Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid . Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast. Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud...
Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid . Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: Caracci'd (3 venda) eeskujud minevikumeistritelt ja laadidelt = elektika Asustasid 1585 Bologna Akadeemia Caravaggio naturalism = realism...
t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid , silmside) abil . Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust . Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist...
Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele ,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister. Bernini kasutas liikuvaid,rahutuid masse vastupidiselt täiuslikule siluetile...
Üks kubismi tippteoseid ''Kolm naist'' on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ''Kolme naise'' juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ''Tants laudlinadega'', kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged. Kogu grupp meenutab tõepoolest keerulist kristalli, mis tegelikult ju kasvabki niimoodi, et selle elemendid on seotud konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete...
Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Piduliku meeleoluga pildid, teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele...
Stressi põhjused seksuaalelus Referaat 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi vähendamiseks...
Maalinguid sai ka lugeda nagu religioosseid jutustusi . Tahvelmaal Hakkas levima hilisgootia päevil . Tahvelmaal võimaldas anda edasi elu mitmekesisust ja peeni nüansse . 14. 15. sajandil kasutati peamiselt altarite juures . Üks levinumaid altari tüüpe oli tiibaltar mis meenutas suurt kappi mitme paari ustega . Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad , kuid sageli moonutatud . Kuulsamad gootika maalikunstnikud olid GIOTTO di BONDONE (1276-1337) ja SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Tiibaltar GIOTTO di BONDONE SIMONE MARTINI Järeldus Nimi on tulnud siis ühe gooti hõimu järgi. Kirikuid katsid suuresosas vitraazaknad. Ja üldiselt kasutati teravkaarmotiivi. Kasutatud kirjandus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_kunst Raamat "Üldine kunsti ajalugu"...
KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
Seksipuudus on esimene märk, et sinu suhe võib karil olla. Seks on paaride üks viis tundeid näidata ja neid intiimsemal tasandil ühendada. Toimib või mitte? Probleemi tuumani tuleks jõuda rääkides. Räägi oma murest, sellest, mida soovid vaimselt, füüsiliselt ja emotsionaalselt. Ole avatud ja aus. Kui tegu ei ole just terviseprobleemiga, on aeg seks kuumaks kütta: ehk aitab uus sekspesu, uued nipid, poosid või mänguasjad. Rutiin võib naudingu tappa, seega tuleks aeg-ajalt leida seksiellu midagi uut. Probleem: kõik on pahasti Nii juhtub enamasti siis, kui paarike alustab liiga kiiresti kooselu, ilma teineteist lähemalt tundmata. Naisena soovid suhet hoida ja vaatad partneri üha ilmnevaid uusi puudusi läbi sõrmede, kuniks kõik keeb lihtsalt üle ja sa ei jaksa enam. Ka mehed võivad avastada, et nende uus kaaslanna polegi nii lahe ja tore, kui alguses tundus ning otsida lohutust mujalt....
Püüti poliitilisi ja eetilise ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda. Süzeed valiti tihti antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastatud selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid . Pildi ülesehtis oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti oli pildil ainult kaks plaani: Esimene, kuhu koondati kogu tegevus Teine, peaaegu detailideta, taust Maastiku- ja olustikumaal Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud...
Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid . Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi,...
Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik...
Õppige klienti küsitlema ja nende küsimuste abil alternatiivseid võimalusi pakkuma Ärge jääge ootama, kui klient küsib, vaid pakkuge ise teenust Andke kliendile alati võimalus valida ja otsustada Tänage alati klienti, isegi kui ta midagi ei ostnud Kommunikatsioon tuleb alati elus hoida Kehakeel kuidas seistakse, istutakse, liigutakse, hoiakud e. poosid Vahemaa suhtlevate inimeste vahel e. ruumikasutus Puudused on klientidega suhtlemisel haruharva kasutatav suhtlemisvahend Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik 7 Haloefekt kui eelnev kogemus on hea, kaldutakse selle inimese juures nägema vaid meeldivat Kuulamine isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine)...
Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab maaliline, iseäralik, korrapäratu, ülepaisutatud, meeletu rikkusega kaunistused. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultr...
Oleviste kirikus näeb ära ka põles 17. Sajandil ja 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad reeglina ulatuvad maani ja katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast...
Temaatikas: mütoloogilised, allegoorilised, religioossed maalid ja Euroopas, Ingismaa, portreed. Maalid: suureformaadilised, kompositsioon taskaalukas, rahulik, Jaques Louis David, Jean Auguste Dominique 18. saj Klassitsism Prantsusmaa sümmeetriline, tegelastel dramaatilised poosid . Tagaplaanidel vähe detaile. Joonistus, Ingres. (Neoklassitsism) hele-tumeda efektide vältimine. Johann Heinrich Füssli, William Turner, Iga kunstniku kordumatu isikupära, rahulolematus kaasajaga, tunnete ja instinktide William Blake....
Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine)...
Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid . Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega. Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene...