaliselt oligi maalidel kujutatu oma sünguse ja kontrastiga veel võimsam. Varemas perioodis poleks seda malbete ja pehmete toonidega saavutatud. MANERISM VÕRRELDES RENESSANSI JA BAROKIGA Renessansi puhul oli kunstis iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Taotleti elamuste pakkumist inimese meeltele. Resessansiaja lõpuks olid aga kunstnikud Michelangelo, Raffael, Vincent van Gogh,
° Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist, püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest ° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin ° Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja)
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit. Mihrab seina peal olev ehitus mosees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi). Alhambra Granda (Hispaania) kuulsaim ehitis; sellega püüti luua paradiisi maa peal; kuulsaim koht Lõvide õu. Minaretid nõelteravad tornid. Tadz Mahal kuigi asub Indias, on tegemist Islami kunstiga Aafrika kunst Tunnused: dekoratiivsed; lapselikud; nagu Picasso näeb välja. India kunst Tunnused: pa...
Linnade eeskujuks olid Mesopotaamia linnad. Linnamüürid oli kividest. Linn oli seest jagatud mitmeks osaks: templid, valitseja palee. Kõige rohkem on alles palee reljeefe. Nendega kaunistati seinu. Teemadeks olid jaht, rituaalsed ja mütoloogilised stseenid ja pidustused. Oldi väga täpsed neile oluliste omaduste kujutamisel. Reljeefi värviti. Inimfiguurid oli üpris kohmakad. Väga hästi anti edasi detaile: käte ja jalgade lihased, relvi, riistu jne. Loodi üldistatud tüüp. Kujude poosid olid passiivsed. Iseloomulikud olid juuste ja massiivse habeme stilisatsioon. Suur tähelepanu kujutati kujude silmadele. Loomi kujutati isegi täpsemalt kui inimesi. Istari väravad - Babüloni linna peaväravad. See oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega (spetsiaalse metalli ühendite lisandiga), millel oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi (ükssarv, draakonid, härg jne.)
Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Vennad Carraccid olid ühed var.suurmeistrite jäljendajateks ning rajasid oma kooli Bolognasse. Nende suunaks oli, et maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav. Reni, Pomenchio ja Guercino jälgisid vendade õpetusi. Samal ajal oli ka teine suund- realistlik suund kus vastubidi väga loomutruult kujutada. Selle suuna levitajaks oli Caravaggio. Kasut. palju valgust ja varju ning valgus langes ülevalt alla. Tekkis nn. keldriluugi effekt. Poosid olid suvalised. Hakati tegema natüürmorti. Oluline oli liikuvus ja elujõulisus. Flaami. Põhi tegija oli Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. Pikad diagonaalid inimestest. Tegi ka portreesi. Rubens oli haritud inimene ning reisis palju. Tal oli palju õpilasi. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tselluliit saavutatigi. Tema õpilane oli ka A. van Dyck.
juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park. VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee, Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija värvikad, rohkete skulptuuridega, sisekujunduses kasutatakse kalleid materjale ja palju sambaid. Skulptuur: Populaarsed olid võitlused, röövimised, pühakute kannatused, teemad mis edastasid äärmuslikke tundeseisundeid. ·Ilmekad, efektsed ja teatraalsed poosid ·Suurim meister Lorenzo Bernini tema loominguskajastub kogu barokkskulptuuri spetsiifika. nt. ,,Taavet" või ,,Apollon ja Daphne" Rokokoo tekkis Prantsusmaal, levis ka Saksamaal. ·Eelkõige puudutas sisekujundust. ·Ruumid muutusid väiksemaks, mugavamaks, intiimsemaks, tekkisid koridorid ·kasutati kergepäraseid elemente, lillelist tapeeti, peegleid, maale. ·Kasutati ebasümmeetrilist, kerget,
tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ei olnud väga impressionist. Impressionistlikku pintslitehnikat ei omandanud Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Ta lemmikained ballett ja ratsavõistlused. Kujutas ka inetut. Auguste Rodin (1840-1917) tõi skulptuuri viimistlematus, kivi- või pronksipinnad ja nagu liigutuse pealt tabatud poosid. Haarava monumendi lõi Rodin Calais' linna kangelaslikele kodanikele, kes Saja-aastase sõja ajal enda elu teiste linnakodanike eest ohverdasid. Neoimpressionismi rajaja ning peaesindaja oli Georges Seurat (1859-1891). Neoimpressionistid uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, ja sellele vastavalt lõid siis oma teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena. Ka
muutiski kujud enneolematult looduslähedasteks ja elavateks. Lisaks julgustas see kujureid looma keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nende hulgast oli Myron'i "Kettaheitja". Kuju oli algselt pronksist, kuid meieni on see jõudnud roomaaegsete katkiste marmorkoopiatena. Myron'i "Kettaheitja" 5. sajandi keskel e.m.a. algas klassikaline e. nn. kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Figuuride poosid on rahulikud ja kindlad, samal ajal äärmiselt vabad ja loomulikud. 5. sajandi keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose "Odakandja". Sellel näeme kontraposti motiivi klassikalist lahendust. Noor sõdur on kujutatud anatoomiliselt täpselt, arvesse on võetud lihaste liikumist naha all ja nende mõju vormide ja silueti kujunemisele. Polykleitos'e "Odakandja" "Odakandja" näolt on kadunud on ka ebaloomulik naerugrimass ning näoilme on rahulik
Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri palett Lamereljeef Karnaki templi seinal. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega
inspiratsiooni. Michelangelo raius inimesi välja marmorirahnudest. Piiblist võetud teemade kaudu väljendab ta mitte ainult kristlikku, vaid ka individualistlikku ennastteostavat renessansiinimest. 21. Sixtuse kabeli lae ja altariseina pidi Michelangelo kaunistama ise ja ta tegi seda mitu aastat. Maalignute motiivid on võetud Piiblist. Talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest, kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. 22. Giorgine teost äike peetakse tähtsaks maastikumaali arenguloos, sest pildid on kujutatud väga elavalt loodust. 23. Millise värvitooni abil maalis Tizian oma parimad figuraalkompositsioonid. Tizian muutis oma teosed eriliseks, kandes maalile väga paksult värvi ja mitte ainult pintsli vaid ka sõrmedega. 24. Nimeta maalivaldkonnad milles Tizian maalis eriti häid teoseid
Vaarao Chephren Kirjutaja Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri Lamereljeef Karnaki palett templi seinal. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt – jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega
Hästi palju kasutati metafoore ja sümboleid. Barokki iseloomustavad suurejoonelisus, vaba kujutlusvõime, liikuvus, ornamentide küllus. Dekoratiivne ja monumentaalne kompositsioon järgib keerlevat spiraali või tõusvat diagonaali. Esineb palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pööratakse erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Kunstnikud eelistasid sooje ja küpseid toone, värviüleminekud on sujuvad. Pintslitõmme lõuendil on lai ja paks. Teatraalsed poosid ja väändunud kehad rõhutavad kirgi ja tundeid. 3.1 Hipaanlased vallutasid Breda kindluse 1625. aastal saavutasid hispaanlased imekombel vallutades väikese Hollandi kindluse Breda, mis näitas hollandalstele, et ka neile võib osaks saada kaotus. 3.2 „Breda kindluse alistamine” Hispaania kunstniku Diego Velázquez’i maal “Breda kindluse alistamine” (1635, õli, lõuend, 3,70 x 3,07 m, Prado, Madriid) iseloomustab hästi Hispaania maalikunsti 17. saj, kuid mitte
Maalikunst: siiras, tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika, intensiivne kehalise ja vaimse elu kujutamine, massid piki diagonaale, lopsakad inimkehad, vabad efektsed poosid, õrn värviharmoonia 17.saj barokk Holland Arhitektuur: väikese kupliga torn, suhtuti Arhitektuur: vaenulikult kirikute kaunistamisse Jakob van Kampen ( 1596-1657) Maalikunst: loodus, zanrimaal, maastik, Maalikunst:
varjumängud. Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile e. Daphnele. Daphne palub peajumalt zeusilt abi, kus siis viimane muudab ta loorberipuuks. ,,Louis IV" ,,Nelja jõe purskkaev" Maalikunst 1. Soojad ja küpsed värvitoonid 2. sujuvad üleminekud( e. Puudus treav piirjoon) 3. hingelised, hoogsad teemad 4. ebatavalised poosid 5. tetraalsed näod 6. väga palju kujut. Hukkamist, võitlust ja röövimis stseene. Caravaggio(1573-1610; maalide sisu tegelikkusest elust, poolviltune valgus, tegevuspiak pimeduses, keldriluugi valgus,teda on kuulutatud maalikunsti anti-kristuseks ja mustade jalgade maalijaks) 9.Barokkmaal Hispaanias 17-18. saj. Diego Velazques(1599-1660; tööd tõetruud; olustikumaalid; hiljem portreed, rahulik kompositsioon,pidulik koloriit)
tähelepanu osutama ka oma kaasajale ja ümbritsevale maailmale. (kolm liiki: kiriklik=Hispaania, õukondlik=Flandria, kodanli =Holland) Iseloomulik: soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, tunti huvi valguse ja varju ülemineku kujutamise vastu, heleda ja tumeda kontrastid, materialide loomutruu edasiandmine, pingelised, hoogsad stseenid, pildid rahutud, üritati tabada hetkelist, seega ka ebatavalised poosid nagu momentvõttel. Itaalias:Losside ja kirikute seinamaalingud Caracci perekond Bolognas oma antiikaineliste seinamaalidega, Caravaggio, kes oli rahvalik maalija ja püüdles tõetruuduse poole. Tegevuspaik võetud elust, sündmustik hargneb poolpimedas. Ülevalt langev valgusvihk = keldriluugivalgus! mille omandasid hiljem ka teised maalijad. Hispaania: Peamiselt kirikupildid ja portreed, rasked pruunikad toonid, keldriluugivalgus. El Greco tõi endaga
Pärast II maailmasõda avaldus tema töödes religioossus. Ta suri südamepuudulikkusesse 23.01.1989 ning Dali enda soovil teda balsameeriti. René Magritte oli belglane, kelle maalid olid jahedamad ja iroonilisemad kui Dali maalid. Ta sündis 21.11.1898 ning suri 12.08.1967. Ta jättis oma teosega ,,See ei ole piip" filosoofidele praeguseni mõtlemisainet. Alberto Giacometti oli shveitslasest skulptor, kelle pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, ilmed ja poosid annavad ängistava ja dramaatilise mõju. Ta sündis 10.10.1901 ning suri 11.01.1966. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism Jaak Kangilaski, "Kunstikultuuri ajalugu" 12. klassile, "Kunst", Tallinn 2005
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle ...
Vask- kraane kasutades said vett ka populaarsed saunad ehk termid. Rooma elamus ehk aatrium-elamus olid siseõue ääres ruumid ja keskel bassein vihmavee kogumiseks. Kuni hellenistliku perioodini oli arhitektuur Kreekas alati peamine, temale allutati skulptuur ja maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Teise tuntud skulpturisti Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega
Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse faasid Skisofreenia puhul on olemas kolm faasi:
· seeriad heinakuhjadest ja Roueni katedraalist. Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid. - Viib pastellmaali moodsa kunsti radadele. - Kujutab balletiartiste ja hobuseid, sest neile on ühised liikumine. - Balletiartiste maalib kulisside taga, mitte publiku vaates. - Kunstliku valguse (lavavalguse) suurepärane edasiandja. - Omapärased on Degas' aktid, mille poosid on vabad st pingevabad · "Tänu vaatajaile" artist kummardab publiku poole · "Arapesk" balletikunsti üks poose · ............... - paljas naine peseb end. Näib, nagu oleks läbi lukuaugu maalitud Auguste Renoir 1841-1919 - Teda loetakse suurepäraseks koloristiks (vormivõte) - Kannab edasi prantsuse maalikunsti võtteid. - Saanud inspiratsiooni rokokoo maalistiilist.
