teise järgulised. Ringikujulised templid põhiplaanilt. Naose ette jääb sügav eeskoda. Basiilika teke, avar piklik hoonetüüp, mille sambaread on kolmeks või viieks lööviks jaotatud. Skulptuuris kujutati loomulikke defekte. Populaatne oli eelmiste põlvkondade portreepüsti hoidmine kodus. Reljeefikunstis on rõivad hoolikamalt volditud, kattab keha, asetsevad mitmel tasapinna, tuues reljeefi maalilisuse. Seinamaalid, tahvelmaalid ja põrandamosaiigid (oskuslikud- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varju mäng). Arenenud kullasepakunst- klaasi, pronksi ja keraamika alal. 1
8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga. Nad on ametlikud, ranged poosid ja pikaks venitatud figuurid. Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15. Millal oli etruskide kõrgaeg? 7. saj-5. saj eKr. 16. Millise keisri ajal toimub Rooma kunsti iseseisvumine? Keiser Augustuse ajal. 17. Mille poolest on tuntud
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine)
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatu...
eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna. Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi tahaplaanile. Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tardunud poosid. Pilt ise oli tasakaalukas ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu. Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane. Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu ainuvalitsev. Selle lõppu on on raske määratleda, sest klassitsismi soositi terve 19 sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui ka kunstiakadeemiates. Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mässs akadeemilise kunsti vastu
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead
Kujutised olid lihtsad ja monumentaalsed . Maalinguid sai ka lugeda nagu religioosseid jutustusi . Tahvelmaal Hakkas levima hilisgootia päevil . Tahvelmaal võimaldas anda edasi elu mitmekesisust ja peeni nüansse . 14. 15. sajandil kasutati peamiselt altarite juures . Üks levinumaid altari tüüpe oli tiibaltar mis meenutas suurt kappi mitme paari ustega . Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad , kuid sageli moonutatud . Kuulsamad gootika maalikunstnikud olid GIOTTO di BONDONE (1276-1337) ja SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Tiibaltar GIOTTO di BONDONE SIMONE MARTINI Järeldus Nimi on tulnud siis ühe gooti hõimu järgi. Kirikuid katsid suuresosas vitraazaknad. Ja üldiselt kasutati teravkaarmotiivi. Kasutatud kirjandus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_kunst Raamat "Üldine kunsti ajalugu"
üldistatud. Riides naisfiguurid – kore - seisab sirgelt, veidi kohmakas, jäiga näoilmega. On tajutav Egiptuse kunsti mõju Egiptuses oli seotud Erinevuse materjaliga d Eraldi seisev vabafiguur Vanim säilinud pronksskulptuur: Poseidon Artemisioni Klassikaline periood Poosid keerukad Looduslähedus Skulptuur saavutab tipu Üleminek kontrapostile ehk tugipostile (nii joonistuvad erinevad lihased välja, paneb skulptuurid “liikuma”) “Kritiose noormehe skulptuur” oli esimene Grimass kaob, rahu Proportsiooniks 1:7 Staatilisus kaob Kujutati liikumist, pole stabiilne
idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid "Süütute kaevul" Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. Hauamonumendid: valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de'Medici hauamonument. Renessanssmaal
oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane Constantin Meunier, kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Tema parimaks tööks sai " Laevalastija ". Annika Suup 12.A
käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli tajutav jne. Caravaggiost kujunes väljapaistev natüürmordi meister. Kui naturalism oli omane Caravaggiole ja tema koolkonnale, siis Caravaggio maalide teised jooned - tume taust, millel helendusid figuurid, ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid - said tunnuslikuks barokile laiemalt. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Caravaggio Tänan
figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid
· Üllatuslikud vaated. · Paisutatud ojad. · Looduslikud kärestikud ja ojad. Maalikunst 17. saj. I poolel · Kujutavat kunsti telliti kuninga õukonda Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. · 1649. a. hukati Charles I, lõpetati õukondliku kunsti tellimine ja oldi ka tõrjuv igasuguse kunsti vastu. Peter Paul Rubens · 1577 1640 · Sündis Siegen's. · Flaami maalikunstnik. · Maalidel on värvid säravad, kujutatud tegelaste poosid dünaamilised. · Armastas kujutada täidlasi alasti naisfiguure. Marie de' Medici portree Kujutav kunst 18. saj. · Kõrgetasemeline kujutav kunst taaselustus. · 18. saj. II poolel töötas Inglismaal palju suurepäraseid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga. · Kujutati teovõimsaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi. Thomas Gainsborough · 1727 1788 · Sündis Sudbury's Inglismaal. · Ta maalis peamiselt provintsiaadlike ja
järeltulevatele põlvedele. Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa Esimesed kunsiteostena võetavad objektid või teosed, esemed loodi umbes 40 000a eKr Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid Teistpoolsuse(müsteeriumi) kujutamine abstraktselt, mütoloogia kujutamine
Seksuaalsus erinevatel ajastutel Eelajalooline periood Eelajalooline periood *Elati hüttides 4-8 inimese kaupa, intiimsus puudus *Seksuaalsus oli väga reguleeritud, sest küttidel ja korilastel oli keeruline lapsi kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lap...
Nt: Keiser Constantinuse triumfikaar. 10.Kirjelda Panteoni? Kuppel ehitis, jumalate tempel, kõige paremini säilinud ümara põhipinnaga. 11.Milline monumendi liik sai alguse roomast (võesti taaskasutusele renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal?
diagrammiliste ja linnulennult vaadete abil. Reljeefidel kujutatud inimesed olid päris kohmakad. Väga hästi antakse edasi detaile - käte ja jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kuid anatoomia seisukohalt ei ole täpsed. Kogu kujutavale kunstile on omane üldistamine ja stiliseerimine, eriti valitsejafiguuride juures. Kõrvale jäeti inimeste isikupärased tunnused ja loodi üldistatud tüüpe (st valitseja kui niisugune). Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid samas suursugused, võimukad ja ähvardavad (eriti, kui vaatame assüürlaste omasid). Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Nt reljeefid jahistseenidega. Assüüria valitseja Assurbanipali (Babüloni) lossis - gasellide ja metshobuste poosid on loomulikud ja väljendusrikkad. Või siis lõvijahi stseenid - millega on väga efektselt edasi antud inimeste ja kiskjate verise võitluse dramatismi.
Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. SKULPTUUR Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905), kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Parim töö " Laevalastija ". 3.KUNSTITEOS Sümbolism
· teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja värskust kui Fontain. Koolkonnas · imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng · osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis · sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus
eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid
· Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega · Maalidel kujutab lõbutsavaid seltskondi või näitlejaid · Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud FRANCOIS BOUCHER · Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor · Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile · Süzees allegoorilised · Poosid juhuslikud ja lodevad · Tihti kujutab õhus lendamas putosid või väikeseid Erosi · Tööd- Venuse sünd, päikesetõus J.B SIMEON · Rokokoolik realist · Piltide aineks keskkihtide igapäevane elu · Imetleb lihtsate inimeste töökust, ausust ja perekonnaõnne · Maalib värskelt ja huvitavalt esemelisi natüürmorte (Seebimullipuhuja) · Ei maali väga detailselt, kuid annab edasi oskuslikult iga eseme materjali
(1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. 7. Iseloomusta skulptuuri hellenistlikul ajastul (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga
Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka antiikskulptuuri kohta. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Rõivad ulatusid maani ning katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule.
6)Kehakeel * *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse * Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost * Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused saavad tähenduse vaid kindlas kontekstis.
oli roomas veevärk kuid kreekas polnud. Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik
Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t. puudub taust ning seetõttu jääb mulje, et loomad hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid. Koopamaalid olid värvilised, domineerisid must, punane, kollane ja valge. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest- värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Koopamaalidel oli arvatavasti maagiline tähendus. Tõenäoliselt püüti maalide abil kindlustada jahiõnne ja lisada loomade arvukust. Kuulsamad koopamaalid asuvad Prantsusmaal Lascaux`i koopad ja Hispaanias Altamira koopad. Lascaux´i koopamaalingud avastati Edela-Prantsusmaal juhuslikult 1940.aastal.
· Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; · Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; · Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. · Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. · Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi teoseid. TUNTUIMAD MAALIKUNSTNIKUD · Jacques Louis David Kõrgklassitsiismi kuulasim kunstnik. · Jean Auguste Dominique Ingres JACQUES LOUIS DAVID. HORATIUSTE VANNE JACQUES LOUIS DAVID. NAPOLEON I. JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES. ODALISK. JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES. NAPOLEON KEISRITROONIL.
blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe
Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates. Skultuurid võib jagada kaheks: Vaaraode ja ülikute portreed- kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed Lihtinimeste kujutised- elavamad, vabamad. Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri.
Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. 22) Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid.Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 24) Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. Jacques Louis David ,,Horatiuse vanne" ja ,,Tapetud Marat" Jean Auguste Dominique Ingres Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniajastu
Tema loomingust üks näide ,,"Surm ja kurat". 6) Nimeta kuulus Eestist pärit renessansiaja portreemaalija! Michel Sittow 7) Millistes maades levis barokkkunst kõige stiilipuhtamal kujul? Katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). 8) Nimeta barokkkunstile iseloomulike jooni! * Rahutus * Dünaamilisus(liikuvus) * Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta Rembrandt Rubens Temaatika Piibli ainelised loomingu tööd Lõi teoseid mütoloogia ja ajaloo ainetel, kujutas allegoorilisi jahija võitlus
Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke Ümarplastika oli reljeefikunstist kohmakam, detaile ei kasutatud, propotsioonisuhted paigast ära; Steel kuningate soovil ehitatud kivisambad REALISM on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt,
Itaalia kujutav kunst 17. sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO (3) (1573-1610)saabus 1592. aastal Rooma. Ta rajas barokk-kunsti nn. naturistliku suuna ehk ülimat täpsust taotleva kujutusviisi suuna. (1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6)
olema reklaamis näidatud, pannakse teleekraanile väga väikeses kirjas. Samuti on teada see, et palju suuremat tähelepanu saab erootiline reklaam võrreldes mõne lihtsakoelise reklaamiga. Andrus Maimik ütles oma Eesti Ekspressi artiklis, et poliitiliselt korrektset erootilist reklaami saab teha eemaldades kehalt mitte ainult nibud ja genitaalid, vaid ka kõik siseorganid ning nahk. Tuleb võtta ära füüsiline materiaalsus, eritised, hääled, lõhnad, jätta ainult "erootilised" poosid ja klaasjas pinnalisus. Seega on üsna kerge teha reklaami, mis võib tunduda mõnele sobimatu ning paned katma väiksemate kõrvu ja silmi, kuid see reklaam vastab reklaamiseadustele. Üllatav on ravimireklaamide arv ühe reklaamipausi ajal. Ravimid tunduvad reklaamis justkui hea tuju toojaid, mitte kui arstimid. Ravimitootjad võiksid kalli reklaami näitamise asemel, langetada hindu, sest kellel tõbi kallal, läheb küsib apteekrilt nõu ja valib endale sobiva ravimi ka ilma reklaamita.
motivatsioonpuudus eitamine, ei võta vastutust liiga kõrge emotsionaalsus, tugevad tunded, ebarealistlikud ootused, lootused, „topeltagent“ (tuttav, sõber, ühised tuttavad, sõprade lapsed), psüühiliselt ebastabiilne, sõltuvuste küüsis eelnev negatiivne kogemus, negatiivsed kogemused Meist endist tingitud tegurid negatiivsed mõtted, negatiivne sisekõne enda kohta negatiivsed meeleolud, hoiakud, poosid, hirmud liigne agarus, jäikus või jäärapäisus kehakeel, verbaalne väljendusviis ( vaikne hääl, kõnedefekt, ebakohane släng, kõnetakistus, ebatäpne terminoloogia) kas väga madalad v liiga lihvitud oskused, liigne kogemuste üldistamine, eelarvamused inimlikud nõrkused maailmavaade, uskumuste süsteem / milline pedagoogika? küsimuste küsimine, mis ei ole kohased e isiklikust uudishimust tingitud küsimused
Kristuse kannatuslugu); Vähenes mõistusliku jutustuse osa, tugevnes tunnete väljendus; 15. sajand: Tugevnes realism, usulise motiivi tähtsus vähenes; Pessimistlik/meeleheitlik põhitoon; Motiivid rõhutasid inimeste surelikkust (laipade, skelettide kujutised);Juhtivale kohale hakkas jõudma puunikerdus (eelnevalt domineeris kiviplastika) Skulptuur: Peaülesanne ehitiste (peamiselt kirikute) kaunistamine; Püüd suurema eluläheduse poole; Keha proportsioonid muutusid õigeks; Liigutused ja poosid muutusid loomulikumaks; Rõivad katsid endiselt kogu keha kinni; Loodi imekauneid naisekujusid; Nt. Neitsi ja laps , Viimne õhtusöögiaeg Maalikunst: (Vitraazikunst)Tunti juba ammu, nüüd omandas erilise tähtsuse; Vaba seinapinna asemel hiiglaslikud aknad; Seinamaalikunst jäi tagaplaanile; Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid pliiribad; Väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile
kujutati tähtsamad inimesed suuremalt ning istumas aga lihtinimesi väiksemalt ja seismas. Figuuridele oli tihti lisatud ornament ning kiri. Assüüria kujutises kasutatakse stiliseerimist. Sealsed reljeefid on detailsed. Kujud on egiptuse poosis ehk esimene õlg on ees vaates ja jalg rõiva alt väljas. Jumalad kujutatakse tiibade, sarvedega mütsi, jõuliste käte ning jalgadega, enamus jumalad kujutatakse inimestena kuid leidub ka segaverelisi (pea looma, keha inimese). Loomade poosid on loomulikud ja väljendusrikkamad, kui inimeste omad. Vana- Egiptuses kujutatu tähtsamad inimesed sammuti suuremana, kui tavainimesi. Vaaraod kujutati rangelt, pidulikult, seisid nad sirgelt ja nende käed olid enamasti kõrval, näoilmelt tardunud. Tavainimesi kujutati aga vabalt ja elavamalt. Ruumi perspektiiv puudus, tagapool olevad esemed asetati kõrgemale kui ees olevad objektid. Inimese tähtsus seisnes nende riietusest ja ehete hulgast (orjadel peaaegu puudusid riided)
· viimastes lähtub hoopis kaasaegsest olustikust ja inimtüüpidest alastifiguurid erinevad Itaalia kõrgrenessanssi omadest · paljud tööd väikseformaadilised ja maneristlikud loodud aristokraatide rõõmuks · tema töödes korduvad samad tüübid: laia habemega sõdurid; paksunäolised preestrid; ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. · mõnedes teostes esineb edvistavat käitumist ja naiivset erootikat · iseloomulik otsitud poosid ja ebakindel jalal seismise · ''Juudit'', ''Veenus'' ja ''Martin Lutheri portree'' HANS HOLBEIN · suurim portreist detailitäpsed, objektiivsed, suur üldistusjõud mitmed kuulsad isikud · 1523 "Rotterdami Erasmuse portree" · just sulgenud endakirjutatud teose ja järelemõtlikult keskendub raamatu sõnumile · kinnisõlmimata rohelised paelad annavad märku, et raamat on just avatud olnud · suu on pisut muigel vaid rahulolev tagasivaade loetule
17.sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism.1648 aastal asutati kunstiakadeemia , kui õppeasutus , kuid 1664 muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikusk . Peaaegu diktaatorliku võimu sai kunstnik Charles Le Brun, kes oli tähtsaim Versailles´lossi sisekijundaja.Le burni arvates eristab just joonistus oskus kunstniku maalrist ja käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed,mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Portreemaal. Õukondlased soovisid , et neid näidatakse tähtsate ja ilusatena,võimukatena. Kujunes välja eriline paraad portree tüüp, kus polnud tähtis inimese vaimse palge avamine , vaid eelkõige toreda riietuse,aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujutamine.Hiljem muutusid portreed värvilisemaks, baroklikumaks , maalilisemaks
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants.
Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte(kontuuride)abil. Veel tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevad" Ainus Michelangelo säilinud tahvelmaal.Püha perekonna keerulised läbipõimunud poosid rajanesid Leonardo kartoonil ja olid määratletud peegeldama ümara maali kumerust.Kunstipärastes poosides meesaktid taustal olid arvatavasti toodud tõendama Michelangelo oskusi selles vallas. VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepi...
tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate inimeste elu.Ta valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast. Caravaggio põlgas idealiseerimist, ta püüdis kujutada elu ja inimesi just sellisena, nagu ta neid nägi. Inimeste poosid ja asendid tema maalidel pole peened, valitud, vaid rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole, sealjuures aga väga hoogsad ning veenvad. Caravaggio eesmärgiks ei olnud suursugune ja täiuslik kompositsioon. Caravaggio suri 1610. a väikeses kalurikülas, olles ainult 37- aastane. Looming Tema barokkstiilis piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende
leivanumbriteks võib pidada seksi ja surmaga seotud teemasid. Ta kasutas seksi kunstilise relvana. Paljud kaasaegsed pidasid teda arvukate autoportreede tõttu nartsissistiks. Schiele maalis end ebamehelikuna, just kui dandy või võika aktina. Tema enesekujutamistes avalduvad melanhoolsus ja äng, mis kunstnikku sageli valdasid. (ArtInfo). Schiele autoportreede uudsus seisneb selles, et neid ei saa pidada ei autobiograafilisteks reportaazideks ega ka enese kangelaslikeks ülistusteks. Poosid neil piltidel on väga haaravad ja portreed demonteerivad isiksuse, eitades selle terviklikkust ja ühesust. Tõelise ja eemalt nähtud isiku vahele on loodud pinge ning see pingestatus tõendab kindla isiku puudumist. Suurem pingestatus avaldub eriti pärast Schiele ,,Klimti perioodi", alates 1910, mil ekspressiivus on viidud viimse piirini ja raske on näha neil autoportreedel portreteeritavat ennast. Schiele püüdis põgeneda kindlalt piiritletud isiksuse eest. Peamised tunnusjooned
Antonio Canova (1757-1822) esialgu rokokoolikku pehmust o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena" Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Klassitsistlikud põhimõtted ühendas tõetruudusega o Istuv Voltaire`i kuju Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid "Horatiuste vanne" *esikteos · enamasti võttis ainet kaasajast Pr.revolutsioonist
RAHVUSROMANTISM 19.-20. sajandi vahetus Iseloomulik: 1. Ideaale otsiti rahva minevikust 2. Kujutati rahvuslikke süzeesid 3. Vormis kasutati tihti rahvuskunsti ornamenti vms dekoratiivseid detaile Soomes Gallen-Kallela: traagika ja karmus; leedus Ciurlionis; Venemaal Roerich: vanavene teema värvikalt ja dekoratiivselt; Eestis Uurits, Kallis Arhidektuuris juugend+rahvusromantism: 1. Vanemuist hoone Tartus 1906 Lindgren 2. Estonia hoone Tallinnas 1909-13 Lindgren, Lonn 3. Pauluse kirik Tartus 1913 Saarinen 4. Kalevi seltsimaa Pirital 1913 Burman 5. Eesti Draamateater 1910 Vassiljev, Bubõr NAIVISM e. Pühapäevamaailjad. Ehk primitisvm Naivistid polnud kunstitegevust õppinud, maalised enda lõbuks, suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega ja ei oska jäljendada realismi anatoomia õigsust, perspektiivi, õh...
MAALIKUNST - antiikajast otsest eeskuju polnud võimalik leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe -. silueti ja joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. - hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi o moraliseeriv - kirjanduslikud teemad ,mütoloogia ja antiik, ajalooteema - Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik - kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta - vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks
kõrgklassitsismiga. Püüti poliitilisi ja eetilise ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda. Süzeed valiti tihti antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastatud selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehtis oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti oli pildil ainult kaks plaani: Esimene, kuhu koondati kogu tegevus Teine, peaaegu detailideta, taust Maastiku- ja olustikumaal Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud
Arenenud matemaatika, astronoomia. Mehekujukesed iseloomulik võimusümbol habe. Vana-Babüloonia tsivilisatsioon Kunstist pole palju säilinud. Hammurabi seaduste steel Jumal ulatab seadustega savitahvlid, Jumal võimsam kui valitseja. Asüüria tsivilisatsioon Ühiskond oli ülesehitatud sõjale. Sargon II loss reljeefid kujutavad jumalaid ning Sargonit jumalatega suhtlemas, lõvijahti. Karmid ja jäigad poosid, samas loomade kujutised realistlikud. Lossi väravate juures astetsevad hübriidloomad (3-st loomast), mis ühendavad erinevate loomade tegevusi. Valitsejat kujutati ebamaiselt, sellega tõstes tema erilisust. Tsikuraat templi tähtsaim osa (astmikpüramiid, mille tipus asub pühamu). Uus-Babüloonia tsivilisatsioon Paabeli torn jumal Marduki templi tsikuraat (90X90X90 m). Semiramise aiad rippaiad (üks Vana Maailma Imesid).
templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks: 1) vaaraode ja ülikute portreed kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed 2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