III Homo sapiens 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene) * kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa) Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi Üldine levik 33 000 aastat tagasi Vibu (10 noolt minutis), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a
Willendorfi Veenus . Vanem Kiviaeg, 30000- 18000 e.m.a. Koopamaali arengu saab jaotada kolme etappi: Vanimad jahiloomade kujutised olid primitiivsed, detaile polnud olid ainult kontuurid (u. 40000- 20000 a. e.m.a ). Näiteks: Tähniline hobune. Pech Merle`i koobas.25000- 20000 e.m.a Hobuse üleval on ka käejälg, mida kasutati allkirjana. Koopamaalide õitsenguaeg ( 20000- 12000 e.m.a ) Maalingutel kasutati värve ja on esile toodud loomade keerulised poosid ning liikumised. Näiteks: Piisonid. Altamira koopad Hispaanias 13500- 11000 e.m.a. Hiina hobune. Lascaux koopad Prantsusmaal 15000- 13500 e.m.a Neil aegadel valmistati ka kivist ja luust kujusid, nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis palju kannatlikust. Kujude loomisel oli oma osa ka kindlasti usundil. Periood u. 12000- 5000 e.m.a. Loomade kujutamine muutus skemaatilisemaks. Inimeste elu muutus keerulisemaks, tekkis põllundus ning karjakasvatus
või siis istuvana. Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega. Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene
1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Maaliskunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust- Le Bruni arvates eristab just joonistusoskus kunstniku maalrist- käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed, mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Prantsuse kunst hakkas 17. sajandi lõpul eriti Versailles' kujunduse kaudu omandama üle- euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas on Itaalias, sealsetes antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides. Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas. Nicolas Poussin (1594- 1665). Roomas töötasid juba varem parimad prantsuse barokiliku
Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2. Mille poolest vastandusid teineteisele itaalia barokkmaali nn. Naturalistlik ja idealistlik suund? Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võitlus ja neil mõlemal oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad. 3. Kes olid nimetatud suundale peaesindajad? Caravaggio ja Annibale Carracci 4. Keda kujutas enamasti Caravaggio? Lihtrahva esindajaid 5. Mis on uudset Caravaggio maalide kompositsioonis? Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas , elavad oma elu. 6. Milline osa on Caravaggio maalides valgusel? Millist terminit kasutame sellega seoses? Valgus suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Keldriluugivalgus. 7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn
keskendumisvõime 11. iseseisvus ja otsustusvõime 12. algatusvõime ja loovus Esmamulje kordumatu võimalus On ainult üks võimalus esimese mulje saamiseks ja oluline on, et see oleks positiivne. Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside; 3. kuulamisharjumused (noogutamine, silmside); 4. zestid, poosid, liigutused, puudutused; 5. vahemaa suhtlevate poolte vahel; 6. riietus, soeng, ehted; 7. isiklik hügieen, lõhnad. Tüüpilised väljendusvead teeninduses 1. kliendi süüdistamine, ähvardamine ; 2. kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine; 3. iseenda esindamine, enese õigustamine; 4. ükskõiksuse väljendamine; 5. lahenduse puudumise väljendamine; 6. hindav ja üleolev pilk ja väljendused.
Peetruse ristilöömine Samal ajal oli ka teine suund - realistlik suund kus vastupidi väga loomutruult kujutada. Selle suuna levitajaks oli Michelangelo Caravaggio (1573-1610). See rahvalik maalija püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, niinimetatud keldriluugivalgus. Poosid olid suvalised. Hakati tegema natüürmorti. Oluline oli liikuvus ja elujõulisus. 10 Lautomängija Pilt "Lautomängija" kuulub samuti nn homoerootilisse sarja, mille tellis kunstnikult kardinal del Monte, kes oli Caravaggio talendi avastaja. Modelliks valis Caravaggio poisi. Kunstniku meelest oli nooruki ilu täiuslik
Arhitektuur ehk ehituskunst Sõnaga arhitektuur, tähistatakse tavaliselt inimeste poolt loodud materiaalset keskkonda. Näiteks:elumajad, vabrikud, kanalid jne. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. See hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Arhitektuuri vastandiks on aga loodus, inimeste poolt muutmata jäänud elukeskkond. Loodus ja ehitised saavad aga olla suurepärases kooskõlas. Arhitektuur kui kunsti olemus avaldub enamasti selles, et ehitused kehastavad inimese võimu materjali üle, nad kutsuvad vaatajas esile teadmise maailma ümberkujundamisest inimese poolt . Ehituste hindamisel tuleb lähtuda nende siseruumidest, sest siseruumid on need mille pärast ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele . Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunsti...
Kõrgetasemeline kunstioskus tekkis nagu äkki tühjale kohale. Koopamaalingud Altamiras, Lascaux's jm pärit paleoliitikumi lõpuajast 15000 a. tagasi. Varasemast ajast lihtsamad ja algelisemad loomakujutised. Kooma- ja kaljumaalide tehnika mitmekesine. Peamine aine loomad. Kontuurid kraabitud seintele, osad värviga täidetud. Toonid: punane, must, valge, kollane. Kujutiste paigutus juhuslik. Väga täpselt ja ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Maalimine polnud ajaviide, kaunistus. Ilmselt seotud olulisemate mõtete ja tunnetega. Maalikunst jaguneb nagu arhitektuur erinevateks stiilideks erinevatel ajastutel. Maalimist peeti antiikajast peale käsitööks, nii töötasidki maalijad kõrgest seisusest isikute või intitutsioonide tellimusel. Maalides kindlaksmääratud ajajooksul etteantud sisuga pilte. 700 aastat on sellist aega kus maalikunsnikud hakkasid saavutama loomingulist vabadust.
KorintoseOlümpieion(Ateenas) Helmisnöö, munavööt, palmett dekoratiivne motiiv 12. VANAKREEKA SKULPTUUR Arhailine ajajärk Egiptuse kunsti mõju Poos Kehavormid üldistatud Kourosideaalne sõjakangelane, sportlaneideaalne keha, et sarnaneda jumalatega alasti mees Koreilmerõõmus ja pidulik, kramplik naeratuspüüd hingeelu kujutada riietatud naine Klassikaline ajajärk Kontrapost(tugipost)keerukad poosid Looduslähedud Täiuslik ideaal "KAUNIS" 1. 5.saj eKr Polykleitos "Odakandja" sõdalane, atleedi ideaaltüüp 1/7 Myron "Kettaheitja" Eelistati kõrgreljeefi friisidel, viiluväljadel võistlussteenid mütoloogiast või ajaloost. Parthemoni templi ehitusdetailid ja naose friiisil PHEIDIASe reljeefid Athena kuju (12m) Ateena Akropolis
On tehtud katsed, mis tõestasid, et inimene, keda köidab vestluskaaslase kena välimus ja sümpaatsus, hakkab partneri liigutusi jäljendama. Kokkuvõte Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskate paremini mõista inimese mõtteid.
mida harrastati eriti just õukondades ning skulptuure; tänu nendele koopiatele kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid või alles üles leidmata. altareid ja templeid. Kreeka skulptuur Arhailine aeg: alasti meesfiguurid, naisfiguurid. Sirged kujud, 1 jalg ette astumas. Keha vormid üldistatud. Ilme puudub arhailine naeratus Klassikaline aeg: keerukamad poosid, kontraposti rakendamine. Inimese nägu idealiseeritud. Kreeka iluetalon. Hellenistlik aeg: pronksitehnika, antiikkreeka mütoloogia erinevad stseenid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid
kasutavad ohtralt roppe sõnu jne... noored lähevad kõigesvälja äärmuse peale: kõik või mitte midagi! Mõni tüdruk võib arvata, et vanemad ei kiida kunagi ta tegemisi heaks, ning mõni poiss on veendunud, et ta vanemadon igavad lubjakad. Vanemad ei oska kunagi millelegi õigesti reageerida, ükskõik mis nadka ei ütleks. Noorte suust lausa voolab repliike, mis vanemaid närvi ajavad. Probleemseid olukordi ei põhjusta tavaliselt pelgalt sõnad, ka näiteks poosid, riided, hais või mingi muu lõhn võivad viidata teismelise meeleolule ja häälestatusele. Nad suudavad oma vanemad õhku ahmides kohale naelutada paremini kui üheski teises vanuses lapsed. Nad jätavad oma haisvad sokid vedelema kõige imepärasematesse kohtadesse ning lausa hämmastava külmaverelisusega hilinevad viimase rongi või bussi peale. Mitte kõigi jaoks pole murdeiga tormiline heitlus. Mõned perekonnad sudavad
Aastaid hiljem valmis ka idaseina kompositsioon Viimne kohtupäev. Maalingute motiivid on taas kord võetud Piiblist, kujutades stseene maailma loomisest, Aadama ja Eeva loomisest, pattulangemisest, Noast ja veeuputusest. Michelangelo suutis neile pelga illustratiivsuse asemel anda dramaatilise ja isegi vägivaldse iseloomu. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, kogu lage katavad täuslikud, hästiarenenud inimkehad, kelle poosid on aga ebatavalised ja kohati hirmutavad, luues nii vapustavalt jõulise ja dramaatilise üldmulje. Erinevaid stseene eraldavad alasti mehekujud, mis on eelkõige Michelangelo geniaalsuse ja väljendusrikkuse esindajaiks, kunst kunst pärast, kui kannavad mingit muud eritähendust. Kabeli kõige kuulsam stseen on Aadama loomine, milles Aadamat äratava Jumala väljasirutatud käest näib otsekui elektrilaeng välja paiskuvat. See on kõige sügavama inimliku müsteeriumi
kui ka teistes tolle aja töödes kõlavad rahvuslikud noodid ja mõningate dekoratiivne liialdus: ''Daam lehvikuga'' (1909). Üks kubismi tippteoseid ''Kolm naist'' on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ''Kolme naise'' juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ''Tants laudlinadega'', kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged. Kogu grupp meenutab tõepoolest keerulist kristalli, mis tegelikult ju kasvabki niimoodi, et selle elemendid on seotud konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete
7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. Tiziani kuulsaim teos on altarimaal ,,Maarja taevaminek" , kus Maarja ja pühakute rüüdest moodustub kolmnurkne kompositsioon. (õpikus lk 76) Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja
Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla
- lahkumisefekt (millise mulje inimene jätab - võõristusefekt (eitus, ta ju ei saanud Piiravad uskumused takistavad saavutamast soovitud tulemust. Sa tunned end siis lootusetu, abitu ja väärtusetuna. Näiteks Ma ei tule mingi asjaga toime. Kasulikud uskumused on sõnastatud mina vormis, positiivselt ja arvestatud reaalsusega. Näiteks ma saan sellega hakkama. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid Näeme miimika, näoilme, pilkkontakt, zestid, poosid, ruumis liikumine, distants, pöördumisnurk, ruumis asetumine. Kuuleme hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne. Abivahendid riietus, soeng, ehted, jumetus. Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest. Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile - usaldussuhte, kontakti või raporti loomine
Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille siseruum seguneb barokk + rokokoo.Zwinger Dresdenis- ratsamängudeks mõeldud avar peoplats. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL · Kaks suunda rooma barokis: naturalistlik suund ja idealistlik ehk akadeemiline suund. · Caravaggio (nat). Loomingu uudsus. Ta kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Täiesti uudne maalide kompositsioon.: inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Heletumedus, mis aitab dramaatilisust luua. ,, Keldriluugivalgus". Kogu euroopa eeskujuks. · Carraccid ja bologna koolkond. Esimesed kasutasid idealistlikkust. Rooma Palazzo Farnese lage maalides eeskujuks Sixtuse kabel. Bologna koolkonna liikmed maalisid
kõikidele uutele klientidele täielikult pühenduda ja siiralt naeratada, on isegi veidi ebasiiras naeratus parem kui teenindaja ükskõikne või mitteväljategev näoilme. Kõik on õpitav töö enda käigus ja nii on ka naeratusega. Nii keha kui ka pea liigutused väljendavad suhtlemist. Noogutamine tähendab tavaliselt nõustumist ja raputamine mittenõustumist, samas on need olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kehaliigutused ja poosid tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse, liigutatakse. Oluline on ka vahemaa suhtlevate inimeste vahel, sest suhtluspartnerile liiga ligidal või liiga kaugel olles võib ta tunda ebamugavust. Kuid tuleks teada ka seda, et pea ja kehaliigutused võivad erinevates riikides ja kultuurides olla eritähenduslikud. Puudutused klientidega on küll harva kasutatavad, kuid viisakusreeglite nõuetele vastavalt tuleb alati kliendi poolt tervituseks ulatatud käele samaga vastata.
Barokk 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab maaliline, iseäralik, korrapäratu, ülepaisutatud, meeletu rikkusega kaunistused. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultr...
5. Sõnumi esitamine eneskindlalt 6. Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale 7. Poolt ja vastuargumendid 8. Vastastikusus 9. Ärevuse tekitamine koos lahendusega 10. Moraalile rõhumine 11. Järjekindlus ja pühendumine (avalik deklareerimine, isiku enda aktiivsus, vabatahtlik) 12. Ennast-täitev prohvetlus (tegevuse ennustamine tulevikus) Mitteverbaalsed infokandjad- zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg. Eesmärgid: asendada verbaalset kommunikatsiooni, täiendada seda, kujundada öeldud sõnu, vestluse reguleerimine, emotsioonide ja hoiakute väljendamine, personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/esitlemine Embleemid- MV nagu sõnad, tähendusega märgid Illustraatorid- kõnega kaasnevad Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud Afektide väljendamine Regulaatorid
reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi saavutamiseks. See on täielik hinge- ja kehavahelise harmoonia filosoofia, mis tihtipeale muutub elustiiliks, tagades pika eluea, suurepärase tervise ning hingerahu. Jooga harrastamisel pole soolisi ega vanuselisi piiranguid. Jooga ei ole mõeldud mingi konkreetse organi seisundi parandamiseks, vaid kogu organismile üldiselt. Võttes sisse vastavad poosid ning sooritades hingamisharjutusi toimub kogu keha massaaz ning vereringluse parandus, mis normeerib kogu organismi töö. Jooga mõjub hästi kõikidele organismis toimuvatele protsessidele, kõrvaldab võimalikud haiguse põhjused ning aitab alati püsida toonuses. Jooga abil võib pidevalt täiustada füüsilist keha kuni lõpmatuseni. Iga harjutusega paraneb vastupidavus ja paindlikkus. Töötab iga lihas kehal, kaovad liigsed kilod ning kujuneb välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
